SÜMFOONIAORKESTER ÜLDIST · Lühend ERSO · Üle 100 liikme · Vanim järjepidevalt tegutsev sümfooniaorkester Eestis · Loomiskuupäev 18.detsember 1926 · Seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga · Nimi ajaloo jooksul korduvalt muutunud · Kodusaaliks Estonia kontserdisaal. ERSO NIMI · 1926.-1934. Raadio Ringhäälingu orkester · 1934.-1940. Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester · 1940.-1941. Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester · 1941.-1944. Landessender Revali Sümfooniaorkester · Seejärel Eesti NSV Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee Sümfooniaorkester · Alates 1975. ERSO MUUSIKA JA SAAVUTUSED · Repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisloominguni · Peaaegu kõikide Eesti sümfooniliste teoste esiettekanded · Märgitud maailma mainekates klassikalise muusika ajakirjades · Saanud mitu auhinda · Tähtsaim 2004.aastal Eesti esimene Grammy · Plaatide nimekiri täieneb pidevalt KONTSERDID · Iganädalased kontserdid Estonia
24. veebruaril 1918. aastal kuulutati sini-must-valgete lippude lehvides välja esimene iseseisvuse põhidokument - Eesti Maapäeva Vanematenõukogu "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele". Tänu Nõukogude Liidu okupeerimisele oli sini-must-valge lipuvärvide kasutamine keelatud tervelt 50 aastat. Nüüdseks on Eesti Lipp omal õigel kohal ja Eesti rahvas hoiab seda oma hingega. Eesti riigivapp. Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdermar II annetas Revali ehk Tallinna linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa vapile, mille kinnitas keisrinna Katarina II 4.oktoobril 1899.a. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. a. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 7. augustil 1990. a. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. a.
Raadio-Ringhäälingu trio Hugo Schützi juhatusel. Sellest triost kasvas välja orkester ning 1939. aastaks oli tollase nimega Riigi Ringhäälingu Sümfooniarkestris 39 mängijat. Eesti Riiklik sümfooniaorkester on oma nime muutnud ajaloo jooksul korduvalt. Aastani 1934 nimetati seda Raadio-Ringhäälingu ansambliks või orkestriks, 1934 - 1940 kandis ta nime Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester. 1940. aastal oli ERSO Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester ja pärast seda Landessender Revali Sümfooniaorkester. 1944. aasta sügisel nimetati orkester Eesti NSV Raadiokomitee sümfooniaorkestriks. Nõukogude okupatsiooni oli orkestri nimi veel Televisiooni ja Raadio komitee Sümfooniaorkester ja Eesti Raadio Sümfooniaorkester. Praegust nime kannab orkester 1975. aastast, kuigi kuni Eesti taasiseseisvumiseni olid paralleelselt kasutusel veel nimekujud Eesti NSV Riiklik Sümfooniaorkester ja ENSV teeneline kollektiiv riiklik sümfooniaorkester. Kuigi juba 1975. aastal asendati
esitatud punktide kohta, Kadrinas aastatel 1948–2006 tegutsenud tarbekeemia tootmiskoondise Flora Kadrina tsehhi ajalugu paralleelselt nii ühiskonnaelu, kui ettevõtte muudatuste, nende omavaheliste seoste ja mõjuga kogukonna heaolule. Samuti teeb autor esimeses osas vajaliku lühiülevaade kogu tarbekeemia arengust Eestis. Tarbekeemia tootmise ajaloo alguseks võib lugeda 5. juulit 1889. aastal, mil Eestimaa kubermanguvalitsus andis tootmise alustamiseks loa Revali Keemiavabrikule Woldemar Mayeri Lesk ja Poeg, kellest sai tootmiskoondise Flora vanim eelkäija. Hilisemal ajajärgul muutus ettevõte kontekst palju erinevate firmade näol, kuid läbivaks jooneks jäi siiski tootmine eestis. Tänaseks päevaks on Floraga seotud üksustest kasvanud välja iseseisvad firmad nagu AS Tehnoplast, Kemiflora, AS Sanball ja Flora kunagise värvivabriku praegune ettevõtte AS-i Baltic Color. Oluline on märkida, et juba algusest peale oli ettevõtte tähtis
Igor Severjanin ( Igor Lotarev- kodanikunimi) sündis 1887 aastal Peterburis. Umbes kaheksa aastaselt hakkas Severjanin luuletama. Unustamatu mulje jättis temale Põhja- Venemaa Suda jõgi ja Andola. Nende kohtade mälestuseks valis luuletaja endale pseudonüümi Igor Severjanin. Side Eestimaa ja Lotarevide perekonna vahel pärineb eelmise sajandi seitsmekümnendatest. Tulevase luuletaja isa Vassili Lotarev , tema vend Mihhail ja õde Elisaveta õppisid Revali ( Tallinna) internaatkoolis. Luuletaja ema, Natalja Lotareva veetis koos Igoriga suved Eesti suurepärasel kuurordil Gungerburg. Esimest korda külastas luuletaja Toila mereranda, mis asus Estlandi provintsis kirdeosas 1912. aastal. 1921 aasta novembris suri Toilas luuletaja ema. Sealsamas Toilas kohtus Severjanin oma tulevase abikaasaga. Tollel õhtul, puusepa tütar Felissa Kruut esines Eesti luuletaja Fridebert Tuglase luuletusega ,, Meri": Ju lapsena ihkasin merd ääretult mina.
Enamasti on mastivimplid nn pöörlevad vimplid, mille pikkuseks arvestatakse kuni pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Vapp Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat (passant gardant) lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. Lõvi on heraldikas võimu ja vapruse, tugevuse ja õilsuse sümbol. Hümn
Uue nimekujuga kaasnes näiteks müüt, nagu oleks kunagi pärast Liivi sõda siin tornis kinni peetud tänavalt leitud lõbulinde. Tegu oli ja on pelgalt mütologiseeritud legendiga, sest see ei ole kirjalikult tõestatav. 19. sajandi esimese poole Tallinna reisijuhtides pole linnakindlustuse torne eriti detailselt loetletud. Sellest ajast on säilinud reisijuhte prantsuse, saksa ja vene keeles. Nendes on kirjutatud põgusalt Revali ajaloost ja avalikest asutustest. Neitsitorni mainitakse esimest korda 1895. aastast pärit vene keelses Reveli reisijuhis: ,, . ". Seal on kasutatud nimekuju ,,Mädchen-Thurm", mis asus ,," aias. 3 Nimekuju kinnistumine ja säilimine kirjalikes allikates ning suulises pärimuses (autori seletus). 4 Nurk, Ragnar. Professor T. H. Kjellini Tallinna keskaegsete kindlustuste uurimised 1925.1926. aastal. Tartu 2006, lk. 18.
Raamatud: Eesti Arhitektuur 1 , 1993 , Tallinn, “Valgus“ Eesti Kunstiajalugu, 1977, “Kunst“ Internet: http://www.kansallisbiografia.fi/kb/artikkeli/3614/ http://rooma.postimees.ee/030705/esileht/170323_1.php http://www.estonica.org/et/pildid/Krediitpanga_hoone_Tallinnas/ http://www.estonica.org/et/Kultuur/Arhitektuur/V%C3%A4ljaspool_m%C3%BC %C3%BCre/ http://www.estonica.org/et/Kultuur/Kunst/Kultuuride_ristteel/ http://jaakjuske.blogspot.com/2012/05/sajandi-eest-valmis-revali-koige.html http://jaakjuske.blogspot.com/2010/11/tallinn-saja-aasta-eest-ja-parast.html http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=6475:viru-v- ljak-kui-edasiarendamisv-imaluste- paljusus&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3021 http://www.kul.ee/ http://www.finland.ee/public/default.aspx? contentid=183129&nodeid=40600&contentlan=13&culture=et-EE http://uudised.err.ee/index.php?06188397 http://web.zone.ee/juugend/juugeesti/juugeesti.html http://web.zone
Muud iseloomulikku •Kirjad toimetusse •Ministri/tsensuuri huvi •Tellijate nimekirjad •Halb paberi kvaliteet •Perioodilisuse probleem «Учебно-математический журнал» - первый специальный математический журнал в России. Начал издавать Крузенштерн, редактор Karl Heinrich Kupffer (Tartu Ülikooli filosoofiadoktor, Revali Gümnaasiumi õpetaja, matemaatikaprofessor) Первая русская газета в Эстонии - „Eestimaa Kubermangu Teataja“ («Эстляндские губернские ведомости). Выходило на двух языках. «Гусли» - хоровой кружок. В начале членами были только торговцы, потом и образованные люди. Были свои флаг и герб. В начале были
Internet · http://www.kansallisbiografia.fi/kb/artikkeli/3614/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Eliel_Saarinen · http://rooma.postimees.ee/030705/esileht/170323_1.php · http://www.estonica.org/et/pildid/Krediitpanga_hoone_Tallinnas/ · http://www.estonica.org/et/Kultuur/Arhitektuur/V%C3%A4ljaspool_m%C3%BC %C3%BCre/ · http://www.estonica.org/et/Kultuur/Kunst/Kultuuride_ristteel/ · http://jaakjuske.blogspot.com/2012/05/sajandi-eest-valmis-revali-koige.html · http://jaakjuske.blogspot.com/2010/11/tallinn-saja-aasta-eest-ja-parast.html · http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=6475:viru-v-ljak- kui-edasiarendamisv-imaluste-paljusus&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3021 · http://www.kul.ee/ · http://www.finland.ee/public/default.aspx? contentid=183129&nodeid=40600&contentlan=13&culture=et-EE · http://uudised.err.ee/index.php?06188397 · http://web.zone
7) 4. juuni – Eesti lipu päev; 8) 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna); 9) 23. juuni – võidupüha; 10) 24. juuni – jaanipäev; 11) 20. august – taasiseseisvumispäev; 12) 1. september – teadmistepäev; 121) oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev; 6 EESTI RIIGIVAPP Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katarina II 4. oktoobril 1788. a. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. a. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 7. augustil 1990. a. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. a.
8 Veinimõisad ja aristokraatia Saksamaal pole haruldus lugeda veinimõisate kohta ajalooürikutest veinivalmistamise kohta on ülestähendused 13. sajandist, 14. sajandist jne. Prinz zu Salm Salmi veinimõis valmistas oma esimesed veinid, kui asutati Reval. Leiab märkeid, et veini on müüdud teiste linnade kõrval ka meie omaaegsetele Revali kaupmeestele. Rheinvein oli keskaegses Revalis levinud jook Itaalia ja Hispaania veinide kõrval. Viinamarjade kasvatus Saksamaal sai alguse Rooma leegionäridest, kes veinivalmistamiseks ka viinapuud kaasa võtsid ja seda juba 1. sajandil peale Kristust. Esimene pudeldatud veingi on leitud Saksamaalt ning tema vanuseks hinnatakse 325 AD. Kliima jahenemised ning soojenemised on kas pärssinud või hoogustanud viinapuude kasvatust ning Saksa veinide kuldaegadeks on täheldatud 4.14
Peeter oli raiunud akna Euroopasse ega pidanud enam Euroopaga korstna kaudu suhtlema, nagu Vene ajalookirjutuses levinud väljend ütleb. Kuidas aga tekkis Peeter I-le mõte, et Tallinnas võiks olla ilus loss? Kokku Peeter I on Tallinnas viibinud üheksa korda. Täpselt 300 aastat tagasi, 1711. aasta 13. detsembril jõulude paiku saabus tsaar Peeter koos armastatud abikaasa Katariinaga ja saatjaskonnaga tollasse Revali . Sõidu eesmärgiks polnud mitte ainult siinse talve ja mere nautimine vaid ennekõike linna- ja rannakindlustustega tutvumine. Ise peatus ta Toompeal, praegusel aadressil Lossi plats 4, mis asub Aleksander Nevski katedraali kõrval. Nüüd töötab korduvalt ümbeehitatud majas suveniiri kauplus, 1711. aastal kuulus hoone aga Rootsi kindral Anton Wolmar Schlippenbachile. Viimane kaotas 1701. aasta 30.detsembril vene kindral Boriss Petrovits Seremetjevile verise lahingu Põlvamaal
vene ja poola lingvist Jan Baudouin de Courtenay (18451929) ja paljud teised. Eestis on puhanud ning loenguid ja kontserte pidanud heliloojad (Pjotr Tsaikovski) ja muusikud (Igor Oistrahh), baleriinid (Anna Pavlova) ja kunstnikud (Vassili Kandinski), luuletajad (Vassili Zukovski) ja prosaistid (Nikolai Leskov). Veel üks suur vene nimi on seotud Tallinnaga. Nimelt elas aastatel 18301840 Tallinna vanalinnas Uuel tänaval Mihhail Dostojevski, töötades toona Revali Insenerikomandos. Tema vend, geniaalne vene kirjanik Fjodor Dostojevski külastas sel perioodil Tallinna korduvalt. Vene Tsaari Peeter I käsul on valminud ka üks ilusamaid Tallinna hoonekomplekse -- Kardioru loss. Peeter I pühendas Tallinna lahe kaldal asuva Kadrioru (Katariina org) tervikuna oma abikaasa Jekaterina Esimesele. Lossi ennast hakati ehitama 1718. aasta suvel. Esialgselt juhatas ehitustöid itaallane N. Michetti, kes oli ka jooniste autor, hiljem asendas teda moskvalane M
kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Eesti riigivapp Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katarina II 4. oktoobril 1788. a. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. a. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 7. augustil 1990. a
Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Eesti riigivapp Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katarina II 4. oktoobril 1788. a. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. a. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 7. augustil 1990
pildirüüsteid. Reformatsiooniideede levikust Riias annab ka teada Riia raesekretär Johann Lohnmülleri kiri 20. augustist 1522. aastal, kus sõnumis Lutherile seisab, et viimase kirjutised on nüüdseks Riias saadaval ja neid loetakse innukalt (Arbusow 1921: 228). Millal algasid luterlikud jutlused Tallinnas? 1523. aastat võib Arbusowi sõnul reformatsiooni algaastaks Tallinnas nimetada küll, sest selle aasta augustis saatis Luther kirja oma Liivimaa ja Revali mõttekaaslastele, kes olid Wittenbergis õppinud, soovides saada teateid uue evangeeliumiõpetuse olukorrast (Arbusow: 280). Ka Olaf Silla ja Vello Salo kirikuajaloo ülevaates on luterlike jutlustajate Tallinnasse jõudmise aastaks 1523. Tiina Kala väidab, et esimesed teated reformatsioonisündmustest Tallinna allikates pärinevad aga alles 1524. aasta kevadest: ,,Niguliste kiriku pastorile magister Thomas Pfütznerile ( 1756)
Motivatsiooni kujundamine läbi enesehinnangu tõstmise, kriisi läbitöötamine. Juriidiline nõustamine- lahutus, lähenemiskeeld, prokuratuuri ja kohtutega seotud küsimused. Koolitajad – Psühholoogidest koolitajatel on pikaajaline koolituskogemus perevägivallast ja kriisipsühholoogiast. Koolitajad on lugenud psühholoogiateemalisi loenguid Mainori Kõrgkoolis, Sisekaitseakadeemias, Tallinna Ülikoolis, Tervishoiukõrgkoolis, Revali Eramerekoolis, Tallinna Kiirabis. . e) Teostatavuse ja tasuvuse analüüs vastavalt äriplaani finantsplaanile Projektiga hõlmatakse lisaks ka Järva Maakonna vallad. Käesolevaks hetkeks on koostöö Imavere vallaga (140 km2, 917 elanikku), Järva-Jaani vallaga (126 km2, 1634 elanikku), Koeru vallaga (237 km2, 2206 elanikku), Paide vallaga (300 km2, 1709 elanikku) ning Väätsa vallaga (195 km2, 1370 elanikku).
oma kodukorteris, Raplas Välja 6-35. Seal on massaaiteenuse pakkumiseks spetsiaalselt remonditud tuba. Parkla asub korteri ees ja ka taga. Ta kasutab massaaiks massaaiõlisid ja kliendi soovil muusikat ja lõhnaküünlaid meeleolu loomise jaoks. Hinnakiri Klassikaline massaa (1h) 200 krooni Klassikaline massaa (30min) 100 krooni 15 4. Revali Ilusalong***** Salong asub Tallinnas Vanalinnas Aia tänav 20. Asukoht on väga hea juba sellepärast, et asub Tallinna Vanalinnas ja seal on klientuur suur. Klientidele on parkla olemas. Salong suuruselt on suur. Salongis pakutakse teisigi teenuseid, aga massaai jaoks on ettenähtud suured ruumid. Massööre on 2 ja massaai kvaliteet on väga hea. Salongi sisustus on väga moodne ja maitsekas. Hinnakiri Klassikaline massaa (kestab 1,5h) 620 krooni
eesti-saksa sõnastik (7000 sõna), tekstid (vanasõnad, mõistatused, dialoogid koos saksa tõlgetega), kohanimesid, taimenimetusi (esimene eesti erialasõnaloend). Oma aja kirjakeele norm koos ATH jt. Piiblitõlkega (esimene eestikeelne täispiibel 1739) 1780 August Wilhelm Hupel ,,Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" Grammatika koos eesti- saksa ja saksa-eesti sõnastikuga, 17 000 sõna. Põhja- ja lõunaeesti, grammatikad eraldi, sõnastikus sõna järel märgitud, kas Revali või Dorpati murde sõna Põhiliselt misjonilingvistika ja käsiraamatud saksa pastoritele kohaliku keele tundmiseks. Peamine oli Ladina- Saksa ajajärk eesti keele kirjeldamises. Hakkasid tekkima grammatikad mis sisaldasid hääldamist, ortograafiat ning vormi- ja lauseõpetust. 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. 18./19. sajand: Euroopa valgustusaeg: rahvaloomingu ja keelte väärtustamine ja uurimine,
tõlgetega), kohanimesid, taimenimetusi (esimene eesti erialasõnaloend) · Sõnaraamatus tüüpsõnade numbrid, tüüpsõnade muutmine antud. · Oma aja kirjakeele norm koos piiblitõlkega (1739 esimene eesitkeelne täispiibel) August Wilhelm Hupel 1780 · Grammatika koos eesti-saksa ja saksa-eesti sõnastikuga, 17 000 sõna · Põhja- ja lõunaeesti, grammatikad eraldi, sõnastikus sõna järel märgitud, kas Revali või Dorpati murde sõna. 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. 18./19.sajand, Euroopa valgustusaeg: · Rahvaloomingu ja keelte väärtustamine ja uurimine, kirjakeelte arendamine · Võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelte sugulus · Keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise seosed, identiteet · Rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele
kord rüüstasid ja laastasid, siis aga abistasid. - 1227.aastal murti Saaremaa vallutamisega lõplikult eestlaste vastupanu. Sellega lõppeb ka Henriku Liivimaa kroonika, märkides nii ristisõja edukat lõppu eestlaste vastu, ehkki Saaremaa elanikud tõusid järnevatel aastakümnetel veel mitu korda võõra võimu vastu üles. - Taanlased, Albert ja Mõõgavendade Ordu tülitsesid vallutatud alade jagamise üle. Konflikt. Mõõgavennad hõivasid 1227.aastal Revali ja taanlaste Eestimaa hersogkonna. - Pärast eestlaste löömist, pöördusid kuralaste vastu. Peagi põrkaisd kokku aga piirkonna kõige kardetumate ssõjameestega, semaitide ja leedulastega, kelle sissetunge olid Mõõgavennad tunda saanud juba varasemalt. 1236.aasta suve sõjakäigus said SAULE lahingus zemaitide ja semgalite käest hävitavalt lüüa. Ellujäänud Mõõgavendade Ordu liikmed ühinesid 1237.aastal Saksa Orduga, muutudes selle Liivimaa haruks
5212 23039-1 Retimäe 59.31836625.158851 5212 Raasiku vald 874 02602-1 Retke tee 59.40243024.706559 874 Mustamäe 877 02605-1 Retke tee 59.40360624.706597 877 Mustamäe 876 02604-1 Retke tee 59.40295524.707722 876 Kristiine 875 02603-1 Retke tee 59.40277124.706641 875 Mustamäe 33588 5100437-1Retla 58.74816425.595765 33588 Türi vald 29118 5100436-1Retla 58.74827425.595988 29118 Türi vald 137170 23824-1 Revali 59.24254624.665256 137170 Saku vald 137171 23825-1 Revali 59.24266024.665011 137171 Saku vald 27060 7000479-1Rey 58.91310424.904020 27060 Kehtna vald 24904 8400775-1Ribi 58.13011625.724620 24904 Tarvastu vald 24905 8400776-1Ribi 58.12981625.724130 24905 Tarvastu vald 32643 5900638-1Ridaka 59.33175326.303774 32643 Rakvere vald 134247 5901104-1Ridaka 59.33165826.303854 134247 Rakvere vald 25632 4400650-1Ridaküla 59
annaabi.ee 
