On iga riigi tähtsaimaks koostisosaks ja riigi kehastuseks, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on üõhelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni. Riigiaparaadis on täpselt määratud iga üksikorgani õiguslik seisusnd(tema pädevus) ja koht teiste organite seas, seetõttu toimib iga riigiorgan riigiaparaadi ja riigifunktsioone teostava tervikliku süsteemi ühe lülina. Riigiorgan riigiaparaadi struktuurne elemen, selle funktsionaalne osa. Riigiorgani olulisemad tunnused: 1) riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; 2) riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon(nt õiguskantsleri ülesanded); 3) oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega, mida
piiskop. · Peapiiskopkond suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. · Sinod ehk kirikukogu metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). · Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest hoolitsemine, hariduse andmine, kohtupidamine). · Keisrite ja eraisikute annetused tegid kirikust riigi suurima maavaldaja. c. Kiriku ühtsuse tagamine: · Kirik pööras suurt tähelepanu dogmaatikale õigele uskumusele. · Õige usu määratlemine oli raske, sest Jeesusele omistatud sõnu võis tõlgendada erinevalt ja seetõttu algasid suured vaidlused. · Kirikukogudel kujundati õige nn. ortodoksne usutunnistus
on riigi kaitsefunktsioon, tänapäevases globaliseeruvas maailmas on suure tähtsusega ka vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon. Need funktsioonid iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise objekti. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiorganite süsteem on RIIGIAPARAAT ja see on iga riigi tähtsaim osa. Iga riigiorgan, täites temale seagusega pandud või seadusest tulenevaid ülesandeid, toimib samas riigiaparaadi kui riigifunktsioone teostava tervikliku süsteemi ühe lülina. SEADUSANDLIK – parlament (seaduste ja eelarve vastu võtmine) TÄIDESAATEV – valitsus ja KOV-id (seadustest lähtumine ning seaduste elluviimine) KOHTUVÕIM – mitmeastmeline kohtusüsteem (õigusmõistmine) (Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust.) 8. Riigivalitsemise vormid. Riigivõimu seesmised organisatsioonid, st kõrgemad riigivõimuorganid, nende ülesehitust,
- kohtulik kontroll õigustest kinnipidamise üle sõltumatute kohtute poolt - proportsionaalsuse põhimõte, millest peavad juhinduma kõik riigivõimud - õigluse ja õiguskindluse põhimõtted Õigusriiki saab kujundada või ülesehitada ainult riiklike-õiguslike vahendite abil. Õigusriik ajalooliselt ja empiiriliselt aga ka analüütilis-mõisteliselt vaadatuna konsitutsiooni ja õiguse teel kujundatud ja seejuures loomulikult riiklikult organiseeritud õigusühiskond, milles riigifunktsioone kannavad ja täidavad peamiselt riigivõimu kandjad reeglite alusel, mille nad enda jaoks ise on loonud ja mille täitmise õigusele vastavust saab alati kontrollida. Lühidalt: õigusriik on formaalselt vaadatuna riik, kus kõik riigiorganisatsioonid on konstitutsiooni ja teiste õigusreeglite poolt määratud ning mille täitmine on õigusreeglite alusel kontrollitav. Riigivõimu kandjaks on rahvas. Eesti suveräänsus on lõppastmes Eesti rahva suveräänsus. Kuidas võetakse seadusi vastu
isik ei saa suhetes teise füüsilise isikuga tugineda PS-le. Ühiskondlike suhete keerustumine aja jooksul on sellisesse lähenemisse toonud aga korrektiive, kuna teatud riigfunktsioone on mitmetes riikides hakatud erastama, siis on tekkinud olukord, kus teatud situatsioonis seovad põhiõigused vahetult omavahel kaht füüsilist isikut, kaht juriidilist isikut või füüsilist ja juriidilist isikut. Selline lähenemine põhineb tõsiasjal, et riik ei saa riigifunktsioone eratades põgeneda nö eraõigusesse. Eraõiguse subjekt, kellele on üle antud riigifunktsioon, peab PS-ga olema täpselt samal määral riigiga seotud, kui riik enne võimufunktsiooni erastamist. Näited: Falcki lepingutega Tallinna linna poolt üleantud õigus parkimistasude sissekasseerimiseks ja viivise nõudmiseks. erastamise korral ei tohiks erineda ostja ja riigi kohustuste vahe. Kui eraõiguse subjekt ei suuda rahuldada isiku nõuet erastatud
· seaduse ülimuslikkus · üksiku õiguste tagamine · kohtulik kontroll õigusest kinnipidamise üle sõltumatute kohtute poolt · proportsionaalsuse põhimõte, millest kõik riigivõimud juhinduma peavad · õigluse ja õiguskindluse põhimõtted Õigusriik on ajalooliselt ja empiiriliselt, aga ka analüütilis-mõisteliselt vaadatuna konstitutsiooni ja õiguse teel kujundatud ja seejuures loomulikult riiklikult organiseeritud õigusühiskond, milles riigifunktsioone täidavad riigivõimu kandjad õiguse alusel, mille nad ise enda jaoks on loonud ja mille täitmise õigusele vastavust saab alati kontrollida riik, kus kõik riigifunktsioonid on konstitutsiooni ja teiste õigusreeglite poolt määratud ning mille täitmine on õigusreeglite alusel kontrollitav. Tänapäevases õigusriigis on riigivõimu kandja rahvas. Eesti suveräänsus on lõppastmes Eesti rahva suveräänsus.
(kaarikusõitjad olid aristokraadid, nendest kujunes sõjaline aristokraatia, mille tipp oli kuningavõimuga tihedalt seotud). Uue riigi lõppfaasis hakkasid sõjalise aristokraatia esindajad jõudma ka kuningatroonile. Teine grupp, kes hakkas Uue riigi ajal esile kerkima, olid preestrid. Vana riigi ajal iseseisev preesterkond puudub. Templid hakkasid esile kerkima Keskmise riigi ajal, Uue riigi ajal muutus keskseks Karnaki tempel (Amon-Ra temple) ning kuningad hakkasid delegeerima riigifunktsioone preestritele. Templid toimisid suurte riiklike majanditena, mis finantseerisid ennast. Templite juurde kuulusid ka varasalved tagavaradeks. Sellega seoses kujunes templite eesotsas täisprofessionaalne preesterkond, mis tõi kaasa soolise nihke preesterkonnas naised kadusid preestrifunktsioonist. Templites olid kahes astmes preestid. Kõrgemad preestid olid tuntud kui jumala teenrid, nemad tegelesid reaalselt jumala teenimisega (nagu Mesopotaamias tegeleti ka Egiptuses jumala kujuga
kogum, vaid on nende organite rangelt korrastatud terviklik süsteem. Selles on täpselt määratud nii iga üksikorgani õiguslik seisund (tema pädevus) kui ka tema koht teiste organite suhtes. 7. Riigiorganid ja nende liigitus Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. See on iga riigi tähtsaim osa. Iga riigiorgan, täites temale seagusega pandud või seadusest tulenevaid ülesandeid, toimib samas riigiaparaadi kui riigifunktsioone teostava tervikliku süsteemi ühe lülina. Riigiorganil on järgmised olulisemad tunnused: 1. riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu. 2. riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon 3. oma funktsiooni teostamiseks on riigirogan varustatud vajalike pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga 4
seas. Üldiselt Yuan erilise usuvabaduse poolest tuntud. Nt Mongolite valitsemise alguses korraldati avalikke debatte, kus kahe konkureeriva maailmavaate vahel oli võimalik ennast näidata paremast küljest. 4. Vastasseis õukonnas Mingi dünastia ajal Eunuhhid ja õpetlasametnikud oli omavahel olid tugevas vastasseisus. MIks? millest oli tingitud? Mingi dünasti valitsejad usaldasid eunuhhe. Eunuhhide arv kasvas mitmekordselt; nad hakkasid täitma riigifunktsioone, eriti sõjanduses. Valed otsused, pole kompetentsi jne. Zhu Yuangzhang 1308. aastal sündis, tema kodukohas oli aktiivne valge lootose sekt. Viis Mingi dünastia kuulutamiseni. Oli sõjakäigus kaotanud kogu oma vara. Tema edu põhjuseks oli see, et ta oskas rahvajuhiks tõusta, oskas erinevate gruppidega hakkama saada, kõik võtsid teda liidrina vastu. Juba üsna noorelt oli tal ülestõusu juhina juba selline positsioon, erinevad klassid ja grupid toetasid teda.
Puudueks on liigne laialivalguvus. Avalik haldus põhineb võimude lahususe printsiibil. See tähendab 1) riigi kogu tegevuse jaotamist erinevateks riigifunktsioonideks (nn funktsionaalne võimude lahusus). 2) riigivõimu jagamist erinevate riigifunktsioonide kandjate või organite vahel (organisatisooniline võimude lahusus) 3) personaalne võimude lahusus ehk teatud ametikohtadel töötavad isikud ei saa töötada teistel ametikohtadel teisi riigifunktsioone teostavates organites. 4) kogu riigifunktsioonide ja organite korraldus selles süsteemis. Riigi põhifunktsioonid Legislatiivfunktsioon Seadusandlus. Impersonaalsete ja abstraktsete õigusnormide loomine. Eksekutiivfunktsioon Täidesaatev funktsioon. Eesmärkide saavutamine, õigusnormide rakendamine, üksiknormide andmine. Eristatakse:
Puudueks on liigne laialivalguvus. Avalik haldus põhineb võimude lahususe printsiibil. See tähendab 1. riigi kogu tegevuse jaotamist erinevateks riigifunktsioonideks (nn funktsionaalne võimude lahusus). 2. riigivõimu jagamist erinevate riigifunktsioonide kandjate või organite vahel (organisatisooniline võimude lahusus) 3. personaalne võimude lahusus ehk teatud ametikohtadel töötavad isikud ei saa töötada teistel ametikohtadel teisi riigifunktsioone teostavates organites. 4. kogu riigifunktsioonide ja organite korraldus selles süsteemis. 1. Riigi põhifunktsioonid Legislatiivfunktsioon Seadusandlus. Impersonaalsete ja abstraktsete õigusnormide loomine. Eksekutiivfunktsioon Täidesaatev funktsioon. Eesmärkide saavutamine, õigusnormide rakendamine, üksiknormide andmine. Eristatakse:
a) valitsemine b) Haldus 3. Õigusemõistmine 2) Riigivõimu jagamist erinevate riigifunktsioonide kandjate või organite vahel (organisatisooniline võimude lahusus) 1. Seadusandlus- parlament 2. Täidesaatev- Vabariigi Valitsus, ministeeriumid- haldusorganid 3. Õigusemõistmine- kohtud 3) Personaalne võimude lahusus ehk teatud ametikohtadel töötavad isikud ei saa töötada teistel ametikohtadel teisi riigifunktsioone teostavates organites. 4) kogu riigifunktsioonide ja organite korraldus selles süsteemis. Riigi põhifunktsioonid Legislatiivfunktsioon Seadusandlus. Impersonaalsete ja abstraktsete õigusnormide loomine. Eksekutiivfunktsioon Täidesaatev funktsioon. Eesmärkide saavutamine, õigusnormide rakendamine, üksiknormide andmine. Eristatakse:
Piiskopkond (diötsees) linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. Peapiiskopkond suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. Sinod ehk kirikukogu metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest hoolitsemine, hariduse andmine, kohtupidamine). Keisrite ja eraisikute annetused tegid kirikust riigi suurima maavaldaja. Kiriku ühtsuse tagamine: Kirik pööras suurt tähelepanu dogmaatikale õigele uskumusele. Õige usu määratlemine oli raske, sest Jeesusele omistatud sõnu võis tõlgendada erinevalt ja seetõttu algasid suured vaidlused. Kirikukogudel kujundati õige nn. ortodoksne usutunnistus.
Piiskopkond (diötsees) linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. Peapiiskopkond suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. Sinod ehk kirikukogu metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest hoolitsemine, hariduse andmine, kohtupidamine). Keisrite ja eraisikute annetused tegid kirikust riigi suurima maavaldaja. Kiriku ühtsuse tagamine: Kirik pööras suurt tähelepanu dogmaatikale õigele uskumusele. Õige usu määratlemine oli raske, sest Jeesusele omistatud sõnu võis tõlgendada erinevalt ja seetõttu algasid suured vaidlused. Kirikukogudel kujundati õige nn. ortodoksne usutunnistus.
Piiskopkond (diötsees) – linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. Peapiiskopkond – suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. Sinod ehk kirikukogu – metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest hoolitsemine, hariduse andmine, kohtupidamine). Keisrite ja eraisikute annetused tegid kirikust riigi suurima maavaldaja. Kiriku ühtsuse tagamine: Kirik pööras suurt tähelepanu dogmaatikale – õigele uskumusele. Õige usu määratlemine oli raske, sest Jeesusele omistatud sõnu võis tõlgendada erinevalt ja seetõttu algasid suured vaidlused. Kirikukogudel kujundati õige nn. ortodoksne usutunnistus.
annaabi.ee 
