üleneva lingu ‒ lemniscus spinalis´e. 7. Kolmanda neuroni keha (teine sünaps) paikneb thalamus´e nucleus ventralis posterolateralis´es. 8. Selle aksonid läbivad capsula interna tagumise sääre. 9. Lõpevad kiirusagara gyrus postcentralis´es. Koos spinotalaamiliste traktidega kulgevad ja ajutüves lõppevad: tractus spinotectalis, (tectumis), juhib kiiret valu, pupilli reaktsioon valule, tractus spinoreticularis (form. reticularis´e tuumades) ‒ aeglane valu. Tractus trigeminothalamicus Näo piirkonnast on protopaatiline tundlikkus seotud kraniaalnärvidega. 1. Retseptor. Perifeersed jätked n. trigeminus´e koosseisus. 2. Esimene neuroni keha – ganglion trigeminale´s. 3. Tsentraaljätked sisenevad ajju ‒ radix sensoria (V). 4. Teise neuroni keha nucleus spinalis n. trigemini (protopaatiline ebamäärane valu ja to tundlikkus). 5
Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib organismi siseelu füsioloogilisi protsesse e vegetatiivseid fn (seedimine, hingamine, eritamine, kehavedelike tsirkulatsioon jm). Innervatsiooniala on universaalne (siseelundid, süda, vere- ja lümfisooned, näärmed ja siseelundite, veresoonte ja naha silelihased. Tihe seos animaalse närvisüsteemiga. Kõrgemad tsentrid paiknevad peaaju suprasegmentaarse aparaadi osades(formatio reticularis, cerebellum, hypothalamus, thalamus, corpus striatum, cortex cerebri). Jaguneb: 1. Sümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid seljaaju torakulumbaalosas · lühikesed preganglionaarsed osad, pikad postganglionaarsed osad · innervatsiooniala ulatuslikum · kiirendab eluprotsesside kulgu, intensiivistab ainevahetust, kulutab energiat, suurendab töövõimet · erutub adrenaliini toimel 2. Parasümpaatiline närvisüsteem
ulatuslik ladestumine - AAS mõju käitumisele (Fred Nyberg, 2012, Karolinska U): depressioon, bipolaarsus, agressiivsus, enesetapud etc Neerupealsed · Säsi ad-renaliin (epi-nefriin) fight-or-flight Stardieelne seisund · Koor zona glomerulosa (väline kiht) · Mineralokortikoidid (aldosteroon) zona fasciculata (keskmine) · Glükokortikoidid (kortisool) zona reticularis (sisemine) · Anaboolsed steroidid (testosteroon) Tasakaal 10 9 8 7 T/K suhtarv 6 5 Testosteroon 4 Kortisool 3 2 1 Trenn 0 Enne Pärast Taastumine
>trombotsütopeenia; (MON, NEU) Lümfoom: risk 2-4x ILD: kuiv köha, kõrgem; difuusne B- progressiivne düspnoe; HRCT, spirograafia rakuline lümfoom (TLC, ) Perikardiit: < 10% (50%) RV: < 1%; hiline staadium, S-RF pos, hüpokomplemen- teemia; petehhiad, purpura, digitaalsed infarktid, gangreenid, livedo reticularis, haavandid HA: testosteroon , LH , DHEA Sõlmekesed: 30-40%; kõvad, tihedalt seotud periosti, kõõluse, limapaunaga; tekivad trauma piirkondades või kohtades kroonilise füüsilise ärritusega Diagnoos:
Produtserib hormoone tsütokiinid. Täiskasvanu eas härknääre mõnevõrra taandareneb, toimub immunsüsteem kaitsevõime väljakujunemine. Immunsüsteem tekitab antikehi haigusetekitaja vastu. Igale tekitajale kindlad antikehad, tekitavad immuunsuse. Neerupealised. Paarisnäärmed kummagi neeru peal. Keskel on säsi ehk medulla, selle ümber koor ehk korteks. Kolmnurkse kujuga. Korteksil on 3 kihti- pealtpoolt sõmerrakuline kiht Zona glomerulosa, Zona fasciculata, Zona reticularis ehk võrkkiht. Säsi produtseerib adrenaliini Koore erinevad kihid produtseerivad erinevaid hordmoone: · glomeruloasa produtseerib aldosterooni, · fascicuata glükokortikoide- nt kortisool; · reticularis suguhormoone- samu mida sugunäärmed produtseerivad. · Mehe neerupealised produtseerivad ka naissuguhormoone ja vastupidi. Nende poolt produtseeritud mõju võib ületalitluse puhul avalduda. Koore hormoonid: 1. Aldosteroon- z. glomerulosa
kujunebki lapseeas. Produtserib hormoone tsütokiinid. Täiskasvanu eas härknääre mõnevõrra taandareneb, immunsüsteem kaitsevõime väljakujunemine. Immunsüsteem tekitaba antikehi haiusetekitaja vastu. Igale tekitajale kindlad antikehad, tekitavad immuunsuse. Neerupealised. Paarisnäärme kummagi neeru peal. Keskel on säsi ehk medulla, selle ümber koor ehk korteks. Kolmnurkse kujuga. Korteksil on 3 kihti- pealtpoolt sõmerrakuline kiht Zona glomerulosa, Zona fasciculata, Zona reticularis ehk võrkkiht. Säsi produtseerib adrenaliini, koore erinevad kihid produtseerivad erinevaid hordmoone- glomeruloasa produtseerib aldosterooni, fascicuata glükokortikoide- nt kortisool; reticularis suguhormoone- samu mida sugunäärmed produtseerivad. Mehe neerupealised produts ka naissuguhormoone ja vastupidi. Nende poolt produtseeritud mõju võib ületalitluse puhul avalduda. Koore hormoonid: 1.Aldosteroon- z. glomerulosa. Mineralokortikoid- tema mõju suureneb neerutorukestes
liikumisaparaadist pärinevat tundlikkust - neist algab peaaju võisaim tundeteede kollektor – lemniscus medialis (C14) kiud ristuvad oliivide vahel – decussatio lemniscorum (C14) - ülemine ehk sensoorne ristmik Kraniaalnärvide tuumad - CD IX, X, XI ja XII - Osaliselt paikneb piklikajus ka V närvi spinaaltuum ja VIII närvi tuumad Retikulaarformatsiooni hallaine - formatio reticularis – mitmesuunaliste närvikiudude võrgustik, mille silmades on hallaine kogumikud - algab seljaajust dorsaalsamba põhimiku kõrvalt - läbib kogu peaajutüve VENTRAALOSA - fülogeneetiliselt noorem Püramiidid – pyramides (C15) - koosnevad alanevate närvikiudude kimpudest, mis algavad ajukoorest ja juhivad tahtele alluvaid liikumisimpulsse - piklikaju alumises osas toimub püramiidtee osaline ristumine – decussatio pyramidum
). Siin on ka hingamise ja südametegevuse kontrolli keskused. Aju üldised süsteemid: a.Limbiline süsteem: Alus – haisteaju, mõned vaheaju osad, mälukeskused, tundekeskused jne. Limbiline süsteem analüüsib kõiki ajju saabuvaid tundeimpulsse (ka mälestusi!) ja vastavalt keha vajadustele otsustab, kas vastav aisting on “hea” või “halb”, meeldiv või ebameeldiv. “Otsus” antakse edasi mandeltuumale, mis reguleerib meie emotsioone. b. Võrkmoodustis formatio reticularis – väikeste tuumade võrk läbi kogu ajutüve – seotud motoorika juhtimisega, kuid hoiab ka ärkvel neid aju keskusi, mis hetkel “oma” impulsse ei saa. Peaajunärvid e. kraniaalnärvid (nervi craniales): -Peaajunärve on 12 paari, igal oma nimi ja kindel number, mida märgitakse rooma numbritega (I-XII). -Erinevalt seljaajunärvidest (mis vähemalt algul on kõik sarnase ehituse ja kiulise koostisega) on peaajunärvid unikaalsed – pole kahte täiesti sarnast paari.
Neerupealised · paiknevad neerude peal (neid on 2 tükki). Nad koosnevad koorest ja säsist. Koores eristatakse kolme kihti: 1) sõmerraku kiht - kõige välimine - ehk zona glomerulosa. See kiht produtseerib mineralokortikoide, mille esindajaks on aldosteroon. See hormoon mõjub mineraalainete ainevahetusele. 2) zona fasciculata - tema produtseerib glükokortikoide. Need on hormoonid, mis mõjutavad süsivesikute ainevahetust. Esindajaks on kortisool. 3) zona reticularis ehk võrkkiht. See produtseerib suguhormoone aga vähem kui suguhormoonid ise. säsi ehk medulla - see produtseerib hormooni. Aldosteroon - mineraal korikuoid. Seelle teket stimuleerib otseselt naatriumi sisalduse langus veres. Aldosterooni kaudne stimuletsioon käib aga RAAS süsteemi aktivatsiooni teel. Aldosteroon toimib nefronis henlelingue ja suurendab henlelingus naatriumi ja vee tagasiimendumist. Kuidas aktiveeritakse RAAS süsteem?
PGO- lained : kindla mustriga kõrge amplituudiga elektilised potentsiaalid, mis detekteeritavad kõigepealt ajusillas (pons), kulgevad edasi hüpotaalamuse lateraalsesse põlvkehasse (corpus geniculatum) ja kuklakoorde (occipital cortex). REM deprivatsioonile järgneva une ajal oluliselt suurem PGO lainete sagedus. Lihastoonia : ajusillast alanevad signaalid seljaajju, mis pärsivad skeletilihaseid kontrollivaid motoneuroneid. Kiired silmaliigutused – ajusillas osa necleus reticularis pontis oralis rakkude aktiivsuse tõttu. NREM – iseloomulikud EEG-spindlid ja aeglased lained, mida põhjustavad sünkroniseeritud sünaptilised potentsiaalid kortikaalsetes neuronites, mis genereeritakse korteksisse projitseeruvate taalamuse releeneuronite rütmilise laenglemise poolt. GABA-ergilised neuronid taalamuse ümber olevas nucleus reticularies. Kronotüüp
Nimetus selles, et nad paiknevad neerude peal. Kaks tükki kummagi neeru peal. Nad koosnevad koorest ja säsist. Koores eristatakse kolme kihti: kõige välimine on sõmerrakkude kiht ( zona glomerulosa ). See kiht produtseerib mineralokortikoide, mille esindajaks on aldosteroon. Järgmine kiht on zona fasciculata , tema produtseerib glükokortikoide (hormoonid, mis mõjutavad süsivesikute ainevahetust, tõstab glükoosi taset veres). Esindajaks on kortisool. Kolmas koorekiht on zona reticularis (võrkkiht). Ta produtseerib suguhormoone. Neljas kiht on säsi: säsi produtseerib adrenaliini. 6. Kõhunäärme sisesekretoorne talitlus. Kõhunäärme sisesekretoorse funktsiooniga on seotud rakud, mida nende avastaja järgi nimetatakse Langerhansi saarteks. Kogu näärmemassist moodustavad nad ligikaudu 1%, ühtekokku on neid kõhunäärmes kuni 2 miljonit ning nad sisaldavad erineva funktsiooniga A-, B- ja D-rakkude kogumikke. Insuliin
Täiskasvanu eas härknääre mõnevõrra taandareneb, toimub immunsüsteem kaitsevõime väljakujunemine. Immunsüsteem tekitab antikehi haigusetekitaja vastu. Igale tekitajale kindlad antikehad, tekitavad immuunsuse. 14. Neerupealiste säsi- ja koorehormoonid. Paarisnäärmed kummagi neeru peal. Keskel on säsi ehk medulla, selle ümber koor ehk korteks. Kolmnurkse kujuga. Korteksil on 3 kihti- pealtpoolt sõmerrakuline kiht Zona glomerulosa, Zona fasciculata, Zona reticularis ehk võrkkiht. Säsi produtseerib adrenaliini Koore erinevad kihid produtseerivad erinevaid hordmoone: · glomeruloasa produtseerib aldosterooni, · fascicuata glükokortikoide- nt kortisool; · reticularis suguhormoone- samu mida sugunäärmed produtseerivad. · Mehe neerupealised produtseerivad ka naissuguhormoone ja vastupidi. Nende poolt produtseeritud mõju võib ületalitluse puhul avalduda. Koore hormoonid: 1. Aldosteroon- z. glomerulosa
osteoklastid; närvikoe mikrogliiarakud. 18. Eriomadustega sidekoed (sültjas sidekude, retikulaarne sidekude, rasvkude) * sültjas sidekude – textus mucosus - esineb vaid nabaväädis, täiskasvanutel puudub. Rakud on haralised, pikkade jätketega. Rakud on seotud üksteisega peente harude abil. Rakuvahe põhiaine moodustab Whartoni sült. Enam diferentseerunud sidekoes ilmuvad põhiainesse ka kollageensed kiud. * retikulaarne sidekude – textus connectivus reticularis - moodustavad retikulaarrakud (cellulae reticulares) , mis on jätkete abil omavahel ühenduses ning mood. võrgustku. rakud on harude abil üksteisega seotud ja moodustavad võrgustiku. Esinevad ka retikulaarkiud ja palju lümfotsüüte (nt lümfisõlmes). Lümfisõlmes mood. see sidekude sidekoelise toese, strooma. * rasvkude – textus adiposus koosneb tihedalt üksteise vastas olevast ümarast rasvarakust – lipotsüüdist (lipocyti)
isiksuse hüpohondrilised ja hüsteerilised jooned sõltuvusprobleemid depressioon emots. ebapüsivus ja ebaadekvaatsed toimetulekuoskused suurem rõhk "haiguskäitumisel" ja väiksem "terveksolemisel" toetuse puudumine lähedaste hulgas vale või liialt hiline diagnoos rahulolematus oma tööga 49. Retikulaarformatsiooni ehitus ja tähtsamad funktsioonid. Anatoomiline ehitus. Ajutüve tegmentumi ehk dorsaalse osa sisemust kutsutakse retikulaarseks moodustiseks (formatio reticularis), see on eriline närvirakkude kogum, kus närvirakkud on omavahel tihedalt jätketega seotud ja moodustavad võrgustikku. Nimetatud piirkond on homoloogiline seljaaju vahepealse halli ainega, sisaldades interneurone, mis vastutavad seljareflekside tekitamise ja lihtsate motoorsete mustrite tekitamise eest. Nüüdseks on selgunud, et retikulaarne moodustis on peenelt üles ehitatud ja diferentseeritud, koosnedes selgelt eristuvatest
rakkuvoolu vähenemine. Pärsitakse adenülaattsüklaas & teiseste virgatsainete produktsioon · Opioidiretseptorid: müü, delta, kappa (sigma) · Endogeensed opioidid: Enkefaliinid (met- & leu-), endorfiinid, dünorfiinid! Opioidid nõrgendavad närviülekannet primaarsetelt aferentidelt SG-s, arvatavasti seoses substants P vabanemise vähenemisega. Samas tugevdavad opioidid närviülekannet antinotsitseptiivses süsteemis, PAG-s & NRPG-s (nucleus reticularis paragigantocellularis). Afektiivne toimekomponent mujal (limbilises süsteemis). Valuvaigistav toime on seotud supraspinaalselt paiknevate müü- & seljaajus paiknevate kappa- & delta-retseptoritega.!Opioidretseptoreid on lisaks limbilises süsteemis & basaaltuumades. Tolerantsuse & sõltuvuse tahke · Füsioloogiline tolerantsus · Käitumuslik tolerantsus · Pöördtolerantsus
hinnates. Väikeaju on tundlik alkoholimürgistuse suhtes. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 15 Keskaju (mesencephalon) on väike piirkond silla ja vaheaju vahel, kuhu saabub nägemis- ja kuulmisinformatsioon ning kus paiknevad olulised sensomotoorse süsteemi tuumad. Retikulaarformatsioon ehk võrkstruktuur (formatio reticularis) ulatub kogu piklikajust läbi keskaju vaheajju. Tal on oluline aju aktiveerimise funktsioon virgeseisundi tagamiseks. Vaheaju Vaheaju moodustavad kaks struktuuri talamus ja hüpotalamus. Talamus on peaaju "releejaamaks", kuhu saabuvad sensoorset infot sisaldavad ülenevad teated meeleelundeilt ning kust need edastatakse ajukoorde. Ka selekteerib talamus ajukoorest saabuvat alanevat informatsiooni väikeajju ja piklikajju edastamiseks. Hüpotalamus paikneb talamuse all
annaabi.ee 
