Rembrandt Harmenszoon van Rijn oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Elulugu Ta sündis 1606 Leidenis. Isa oli veskiomanik, ema pagari tütar, nende perekond oli heal järjel. Rembrandt õppis maalikunsti mitme maalija juures. Pärast õpinguid läks ta tagasi kodulinna Leidenisse ning avas seal koos ühe sõbraga oma stuudio. Tuntumaks sai ta kui 1627. aastal saabus Leidenisse tuntud mees nimega Huygens. Tema kiidusõnad tõid Rembrandtile kuulsust ja töödele palju tellimusi. Kuulsuse kasv võimaldas Rembrandtil võtta enda juurde õpilasi, kes omandasid tema maalimisstiili, nii et isegi tänapäeval on ajaloolastel kohati raske vahet teha, kas tegu on Rembrandti või mõne tema õpilase tööga. 1631 kolis Rembrandt Amsterdami, oli seal edukas portreekunstnik. Ta abiellus kõrgemast klassist naise Saskiaga. Tänu sellele abielule pääses Rembrandit kõrgemasse seltkonda. Nad
säilinud ja annab ümpriski hea ülevaate Rembrandti kollektsioonist. Paljude kunstiteoste müügihinnad olid aga naeruväärselt madalad ja see sundis Rembrandti ka oma maja müüki panema ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme. 2. Looming Tema maalide süzeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Inimese hingeelu enneolematult peen analüüs ei olnud Rembrandtile mitte omaette eesmärgiks, vaid ligimesearmastuse väljenduseks. Rembrandt armastas neid, keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ning andestas nende puudused. Välimine ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud Rembrandtile olulised ning inimeste mõõdupuuks sai talle nende sisemaailm. Sellepärast on Rembrandti looming võib-olla kõige äärmuslikum vastand antiikkultuurile. Teda on peetud proestantliku kristluse kõige ilmekamaks kehastajaks. T maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel
Tema jalgu pole peaaegu üldse näha ning samuti on tema parem pool ka üpriski tume. Parem käsi näiteks ei paista üldse välja, v.a käelaba. Tal tundub olevat seljas punakas pikakäistega pluus, millel pole ei nööpe ega mustrit. Täesti tavaline pluus. Rembrandt oli üks silmapaistvamaid Hollandi maalikunstnikke, tema maalide süžeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Rembrandtile ei olnud olulised väline ilu ja füüsiline täiuslikkus, ta mõistis inimeste sisemaailma, nende puudusi ja nõrkusi. Samuti ka selle „Vana mees punases” maali puhul. See mees ei olnud just kõige ilusam, kuid ta näost on näha, et ta on palju läbi elanud.
Rembrandti, kuid kuna ta oli kuulsamaid kunstnike Hollandis, siis külastasid ja tegid tellimusi rikkad inimesed. Tema tööde eest maksti palju raha ning Rembrandt suples rahas. Ta võis endale lubada kõike. Ta oli kirglik kollektsionäär, mis tõi veel rohkem kuulsust. Ta majas oli antiikskulptuure, Itaalia renessansikunsti, relvi, idamaiseid iluesemeid ning mitmesuguseid eksootilisi haruldusi. 1642. aastal tabas Rembrandti suur allakäik. Saskia sünnitas Rembrandtile neli last, kellest üks jäi elama. Ülejäänud surid sünnitusel. Ellu jäi ainult poeg Titus. Aasta pärast Tituse sündi suri Saskia 29. aastaselt tuberkuloosi. Pärast Saskia surma halvenesid Rembrandti suhted ka naise vanematega. 1650. aastatel kuulutati Rembrandt maksejõuetuks võlgnikuks. Ta kolis koos eelmises majas teeninud teenijaga vaesesse linnaossa juudikvartali lähedusse. Teenijanna nimi oli Hendrikje Stoffel. Järgnesid ikkagi rasked ajad
aastal peatselt pärast Tituse sündi. Rembrandt elas üle oma võimete ja ostis kunstiteoseid (vahel isegi enda varasemaid töid). Pillav elu viis ta pankrotti ja ta kunstikollektsiooni sundmüüki. Kuna paljud kunstiteosed müüdi aga naeruväärselt madala hinnaga, pidi Rembrandt müüki panema ka oma maja ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme. Rembrandt suri 63-aastasena 4. oktoobril 1669. Looming Rembrandt lõi elu jooksul endast enam kui 100 autoportreed oma eri eluetappidel. Rembrandtile oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Rembrandti hilisemaid teoseid iseloomustas lihtsus ja varasemast veelgi rikkalikum ning peenem värvikäsitlus, mis avaldus eriti nägudel. Auto-Portree 1629 (23-aastane) Auto-Portree 1669 (63-aastane)
o Lillevaas, eksootilised puuviljad o W. G. HEDA o Lahtilõigatud puuvili (sidrun, apelsin) O "HOMMIKUEINE HOMAARIGA" · MAASTIKUMAAL o J. van RUISDAEL Romantiline tunne - varemete maalimine Kosed jõel langevad "JUUDI KALMISTU" · LOOMAMAAL e. ANIMALISTIKA o Paulus POTTER · REMBRANDT o Loomingus võib eristada 2 perioodi : enne "öist vahtkonda" ja pärast "öist vahtkonda" o Kuulsus tuli Rembrandtile grupiportreega "DR. TULPI ANATOOMIALOENG" o Leiab endale väga rikka naise o "DANAE", "FLORA" abikaasa maalil Danae sai kannatada (keegi viskas happega) o Skandaali põhjustas "ÖINE VAHTKOND" Mõõdud olid 4 x 5 meetrit Kujutatud on ühe maakaitseväe üksuse ohvitsere ja liikmeid Caravaggio laadne keldriluugiefekti Väelased leidsid, et neid on halvasti kujutatud
Lastmani (15831633) juures. Ta naasis pärast õpingute lõppu Leidenisse, kus avas kas 1624. või 1625. aastal stuudio, mida ta jagas oma sõbra ja kolleegi Jan Lievensiga(16071674). 1627. aastal saabus Leidenisse Constantijn Huygens (15961687), kes oli tuntud luuletaja, helilooja, õpetlane ja valitsusametnik ning kelle kiidusõnad Rembrandti teoste aadressil kasvatasid kiiresti kunstniku kuulsust ja ujutasid ta peatselt üle paljude tellimustega. Rembrandtile oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ja kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat.
sõlmida uusi olulisi kontakte. Nende õnnelik abielu kestis 8 aastat, mille vältel nad said 4 last, kuid 3 nendest surid varases imikueas, vaid 1 ja viimane jõudis täiskasvanuikka. Vahetult peale viimase lapse sündi Saskia arvatavasti haigestus tuberkuloosi ja suri 1642 aastal. 1645. aastal alustas Rembrandt läbikäimist endast palju noorema Hendrickje Stoffelsiga, kes oli algselt tema teenijanna, kuid kellest sai ajapikku kunstniku armuke. Neil sündisid poeg Titus ja tütar Cornelia. Et Rembrandtile oli iseloomulik elada üle oma võimaluste, sattus kunstnik üsna ruttu suurtesse rahalistesse raskustesse. 1657. aastal pani ta oma maja ja kunstikogu võlgade katteks oksjonile ja edasi oli ta sunnitud kolima vaesemasse rajooni. Täielikust krahhist päästsid Rembrandti hoolitsev Hendrickje ja poeg Titus, kes asutasid kunstimüügifirma ja võtsid ta sinna tööle. 1663. aastal Hendrickje suri ja mõned aastad peale teda, 1668. aastal ka Titus. Rembrandti eest
Mona Lisa naeratusega. Halsi töödes valitsesid nooruses punane, helesinine jne., elu jooksul üldiselt tumedamad toonid, elu lõpul maalis vaid must-valgelt, sest nägemine nõrgenes. Hals on teinud ka palju väiksemaformaadilisi töid. Rembrandt Harmenz van Rijn On tegelenud paljude eri zanritega: grupiportreed, portreed, autoportreed, mütoloogiline maal, olustiku- ja maastikumaal, religioosne maal, samuti maalis palju oma lõbuks. Ka graafik kasutas oforti (söövitus). Rembrandtile on iseloomulik omapärane valgusekäsitlus. Valgustatud vaid kesksed kujud, tagaplaanil hämarus. Siiski on valguse ja varju piirid mahedad, mitte teravad. Tema töödes tulevad eriti välja Hollandile iseloomulikud pruunikad ja hallid värvitoonid. Inimeste kujutamises oli oluline nende sisemaailm, mitte väline ilu. Rembrandtil oli arutu kollektsioneerimiskirg ostis teiste kunstnike maale ja vanu asju. Selle tõttu sattus majanduslikesse raskustesse ja läks elu lõpul pankrotti
Selle üheks vahendiks oli valguse ja õhu kujutamine, milles ta erilise meiterlikkuse saavutas. Üks tema teine tuntuim töö kannab nime "Las Meninas" e "Õuedaamid". http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/barokk.htm Kui 17. sajandil toimus Hispaania majanduses suur langus, siis kultuuris oli sellel ajal Hispaania ajaloo suurim õitseng. Kunstis oli selle krooniks Diego Velazquezi looming. Velazquez oli kuningas Philippe IV õukonnakunstnik ja vastupidiselt Rembrandtile polnud ta seepärast iseenda peremees. Seda imetlusväärsem oli ta julge ja vabameelne looming, kus keskpunktiks ei olnud mitte õukondlane, vaid tavaline hispaanlane. Velazquez ei tee oma tegelasi ei ilusamaks ega paremaks. Ta armastab oma rahvast just sellisena, nagu ta on. ,,Infant Balthasar Carlos hobusel" on loodud 17. sajandil vägagi moes olnud paraadportreede laadis. Esinduslik paraadportree rõhutas portreteeritava välise sarnasuse kõrval ka tema tähtsat ühiskondlikku seisundit
· Lihtsalt uskumatu, mõtles Rose kurvalt: kui halvasti Auguste teda ka ei kohtle, ei suuda ta mehele vastu panna, kui see teda embab. · Kunstnikul ei ole tõelist kapitali, varandust ega ainelist kindlustatust tavalises mõttes, tema varandus on tema anne, töövõime. · Aga me kõik oleme alasti. Alasti tulin ma siia ilma, ihualasti siit ka lähen. · Tema (Auguste) armastab inimkeha lihtsalt niisama, mitte meelelisuse pärast temale on inimkeha seesama, mis Rembrandtile inimnägu see kõik on väga individuaalne. · Iga kunstnik näeb maailma ainult talle omase pilgu läbi. · ,,Milline töö teile endale kõige rohkem meeldib?" ,,Armastan kõiki on alapsi." ,,Kas isegi inetuid?" ,, Isegi inetuid." · Himu ametliku tunnustuse järgi on haigus, mis meid kõiki hukutab, kui laseme end sellest nakatada. · See maailm on nõrkade, vastuoluliste ja ekslike inimeste maailm. · Töö on minu elu ja mulle püha, enamasti aga meeleheide.
1640.1650. aastatel tegeles Rembrandt peamiselt ofortide valmistamisega ja kujutas oma teostel sageli maastikke. Ta ei kustutanud oma esialgse visandi jälgi ja nii jäid gravüüride loomisel kasutatud töövõtted nähtavaks. Jooned muutusid järjest laiemaks ja vabamaks. Rembrandti hilisemaid teoseid iseloomustas kompositsiooni lihtsustumine ja varasemast veelgi rikkalikum ning peenem värvikäsitlus, mis avaldus eriti nägudel. Rembrandtile oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus, bravuurne elurõõm, toredusküllus, soojad kuldsed toonid. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ja kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat. 11. Millises muuseumis on kõige rikkalikum Rembrandti maalide kogu? Kes pani sellele aluse? Kõige rikkalikum kogu asub Ermitaazi kunstimuuseumis, Peterburis. Sellele pani aluse Katarina II, kes lasi osta paljud tema maalid
oma teostel sagedamini maastikke. Ta ei kustutanud oma töö jälgi ja nõnda jäid gravüüride loomisel kasutatud töövõtted nähtavaks. Jooned muutusid järjest laiemateks ja vabamateks. Hiline periood Rembrandti hilisemaid teoseid iseloomustas kompositsiooni lihtsustumine ja varasemast veelgi rikkalikum ning peenem värvikäsitlus, mis avaldus eriti nägudel. Omapärane valgusekäsitlus 6 Rembrandtile oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ning kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat. Õpilased Rembrandtil oli hulgaliselt õpilasi kogu tema elu jooksul. Näiteks Ferdinand Bol (1616 1680), Govert Flinck (16151660), Gerrit Dou (16131675), Nicolaes Maes (16431693) ja Aert de Gelder (16451727).
oma võimeid proovida. Esimesed kümme Amsterdamis veedetud aastat kujunesid Rembrandti elu kõige õnnelikumaks ja teorõõmsamaks ajajärguks. Tol ajal oli ta Amsterdami otsituim meister ja tema ateljeesse koondus rohkearvuliselt õpilasi. Abielu rikkast perekonnast pärineva Saskia van Uylenburghiga kindlustas talle majandusliku sõltumatuse ja ta võis elada tunduvalt suurejoonelisemalt kui mõni teine tema kaasaegne kunstnik. Esimese kuulsuse Amsterdamis tõi Rembrandtile suur grupiportree «Doktor Tulpi anatoomialoeng» (1632, Haag, Mauritshuis). Samal ajal kui Frans Hals Haarlemis Püha Georgi laskuriteroodu liik- meid maalides püüdis murda Madalmaade grupiportree tardunud traditsioone, oli Rembrandt sellest probleemist haaratud Amsterdamis. Püüdes ühendada kujutatavaid inimesi omavahel kindla tegevusega — antud juhul dr. Tulpi seletuste kuulamisega laiba juures — läks Rem- brandt oma taotlustes Halsist veelgi kaugemale
ümbritseb luksuslik interjöör. Hollandi kunst 17. sajandil 1.Tekkisid sellised zanrid nagu olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. 2. Rembrandt-tema maalide süzeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Rembrandt armastas neid keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ja andestas nende puudused. Väline ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud Rembrandtile olulised ning inimeste mõõdupuuks sai talle nende sisemaailm.Selles mõttes on Rembrandti looming võib-olla kõige äärmuslikum vastand antiikkunstile. Prantsuse kunst 17. sajandil 1. Louis XIV mõjutas ja soosis kunsti läbi terve ajastu. 2. Louis XIV otsustas oma peamiseks residentsiks ehitada Pariisist 40 km kaugusele jääva Versailles` lossi. Seal hakati looma ansamblit, mis pidi ületama oma hiilguselt kõik varasemad valitsejate elupaigad
värvitoredust hõõgavas, unistuslikku heledusse ja tumedusse uppuvas maalis on Rembrandt enese vormikõne lõplikult välja kujundanud. Paraku ei meeldinud maal tellijale, sest kõik olid maksnud võrdväärse osa pildist, kuid kahjuks ei tundnud mõni end pildil äragi. Sellest sündmusest hakkab periood, kus Rembrandti sügvalt subjektiivsed tööd vaatajates järjest vähem ja vähem poolehoidu leiavad. Algab kunstniku majanduslik allakäik. Suur osa rikastest teellijatest pööravad Rembrandtile selja. Muutus üldine soosing ning selle tagajärjel sai Hollandi suurimale ja geniaalsemale kunstnikule osaks ebapopulaarsus. Tema sügavat, eesrindliku kunsti suutsid lõpuni hinnata ainult vähesed Rembrandti pooldajatest. Saskia mälestuseks maalis Rembrandt maali ,,Püha perekond". Imestama paneb see, et kunstnik kasutab selle maali puhul heledaid toone, rõhutades sellega veendumist, et elu ja surm on lahutamatud ning surm liidab kogu rahva taevastes avarustes uuesti kokku.
Ta on sunnitud võtma uusi laene, et maksta tagasi juba aastaid püsinud võlgasid rahulolematutele klientidele. 1654 Rembrandt ja Hendrickje on paar ning ühiskond kaevab selle kirikukohtusse. Neil sünnib laps, kelle nimeks saab Cornelia. Finantsolukord muutub üha hullemaks. 1655 Rembrandt müüb oma isiklikke esemeid ja käib oksjonitel maale müümas. 1656 Meeleheitlikult lahendust otsiv Rembrandt kuulutab välja pankroti. 1657 Titus teeb testamendi milles jätab Rembrandtile üksnes eluaegsed intressid. 1658 Rembrandti maja ja vara müüakse kolmel oksjonil. 1659 Rembrandtilt hakkab võtma tunde Arent de Gelder. 1660 Rembrandt saab tööd raekoja Burgerzaali dekoreerimisel. Pankrotimenetlus lõpetatakse. Rembrandti maja ja vara lähevad ta pojale ja naisele. 1661 Rembrandt töötab innustunult tellimustega. 1662 Kunstniku prestiiz püsib, hoolimata kriitikast ja tellimuste vähenemisest. 1663 Sureb Hendrickje Stoffels.
Greetje viieks aastaks Gouda parandusasutusse saata (Ricketts 2006: 72). Amsterdamis 1651-1669 Sellel perioodil toimus kunstniku hinges sügav muutus. Ta vabanes kõigest ülemäärasest nii materiaalses kui vaimses sfääris. Tema isiksuse sellised omadused nagu uhkus ja otsusekindlus said puhastatud edevusest ja maisusest ning ta keskendus tõeliselt olemuslikule. Paralleelselt toimus see ka tema loomingus, näis nagu täidaksid tegelaste hinged kogu maali ruumi. Vaimsus sai Rembrandtile kõige olulisemaks aspektiks ja teatud mõttes viimaseks väärtuseks enne lähenevat lõppu (Ricketts 2006: 11). 1654. aastal Rembrandti isiklikud probleemid teravnesid. Tema ja raseda Hendrickje peale kaevati kirikukohtusse ning süüdistati neid abielurikkumises. Karistuseks eemaldati Hendrickje armulaua osadusest. Samal aastal sai Hendrickje tütre Cornelia (Ricketts 2006: 74). 1656. aastal müüdi Rembrandti vara oksjonil maha. Ta oli sunnitud elukohta vahetama ja
Ta kasutas uut kompositsioonivõtet, kus tegelased ei poseeri, 2. Rubens püüdis ühendada flaami kultuuri Lõuna-Euroopa omaga, mis ajendas teda kasutama antiikmütoloogiat. Rubens jagas antiiksete meistrite imetlust elava vastu ning püüdis edasi anda inimkeha graatsiat ja jõudu. Kuigi ta tundis hästi vanu kunstiteoseid, ei kopeerinud ta neid kunagi. 3. Rembrandtile oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ja kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat 41. Kuidas on barokk mõjutanud eesti rahvakunsti? 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel.
Kosed jõel langevad "Juudi kalmistu" Maalikunsti zanr oli ka loomamaal ehk animalistika Paulus Potter Palju tehtud ka natüürmorti Seotud eluta loodusega Kujutatud toidulaudu (rikkalikult kaetud) Lillevaas, eksootilised puuviljad W. G. Heda Lahtilõigatud puuvili (sidrun, apelsin) "Hommikueine homaariga" Tuntum maalikunstnik on Rembrandt (Harmensz van Riju) Loomingus võib eristada 2 perioodi : enne "öist vahtkonda" ja pärast "öist vahtkonda" Kuulsus tuli Rembrandtile grupiportreega "Dr. Tulpi anatoomialoeng" Leiab endale väga rikka naise "Danae", "Flora" abikaasa maalil Danae sai kannatada (keegi viskas happega) Skandaali põhjustas "Öine vahtkond" Mõõdud olid 4 x 5 meetrit Kujutatud on ühe maakaitseväe üksuse ohvitsere ja liikmeid Caravaggio laadne keldriluugiefekti Väelased leidsid, et neid on halvasti kujutatud Ei saanud 20 aastat enam suuremaid portreetellimusi Püüdis kujutada liikumise pealt
annaabi.ee 
