Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ribosoomi, mitokondri ja golgi kompleksi võrdlemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
membraan, ribosoom, mitokonder, kompleks, hingamine, maatriks, karedalmoodustumine ja rRNA süntees Paksus keskmiselt 0,01 m. Koosneb Eraldab raku sisekeskkonda põhiliselt fosfolipiididest, mis väliskeskkonnast ja kaitseb seda kahjulike moodustavad 2 kihti, ja valkudest, mille mõjutuste eest. molekulid paiknevad hajusalt lipiidide Ainete transport läbi rakumembraani: peal või vahel. Loomaraku membraan Aktiivne transport vajab ATP-energia sisaldab kolesterooli ning transportvalke Rakumembraa Passiivne transport lisaenergiat ei vaj n Difusioon soojusliikumisest tingitud iseeneslik aineosakeste liikumine ja
olulisemad tuuma osad on kromosoomid. tuumaksesed(kromosoomidel toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine) Tähtsus : reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma eraldamisega kaotab rakk jagunemisvõime,ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub. Kromosoom inimesel 46 krom ( jagatakse 23ks paariks) Paarilisi kromosoome nim homoloogiliseks(Hom.Krom-sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) Histoonid : kaitsevad DNA'd Nukleosoomne fibrill-DNA kompleks valkudega(histoonidega) Rakumembraan: Koosneb: fosfolipiididest ja valkudest Tähtsus :a) kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel.b) Moodustab sopistisi e. mesosoome -ümbritseb raku tsütoplasmat ; - paikneb rakukesta all ;- võib osaleda ka erinevate ainete sünteesil. Ribosoomid paiknevad karedal tsütoplasmavõrgustikul, mitokondrites ja plastiidides. Need koosnevad valgust ja RNA-st. Ribosoomides kulgeb valgusüntees.
rakust teise. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad. Seenerakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Sellest väljapoole jääb rakukest, mis koosneb kitiinist ning on õhem ja elastsem kui taimeraku oma. See kaitseb ja toestab seenerakku nind annab talle kindla kuju. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi jt ained liiguvad tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub rakutuum, millest väljpoole jäävad mitokondrid, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja ribosoomid. Seened on ühed peamised surnud organismide lagundajad. Suur osa seeni hangib aga oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest. Sellega põhjustavad nad mitmesuguseid seenhaigusi. Seened suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba, kasutades näiteks tselluloosi ja ligniini ning põhjustades seeläbi mitmeid taimehaigusi. Seened kahjustavad ka puitu, põhjustavad nahahaigusi
Tsütoplasmavõrgustik • Sile- Membraanidel • Võtavad osa lipiidide ja paiknevad ensüümid sahariidide sünteesist • Kare - seal paiknevad • osalevad valgusünteesil, ribosoomid Lisaks sellele toimub karedal ER-l ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine
Suurim hulkrakne: Munarakud- munarebu. Miks ainuraksed organismid on enamasti väga väikesed. Mida suurem on rakk, seda väiksem on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suve. Ainevahetus toimub ainuraksetel rakumembraani kaudu. Kui membraani suhteline pindala jäb liiga väikseks, häiruvad ka mainitud protsessid. Loomaraku ehitus: 1. tuumake 2. tuum 3. ribosoomid 4. vesiikul 5. karedapinnaline tstoplasmavrgustik (endoplasmaatiline retiikulum ER) 6. Golgi kompleks 7. rakumembraan 8. siledapinnaline tstoplasmavrgustik 9. mitokonder 10. vakuool 11. tstoplasma 12. lüsosoom 13. tsentrosoom (moodustub kahest tsentrioolist) Eukarüootne ja prokarüootne rakk Eeltuumne ehk prokarüootne rakk. (Bakterid- puudub piiritletud tuum, tunduvalt vähem esineb organelle ning membraanseid struktuure). Päristuumne ehk eurkarüootne rakk.(protistid, taime-seene, loomariik). *Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga.
vajalikke ühendeid (nt seedimiseks olulisi nõresid mao ja soolte sisepinnal) 6. Närvikoe tunnused. Koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. 7. Lihaskudede liigitus. Tunnused. Silelihaskude; vöötlihaskude; südamelihaskude. 8. Sidekudede liigitus. Tunnused. Veri, lümf, mesenhüüm, sültjas sidekude, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude, tihe sidekude, kõhrkoed, luukude. 9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded. Fosfolipiididest (2 kihti), valgud, süsivesikud, kolestorool. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest. • Passiivne transport. Osmoos. Difusioon. Passiivne transport - toimub valkude kaasabil, ei vaja täiendavat energiat. Osmoos - selle teel läbivad membraani vedelikud. Vee molekulid läbivad rakumembraani madalama sisaldusega lahusest kõrgema sisaldusega lahusesse. Difusioon – ainete kandumine raku ühest otsast teise toimub difusiooni teel. • Aktiivne transport.
Siledapinnalise ERi ülesanded: varusüsivesikute süntees (glükogeen), lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid), kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnalise ERi ülesanded: kanalitel paiknevad ribosoomid, kui toimub valgusüntees. · Ribosoomid koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. ÜLESANDED: toimub valgusüntees. · Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsioniga; sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid RNA ja ribosome. ÜLESANDED: mitokondris toimub raku hingamine, st. glükoosi reageerimine O-ga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekib co2 ning H2O. · Golgi kompleks: ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. ÜLESANDED:
20) Seente tähtsus inimesele (toiduainetetööstus, ravimitööstus). Oska tuua näiteid. · Toiduainetööstus - pärmid, juustud , loomasööt. · Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad (alkaloidid) . · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). · Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majavamm). 21) Oska võrrelda kloroplasti ja mitokondrit. · Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. · Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees.Täidetud valgulise vesilahusega (stroomaga), milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed (lamellid). Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. 23) Seeneraku ehitus ja talitlus. · Tuum - Tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma. Juhib ja kontrollib elutegevust
Saavad energiat ATP-dest - energiat koondavatest molekulidest. Fagotsüoos- tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel Osmoos- selle teel läbivad membraani vedelikud. Vee molekulid läbivad rakumembraani madalama sisaldusega lahusest kõrgema sisaldusega lahusesse. Difusioon- ainete kandumine raku ühest otsast teise toimub difusiooni teel. 10. Tsütoplasma organellid. Ehitus ja ülesanded: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, Golgi kompleks, lüsosoomid, mitokondrid; tsütoskelett. Vastus: Tsütoplasmavõrgustik rakuorganell, mis koosneb kanalitest, tsisternikestest, põiekestest. Tuuma välismembraan on alati ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Selle funktsioon: mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakus ainete liikumine. Ribosoomid Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid. Golgi kompleks koosneb tsisternidest, põiekestest, kanalikestest, mis on
mööda liiguvad rakus ained. Eristatakse kahte tüüpi tsütoplasme võrgustikke: 1. karedapinnaline: tuuma pinnal paiknevad ribosoomid, kus toimub valgu süntees. 2. siledapinnaline: toimub lipiidide (rasvade) ja sahhariidide (süsivesikute) süntees Tsütoplasma ülesanded: 1. toimub ainete liikumine 2. toimub erinevate ainete süntees RIBOSOOMID Ribosoomide ehitus: ribosoomidel puudub membraan. Koosnevad kahest alamüksusest: suurematest ja väiksematest. Ribosoomide ülesanded: 1. toimub valgu süntees LÜSOSOOMID Lüsosoomide ehitus: on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed. Sisaldavad ensüüme. Lüsosoomide ülesanne: lüsosoomides lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid. GOLGI KOMPLEKS Golgo kompleksi ehitus: koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest
Karedapinnalise ER-i ülesanded: · Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. RIBOSOOMID · Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. Ribosoomide ülesanded: · Ribosoomides toimub valgusüntees MITOKONDER · Ümbritsetud kahe membraaniga: · välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; · sisemembraan on kurruline · Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome. Mitokondri ülesanne: · Mitokondris toimub rakuhingamine, st. glükoosi reageerimine O2-ga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekib CO2 ning H2O. GOLGI KOMPLEKS · Ained satuvad sinna tsütoplasma-võrgustiku kanalikestest. Golgi kompleksi ülesanded: · Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. · Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. · Lüsosoomide moodustumine.
toimub väikeste molekulide liikumine ja protsessiks ei kulutata energiat on see passiivne. Membraani koostises olevad transportvalgud on ka aktiivse transpordis, läbi valgu käivad kindlald ühendid. Retseptorvalk osaleb raku infovahetuses väliskeskkonnaga 3.5 Rakuorganellid Raku tsütoplasmat läbib sileda-ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Membraani ,,karedus" tuleb sellel paiknevatest arvukatest ribosoomidest, neis toimib valkude süntees. Iga ribosoom koosneb kahest osast, mis on moodustunud valgu ja rRNA molekulidest. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid. Siledapinnalisel ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Iga ribosoom on kaheosaline (rRNA ja valk). Ribosoomid pannakse kokku tuumakestes. Mitokondris ja kloroplastides on ka ribosoomid. Valgu sünteesi ajal moodustuvad ribosoomid polüsoome- ühe mRNAga seotud ribosoomide kogumik.
Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Sealsed kromosoomid nähtavad vaid rakujagunemise ajal. Kromatiin ehk rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega). Tuumake on piirkond, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Membraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annab tugevust kolesterool. Ülesanded: Ainevahetus läbi membraani - passiivne transport: valgumolekulide vahel on kanalid, millest pääsevad läbi väikesed molekulid, peamiselt difusiooni ja osmoosi teel. Aktiivne transport toimub transportvalkude abil, mis juhib läbi kindlaid ühendeid ning milleks on vaja energiat makroenergilistest ühenditest (ATP). Transportvalgu molekulid muudavad oma kuju, et ainemolekul läbi pääseks
alkoholi transport. Rakumembraan sopistub sisse, aine satub põiekesse. Retseptorvalgud tegelevad signaali, erutuse vastuvõtmise ja juhtimisega. Rakumembraani ülesanded: aine-, energia- ja infovahetus, raku kooshoidmine, kaitse. Rakutuum. Tuumal on 2 membraani. Tuumas sisaldub DNA (lahtikeerdunult e kromatiinina, paljunemisel keerdub kokku kromatiidideks). Tuumake – piirkond, kus toimub rRNA süntees ja ribosoomide alaüksuste moodustumine, tuumakesel membraan puudub. Karüoplasma – peamiseks koostisosaks vesi, lisaks selles lahustunud orgaanilised ja anorgaanilised ained, DNA, RNA. Tuuma ülesandeks on raku elutegevuse juhtimine, pärilikkusinfo säilitamine. Homoloogilised kromosoomid – paarilised kromosoomid, sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Inimese rakkudes on 46 kromosoomi, v.a. sugurakkudes, kus neid on 23. Tsütoplasma. Rakuvaheaine. Koosneb veest ja selles lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest.
Rakuorganellid Tsütoplasmavõrgustiku moodustab membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Võrgustik on seotud peale transpordile ka mitmete ainevahetuslike protsessidega. TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK siledapinnaline karedapinnaline Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid. Siledapinnalisel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist. Iga ribosoom on kaheosaline (koosnevad rRNA ja valgu molekulidest). Ribosoomi suurus on vahemikus 18 23 nm. Ühes rakus on ribosoome tuhandeid. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Neis toimub valkude süntees. Polüsoom- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikud. Golgi kompleks- seotud tsütoplasmavõrgustikuga. Avastati itaalia anatoomi Golgi poolt. Kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid
· Varusüsivesikute (glükogeen) süntees · Lipiidide süntees · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) · Kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes KAREDAPINNALINE ER · Kanalitel paiknevad ribosoomid FUNKTSIOONID · Ribosoomides toimub valkude süntees RIBOSOOMID · Ribosoomides puuduvad membraanid · Sisaldavad rRNA ja valgumolekule · Neis toimub valkude süntees · Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumit nim. POLÜSOOMIKS GOLGI KOMPLEKS · Koosneb membraaniga ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest · Seal toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse (lüsosoomidesse) · Osaleb rakumembraani moodustamisel LÜSOSOOMID · Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed FUNKTSIOONID · Kindlustavad surnud ja mittevajalike rakustruktuuride lagundamise · Tagavad rakku sattunud võõra orgaanilise aine (antigeenide) lagundamise
rakusisene ainete liikumine. Siledapinnaline ER Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: a)varusüsivesikute süntees (glükogeen) b)lipiidide süntees c)bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) d)kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnaline ER Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgussüntees. 3)Ribosoomid Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. Ülesanne valgu süntees. 4)Golgi kompleks Ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. Ülesanded: a)valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. b)rakumembraani ja rakukesta moodustamine. c)lüsosoomide moodustumine. 5)Lüsosoomid Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. Ülesanded: a)surnud ja mitte vajalike struktuuride ning ainete lagundamine. b)rakusisene seedimine-fagotsütoos (ainuraksete toitumine). c)kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine).
Tsütoplasmavõrgustikud : · Siledapinnaline · Karedapinnaline Tsütoplasmavõrgustiku ülesanded : · Siledapinnalises toimub varusüsivesikute glükogeeni süntees .Lipiidide ja bioaktiivsete ainete nt. steroidhormoonide süntees. · Karedapinnaliseks muutub tsütoplasmavõrgustik seal paiknevate ribosoomide tõttu . · Ribosoomides toimub valkude süntees . Ribosoomid · Ribosoomidel puuduvad membraanid , nad sisaldavad rRNA ja valgumolekule . Golgi kompleks · Koosneb membraaniga ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest . · Tsütoplasmavõrgustikust satuvad ained Golgi kompleksi . · Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine j pakkimine põiekestesse . · Golgi kompleks osaleb rakumembraani moodustamisel. Lüsosoomid · Ühekihilise membraaniga põiekesed , mis moodustuvad Golgi kompleksist .
20) Seente tähtsus inimesele (toiduainetetööstus, ravimitööstus). Oska tuua näiteid. · Toiduainetööstus - pärmid, juustud , loomasööt. · Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad (alkaloidid) . · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). · Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majavamm). 21) Oska võrrelda kloroplasti ja mitokondrit. · Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. · Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees.Täidetud valgulise vesilahusega (stroomaga), milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed (lamellid). Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. 23) Looma- ja taimeraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, nende ehitus ja ülesanded rakus?
Enamikul organismidel ongi sugurakkdues kaks korda vähem kromosoome, kui keharakkudes, st igast paarist üks kromosoom. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega (histoonid). Need kaitsevad DNAd ning aitavad kromosoome jagunemise ajal kokku pakkida. Nukleosoomse fibrilli moodustab DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste. 3.4 Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine,energia ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest, need moodustavad kaks kihti. Valgu molekulid paiknevad aga hajusalt kas nende peal või vahel. Loomaraku membraanid sisaldavad alati ka kolesterooli. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteem
TOIMUB AINE-, ENERGIA- JA INFOVAHETUS RAKU JA VÄLISKESKKONNA VAHEL; MEMBRAANI LÄBIVAD MÕLEMAS SUUNAS ANORGAANILISED JA ORGAANILISED AINED ; AINETE LIIKUMISES ERISTATAKSE PASSIIVSET JA AKTIIVSET TRANSPORTI; TRANSPORTVALGUD OSALEVAD AINETE AKTIIVSES TRANSPORDIS; RETSEPTORVALGUD OSALEVAD RAKU INFOVAHETUSES VÄLISKESKKONNAGA, SEOVAD RAKKU ÜMBRITSEVAST KESKKONNAST ERINEVAID MOLEKULE, VALLANDAVAD RAKUSISESEID BIOKEEMILISI REAKTSIOONE. TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK: EHITUS KAREDA- JA SILEDAPINNALINE; KAREDAL PINNAL PAIKNEVAD RIBOSOOMID, SILEDAL PINNAL ENSÜÜMID; TALITLUS RIBOSOOMID VÕTAVAD OSA LIPIIDIDE JA SAHHARIIDIDE SÜNTEESIST; ENSÜÜMID SÜNTEESIVAD VALKE; MÖÖDA TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIKU KANALEID TOIMUB AINETE RAKUSISENE LIIKUMINE; VÕRGUSTIK ON SEOTUD AINEVAHETUSLIKE PROTSESSIDEGA. RIBOSOOMID: EHITUS 2-OSALISED (KOOSNEVAD RIBOSOOMI-RNA JA VALGU MOLEKULIDEST); MITOKONDRID JA KLOROPLASTID SISALDAVAD RIBOSOOME; TALITLUS
geneetilise koodi. Translatsioon on peamine osa valgusünteesist, selle käigus sünteesitakse aminohapetest polüpeptiidahel. Valgusünteesiks on vajalikud ribosoomid (rRNA), infokandja mRNA, mis määrab valgu primaarstruktuuri ning aminohappeid transportivad tRNA molekulid. Valkude ehitamiseks on vajalikud ka aminohapped, energia (ATP, GTP) ning ensüümid. Koosneb kolmest etapist: Polüpeptiidahela initsiatsioon- moodustub funktsionaalne ribosoom, mis on võimeline translatsiooni läbi viima. Polüpeptiidahela elongatsioon- toimub aminohapete lisamine peptiidahelasse. Polüpeptiidahela terminatsioon- vabaneb sünteesitud valk ribosoomist. Valgusünteesi põhisüdmused: mRNA ühineb ribosoomiga mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga seondub esimene tRNA molekul (esimene aminohape on Metioniin) ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmisele
· 17 s teine pool Leuwenhoek täiustas mikroskoopi ja uuris ainurakseid · 1826 Ernst von Baer avastas imetaja munaraku · 1838 Schleiden ütles et kõik taimed on rakulised · 1839Schwann ütles et loomad on ka rakulised :D · 1931elektronmikroskoop · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Raku ehitus ja talitlus on vastastikkuses kooskõlas · Uued rakud tekivad üksnes olemas olevate jagunemise tulemusena PÄRISTUUMSE RAKU EHITUS 1) raku membraan *koosneb valkudes *fosfolipiididest *kolesterool *oligosahhariidid TÄHTSUS *eraldab raku sisekeskkonna välisest *kaitseb väliste mõjude eest *ühendab rakke omavahel *võimaldab aine, energia ja info vahetust ümbritseva kekskkonnaga *ainete transport 2) tsütoplasma poolvedel raku sisu, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistes ja anorgaanilistest ainetest TÄHTSUS *seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende
Tuumas on üks või mitu tuumakest, kus toimub ribosoomide moodustamine ja rRNA moodustamine. Kromosoomid Arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimene: 46 kromosoomi, 23 paari. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüogramm- kromosoomide rühmitus. Päristuumsetes rakkudes on kromosoomide arv seotud valkudega ehk histiinidega. Tekib fibrill. Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga andes sellele kuju. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb ja ühendab rakke omavahel. Koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest, sisaldavad kolestorooli. Transport läbi membraani: Aktiivne transport- kulutab energiat, selles osalevad ka transportvalgud. Passiivne transport- valgulised kandjad, ei vaja lisaenergiat. Difusioon- gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt madalamale kuni tasakaalustumiseni.
Madalama suunas kuni =. Fagutsütoos- rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse palju molekule. (PASSIIVNE) 9. Aktiivne transport !- vajab energiat, (A T P ) transport valke. 10. Sile tsütoplasma võrgustik- toimub rakusisene ainete liikumine, membraanidel paiknevad ensüümid, toimub:* glükogeeni süntees * lipiidide süntees* bioakt. Ainete süntees 11. Kare tsütoplasma võrgustik- karedus tuleb sellel paiknevatest ribosoomidest, neis toimub valkude süntees. Iga ribosoom koosneb kahest osast, mis on moodustunud valgu ja rRNA molekulidest. 12. Golgi kompleks- ained satuvad sinna tsütoplasmavõrg. kanalikestest. Seal toimub: valkude lõplik töötlemine, pakkimine põiekestesse. , rakumemb. Rakukesta moodusumine, lüsosoomide moodustumine 13. Lüsosoomid- ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed- seal toimub surnud ja mittevaj. rakustruktuuride ning ainete lagundamine 14. mitokonder- 2 membraaniga: välis- sile ja kattefunktsioon
· Lüsosoomid: o ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milledes lõhustatakse mitmesuguseid aineid: makromolekule; oma otstarbe kaotanud rakustruktuure; fagotsüteeritud aineosakesi. o primaarne lüsosoom sisaldab ainult lagundavaid ensüüme; o sekundaarne lüsosoom sisaldab lagundavaid ensüüme ja lagundatavaid aineid. · Golgi kompleks: o koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest; o kõik osad on ümbritsetud membraaniga; o nende arv rakus võib ulatuda mitmekümnest (loomarakul) mitmesajani (taimerakul); o sinna satuvad ained tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest; o Golgi kompleksis toimub valkude töötlemine ning nende pakkimine
Seda saadakse makroergilistest ühendistest. Osa rakke loomarakke on fagotsütoosivõimelised. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. Kui fagotsüteeritav aine jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ning aine satud memraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Hiljem lisandub moodustunud põiekesse veel ensüüme, mis lagundavad fagotsüteeritud aineid. Sel teel toituvad mõned ainuraksed organismid. RIBOSOOMIDE EHTUS JA ÜLESANNE. -iga ribosoom koosneb kahest osast, mõlemad osad omakorda ribosoomi- RNA ja valgu molekulidest. -Ribosoomid moodustuvad rakutuuma olevates tuumakestes. Ribosoomides toimub valkude süntees. LÜSOSÜÜMID .. on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed , kus lagundatakse erinevaid makromolekule ja rakustruktuure. Primaarsed lüsosüümid sisaldavad vaid ensüümvalke. Sekundaarsed lüsosüümid lagundavad aineid ning lõhustavad ensüüme. GOLGI KOMPLEKS.
ülesanded rakus? Rakumembraan- annab rakule kuju, kaitseb rakke. Raku tuum- juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkus informatsiooni, reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Tsütoplasma- tagab toitainete laialikandmise rakus, jääkainete eritumiskohaks. Golgi kompleks- rakumembraani ja rakukesta moodustamine, valkude lõplik töötlemine. Lüsosoomid- surnud ja mittevajalike rakustruktuuride lagundamine, rakusisene seedimine. Mitokondrid- hingamine raku tasandil. 7. Oska jooniselt tunda loomaraku organelle. 8. Taimeraku ehitus ja talitlus. Rakukest ümbritseb taimerakku. Oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugeva toese. Kesta
Raku sisetoes. 1. Annab rakule vormi, seob sisemuse ühtseks tervikuks. 2. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise. Tsentrosoom- l oomarakkudes ja osades seenerakkudes. 1. Moodustub kahest tsentrioolist. 2. Olulised r aku jagunemisel. 3. Moodustavad kääviniidid, tagades kromosoomide liikumise poolustele. Tsentrioolid- moodustuvad 3*9 mikrotuubulist. 1 x membraan 2 x membraan ilma Lüsosoom Tuum Ribosoom Vakuool Plastiid Tsütoskelett Mitokonder
· Ainult taimerakul esineb rakukest Tähtus: Mõnede taimerakkude kestad (puutüvedes) on eriti kõvad rakukesta peale ladestunud puitaine kihi tõttu.Enamik puidu rakkudest on surnud ja seest õõnsad - nad koosnevadki ainult rakukestadest ja annavad taimevartele tugevuse. Taimerakul esineb vakuool, mida loomarakul pole · Tähtus: mis on täis rakumahla.Vakuool hoiab raku pallikesena pinges.Rakumahlas liiguvad kõik raku toitained . Golgi kompleks, mis esineb ainult loomarakul Ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. · Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse · Rakumembraani ja rakukesta moodustamine · Lüsosoomide moodustumine on omased taimeraku Jagunevad: le · Kloroplasti d · Kromoplas tid · Leukoplast id Taimerakk RAKUKEST MEMBRAAN PLASMA TUUM MITOKONDRID PLASTIIDID VAKUOOL TAIMEMAHLAGA TEISED RAKU
· Rakutuum on ümbritsetud kahe membraaniga · Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub · Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu(inimkeha raku tuumas üldjuhul 46 kromosoomi) · Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene(paarilised kromosoomid e. homoloogilised) Rakumembraan · Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel · Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest · Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole · Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transpordis · Lisaks tsansportvalkudele esineb rakumembraani ehituses mõningaid retseptorvalke
a. taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann 1839.a. loomad on rakulise ehitusega. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" Rudolf Virchow 1858.a. ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel" Põhiseisukohad: kõik organismid koosnevad rakkudest, iga organism saab alguse olemasolevast rakust, rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. LOOMARAKU EHITUS Mitokonder, siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik, tuum, tuumake, ribosoom, komatiin, golgi kompleks, lüsosoom, tsütoplasma, mikrotuubul, tsentrosoomid, rakumembraan Organellide ülesanded: 1) Tsütoplasma: · Täidab rakku · Peamine koostisosa vesi · Seob omavahel rakuorganelle · Tagab raku sisekeskonna stabiilse pH. 2) Rakutuum: · Sisaldab ja säilitab pärilikkuse infot · Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Juhib raku elutegevust 3) Kromosoomid:
sissesopistumise teel. 21.) Membraani retseptorvalkude ülesanne, toimemehhanism Rakumembraani ehituses esinevad mõned retseptorvalgud, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (näiteks hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid biokeemilisi reaktsioone. 22.) Loetle rakuorganellid (5) Tsütoplasmavõrgustik, ribosoom, lüsosoomid, Golgi kompleks, mitokondrid 23.) Tsütoplasmavõrgustiku ülesanne ja jaotus Tsütoplasmavõrgustik päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku (,,karedus" tuleneb selles paiknevatest arvukatest ribosoomidest). Ülesanne: mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine ning lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. 24
annaabi.ee 
