Minimaalsed põlevkivikaod Ohutud ja tervislikumad töötingimused Pealmaakaevandamise miinused Maastiku ja elustiku muutus Muutub geoloogiline, hüdrogeoloogiline ja hüdroloogne situatsioon Põhjaveekihi saastumine Suure territooriumi hõivamine Kaevandatud alad 1916- 2006 on kaevandatud 1 miljard tonni kaubapõlevkivi Altkaevandatud ala ~220 km2 Karjääride kaevandatud ala ~120 km2 Kaevandamispiirangud Tehnoloogilised Keskkonnakaitselised Majanduslikud Sotsiaalsed Riigikaitselised Pealmaakaevandamine Korrastamise tehnoloogia Kaevandatud maa rekultiveerimist teostatakse kahes etapis Tehnilist korrastamist teostavad Eesti Põlevkivi karjäärid oma tehnika ja jõududega Bioloogilise korrastamise tellib Eesti Põlevkivi lepingulise töö korras Tehniline korrastamine Tasandatakse sisepuistangud, silutakse nõlvad ja rajatakse teedevõrk Esmane tasandamine toimub valdavalt draglainiga Järeltasandamine toimub buldooseritega kas
põhialused ja korralduse • Hädaolukorra seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused, samuti reguleerib eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel • Riigikaitseliste sundkoormiste seadusega kehtestatakse riigikaitselised sundkoormised ning nende määramise ja täitmise kord • Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras (PS § 124 lg 1) • Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras (PS § 124 lg 2) Riigikaitse juhtimine • Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. Vabariigi
diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad (§ 78 p 2) - nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed (§ 78 p 10) - teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametissenimetamiseks (§78 p 11) - nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi (§ 78 p 12) - nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud (§ 78 p 13) • Riigikaitselised pädevused - on Eesti riigikaitse kõrgeim juht (§ 78 p 16) - teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt põhiseaduse §-le 129 erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks ( § 78 p 17) - kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni vastavalt põhiseaduse §-le 128 (§78 p 18) • Seadusandlus - annab seadlusi vastavalt põhiseaduse §-dele 109 ja 110 ( § 78 p 7)
Vabariigi Presidendi pädevuses on ka mitmete kõrgete ametiisikute ametisse nimetamine ja määramiseks ettepanekute tegemine. Ta võib sellest keelduda vaid juhul, kui see on vastuolus seadusega või riigi huvidega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse kohaselt on vastaval isikul, keda ametisse ei nimetatud, õigus esitada Riigikohtule taotlus Vabariigi Presidendi otsuse tühistamiseks. Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht ja seetõttu on tal ka riigikaitselised pädevused. Vabariigi President kuulutab välja Riigikogu erakorralised valimised pärast umbusaldusavaldust ja kutsub kokku erakorralise istungjärgu (põhiseaduse muutmise algatamiseks või ohu korral, mida Riigikogu arutama peaks). Vabariigi President määrab peaministrikandidaadi (iseseisev otsus ilma ettepanekuta, kuid peab arvestama, et vastav kandidaat suudaks valitsust moodustada). Vabariigi Presidendi pädevuses on armuandmine ja autasude ja teenetemärkide andmine.
P.1. ÜLDPÕHIMÕTTED 65 6 P.2. KOHTUTE STRUKTUUR (RAKING) 66 P.3. JÄRELEVALVE INSTITUTSIOONIDE FUNKTSIOONID JA PÄDEVUS 67 TEEMA 7. PÕHIMÕISTED 69 TEEMA 8. TEISED ORGANISATSIOONID - I RÜHM: KOHALIKUD 71 OMAVALITSUSED; RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID; KULTUURAUTONOOMIA; KUTSEALADE OMAVALITSUSED; KIRIKUOMAVALITSUS- NENDE JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOONID JA PÄDEVUS §1. KOHALIKUD OMAVALITSUSED - MÕISTE, JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOONID, 71 PÄDEVUS JA STRUKTUUR P. 1. MÕISTE 71 P.2.JURIIDILINE LAAD 71 P.3. FUNKTSIOONID 72 P.4
Keeldumisõigus peaks ka presidendil olema. Ametisse nimetamisel on presidendil suured õigused-eelvaliku tegemise õigus kõrgemate ametiisikute suhtes. Presidendil on õigus teha ettepanek: Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikohtu esimehe ja kaitseväe juhata ametisse nimetamisel. President on täiendav garant sellele, et riiki juhtima määratud isikud oleksid laitmatu reputatsiooniga ning suutelised riigi huvide eest seisma. 3. Riigikaitselised pädevused. Riigikaitselised õigused ja ül tuleneva dtema kui riigikaitse kõrgeima juhi staatusest. Korraldused alluvatele. 4. Seadusandlus. See pole eriti oluline presidendi pädevus: a. Seadluse vastuvõtmiseks peab eksisteerima edasilükkamatu riiklik vajadus, mis takistab Riigikogu kokku tulemast. b. Seadlustega reguleeritud küsimuste ring on väga kitsas. c
Riigi süsteem on avaliku võimu organisatsioon, mille moodustavad riigiaparaat ja teised organisatsioonid. Riigiaparaadi moodustavad kõik võimude lahususe printsiibi alusel lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid. Rahvast käsitletakse organina, kui riigivõimu kõrgeima kandjana, kes üksnes teatud juhtudel teostab riigivõimu vahetult ehk otseselt. Riigiaparaat: seadusandlik organ; täidesaatev organ; justiitsorgan; riigipea. Sekundaarsed organisatsioonid: I - kohalik omavalitsus; riigikaitselised org; kultuurautonoomia org; kutsealaomavalitsus; kirikuomavalitsus II - poliitilisedd organisatsioonid (korporatiivsed) III - muud, nt mittetulnduslikud ja tulunduslikud organisatsioonid (korporatiivsed) Korporatiivne organisatsioon on kindla süsteemse sisekorraldusega ja ideoloogiaga organisatsioon kindla eesmärgi saavutamiseks. Põhitunnused: kindel liikmeskond; oma statuudiakt; autonoomsed juhtimisstruktuurid; oma kassa.
töökaäsi, kes vaevaliselt meeter meetri haaval neid ehitasid. Alles 17 saj hakati kasutama püssirohtu. Keskajal rajatud tunnelid olid ainult kaevanduse tunnelid, veejuhtmed ja salakäigud. Üleüldise arenguga ja kaubavahetuseks mõeldud transpordi arenemisega maailmas arenesid teed ja sillad ning ka tunnelid. Eristada võime raudtee-, maantee- ja segatunnelid. Hüdrotehnilised tunnelid, kommunikatsioonide tunnelid, kaevandustunnelid, garaazide, parklate tunnelid, riigikaitselised eritunnelid. Esimene arvestatav tunnel ehitati Babüloni linnaosade ühendamiseks 2000 ema Eufrati jõe alla või õigemini kõrvale suunatud jõesängi põhja. Tunneli pikkus oli 900m, laiust 3,6m ja kõrgusega 4,5m. Konstruktsioon laoti tellistest bituumenmördil. Hüdroisolatsioonina kasutati ka bituumenit. Tegu oli ikka millegi väga võimsaga, sest järgmine arvestatav tunnel rajati tuhandeid aastaid hiljem.
ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. Koostatakse tiheasustusaladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel. Detailplaneeringuga määratakse · Planeeritava ala kruntideks jaotamine · Krundi ehitusõigus · Tänavad, liikluskorralduse põhimõtted · Haljastus ,heakorrastus ehtistevahelised kujad · Tehnovõrgud, paigutus · Keskkonnakaitse abinõud · Vajadusel ettepanekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks · Riigikaitselised maad · Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistel · Maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel, looduskaitse seadus, muinsuskaitseseadus Detailplaneering 1) planeeritava ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõigus; 3) tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; 4) haljastus ja heakorrastus; 5) ehitistevahelised kujad; 6) tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus; 7) keskkonnakaitse abinõud;
Ametisse nimetamisel on presidendil suured õigused-eelvaliku tegemise õigus kõrgemate ametiisikute suhtes. Presidendil on õigus teha ettepanek: Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikohtu esimehe ja kaitseväe juhata ametisse nimetamisel. President on täiendav garant sellele, et riiki juhtima määratud isikud oleksid laitmatu reputatsiooniga ning suutelised riigi huvide eest seisma. 3. Riigikaitselised pädevused. Riigikaitselised õigused ja ül tuleneva dtema kui riigikaitse kõrgeima juhi staatusest. Korraldused alluvatele. 4. Seadusandlus. See pole eriti oluline presidendi pädevus: a. Seadluse vastuvõtmiseks peab eksisteerima edasilükkamatu riiklik vajadus, mis takistab Riigikogu kokku tulemast. b. Seadlustega reguleeritud küsimuste ring on väga kitsas. c
Avaliku võimu organisatsioon On suveräänse riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma riigiorganite süsteemi abil seaduandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem, mille moodustavad riigiaparaat (primaarsed elemendid) ja nn. teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid). Primaarsed on parlament, kohtud, riigipea, valitsus, ministeeriumid, ametid. Sekundaarsed on kohalikud omavalitsused, riigikaitselised organisatsioonid, erakonnad, kultuurautonoomia organisatsioonid jne. Riigitekke teooriad 1. patriarhaalsed Aristotelese isavõimu käsitlusest (perekond>asundus>riik) 2. teoloogilised maapealne riik on taevariigi peegeldus, Jumala asemik/volinik 3. ühiskondliku lepingu teooria Spinoza, Hobbes, Locke, Rousseau 4. psühholoogiline teooria nn.enamuse vajadus alluda ehk kari otsib juhti 5. vägivallateooria sõjalis-poliitilised tegurid Mis on riik ?
organisatsioonid, s.t. sekundaarsed elemendid. Riigiaparaat ehk primaarsed elemendid: - seadusandlik võim – parlament - täidesaatev võim – valitsus ja temale alluvad regionaalsed ja lokaalsed haldusasutused, föderatsioonis ka veel vastavad osariikide või liidumaade keskvalitsused - kohtud - - riigipea – valdavalt täidesaatva võimu organ Sekundaarsed elemendid: - I rühm – kohalikud omavalitsused, riigikaitselised organisatsioonid, kultuurautonoomia org., kutsealade omavalitsused, kiriku omavalitsused; - II rühm – poliitilised organisatsioonid; - III rühm – muud tulunduslikud ja mittetulunduslikud organisatsioonid. !!! Rahvast käsitletakse õigusteoorias kui sui generis organina – väga spetsiifilises ja kindlas tähenduses ning üksnes teatud juhtudel – nimelt riigivõimu kõrgeima kandjana avalikõigusliku subjekti tähenduses.
legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); · täidesaatva riigivõimu organ valitsus (kollegiaalne institutsioon, temale subordineeritud hierarhilises keskorganite ning regionaalsete ja lokaalsete struktuuride süsteemis võib olla nii kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); justiitsorganid. Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on: · I rühm kohalikud omavalitsused; riigikaitselised organisatsioonid; kultuurautonoomia; kutsealade omavalitsused; · II rühm poliitilised organisatsioonid; · III rühm muud organisatsioonid (tulunduslikud ja mittetulunduslikud). Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid ja nende staatus on konstitueeritud riigi põhiseaduslikes aktides ja teistes õigusnormides (-aktides) lühidalt riigi kehtivas õiguses. Staatuse sätestamisel reguleeritakse riigi süsteemi elementide: · juriidiline laad,
liikmed vastavalt põhiseaduse §-le 89, 90 ja 92, nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi, nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud, nimetab ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna. On vaieldav küsimus kuivõrd peab Vabariigi President talle tehtud ettepaneku vastu võtma ning ametiisiku ametisse nimetama. 3.3. riigikaitselised pädevused (§ 78 p 15, 16, 17, 18) Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus 47 SE, mis algatati eesmärgiga korrastada riigikaitse juhtimist ning tugevdada tsiviilkontrolli kaitseväe üle.1 3.4. seadlusandlus (§ 78 p 7, § 109, 110) Vabariigi President annab seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja esinevad edasilükkamatud riiklikud vajadused. Seadlused on seaduse jõuga ning peavad kandma
regioonis ja Ahvenamaa ja Soome rannikualade pommitamine. 2) Slesvig-Holsteini küsimus ja selle sõjaline lahendamine (1848-51 ja 1864) Kaksikhertsogkondade Slesvig-Holsteini lõtv personaalunioon Taaniga algas hiliskeskajal. Taust: rahvusaate ajastul teravnes sakslaste ja taanlaste vastuolu. Taani soovis inkorporeerida põhjapoolse kakskeelse Slesvigi ala enda põhiterritooriumi koosseisu. Taani Slesvigi inkorporeerimise motiivid olid rahvuslikud ja riigikaitselised. 1848-64 Taani nn ,,Eiderpoliitika" (jõgi Slesvigi ja Holsteini vahel). Eideri-jõest peab saama Taani päristerritooriumi lõunapiir nn Saksa maailma vastu ehk Slesvigi peab liitma Taani pärisalade koosseisu. Slesvig-Holsteini I kriis (1848-51) Taani eesmärgiks on Slesvigi keeleline taanistamine ja Taani 1849. a. põhiseaduse kehtestamine Slesvigis. Nende sihtidega pole nõus kaksikhertsogkondade saksakeelne enamus ega nn Saksa maailma (Preisimaa)
1) Seadusandliku riigivõimu organid (parlament); 2) Riigipea: valdavalt täidesaatva riigivõimu organ (üldjuhul ainuisikuline institutsioon: Vabariigi president; dualistlikus monarhias nt kuningas). Teatud juhtudel on riigipea seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); 3) Täidesaatva riigivõimuorgan valitsus 4) Justiitsorganid Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on: 1) I rühm: KOV; riigikaitselised organisatsioonid; kultuurautonoomia organisatsioonid; kutsealaomavalitsused; kirikuomavalitsus; 2) II rühm: poliitilised organisatsioonid (korporatiivsed); 3) III rühm: muud organisatsioonid (tulunduslikud ja mittetulunduslikud; samuti korporatiivsed); Korporatiivseteks organisatsioonideks nimetatakse kindla süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi saavutamiseks. Ideoloogia võib põhineda
seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); · täidesaatva riigivõimu organ valitsus (kollegiaalne institutsioon, temale subordineeritud hierarhilises keskorganite ning regionaalsete ja lokaalsete struktuuride süsteemis võib olla nii kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); justiitsorganid. Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on: · I rühm kohalikud omavalitsused; riigikaitselised organisatsioonid; kultuurautonoomia; kutsealade omavalitsused; · II rühm poliitilised organisatsioonid; · III rühm muud organisatsioonid (tulunduslikud ja mittetulunduslikud). Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid ja nende staatus on konstitueeritud riigi põhiseaduslikes aktides ja teistes õigusnormides (-aktides) lühidalt riigi kehtivas õiguses. Staatuse sätestamisel reguleeritakse riigi süsteemi elementide: · juriidiline laad,
annaabi.ee 
