Versailles'e rahu ja Versailles'e süsteem 18. jaanuar 1919 18. jaanuar 1919 algas Pariisis Versaille rahukonverents, mille eesmärk oli teha kokkuvõtted I MS-st ja määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Selles osalesid 26 riigi esindajad. Otsustavad hääled kuulusid neljale riigile - Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Itaalia. Kahel viimasel sõjaaastal suuremad raskused sõjas. "Suur kolmik" USA president Woodrow Wilson, Prantsusmaa peaminister Georges Clemencean, Inglismaa peaminister David Lloyd George. Itaaliat hakati nim. kaotajateks võitjate hulgas. Itaalia liitus Saksamaaga (II MS-s). Selles kolmikus olid ka suured erimeelsused rahulepingi osas. Prantsusmaa nõudis karmimaid nõudmisi rahulepingus. USA ja Inglismaa olid selle vastu kahel põhjusel - 1) nad ei tahtnud, et Prantsusmaast saaks EU-s riik #1 2) USA oli huvitatud, et Saksamaa säi...
Pilet nr. 5 1) Pärisorjus ja selle kaotamine Eesti ja Liivimaa Euroopas möllanud sõjad ei puudutanud pikka aega otseselt Eestit, alles 1807 jõudis üleeuroopaline sõda eestisse. Napoleoni väed hõivasid 1806 Preisimaa ja jõudsid vene impeeriumi piirile. Venemaal kuulutati välja mobilisatsioon maamiilitsasse. Sellesse võeti Eestimaal 8000 ja Liivimaal 20000 talupoega, kes varustati ja moonastati neid saatnud mõisate poolt. Ohvitserideks olid maamiilitsas mõisnikud. Väljaõpe ja relvastus oli nigel, väeosi laastasid mitmesugused taudid, Kuid õnneks ei tulnud neil lahingus osaleda, sest Aleksander 1. ja napoleon 1. jõudsid Tilsitis kokkuleppele Euroopa mõjusfäärideks jaotamises. Tilsiti rahu tingimused olid siiski rasked, sest venemaa pidi ühinema kontinentaalblokaadiga Inglismaa vastu. Mõisate tulud kuivasid järjekordselt kokku. Prantslaste pool okupeeritud Põhja-Saksamaa riikides, sealhulgas Preisimaal, kaotati pärisorjus. 1808-1809 toimun...
USAs kardeti,et Euroopas võib tekkida uus sõda Saksa ja parantsuse vahel ja sp organiseeriti 1924.a Rahvusvaheline nn Dawesi kommisioon : 1) Võimaldas anda Saksamaale laenu 2) vähendas reparatsiooni makse 3) Pikendas reparatsionide makse tähtaega Tänu sellele hakkas Weimari Vabariigi majandus olukord paranema. Äärmuslikud jõud hakkasid taanduma Weimari vabariigis(Natsid , kommunistid). 1932.a vabastati Weimari vabariik ( terve saksamaa) reparatsioonidest ja see oli suur kergendus Weimarile. Siis läks Saksa majandusel hästi kuni Hitleri võimule tulekuni. RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920.AASTAL I Maailmasõja koledused jätsid sügavama jälja inimeste teadvusse ning seepärast võidutsesid 1920.aastatel patsifismi ehk rahuideed. 1920.a nimetati patsifismiajastuks. 1924-1928 nimetati kuldseteks kahekümnendateks. Kõiki tüli küsimusi püüti lahendada rahumeelsete vahenditega, mis pidid vältima süda
vähendama palku ja tekitama uusi töökohti, kuid tegelikult andis see otse vastupidise tulemuse: palgatase jäi samaks ja vähenenud rahahulk mõjus pärssivalt kogu majandusele, mis sundis tööstureid töökohti vähendama. 1931. aastal Austriast alguse saanud pankade pankrotilaine haaras peagi ka Saksamaad, mille tulemusena nii mõnigi Saksa suurpank läks pankrotti, mis tõi kaasa hoiustajatele rahakaotuse. 1932. aastal aastal õnnestus Saksamaal küll vabaks saada reparatsioonidest, kuid Saksamaa tööpuuduse tase ulatus siiski 30%-ni. 1932. aastal, kui oli kriisi kõige sügavam punkt, siis oli ligi seitse miljonit inimest tööta, aga kui arvestada leibkondadena, siis oli tuluallikata 15-20 miljonit inimest. Selleks ajaks oli tööstustootmise maht langenud 1929. aasta tasemega võrreldes 40,2% võrra. Eriti valusasti kannatasid rasketööstusharud (metallurgia, mäekaevandus ja masinaehitus). Näiteks terasetoodang langes kolme aastaga (1929. aastast 1932
tekkis Sks lühidalt peale Versailles rahulepingut; eesmärgiks kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki · patsifism püüti vältida vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest; rahvas oli sõdimisest tüdinud · Sks Vene koostöö algus: põhjuseks Sks tõrjutus sõjasüüdistuste pärast, Venemaa tõrjutus kommunismi pärast; 1922 Genovas Nõukogude Venemaa küsimus (esitati maksmisnõue, vastutasuks osa Sks reparatsioonidest -> NV keeldumine); 1922 Rapallos Sks-Vene leping diplomaatilised- ja kaubandussuhted; loobuti vastastikku rahalistest nõudmistest; Sks kasutas oma sõjaväe loomiseks Vene armed · Demokraatia laienemine USAs, SB ja Prantsusmaal: 1. USA kehtestati alkoholikeeld (suurendas mafia mõju); palju võimalusi rikastuda; kasvas kodanike heaolu 2. Inglismaa (SB) valimisreform (kolmekordistati valimisõiguslike kodanike arvu);
mail, Lääne-Euroopas 8. mail ja 9. mai on Euroopa Liidu päev. Saksamaa kapituleerumine ei olnud veel II maailmasõja lõpp, sest sõda Jaapani vastu jätkus. Sõda Euroopas oli saanud läbi. Juulis-augustis 1945 oli konverents Potsdamis. Seal otsustati Saksamaa suhtes rakendada DDDD poliitikat: denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demilitariseerimine, demonteerimine. Demonteerimine oli sõjatehnikat tootvate vabrikute osadeks lammutamine. Osa reparatsioonidest, mida Saksamaa pidi maksma, oli tehase sisseseade. Suurem osa neist viidi NSVL-i. Lääneriikide tsoonides lõppes demonteerimine üpris kähku, NSVL-i alades tehti seda päris kaua. Otsustati sõjaroimarid kohtu alla anda ning otsustati sakslased Ida-Euroopas sundkorras ümber paigutada Saksamaale, sest kardeti Hitleri ajal juhtunu kordumist. Nii tehti kindlaks, et sakslaste kogukonnad näiteks Ungaris, Poolas, Rumeenias viiakse Saksamaale. Iseenesest võib seda nimetada lausa küüditamiseks
Seetõttu otsustati raparatsioonide suurus hiljem kindlaks määrata. Esialgu pidi aga saksamaa maksmisega peale hakkama. Eriti järjekindlalt nõudis saksamaalt üle jõu k2ivaid makseid ikka prantsusmaa. 1923 aastal okuipeeris ta selleks Ruhri piirkonna. See ei meeldinud teistele suurriikidele, kes kartsid, er saksamaal v6ib puhkeda revolutsioon. J2rgmisel astall2ks reparatsioonide reguleerimine ameeriklaste k2tte, seste enamik reparatsioonidest ei j22nud Pra ja Ing, vaid l2ks nende s6jav6lgade kattesks usale. Usa rahandus ja riigitegelane c.g.Dawes koostas kava, mille kohaselt reparatsioonimakse kergendati ja nende t2htaegu pikendati. J2rgmise viie aasta v2ltel pidid iga-aastase maksud 1 miljardilt kuldmargalt j2rkj2rgult kasvama 1929 aastaks 2,5le miljardile ja j22ma. Yldsumma j2i fikseerimata, aga anti m6ist, et maksmine v6ib kesta pikka aega. Saksamaale anti majanduse tugevdamiseks laene.
USA eesvõttel loodi 1924a. Rahvusvaheline komisjon mille juhiks sai USA pankur ja riigi tegelane C.Dawes. Komisjon koostas reparatsioonide tasumise plaani, mida hakati nim. Dawesi plaaniks. Saksamaale anti laenu oma raha kindlustamiseks ning pikendati reparatsioonide tasumise aega. Iga- aastaste maksete suurus vähenes pidevalt ja jääki loeti laenuks. Veidi hiljem koostati uus plaan, mis oli Saksamaale veelgi soodsam. Hiljem vabastati Saksamaa täielikult reparatsioonidest. 1925a. toimus Locarno konverents, seal üritati luua süsteemi, mis välistaks sõja puhkemise Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Sõlmiti Reini pakt, mille järgi pidi Saksa-Belgia ja Saksa- Prantsuse piir jääma puutumatuks ning Reini piirkond jääb demilitariseerituks. Vastutasuks sai Saksamaa loa astuda Rahvaste liitu. 1927a. pöördus Prantsuse välisminister A.Briand USA poole ettepanekuga sõlmida kahepoolne leping, mis keelaks sõja, kui poliitika vahendi. 1928a
Olulised tunnused kaardil: Saksamaa ja Venemaa on enne I MS piiririigid, iseseisvad on Soome, Eesti, Läti, Leedu, ...) Versailles' süsteem Euroopa poliitiline korraldus pärast I maailmasõda. Esialgu ei olnud Saksamaale teada, kui palju ta peab maksma reparatsioone. Hiljem selgus, et selleks oli 296 miljardit kuldmarka. See tähendas, et seda võis tasuda näiteks erinevate kaupadega (kivisüsi, puit jne). Saksamaa oleks pidanud reparatsioone tasuma kuni aastani 1963. Enamik reparatsioonidest läks Prantsusmaale. Pärast I MS oli Prantsusmaal kasutada Euroopa suurim armee. Peagi selgus, et need reparatsioonid olid Saksamaale liiga kõrged ning ta ei suutnud neid maksta. Saksamaad tabas kõrge inflatsioon. 1923 jättis Saksamaa reparatsioonid maksmata, sest tal lihtsalt ei olnud raha. Prantsusmaa ja Belgia tahtsid raha kätte saada ning nad okupeerisid Ruhri piirkonna (seal olid sured kivisöepiirkonnad). Sealsed sakslased ei hakanud tööle. Sellest ähvardas puhkeda uus konflikt
Rahu allkirjastatakse 28.06.1919 Allkirjastamisest keeldumisel ähvardatakse sõjaga Saksamaa kaotab märkimisväärselt alasid taastatud Poola riik võidab alasid tagasi Poola saab pääsu merele Saksamaa kaotab ~10% territooriumist Piiratakse sõjaväge lubatakse Saksamaal alal hoida u 100 000 sõdurit ei tohi olla jõulisi relvi (allveelaevad, tankid) Saksamaa peab tasuma reparatsioone algul ei panda selget piiri, lihtsalt peavad maksma hakkama reparatsioonidest vallandub saksamaal sisekriis Artikkel 231 - Saksamaa on sõjas süüdi tegelikult oli sõjas süüdi serblane, kes lasi maha Franz Ferdinandi Sõja tulemused peamine tagajärg naiste ühiskondliku positsiooni tõus, sest nii palju mehi läks sõtta ja suri ära, naised hakkasid tootma sõjamoona ja kindlustasid et ühiskond toimiks mobiliseeritakse ~70 miljonit inimest kaotusi elatakse üle eelkõige suurbritannias, saksamaal ja USAs hukkub ~10 miljonit inimest
kukub läbi. Hitler määratakse 5 a vangi. (istub 9 kuud) Sel ajal valmib tema natsismiideoloogiline raamat “Mein Kampt” (Minu võitlus) . Seal on kirjas, et Saksamaa on kõige parem ja puhtab rass, kõik teised rahvad peavad teda teenima ja talle alluma. Kommunism ei ole demokraatlik 1)sallimatu kõikide klasside või ühiskonnakihtide vastu, kes ei kuulu töölisklassi Suurbritannia Pärast I MS *Saksamaalt saadud reparatsioonidest loodeti sõjakahjude kulutused - viis majandus languseni *turg kitsenes *tööpuudus oli suur (eriti tabas kaevandustöötajaid, sütt ei vaajtud, vajati diislit) *suurendas kolooniatest saadud toorainete ja toiduainete sissevedu *kõige hinnatum koloonia India *parlamentaarne monarhia (kehtib tänapäevani) Parlament oli kahekojaline. Täidesaatev võim - valitsusele. (parempoolne)Konservatiivid ja (vasakpoolne)leiboristid(liberaalid) - poliitilised jõud *võlg USA’le *vananenud tehnika
vähendama palku ja tekitama uusi töökohti, kuid tegelikult andis see otse vastupidise tulemuse: palgatase jäi samaks ja vähenenud rahahulk mõjus pärssivalt kogu majandusele, mis sundis tööstureid töökohti vähendama. 1931. aastal Austriast alguse saanud pankade pankrotilaine haaras peagi ka Saksamaad, mille tulemusena nii mõnigi Saksa suurpank läks pankrotti, mis tõi kaasa hoiustajatele rahakaotuse. 1932. aastal aastal õnnestus Saksamaal küll vabaks saada reparatsioonidest, kuid Saksamaa tööpuuduse tase ulatus siiski 30%-ni. (Adamson et al 20 2003:63-64) 1932. aastal, kui oli kriisi kõige sügavam punkt, siis oli ligi seitse miljonit inimest tööta, aga kui arvestada leibkondadena, siis oli tuluallikata 15-20 miljonit inimest. Selleks ajaks oli tööstustootmise maht langenud 1929. aasta tasemega võrreldes 40,2% võrra. Eriti valusasti
aastatel oli Saksamaa reparatsioonide küsimus,. sest nende lõpliku suuruse suhtes võitjad Pariisis üksmeelt ei saavutanudki. Eriti järjekindlalt nõudis Saksamaalt üle jõu käivaid makseid Prantsusmaa. Selleks okupeeris ta 1923. a. Ruhri kivisöebasseini. Saksamaal tekkis väga raske majanduslik olukord ja sisepoliitiline kriis. Teised suurriigid kartsid, et Saksamaal võib taas puhkeda revolutsioon. Reparatsioonide reguleerimine läks nüüd ameeriklaste kätte, sest enamik reparatsioonidest ei läinud Prantsus- ja Inglismaale, vaid USA-le nende riikide sõjavõlgade katteks. Koostati kava, mille kohaselt reparatsioonimakse kergendati ja nende tähtaegu pikendati. Järk-järgult pehmenesid ka riikide poliitilised suhted Saksamaaga. 1925. a. lõpul toimus Locarno konverents, kus osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ja Saksamaa. See oli esimene rahvusvaheline konverents pärast Esimest maailmasõda, kus Saksamaa osales kui võrdne teistega
tühistas, kuna alko tõi ka riigile raha sisse ja majanduskriisi puhul tuleb see vaid kasuks. 1920. õitseng varises 1929. aasta oktoobris kokku. Kriisist väljatulek algas alles 1933 ,,uue kursiga", mille autoriks oli Roosevelt. Rakendati hädaabitöid. Inglismaa kahe maailmasõja vahel Majanduslikult iseloomustaks seda riiki, see et otseselt nende territoorium ei hävinud, kuid Inglismaa oli palju investeerinud raha ja mehi sõtta. Lisaks olid neil kaelas suured võlas USA ees. Reparatsioonidest saadu läks selle võla tasumiseks. Turg oli ka vähenenud. Kanda jne hakkasid ise majandust arendama ja ei sõltunud enam Inglismaast. Seega oli väljaveo turg Inglismaa jaoks väike. Süsi asendus nafta ja veega. Söekaevandus aladel elavate inimeste töö kadus. Selle vastu võideldi üldstreikidega. Suur streik toimus nt 1926, kus 4 miljonit inimest streikis. Rahvaarv oli 47 miljonit. Kasu suurt streikidest ei olnud. Ka Inglismaad tabas majanduskriis, kuid ehk mitte nii suurelt kui USA
annaabi.ee 
