advokaat • Sai aastal 372 Aafrikast võetud konkubiiniga poja Adeodatuse Augustinuse koolitee • Aastal 365 saatis isa Augustinuse kooli advokaadiks õppima • Aastal 369 jäi Augustinuse koolitee katki • Aastal 371 asus Augustinus retoorikat õppima • Õpingutes oli väga edukas ning õppis innukalt Augustinus õpetajana • Naasis aastal 373 tagasi kodulinna ning õpetas seal kirjandust ja grammatikat • 374. aasta avas Kartaagos retoorikakooli • Aastal 383 kolis ta Rooma ning avas seal uue retoorikakooli • Töötanud aasta õpetajana Roomas, hankis endale Milanos retoorika munitsipaalprofessori koha Preestrina Aafrikas • Aastal 388 asus tagasi Aafrikasse Tagaste linna, kus asutas kloostri • Aastal 391 pühitses lähedalasuva Hippo linna preester ta piiskopiks • Augustinus asus elama Hipposse, töötades seal preestrina omaenda kloostris kuni surmani Augustinuse kuulsamad teosed
tegelase, kes oleks minu moodi. Mu naine kasvatab kodus lapsi, kuid võtab tihti minuga vastu ka külalisi ning käib minuga ka vastuvisiitidel kaasas. Väiksemana oli mul koduõpetaja, kuid siis läksin algkooli. Seal õppisin ma lugema,kirjutama ja arvutama. Peale seda läksin ma grammatiku kooli, et saada vägevaks riigimeheks. Õppisin kreeka keelt,kultuuri ja ka ajalugu. Lugesime palju kirjandust ning õppisime kõnelema. Peale seda läksin ma veel retoorikakooli, kuhu igaüks enam nii naljalt sisse ei saa. See kool oli väga kallis. Seal korraldasime me väitlusi ning arutlusi, et oma kõneoskuseid lihvida. Minu õpingutega kaasnes ka sõjaline ettevalmistus. Ma elan ühekorruselises nelinurkse plaaniga kivist majas. Minu elamu keskel on aatrium, kus toimub enamus igapäevaelust. Kasutasime seda külaliste vastuvõtmiseks, kuid nüüd on meil sellejaoks eraldi ruum ning kasutamse seda rohkem elutoana. Aatriumit piiravat igast nurgast
Grammatiku koolis tegeleti grammatikaga. Õpetajateks olid grammatnikud, nad olid tunnustatud õpetajad, tavaliselt olin nad kreeklaste poolt vabaks lastud orjad. Grammatiku koolis õppisid harilikult aristokraatide pojad. Grammatnikud õpetasid noormehi õigesti kõnelema ja kirjutama, loeti klassikalist kirjandust, kirjutati kirjandeid ja kommenteeriti ning analüüsiti loetut. Grammatiku koolis õpiti üks või kaks aastat ja sealt lahkuti 13-14-aastaselt. Retoorikakooli ei pääsenud igaüks, kes soovis, sest pidi kõnelema kreeka keelt. Selline kool oli ka väga kallis. Mõnes mõttes oli retoorikakool erialakool, mis koolitas välja kõnemehi ja advokaate. Retoorikakool sarnanes natuke grammatiku kooliga, kuid oli raskemal tasemel. Õpilased pidid kirjutama etteantud teemadel, nad pidid kas ümber lükkama või kinnitama mõnda sündmust. Koolis korraldati väitlusi ja arutlusi. Koostati endale tekst, õpiti see pähe ja esitati avalikult klassile ja
elust · Retooriline proosa Kohtukõned - Lysias Õpetuskõned, ilukõned Isokrates Poliitilised kõned - Demosthenes · Filosoofiline proosa vajalikke mõisteid o Tähtsamad retoorikud · Lysias Logograaf Koostas kohtukõnesid Temast on säilinud 34 kõnet · Isokrates Piduliku kõnekunsti rajaja Avas Ateenas retoorikakooli · Demosthenes Esitas poliitilisi kõnesid o Tähtsamad filosoofid · Sokrates Oli kuulus küsimuste mitte vastuste poolest Sokrates ponud ise mitte midagi kirja pannud Platon oli tema kuusaim õpilane ,,Ma tean, et ma midagi ei tea" · Platon 7 35 filosoofilist dialoogi
õpetajad, tavaliselt olin nad kreeklaste poolt vabaks lastud orjad. Grammatiku koolis õppisid harilikult aristokraatide pojad. Grammatnikud õpetasid noormehi õigesti kõnelema ja kirjutama, loeti klassikalist kirjandust, kirjutati kirjandeid ja kommenteeriti ning analüüsiti loetut. Grammatiku koolis õpiti üks või kaks aastat ja sealt lahkuti 13-14-aastaselt. Retoorika e. kõnekunsti tõid Roomasse kreeklased ja ka nemad hakkasid seda õpetama. Retoorikakooli ei pääsenud igaüks, kes soovis, sest pidi kõnelema kreeka keelt. Selline kool oli ka väga kallis. Mõnes mõttes oli retoorikakool erialakool, mis koolitas välja kõnemehi ja advokaate. Retoorikakool sarnanes natuke grammatiku kooliga, kuid oli raskemal tasemel. Õpilased pidid kirjutama etteantud teemadel, nad pidid kas ümber lükkama või kinnitama mõnda sündmust. Koolis korraldati väitlusi ja arutlusi. Koostati endale tekst, õpiti see pähe ja
õpetajad, tavaliselt olin nad kreeklaste poolt vabaks lastud orjad. Grammatiku koolis õppisid harilikult aristokraatide pojad. Grammatnikud õpetasid noormehi õigesti kõnelema ja kirjutama, loeti klassikalist kirjandust, kirjutati kirjandeid ja kommenteeriti ning analüüsiti loetut. Grammatiku koolis õpiti üks või kaks aastat ja sealt lahkuti 13-14-aastaselt. Retoorika e. kõnekunsti tõid Roomasse kreeklased ja ka nemad hakkasid seda õpetama. Retoorikakooli ei pääsenud igaüks, kes soovis, sest pidi kõnelema kreeka keelt. Selline kool oli ka väga kallis. Mõnes mõttes oli retoorikakool erialakool, mis koolitas välja kõnemehi ja advokaate. Retoorikakool sarnanes natuke grammatiku kooliga, kuid oli raskemal tasemel. Õpilased pidid kirjutama etteantud teemadel, nad pidid kas ümber lükkama või kinnitama mõnda sündmust. Koolis korraldati väitlusi ja arutlusi. Koostati endale tekst, õpiti see pähe ja
ja õnnelik lõpp. Komöödiatest kadusid mütoloogilisus ja poliitiline päevakajalisus. Tegemist on karakterkomöödiaga, mis kasutab stereotüüpe. Tuntud komöödia ,,Pahurdaja" ( pahurast mehes, kellel on tütar ja kes abiellub naisega, kellel on poeg, kes tema tütresse armub). Isokrates Isokrates elas klassikalisel ajajärgul ning oli üks kümnest atika tuntuimast kõnemehest. Ta raajas Ateenasse esimese retoorikakooli. Isokratese loomingust on säilinud 21 kõnet. Valitsusvormina eelistab ta valgustatud monarhiat. Ta oli suur kuningas Philippos II austaja ning pühendas temale ka samanimelise kõne. Demosthenes Demosthenes oli kuulsaim kümnest atika kõnemehest. Temast sai Makedoonia vastane juht, võitles ka Philippost pooldava Isokratese vastu. Temast on säilinud 61 kõnet ja kirja, millest ehtsaks peetakse umbes 40. Olulisemaks neist võib pidada Makedoonia kuninga Philippos II
Sofistide põhiliseks õpetuseks oli retoorika ehk kõnekunsti teooria. Retoorika oli vajalik selleks, et poliitikud saaksid veenvalt esineda rahvakoosolekutel ning kodanikud enda väiteid tõestada kohtuprotsessidel. Tuntumad kõnemehed olid: Lysias (u 459-380 eKr), kellelt säilinud 34 kõnet (,,Kaitsekõne Eratosthenese mõrva puhul"); Isokrates (436-338 eKr), kellelt on säilinud 21 kõnet (,,Panegüürika", ,,Rahu") ning kes rajas Ateenasse retoorikakooli. Demosthenes (384-322 eKr), kellelt on säilinud 61 kõnet (,,Kõned Philippose vastu"). 45. Millises Aristophanese komöödias oli Sokrates üks peategelasi? Kuidas teda on seal kujutatud? Sokrates on peategelane Aristophanese komöödias ,,Pilved", kus teda kujutatakse sofistina, kuigi ta tegelikult oli selle vastu. 46. Mille poolest on oluline Aristophanese komöödia ,,Konnad"? Aristophanesele meeldis oma komöödiates parodeerida tragöödiate autoreid ja nende teoseid
Aristotelese ,,Retoorika" 70. Kirjelda Aristotelese kõneteooriat teoses ,,Retoorika". Jaotas kõned kolme liiki: kohtukõne, poliitiline kõne (rahvakoosolekul), ilukõne (ehk epideiktiline kõne): kellegi ülistamine või mingi sündmuse puhul. 1. Sissejuhatus (kuulajate heatahtlikkuse saavutamine) 2. Jutustus (olukorra kirjeldamine) 3. Tõendid 4. Epiloog (sageli tunnetele rõhumine) 71. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Kuulus Ateena kõnemees, rajas Ateenasse retoorikakooli. Teos ,,Busiris" 72. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned? Kuulsaim Atika kõnemees ja poliitik, kõned Makedoonia kuningas Philippos II vastu, kes ähvardas Ateenat allutada. 73. Mis on filipikad? Filipikad on ägedad süüdistuskõned; algselt olid need Demosthenese kõned Philippose vastu. 74. Mis nime kandis Platoni õppeasutus? akadeemia 75. Arutle, mis põhjusel võis Platon kirjutada dialooge? Tundis end sellist zanri kirjutades mugavalt
Tekkis sofistide koolkonna mõjul. Retooriline proosa tekkis kohtute tõttu. Pidid ennast ise kaitsma. Sofistide eesmärk õpetada hästi ja veenvalt. Lysias ( u 459-380 eKr ). Antiikajal oli Lysiase nime all käibel üle 400 kõne, 233 peeti ehtsaks, säilinud 34 kõnet. Eesti k ,,Kaitsekõne Eratosthenese mõrva puhul" Vikerkaar 1996 nr 8/9. Isokrates ( 436-338 eKr) Isokrateselt on säilinud 21 kõnet ja 9 kirja. 390.a paiku rajas ta Ateenasse 1. retoorikakooli, kus õppisid paljud poliitikud ja kõnemehed. Isokratese haridusideaalil oli tuev järelmõju Rooma kõnemehele Cicerole. Ta koostas ka ilukirjanduslikke kõnesid. Õppis sofistide juures. 30 türanni valitsemisajal kaotas ta oma varanduse, pidi tegutsema kohtukõnede kirjutajana. Tasakaalustatud kõnestiil. Retoorika tema meelest kõige tähtsam õppeaine. ( sisaldas stiili, teadmised õigusteadusest, ajaloost, filosoofiast jne ) Ülistas mitmes kõnes Ateena linna:
loogilised arutlused, eetos (iseloomude kirjeldamine), paatos (tunnetele rõhumine). Kunstitud tõendid on seadused, tunnistajad, lepingud, piinamine, vanded. Kõnevoorused: õigsus, selgus, kohasus, kaunistused, hiljem ka lühidus ja võimsus. 74. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Üks "kümnest Atika kõnemehest" (Aleksandria filoloogide loodud kaanon, mitte mingi päriselt olnud rühm). Ta rajas 390 eKr Ateenasse retoorikakooli. Sai õpetust sofistidelt, aga oli ise nende suhtes kriitiline: taunis apoliitilist edule suunatud kõneõpetust. Temalt on säilinud 21 kõnet, millest 6 kohtukõned, teised ilukõned. Nt "Helena ülistus", "Sofistide vastu". 75. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned? Üks "kümnest Atika kõnemehest" (Aleksandria filoloogide loodud kaanon, mitte mingi päriselt olnud rühm)
,,Anabasis" (,,Ülesminek"), ,,Hellenika" (Kreeka ajalugu 411362), ,,Kyrupaideia" (,,Kyrose kasvatus"), ,,Apomnemoneumata" (,,Mälestused Sokratesest") 44. Millise filosoofiakoolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumad kõnemehed? Lysias Antiikajal oli Lysiase nime all käibel üle 400 kõne, 233 peeti ehtsaks, säilinud on 34 kõnet. Isokrates (436338 eKr) säilinud 21 kõnet ja 9 kirja. 390. aasta paiku rajas ta Ateenasse esimese retoorikakooli, kus õppisid palju tuntud poliitikud ja kõnemehed. Isokratese haridusideaalil oli tugev järelmõju Rooma kõnemehele Cicerole. Demosthenes (384322 eKr) säilinud kokku 61 kõnet ja kirja, millest ehtsaks peetakse umbes neljakümmet. 45. Millises Aristophanese komöödias oli Sokrates üks peategelasi? Kuidas teda on seal kujutatud? Pilved" ("Nephelai", 423 eKr) -- keskseks teemaks on sofistide moodsa "kasvatussüsteemi" pilamine; esisofistina kujutatakse seejuures Sokratest 46
Selle loojateks võib pidada sofiste. Lysias sofistide jaoks oluline kõneleda veenvalt, vajadus pidada kohtukõnesid. Oli rikas ateenlane, pärast Peloponnesuse sõda jäi oma varast ilma. Säilinud 34 kõnet, kohtukõnede kirjutaja oli. ,,Kaitsekõne Erastosthenese mõrva puhul". Isokrates poliitilised kõned. ,,Panateneia kõne", ,,Rahu", ,,Panegüürika". Valgustatud monarhia pooldaja. Kirjutas ka kohtukõnesid. Rajas Ateenas esimese retoorikakooli. Ülistas kõnedes Ateena linna. Säilinud 29 kõnet, 9 kirja. Elu lõpul oma ideaalides ta pettus. 98 aastaselt näljutas end surnuks. Idealiseeris kuningas Philippos II'st. Demosthenes Ateena bürokraatia pooldaja, kuulsaim kõnemees, pidas Philippos II'st kreeka suurimaks vaenlaseks 3 filipikat (süüdistuskõned). Pidas kõnesid oma pooldajate vastu, et saada oma isa varandus tagasi. Säilinud umbes 60 kõnet, ehtsaks peetakse 40't. 45
vanne) Epiloog, kus sageli rõhuti tunnetele Kõne puhul tuli kasuks mitmed "kõnevoorused" nagu õigsus, selgus, kohasus ja kaunistused (hiljem ka lühidus ja võimsus). Tänu kõneteoorile tekkisid Kreekas ka stiiliõpetus ja kõnekujundite teooria. 70. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Isokrates oli kõnemees, kes rajas 390. aastal eKr Ateenasse retoorikakooli. Ta sai õpetust sofistidelt, ent oli hilisemas elus kriitiline nende apoliitilise ja edule suunatud kõneõpetuse suhtes, enda õpetust nimetas philosophiaks. Ülistab oma teostest Ateena riiki, samas ka valgustatud monarhiat. Teosed: "Helena ülistus", "Euagoras". 71. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned? Demosthenes oli kuulsaim Atika kõnemees ja poliitik, kes on tuntud oma kõnedega
kõned. Kõnekunst baseerus tugevatel retoorikakoolidel, mis mõjutasid hiljem Rooma proosat 1 ning edaspidi renessanss- ja barokk-kirjandust. Suurimad kõnemehed olid ühtlasi suurimad poliitikud. Poliitikute kõrval (Isokrates, Demosthenes) olid professionaalsed logograafid e kohtukõnede kirjutajad. Tuntuim logograaf oli Lysias. Isokrates rajas Ateenas ühe olulisema retoorikakooli, mille meetodid ja õppeprogramm mõjutasid Rooma autoreid. Kolmas proosaliik oli filosoofia, mille olulisemad autorid olid Aristoteles ja Platon. Platoni teosed tähendasid erinevaid dialooge, kus õpetaja Sokrates vestles õpilastega. Peateos ,,Riik". Tema tekstid olid arutlevad, kuid Aristotelese omad olid analüütilisemad. Ta käsitles laiemat teemaderingi. Mõlema mõju Euroopa kultuurile on võrreldav. Aristoteles mõjutas keskaja filosoofiat ning varauusaja koolifilosoofiat (ka Eestis)
Kõneteooriates välja toodud nn kõnevoorused: * õigsus * selgus * kohasus * kaunistused hiljem ka: * lühidus * võimsus Tänu kõneteooriale tekkisid kreekas ka stiiliõpetus ja kõnekujundite teooria. 71. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? * Sündis ja tegutses Ateenas * Sai sofistidelt (Prodikos ja Gorgias) õpetust, Sokratese tuttav (lähiringkonda ei kuulnud) * Rajas 390 eKr Ateenasse retoorikakooli * Isokrateselt säilinud 21 kõnet: 6 kohtukõnet, ülejäänud nn ilukõned Kuigi Isokrates sai ise õpetust sofistidelt, on ta nende suhtes kriitiline * Näidiskõnes "Helena ülistus" vastab ta sofist Gorgiasele, ülistades Theseuse kaudu Ateena riiki * Kõnes "Sofistide vastu" kritiseerib sofistide antavat apoliitilist ja edule suunatud kõneõpetust, nimetab enda oma philosophiaks
publitsistliku sisu. Sellise kõne näiteks võib olla "Panegyrikos" ("Ülistuskõne üldrahvalikul koosolekul"), kus autor kutsub kreeklasi ühinema liiduks Pärsia vastu. Isokrates asub alati selle rühma poolel, mis on kasulik jõukaile kihtidele, oli demokr. korra vastane. Stilistina on Isokrates piduliku rütmistatud perioodi looja. Isokrateselt on säilinud 21 kõnet ja 9 kirja, kõik ei pruugi olla ehtsad. ta avas Ateenas retoorikakooli. Isokratese käsituses oli retoorika tähtsaim üldhariduslik õppeaine. Hellenismiajastul ja hiljem said Isokratese kooli eeskujul loodud retoorikakoolid hariduskolleteks, omamoodi ülikoolideks. De mos the ne s (38 4 -3 22 e. Kr. ) Kõnekunsti areng saavutab oma haripunkti IV saj. suurima pol. kõnemehe Demosthenese isikus. Alguses tegutses logograafina, kuid tuntus siiski tänu pol. kõnedele. Asus võitlema Makedoonia kuninga Philippose rünnakute vastu
annaabi.ee 
