Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtu võim 5. Mitmes võimuharus võib üks ja sama inimene olla ? Ainult ühes 6.Iseloomusta parlamentaarset valitsemiskorraldust. Rahvas valib parlamendi ,parlament president 7.iseloomusta presidentaalset valitsemiskorraldust Presidendi valib rahvas ja ka parlament , president oma meeskonna valib äranägemise järgi. Presidendil on palju ülesandeid . Osaleb rahvusvahelistel suhtlemistel. 8.Riigipoliitika keskmes parlamentaarses valitsemiskorralduses on : Parlament ja valitsus 9.Riigipoliitika keskmes presidentaalse valimiskorralduse puhul on: President oma meeskonnaga 10.milliseid riike nim. föderaalriikideks? Kogu oma elu üle on suurem vabadus. Föderaalriigid on näiteks USA, Brasiilia, Kanada, India, Mehhiko. 11.milliseid riike nim. unitaarriikideks ? Kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, ntks. Prantsusmaa ,Suurbritannia,Skandinaavia riigid ning ka Eesti
SAKSAMAA II MS EELHTUL: HITLERI SISEPOLIITIKA:(1933-1945:kolmas riik). hepartieline ssteem(NSDAP) ja ks juht ehk "Fhrer". Isel. oli partei ja riigiaparaadi htesulandumine. Natside ideoloogia heks tugisambaks oli Aaria rassi listamine, teiste alandamine ja rassilise puhtuse tagamine. Noorte ideoloogilise "harimise" eest hoolitses Hitlerjugend. Riigipoliitika heks osaks oli ka juutide tagakiusamine- nt piirati poliitilisi- ja kodanikuiguseid(Nmbergi seadus). Kristalll tapeti 91 juuti(1938 nov). 1936a Berliini olmpiamngud olid allutatud nii propagandale kui ka natslikule ideoloogiale. plaanimajandus. Tpuudus kaotati tnu: 1.Sjavekohustuse taaskehtestamisele(1935) 2.Tkohustuse seadusele 3.riiklikele hdaabitdele 4.Sjatstuse aktiivsele arenemisele. VLISPOLIITIKA: 1936a slmiti Saksamaa
Põhjariigid said lõunalt toorainet, kütust, põllumajandus saadusi ja lõunariigid said vastu masinaid ja tarbekaupu. · Jaapan ja ida aasia kauplesid kagu aasia ja austraaliaga · Põhja ameerika ja kariibi meri kauplesid ladina ameerikaga · Euroopa kauples vahemeremaade ja Aafrikata · Lõuna riigid kauplesid omavahel, kaup ühekülgne ja väikesemahuline Riigi sisest ja ka rahvusvahelist kaubandust kontrollib riigipoliitika Riik piirab impordi ja toetab eksporti kui vaja, selleks et säilitada ... Tollimaksud ei piirata sisseveetava kauba kogust, vaid tõstetakse imporditud kauba hinda. Tähelepani pööratud valmistoodangule ja vähem toorainele. Kvoodid piiravad ekspordi/impordi kogused Kaudsed piirangud tervisekaitse, turvalisus, sisereeglid (tolliformaalsus, dokumentide täitmine) Kaubanduse kasvu mõjutavad Väiksemad takistused ja barjäärid Spetsialiseerumine Toodete kõrgem kvaliteet
Kuidas lahendavad erinevad riigid pagulasprobleeme? Massimigratsioon on palju kõneainet pakkunud juba rohkem kui aasta. Esmalt rändekriis ja selle lahendamine, seejärel pagulaslaagrid ja humanitaarabi kättesaadavus kuni pagulasperedele uue elupaiga leidmiseni. Kõik see on mõjutanud erinevaid riike suuremal või vähemal määral. On riike kus põgenikke on lahkelt vastu võetud, kui ka neid, kus neid on tõrjutud kõrge aia ja relvastatud sõduritega. Ometi on pagulaskriis suur ja lahendamist vajav probleem paljudele riikidele, kaasa arvatud Eestile. Riigid tegelevad paljuski tagajärgedega suutmata lahendada probleemi seal kust see alguse sai. Olen seto ja minu kodu asub Setomaal, paarikümne kilomeetri lähedusel Vene piirile. Ka setod, elades oma kultuuriruumis ja õigeusutraditsioonide järgi, on arutanud võimalike pagulasperede vastuvõtmist Setomaale. Küsimus, kuidas eristada pagulast omavoliliselt piiri ületanud...
elupäevad Inglismaal. Sõja kaotanud Prantsusmaa pidi maksma Preisimaale suurt sõjahüvitist ja loovutama osa piiriäärseid territooriume (Elsassi ja Lotringi). 5. Selgita, mida tähendab reaalpoliitika? Reaalpoliitika peamine idee on see, et poliitikas peaks seisma tegelikkust arvestav praktiline mõtlemine eespool tunnetest ja ideaalidest. Poliitika aluseks olgu kogemus ja kujunenud olukord, mitte moraal ja suured ideed. Tõeline riigipoliitika ei saa lähtuda ilukõnedest, unistustest või idealiseeritud rahvapoliitikast. Reaalpoliitikaga on hakatud seostama just Bismarcki karmikäelist raua ja vere poliitikat, sest ta päriselt tegutses oma eesmärgi nimel. 6. Kes, kuidas ja millal ühendas Saksamaa? Miks sai Berliinist pealinn? 1862. aastal ametisse määratud Preisi peaminister Otto von Bismarck tõi riigi edukalt sõjast Austria (1866) ja Prantsusmaaga (1870) välja. Prantsuse-Preisi sõja hiilgav võit oli ühendanud
sündimust. Kättesaadavamad arenenud riikides, kasutavad neid eelkõige haritud inimesed. Traditsioonid ühiskonnas- Arenenud riikides hinnatakse peredes lastele kulutatud raha haridusele, huvitegevusele, seega saab lapsi olla peres vähe. Arengumaades on lapsed tulevikus oma vanemate toitjad. Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks- toit, raha, eluase. Arenenud riikides riik toetab sündide kasvu. Arengumaades võib riigipoliitika sündimust piirata(Hiina). Võrrelge peamisi surma põhjusi arenenud ja arengumaades. Peamised surma põhjused arenenud Peamised surma põhjused arengumaades riikides Südamehaigused, vähk, õnnetused ja Haigused, vee ja toidu puudus, arstiabi vägivald puudulikus, sanitaarhügieen, loodusõnnetused, sõjad
väärtusi. SKP ei arvesta kodanike välismaal teenitud tulu. Inflatsioon e. ostujõu langus. Mõõdetakse inflatsiooni määraga. Keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. THI e. tarbijahinna indeks-tarbekaupade ja teenuste hindade muutumine teatud perioodi jooksul, arvestamise aluseks võetakse ostukorv, mis kajastab keskmist tarbimist. Hinna tõusu põhjused: · Tooraine hinna tõus/tootmis kulude kasv · Riigipoliitika(maksutõusud, aktsiis) · Inflatsioon, raha väärtus vähendab ja hindu tõstetakse · Kui nõudlus kasvab tootmisest kiiremini Majanduspoliitika · Riik kehtestab seadused · Riik edendab majandust üldiselt · Riik jagab sissetulekuid ümber · Riik toodab sotsiaal heaolu tagamiseks (ühishüvised) Eesmärgid: 1. kõrge tööhõive saavutamine 2. kõrge majanduskasv 3. hindade stabiilsus 4. õiglane sissetulekute jaotus
kindlustab ettevõtjate konkurentsivõime. Tema sõnul tuleb ettevõtluse reaalse toetamise meetmete osas tõsiselt analüüsida ka Ettevõtluse Edendamise Sihtasutuse senise tegevuse tulemuslikkust. Võrdlus Soome tööhõivepoliitikaga: Soome ajab vastuolulist tööhõivepoliitikat Soome tööturu probleemidest on üks see, kust saada Soome lisatööjõudu ehk maksumaksjaid, ning teine, kuidas Soome pürgivat välismaist tööjõudu ikka piiri taga hoida. Nende kahe, teineteist välistava riigipoliitika kokkusobitamiseks on kulutatud aastaid ja peetud praegugi arvutuid nõupidamisi, sõidetakse Brüsseli vahet, aplodeeritakse Euroopa Liidu ittalaienemisele, hüütakse «Tere tulemast!» - ja ragistatakse ajusid selle üle, kuidas uustulnukaid viisakalt ukse taga hoida. Pensionäride küsimus Mõneti tahtmatult meenub kommunismiga juba äraproovitud ja üldiselt hukkagi mõistetud orwellik tõdemus kõikide võrdsusest, kus siiski mõned teistest veidi võrdsemad on.
Ainult need, kes olid eksamid edukalt sooritanud, pääsesid kõrgetele ametikohtadele riigiaparaadis. Keiserliku keskvalitsuse tuumiku moodustas kõige ülematest ja usaldusväärsematest ametnikest koosnev seadusandlik kodu. Aja jooksul kasvas ka keiserlike eunuhhide (kohimeeste) mõju. Eunuhhide esialgne ülesanne oli kanda hoolt keisrinnade ja keisri arvukate liignaiste eesti. Lähedaste sidemete tõttu keisri perekonnaga said mitmed neist riigipoliitika olulisteks mõjutajateks. Riigielu valdkondade korraldamisega, st ametnike väljavalimise, kohtumõistmise ja riiklike tööde korraldamisega, tegeles kuus spetsiaalset nõukogu. 2.5 Perekond ja naiste positsioon ühiskonnas Hiina perekond oli partiarhaalne ning lähtus kahest kindlast põhimõttest: nooremad peavad kuuletuma vanematele ja naised meestele. See kajastus ka seadustes. Poega, kes oli löönud isa, võis ähvardada surmanuhtlus. Kui aga isa peksis surnuks sõnakuulmatu
tundmine) · Vene aeg o 1765 - koolikohustus (3 talve koolis) oktoobrist märtsi lõpuni o koolireform (ülikooli taasavamine 1802) o Cimze seminar o rahva lugemisoskuse tõus, kuid kirjaoskus jäi 18. saj veel väikeseks o vallakoolid tekkisid 19. saj alguses (maareformidega iga mõis ehk vald pidi nüüd tõesti kooli rajama riigipoliitika) o kihelkonnakoolid, vene õigeusu maarahva koolid (hiljem ka luterlikele), kreiskoolid (vene riigi poolt), elementaarkoolid o venestamine vene keelsed koolid 5. Ülevaade arhitektuurist rehielamutest uhkete mõisaansabliteni 19. sajandil Talud · Rehielamu peamised toad olid rehetuba (elasid noored, ilma küttetan ja väikeste akendega, seal kuivatati ka vilja hoiti väiksemaid linde), ees-ja tagakamber (elasid
tundmine) Vene aeg o 1765 - koolikohustus (3 talve koolis) oktoobrist märtsi lõpuni o koolireform (ülikooli taasavamine 1802) o Cimze seminar o rahva lugemisoskuse tõus, kuid kirjaoskus jäi 18. saj veel väikeseks o vallakoolid tekkisid 19. saj alguses (maareformidega – iga mõis ehk vald pidi nüüd tõesti kooli rajama riigipoliitika) o kihelkonnakoolid, vene õigeusu maarahva koolid (hiljem ka luterlikele), kreiskoolid (vene riigi poolt), elementaarkoolid o venestamine – vene keelsed koolid 5. Ülevaade arhitektuurist – rehielamutest uhkete mõisaansabliteni 19. sajandil Talud Rehielamu peamised toad olid rehetuba (elasid noored, ilma küttetan ja väikeste akendega, seal kuivatati ka vilja hoiti väiksemaid linde), ees-ja tagakamber (elasid
1848- natsionaal-liberaalid (Preisimaa keskus) Preisimaa kuninga keeldumine. Otto von Bismarck(1815-1898): Bismarck oli konservatiiv ja patrioot, raudne kantsler terase välispoliitikaga. 1862 Preisimaa kantsler. Probleemid parlamendiga sõjaväe & maksude suurendamise osas. Tema huviks oli ühtne Saksamaa ning selle julgeolek ja selle suurenemine. Bismarck’i realpolitik: Solidaarsus saksa-keelsete rahvastega (Austria ja Saksamaa natsionalistid). Armee- riigipoliitika instrument (Iron and blood). Diplomaatia- lisaks armeele (poliitilised, kaubandus- ja muud läbirääkimised). Sõda peeti siis, kui teised vahendid ei aidanud. Bismarck’i 3 sõda: 1) 1964 Taaniga Schleswig-Holstein (solidaarsus Austriaga). 2) 1866 Austriaga (Euroopa riikide toetus Preisimaale- Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa). Vaidlesed vallutatud provintside üle. Austria ei otsinud liitlasi. Sõda kestis 7 nädalat. Preisimaa tehnoloogilised edusammud. Kasutusele võeti raudtee, vintpüss
dele ja selle tulemused väljendatakse teatud õigusaktides. Sellest lähtudes võime öelda et õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. Loomulikult ei ole riigi olemuslik tegevus eesmärk omaette, vaid igal seadusel on alati konkreetsed poliitilised eesmärgid. Nende eesmärkide saavutamiseks kasutatakse poliitikas õigust kui vahendit ühiskonnaliikmete käitumise suunamiseks riigi eesmärkidele vastavalt,st õigus on ka riigipoliitika teostamise vahend. · Õiguse ja majanduse omavahelise seose ning majanduse õigusliku regulatsiooni ulatuse ja iseloomu igas konkreetses riigis määrab selle riigi sotsiaalpoliitiline ja majandus-poliitiline orientatsioon, riigi poliitiline olemus, aga ka riigi konkreetsed majanduslikud ja poliitilised huvid ja eesmärgid antud ajahetkel. Samas ei saa ükski riik oma majanduse korraldamisel läbi õiguslikke vahendeid kasutamata
väljendatakse teatud õigusaktides. Sellest lähtudes võime öelda, et õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. Loomulikult ei ole riigi olemuslik tegevus eesmärk omaette, vaid igal seadusel on alati konkreetsed poliitilised eesmärgid. Nende eesmärkide saavutamiseks kasutatakse poliitikas õigust kui vahendit ühiskonnaliikmete käitumise suunamiseks riigi eesmärkidele vastavalt, st. õigus on ka riigipoliitika teostamise vahend. Õiguse ja majanduse omavahelise seose ning majanduse õigusliku regulatsiooni ulatuse ja iseloomu igas konkreetses riigis määrab selle riigi sotsiaalpoliitiline ja majandus-poliitiline orientatsioon, riigi poliitiline olemus, aga ka riigi konkreetsed majanduslikud ja poliitilised huvid ja eesmärgid antud ajahetkel. Samas ei saa ükski riik oma majanduse korraldamisel läbi õiguslikke vahendeid kasutamata
Eeldatakse, et aktiivne kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) aitab vahendada kõlblust ja poliitikat, takistab inimeste võõrdumist riigist ja pehme despootia teket jne. Skeptikud seevastu arvavad, et pole mingit põhjust selle mõiste alt välja arvata mitmesuguseid huvi- ja lobigruppe, mis riigi poliitikat mõjutavad, ja võib-olla isegi organiseeritud kuritegevust. Nad juhivad tähelepanu ka osalusdemokraatia nõrgale kohale: kõige häälekamad riigipoliitika kõrvaltmõjutajad on sageli üsna nigela mandaadiga, neid pole selleks tihti keegi valinud ega volitanud. Mitmesugused organisatsioonid esindavad oma liikmeid suhetes riigiga. Riik omakorda kontakteerub selliste organisatsioonidega, et kodanikega suhelda. Sellised sõltumatud assotsiat-sioonid pakuvad foorumit, kus ühiseid probleeme arutada. Samuti aitavad nad väljendada inimeste vajadusi ning on organiseeritud selle põhjal
Tehniline innovatsioon on aeglane ja selle suhtes Tehniline innovatsioon on kiire ja ollakse avatud ollakse pigem tõrjuv Põllumajandusega tegelev mõis ja talurahvas Põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmerid (sotsiaalsed kategooriad) (majanduslikud kategooriad) Inimestele läheb korda peamiselt kohalik- ja Inimestele läheb korda rahvuslikud eesmärgid, pereelu riigipoliitika ja maailmaasjad. Madal ja kohalik poliitiline aktiivsus Poliitiline aktiivsus võib haarata masse Uudised saadakse personaalselt ja Uudiseid saadakse meedia vahendusel otsekontaktidega Protestiavaldamine keelatud ja karistatav Protest ja streik on lubatud Karistusvormideks ihunuhtlus ja naturaaltrahvid Peamine karistusvorm on vangla või rahatrahvid Kehtivad kiriklikud normid ja kirikuskäimise Kirikus käimine on vabatahtlik kohstus
Eeldatakse, et aktiivne kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) aitab vahendada kõlblust ja poliitikat, takistab inimeste võõrdumist riigist ja pehme despootia teket jne. Skeptikud seevastu arvavad, et pole mingit põhjust selle mõiste alt välja arvata mitmesuguseid huvi- ja lobigruppe, mis riigi poliitikat mõjutavad, ja võib-olla isegi organiseeritud kuritegevust. Nad juhivad tähelepanu ka osalusdemokraatia nõrgale kohale: kõige häälekamad riigipoliitika kõrvaltmõjutajad on sageli üsna nigela mandaadiga, neid pole selleks tihti keegi valinud ega volitanud. Mitmesugused organisatsioonid esindavad oma liikmeid suhetes riigiga. Riik omakorda kontakteerub selliste organisatsioonidega, et kodanikega suhelda. Sellised sõltumatud assotsiat- sioonid pakuvad foorumit, kus ühiseid probleeme arutada. Samuti aitavad nad väljendada inimeste vajadusi ning on organiseeritud selle põhjal. Sääraste riigist sõltumatute organisat-
annaabi.ee 
