Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rembrandt Harmensz van Rijni". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rembrandt, kunst, rembrandti, cornelia, titus, rijni, saskia, harmensz, barokk, kunstiteoseid, 1638, sealne, 1641, jacob, amsterdamis, tituse, pieter, varjude, mõjutusi, vabaabielu, sündisid, caravaggio, kunstnikud, ateljee, kuulsaks, varandus, efektid, maastikku, mitmekesised, kahelt, viimaselt, 1650, 1668, lisas, sinist, 1669, maalides, vaesuses-1 Rembrandt Harmensz van Rijni Elulugu Rembrandt Harmensz van Rijni (1606 - 1669) sündis Leidenis jõuka veskipidaja 9. lapsena. 1931. aasta lõpus kolis Rembrandt Amsterdami, kus asus praktiseerima professionaalse portreekunstnikuna. Teda saatis suur edu ja hakkas koostööd tegema kunstimüüja Hendrick van Uylenburgiga. 1634. aastal abiellus Rembrandt viimase nõbu, Saskia van Uylenburgiga. Samal aastal sai Rembrandtist Amsterdami linnakodanik ja kohaliku kunstnike gildi liige. 1635.a avanes neil võimalus osta maja, koguda kunstiteoseid ja sõlmida uusi kontakte. 1639. aastal koliti uuesti ja seekord veelgi esinduslikumasse majja (selles majas asub tänapäeval Rembrandti majamuuseum) ning sellest sai hiljem ka peamine finantsraskuste põhjus. Rembrandti suurest sissetulekust oleks pidama hõlpsasti
Rembrandt Harmenszoon van Rijn 1606 1669 Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam) oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Elulugu Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Emapoolsed sugulased jäid katoliiklasteks isegi pärast Madalmaade kodanlikku revolutsiooni. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud. Soovides saada maalikunstialast õpetust, asus ta õppima Leideni katoliiklasest maalija Jacob van Swanenburgi käe alla
Rembrandti autoportree 1630. Aastast. Rembrandti autoportree Elulugu Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam) oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritsz van Rijni ja Neeltgen Willemsdr van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud ning soovides saada maalikunstialast õpetust asus ta õppima Leideni maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat omandades põhilised maalimisvõtted.
Kuressaare Gümnaasium Rembrandt Harmenszoon van Rijn Referaat Koostaja: Juhendajad: Klass : 11a
Sindi Gümnaasium Kunstiajalugu XXXX XXXXXXXXX Rembrandt Harmenszoon van Rijn 15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam Aastalõppu referaat Õpetaja: Sindi 2008 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................2 ELULUGU......................................................................
Selle etapi töödest väärivad esiletõstmist viimsepäevateemalised maalid, eelkõige ,,Hukkamõistetute põrgussetõukamine". Rubens püüdis järjekindlalt ühendada flaami rahvuslikku kultuuri üldeuroopalikuga, mis ajandas teda kasutama ka Lääne-Euroopas nii harjumuspäraselt antiiktemaatikat. Rubens tundis antiikkultuuri peensusteni. Iidsetele meistritele lähendas teda elava imetlemine ning püüd anda edasi inimkeha graatsiat ja jõudu. Kuid tundes hästi vanu kunstiteoseid, ei kopeerinud ta neid kunagi. Rembrandt Harmenszoon van Rijn on üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritsz van Rijni ja Neeltgen Willemsdr van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud ning soovides saada
.............................................8 3. Kokkuvõte........................................................................................10 4. Kasutatud kirjandus.........................................................................11 5. Lisad ..............................................................................................12 1. Sissejuhatus Oma referaadi otsustasin teha maailmakuulsast maalikunstnikust Rembrandtist. Olles käinud 9 aastat kunstikoolis olin kursis Rembrandti tähtsusest maalikunstile, kuid ei teadnud tema elulugu piisavalt hästi. Isikliku huvi tõttu otsustasingi valida just tema oma referaaditeemaks. Arvasin, et Rembrandti elulugu on võrdväärne tema teostega aina täiuslikkuse poole, kuni see ka perfektsuseni jõudis, kuid ei. Kuntsniku elulugu ei ole sugugi nii roosiline, kui võis arvata. Minu austus Rembrandti vastu tõusis, sest sain aimu, kui tugeva isiksusega tegemist oli vireledes vaesuses suutis ta siiski oma mainet hoida.
Maali kompositsioon on aga veelgi mitmeplaanilisem. Pildi ülaosas moodustub suur taevaring, mis koosneb kuldsest päikesekettast ja inglite kokkusurutud kehadest tekkinud sõõrist. Apostlite figuurid allpool meenutavad ristkülikukujulist sarkofaagi, millest Neitsi Maarja on just-just üles tõusnud. 8 BAROKK Diego Velazquez Diego Rodríguez de Silva y Velázquez (6. juuni 1599 -- 6. august 1660), enamasti tuntud nime all Diego Velázquez, oli barokiajastu Hispaania kunstnik. Teda peetakse Hispaania kuulsaimaks kunstnikuks. Velazquez sündis Sevillas, mis oli tol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Ta õppis järgemööda kahe tuntuma kohaliku meistri, Francisco de Herrera vanema (1576--1656) ja
SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadi tegin ühest maailma kuulsaimast kunstnikust Rembrandtist. Kunstniku valimine ei võtnud mul kaua aega. Olin varem Rembrandtistst väga palju kuulnud, kuid eluloolistest faktidest ja loomingust teadsin vähe. See aga huvitas mind väga ning nüüd avaldus mul hea võimalus tema kohta mõndagi teada saada. Arvan, et ka teiste kunstnike elulood on väga huvipakkuvad, kuid kunstimaailmaga seostub mul tugevalt just Rembrandti nimi. Rembrandti olen alati hinnanud kui kunstnikku, kes oma töödega suutis jätta maailmakunsti tugeva jälje. Nüüd tutvusin põhjalikult tema elulooga, mis ei olnud kaugeltki roosiline, nagu võiks arvata. Raskused saatsid teda just tema elu teisel poolel. Vaatamata sellele suutis ta luua ja arendada oma tehnikat täiuslikkusele ning pidas kaua vastu vaesuses, milles paljud oleksid alla vandunud. Võib isegi öelda, et selline olukord just suurendas tema teoste mõjuvõimu.
Rembrandt Harmenszoon van Rijn oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Emapoolsed sugulased jäid katoliiklasteks isegi pärast Madalmaade kodanlikku revolutsiooni. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud. Soovides saada maalikunstialast õpetust, asus ta õppima Leideni katoliiklasest maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat, omandades põhilised maalimisvõtted. Kahjuks pole avastatud Rembrandti töid sellest perioodist ning Jacob van Swanenburgist on liiga vähe teada, et otsustada õpetaja mõju üle Rembrandti stiili kujunemisele. Järgnevalt õppis Rembrandt pool aastat Amsterdamis Itaalias õppinud ning
Rembrandt Elulugu ja õpingud Rembrandt Harmenszoon van Rijn (sündis 15. juuli 1606)oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud. Soovides saada maalikunstialast õpetust, asus ta õppima Leideni katoliiklasest maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Kuid kahjuks pole avastatud Rembrandti töid sellest perioodist ning Jacob van Swanenburgist on liiga vähe teada, et otsustada õpetaja mõju üle Rembrandti stiili kujunemisele. Järgnevalt õppis Rembrandt pool aastat Amsterdamis. Ta naasis pärast õpingute lõppu Leidenisse, kus avas kas 1624. või 1625. aastal stuudio, mida ta jagas oma sõbra ja kolleegi Jan Lievensiga. 1627. aastal saabus Leidenisse Constantijn Huygens (15961687), kes oli tuntud luuletaja,
REMBRANDT 15.07.1606 - 04.10.1669 Sünninimega Rembrandt Harmenszoon van Rijn oli hollandi maalikunstnik ja graveerija. Ta oli laialt tuntud nii Hollandis kui ka mujal Euroopas. Ta andis oma teostega eriti suure panuse Hollandi ajalukku. Talle on iseloomulikud portreemaalid ja biibliillustratsioonid. Kui paljud kunstnikud saavad alles peale oma surma kuulsaks ja hinnatuks, siis teda austati juba tema eluajal. Tema käe all õppisid ka paljud tulevased kunstnikud. ELU: Rembrandt sündis 15. juulil 1606.a. Leidenis oma pere üheksanda lapsena.
Referaat Rembrandt Harmensz van Rijn Sisukord: 3) Sissejuhatus 4) Peatükid 8) Kokkuvõte 9) Allikad 10) Lisa Sissejuhatus Järgnevas tekstis tuleb juttu Rembrandt Harmensz van Rijni elust ning tema maalidest. Valisin tema, sest olen huvitatud barokk aja maalidest, nende kujutlusest, toonidest ja teguviisist. Sooviksin teada saada Rembrandti elust. Mis oli tema maalimisviis ning millised on tema kuulsamad teosed? Rembrandti perekond Rembrandt sündis 15. juulil 1606. aastal Hollandis Leideni külas. Ta oli väga lihtsa päritoluga, nimelt oli ta veskiomaniku üheksas laps. Pärast seda, kui ta oli asunud elama Amsterdami, mis toimus 1631. aastal, abiellus ta kolm aastat hiljem Saskia van Uylenburghiga. Saskia oli pärit rikkast perekonnast, kes kindlustas majanduslikult
Sissejuhatus Holland oli 17. sajandil üks rikkamaid Euroopa riike ning juhtiv merekaubanduses. Samuti oli vaimses elus Holland 17. sajandil oma õitsengus; hollandlased oli eriti edukad maalikunsti alal. Kuna Hollandis polnud kunst keskvõimule allutatud, oli igas linnas oma maalikoolkond, mille meistrid olid teineteisega tihedas läbikäimises, sest linnad asetsevad Hollandis suhteliselt ligistikku. Üks kuulsamaid, mõjukamaid ja geniaalsemaid Hollandi maalikunstnikke oli Rembrandt, kes elas ja tegutses põhiliselt terve elu Amsterdamis. Rembrandt on maalinud üle 600 maali- nende hulgas zanrimaale, maastikke, portreesid, natüürmorte. Rembrandt(1606- 1669)
Rembrandt Harmenszoon van Rijn (1606-1669) Koostaja: Jüri Väljaots Juhendaja: Merike Luik Rembrandt maalikunstnikuna Rembrandt oli geniaalne maalikunstnik. Tema suurus seisnes eelkõige selles, et ümbritsevast reaalsusest lähtudes andis ta sellele üldinimliku tähenduse. Rembrandti kunst põhineb sügaval vormitunnetusel, kus ei saa teha vahet ilusa ja inetu vahel. Valgus ja vari, tumeda ja heleda vaheldumine on ta tähtsaimad väljendusvahendid. Just sellega kujundab ta kõige naturalistlikumad ja proosalisemad nähtused ümber nii, et need tunduvad ilmutustena muinasjutumaailmast. Realistlik ja romantiline, maine ja visionaarne element sulavad loomingus kokku ühtseks, ülimalt usutavaks tervikuks.
oktoober 1669 Amsterdam. Rembrant oli hollandi barokk-kunstnik, keda peetakse üheks paremaks maalijaks lääne kunsti ajaloos. Tema tööd on mõjutanud paljusid hilisemaid kunstnikke. Õppima Leideni maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt (Autoportree aastast 1634)järgnevad kolm aastat omandades põhilised maalimisvõtted.P ool aasta Amsterdamis Pieter Lastmani (15831633) käe all. 1631. aasta lõpus kolis Rembrandt Amsterdami, kus asus praktiseerima professionaalse portreekunstnikuna. Teda saatis suur edu ja hakkas koostööd tegema kunstimüüja Hendrick van Uylenburgiga. 1634
1.Baroki üldiseloomustus ja hindamise probleemid Barokiajastuks peetakse 16. Sajandi lõppu kuni 18. Sajandi lõppu. Kunstil oli kahetine roll: vahendas ideoloogilist sisu, tuli alamaid mõjutada ja pimestada. Kunst pakkus illusiooni korrastatud maailmast. Seda näitlikustab näiteks kirikute ja losside laegede barokkmaal, mis loob illusoorse ruumi,sellest sai nagu sissevaade taevastesse sfääridesse. Maisele küllusele vastandub sügav usutõsidus. Pöördub alati esmalt vaataja meelte poole. Seda on sel puhul peetud ülespuhutuks ja ekstravagentseks. Barokk-kunst tundub liialdatud ja äärmuseni viidud. Arvati, et sel puudub tõeline sisu. Olemuslik teatraalsus
saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias. Õlivärve kasutasid Madalmaade kunstnikud (Jan van Eyck, Hubert van Eyck), juba 15 saj alguses, Itaalias levisid, need sajandi lõpus (Messina, Bellini, eriti Veneetsia kunstnikud, paljuski niiskuse tõttu). Arenes ilmalik kunst, mis ülistas vürstide ja linnade elulaadi. Inimesekultus väljendus portreemaalis, keerukates allegoorilistes teemades ning ajaloolistest maalides. Religioosne kunst rikastus uute teemadega. Jumala kuju inimesestus, teema valikus oli rõhk Jeesuse sündimisel, elul ja surmal, Neitsi Maarja emadusel. Loodi maale antiikmütoloogia teemadel, antiigi eeskujul 1
k�siraamat� (�Enchiridion militis Christiani�), 1501. Grav��ri tuleb vaadata ka kui kristliku p��semise allegooriat psalmi 23:4 s�nade j�rgi: �Ka kui ma k�nniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need tr��stivad mind.� ******* Anthonie van Borssom oli maalikunstnik, graafik ja joonistaja; Amsterdami koolkonna 17. sajandi kolmanda veerandi �ks juhtivaid meistreid. Professionaalse ettevalmistuse sai kunstnik Rembrandti kuulsas ateljees Amsterdamis, mida ta k�lastas 1640. aastate teises pooles. Rembrandti k�rval on Borssomit m�jutanud ka Paulus Potteri animalistlikud maalid, Jacob van Ruisdaeli maastikud ja Aert van der Neeri kuuvalguse maastikud. Anthonie van Borssomi t��d on eksponeeritud muuhulgas j�rgmistes muuseumites: Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; National Gallery, London, Inglismaa; Rijksmuseum, Amsterdam,
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid
annaabi.ee 
