I. Normet). M on kirjutanud ka lasteraamatud "Französisch!" (1981, vene k. Tln., 1986) ja "Näärivana" (1986; J. Smuuli nim. Auhind 1987). Koostanud noorte loomingu kogud "Sõna" 1-2, 4-7 (LR 1980, 1981, 1982, 1983, 1984). Tõlkinud teatritele inglise keelest näitekirjandust (A. Wesker, N. Simon, E. O`Neill, P. Stoppard, D. Pownall). Käinud välisreisidel Koreas, Vietnamis, Mongoolias, Uus-Meremaal jm. Ning jäädvustanud muljed reisikirjades ("Reisid", 1990). M. Lühiproosat on tõlgitud vene, inglise, saksa, soome ja gruusia keelde. Mihkel Mutt ilmus eesti kirjanduse "eesliinile" 1980-ndate aastate algul iroonilise proosa viljelejana. Kirjanduskriitilisi artikleid avaldas ta juba seitsmekümnendatel, kuuludes niisiis Tiit Hennoste periodiseeringu kohaselt keskmisse eesti kriitikute põlvkonda. Muti ajakirjanduslik looming asjatundlik ja tasakaalukas köitvalt sõnastatud ja
Hansa Liidu liige. Tartu asus Pihkva ja Novgorodi kaubateel. Linnast kujunes tolle aja kohta tüüpiline ja edukas saksa kaubalinn. Linna jõukusest annavad tunnistust muuhulgas ka arheoloogilised leiud.13./14. Sajandi ajast on Tartust leitud väga haruldasi, Süürias või Veneetsias valmistatud peekrite kilde. Tartu oli Riia ja Tallinna järel suuruselt kolmas linn Vana-Liivimaal. 15. sajandi alguses oli Tartus üheksa kirikut, rohkesti aedu ning linna ilu kiitsid oma reisikirjades paljud rännumehed. Tartus elas keskaja lõpul kuni 6000 inimest. 15. sajandi lõpuveerandil püstitati Peeter-Pauli kiriku lääneküljele 67 meetri kõrgused tornid, kõrgemad kui kuskil mujal tolleaegses Ida-Euroopas. Teadaolevalt esimesed arheoloogilised kaevamised Tartus toimusid 1890 aastal seoses ehitustöödega. Veel on uuritud Tartus põhjalikult Toomkirikut ja Jaani kirikut ning linnaapteeki ja linnamüüre.
Kõige kiiremini võttis muutusi vastu pühapäeva- ja peoriided. Esimesed teadaolevad teated rahvariietest pärinevad 11-13.sajandist.Enim on andmeid naiste pidulikust riietusest ja kaunistustest, vähem meeste rõivastusest. Andmed 13.-17. sajandi rõivastuse kohta põhinevad endiselt peamiselt arheoloogilistel leidudel, millele lisanduvad 16. sajandi lõpust pildimaterjal ja 17. sajandist lühikirjeldused reisikirjades ning esimeste eesti keele sõnastike andmed. 18. sajandist on juba rohkem allikaid eestlaste rõivastuse kohta, mis võimaldavad jälgida riietuse arengut ja piirkondlikke erinevusi. Üldiselt jaotati rõivad kolme ossa: pidulikud rõivad, mida kanti vaid pidulikel juhtudel ja pärandati põlvest põlve; käimise rõivad vähem pidulikeks käikudeks; töörõivad, mida kanti iga päev ja mis tehti halvemast materjalist ja kaunistusteta; kanti ka vanu käimise rõivaid.
jook on turvalisem kui vesi, mis võib olla saastunud ja keetmata kujul tekitada soolehaigusi. Teed hinnati ka meditsiiniliste omaduste poolest. 805. Teed esitletakse Jaapanis kui ravimit. Budistlik preester Saicho on veetnud kolm aastat imperaatori käsul Hiina budistlikke templeid külastades ning pöördub tagasi teega. Tähtsad sündmused tee ajaloos 1597. Teed mainitakse esmest korda inglise keeles Hollandi navigaatori Jan Hugo van Lin-Schootensi reisikirjades. Van Schooten kutsub jooki ,,chaa". 1876. Glasgow kaupmees Thomas Johnstone Lipton avab oma esimese poe 26 aastaselt. Lipton seilas Ameerikasse 15 aastaselt, et veeta 4 aastat kauplemismeetodeid õppides New Yorgi kaubamaja toiduosakonnas. 1904. New Yorgi tee- ja kohvikaupmees Thomas Sullivan leiutab teekotid, saates teesegude näidiseid klientidele väikestes käsitsiõmmeldud musliinkotikestes. Teepuu (Camelia Sinesis) Teetaim on igahaljas põõsas, mis kasvab troopilistel ja
karjakasvatusega,kaubandus tegeles nahkade ja raua müügiga. Väikesi kuningriike oli mitu,neist kõige tugevaim oli Svearikest-`Sveade riik'. Suurimaks keskuseks kujunes Vana-Uppsala. Skandinaavia ei olnud päriselt muust maailmast ära lõigatud,sellele viitavad arheoloogilised leiud(ehted,mündid) ja mütoloogia.Ajavahemikus 800-1050 valitses siin viikingite kultuur.- allikad: reisikirjad,eeposed,kroonikad,saagad,ruunikirjad. Tacitus ,,Germaania''- 1.saj, ta mainib oma reisikirjades ka Eestit(Aestii). Munk 8.saj kirjutas,,Beowulf''- germaanlaste vanim kangelaseepos,tegevus 512-520 ja räägib Beowulfist e göötalaste kuningast. Bremeni Adama kroonikas on skandinaavlaste kohta palju fantaasiat ja väljamõeldisi,väidab et skandinaavlased on amatsoonid ja gükloobid,et nad korraldavad verepidustusi(ohverdamised) ning iga mees pidi ohverdama 7 elu. Eepos,,Edda'' koosneb Vanemast ja Nooremast Eddast, ,,Vanem Edda'' (9-12saj) kirjeldab jumalaid, kangelasi, elutarkusi
Eesti rahvakalender · Eesti rahvakalender eestlaste pärimuslik ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteem. Aja jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud (ristiusust, slaavi kultuurist). · Muistsest kalendrist on üsna vähe teada, sest kalendri teateid hakati kirja panema alles 19. sajandist. · Rahvakalendri kohta on vanemaid kirjapanekuid kroonikates ja reisikirjades. Väga paljud seisukohad on oletuslikud. Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade ja loodusnähtuste rütmilisus. · Uuema kihistusena kirikukalendri pühad. Paljud neist andrid muistsetele tähtpäevadele uue nime, aga on säilinud rahvapärimusest ristiusu eelne kombestik. RAHVAKALENDRI VANIM KIHISTUS on oletatud, et põhines peamiselt kuukalendril. Aega arvestati kuu loomisest kuni järgmise kuu loomiseni.
Eriti oluline hävinud hoonestuse uurimisel. Vanasti pildistati peamiselt inimesi, piltidele on jäänud ka hooneid, maastikke tunduvalt vähem. Kunstiteosed maatikuajaloo allikana Eestis vähe kasutatud, kuna raske on piiri tõmmata kus on kunstiteos ja kus teaduslik otstarve. Kunst oli foto eellane täidab sama illustreerivat ja dokumenteerimise funktsiooni. Eesti maastike kohta 2 sellist kõige levinumat autorit: Adam Olerianus saksa päritolu reisimees, Eesti 1833 (reisikirjades palju pilte hoonetest, maastikest), Johann Christopher Brotze elas Riias, pikalt oli seal kooliõpetaja, kuid kuna käis tihti Eestis siis on joonistanud kohalikke hooneid, maastikke, linnu, tema Eesti joonistused on raamatuna välja antud (1742-1823). Euroopas on kunstiteoseid palju rohkem kasutatud maastike uurimisel keskaegne Euroopa, sellest on säilinud palju rohkem ja seetõttu on ka joonistatud palju rohkem (palju seda kunsti üldse Eesti maastikul oli?)
saj eKr) Xenophon Anabasis (5.saj eKr) Aleksandriromaan (4.saj eKr-4.saj AD): reisid Idamaadesse. Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel. Kreeka romaan ja reisikirjeldus eksootilistesse maadesse (Etioopia) Kirjalikud: Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1.Atika; 2.Korinthos; 3.Lakoonia; 4.Messeenia; 5.- 6.Elis(Olümpia); 7.Ahhaia; 8.Arkaadia; 9.Boiootia; 10.Fookis, Lokris. 41.Pausanias reisikirjades. Tähtsus hilisematele aegadele. Pausaniase reisisihid: Joonia ja Kreeka, Aasia Süüriast Euphrateseni, Itaalia ja Sitsiilia, Rooma. Kreekamaa kirjeldus: 1.Atika; 2.Korinthos; 3.Lakoonia; 4.Messeenia; 5.- 6.Elis(Olümpia); 7.Ahhaia; 8.Arkaadia; 9.Boiootia; 10.Fookis, Lokris. Pausaniase mõju: J.Winckelmann (tervikpilt antiikaja arengus), John Frazer ingl k. Tõlge ja kommentaarid, arheoloogia andmed (1884-1898) (1890 Kuldne oks) Antiikaja müüdi ja rituaali uus interpretatsioon. 18
1. suulise materjali litereerimine 2. salvestatud/litereeritud materjali korraldamine kogud 3. registrid 4. abikartoteegid 5. elektroonilised andmebaasid · Kirjalikud allikad arhiivi talletatud materjal: 1) välitöödelt kogutu 2) korrespondentide vastused 3) allikapublikatsioonid Kirjalikud allikad jagunevad: 1. litereeritud materjalid 2. (arhiivi)allikate tekstipublikatsioonid 3. rahvaluuleaines kroonikates, reisikirjades, kohtuprotokollides jm · uurimismeetodid 1) Modernistlikpostmodernistlik uurimine 19. sajand positivism, loodusteaduste mõju(kõik areneb lihtsamast keerulisemaks rahvaluule algaste; liigisüsteem , objektiivsuse nõue(Eelduseks objekti olemuslikud tunnused, mis tuleb võimalikult täpselt leida ja kirjeldada) , et saada täpsemaid teadmisi. Selged piirid teaduste vahel, et saada täpseid teadmisi kõigist valdkondadest. Objektiivsuse ja
Eesti rahvakalender, tähtpäevad ja pühad • Rahvakalendriks nimetatakse Eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi millega seostuvad ka teatud uskumused ja kombed. • Rahvakalender on ajajooksul muutunud ja erinevates allikates mõjutusi saanud(ristiusk, slaavi kultuur) • Eestlaste muistsest kalendrist on üsna vähe teada, sest kalendri teateid hakati kirja panema 19. sajandil. • Andmeid on Kroonikates ja reisikirjades. • Väga paljud seisukohad/ hüpoteesid on oletuslikud. • Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade(kevad, suvi, sügis, talv) ja loodusnähtuste(kliima, temperatuuri muutused) rütmilisus ning sellega hiljem seondunud põlluharija töö tegemised. • Uuema kihistusega on tulnud kirkukalendi pühad- andsid tähtapäevadele uue nime, kuid nendel tähtpäevadel on säilinud ristiusu kombestik. Rahvakalendri vanim kihistus
- Ülesmärkimine kogumise hetkel - Salvestamine (vaharullidele, magnetofonidele, digisalvetsaja abil) - Filmimine - Ümberkirjutamine/kopeerimine Arhiiv: - suulise materjali liteerimine - salvestatud / liteeritud materjali korraldamine kogud - registrid - abikartoteegid - elektroonilised andmebaasid Kirjalikud allikad: - liteeritud materjalid - (arhiivi)allikate tekstipublikatsioonid - Rahvaluuleaines kroonikates, reisikirjades, kohtuprotokollides jm Rahvaluule uurimise meetodid: - Modernistlik postmodernistlik uurimine - Tekstikeskne kontekstikeskne uurimine - Objektiivne subjektiivne uurimine Modernism postmodernism: 19. sajand - positivism - loodusteaduse mõju - objektiivsuse nõue - objektiivsuse ja subjektiivsuse vastastikuse mõju arvestamine - suured teooriad - materjali kogumise osatähtsuse rõhutamine - subjektiivse osa ümberhindamine uurimises
Sajandi vältel Euroopa ideeliste keskuste asukoht muutub oluliselt. Hariduslik ja kommunikatiivne tegevus tõi kirjanduse kasvu (ajakirjad, ajalehed,raamatud,õpikud). Valdavalt anti kirjandust välja rahvuskeeltes. Edenes ajakirjandus. ¤ Esmalt hakkasid romaane kirjutama inglise kirjanikud. Enne seda loeti massiliselt reisikirju, sest reisimine ei olnud tol ajal nii lihtne. ''Robinson Crusoe'' eeskuju on samuti reisikiri, kuid sinna on lisatud fantaasiat. Tekkis kunstloome. Reisikirjades hakati valetama, neid põnevamaks kirjutama. Sellest saigi alguse ilukirjandus ja romaan. - tekkis kiriromaan, selle loojaks Samuel Richardson - tuntud kiriromaan nt Goethe ''Noore Wertheri kannatused'' - reisikirjad - autobiograafiad - tekkis päevikuvorm. Nt Jonathan Swift'i päevikud on pühendatud tema kallimale Stellale. Inimesed kirjutasid oma elusündmusi üles. Üks oluline ja kuulus nt Samuel Pepys'i päevik, milles ta kirjutab Londoni katkust ja
Rahvusliku kunstmuusika aluseks pidi saama rahvamuusika. Selle põhimõtte tegelikul rakendamisel tekkis probleeme. Eesti vanem rahvamuusika oli 19. saj. keskpaigaks juba taandumas, korralikke ülestähendusi sellest aga vähe. Samas oli vanema rahvamuusika omapärast helikeelt keeruline ühendada euroopaliku kunstmuusika omaga. 11.2 Kolm perioodi eesti rahvaviiside kogumises 1. periood. Vanimad teated eestlaste muusika kohta on võõramaalaste kirjapanekud kroonikates ja reisikirjades. 12. saj. lõpus kirjeldab taani ajaloolane Saxo Grammaticus eestlasi laulmas enne lahingut. 13. saj. mainib Läti Hendrik Liivimaa kroonikas eestlaste itkemist matustel jms. Siin-seal esineb ka teateid eestlaste pidudest torupilli saatel, loitsimisest, tantsimisest jm. Esimese eesti rahvaviisi noodistuse avaldas TÜ ajalooprofessor Friedrich Menius 1632. a. Seoses huvi kasvamisega folkloori vastu leidub alates 18.-19
Tänapäeval väga enam ei kasutata, kuid siiski mõnikord. Sellest ajast on väga palju selliseid huvitavaid kogusid. Nt Swifti ,,Kirjad Stellale", Diderot'i kirjad. Väga populaarne oli ka reisikiri. Need olid populaarsed sellest ajast kui hakati reisima. Oli ka laevade logiraamat. Reisikiri oli selline zanr , millel täpset zanrsimääratlust on väga raske teha. Reisimine muutus tihedamaks ja siis hakati ka üha rohkem reisikirju kirjutama. 18.sajandi reisikirjades on tihtipeale valetatud lugusid. Alguses räägitakse küll, et reisikiri jne, aga hiljem avastatakse, et tegelt on autor valetanud ja kirjutanud hoopis nagu ilukirjanduse. On aga fiktsioone, mis on esitataud nagu reisikirjad, nt Defoe ,,Robinson Crusoe". Ilukirjanduse autorid tihtipeale kõhklevad ja ei julge nimetatada oma teoseid ilukirjanduslikeks. Osalt on see seotud poliitiliste põhjustega. Väga paljud valgustusteosed olid kriitilised. Kritiseeriti üldiselt ja ka konkreetseid isikuid.
saj II poolel. Ent see oli üsna algupärane. 14. sajandiks ei olnud mõis veel püsivaks asustuskeskuseks, vaid pigem toetuspunktiks, mida tulevane mõisaomanik või tema usaldusmees kasutas maksude, andamite või rentide sissenõudmiseks. Konkreetseid andmeid üksikute mõisaehituste kohta on alles 15. sajandi lõpust alates (Eesti mõisad 1994). Saksa õpetlane ja kirjanik Adam Olearius avaldas 1647. a oma reisikirjades joonise, millel kujutas Kunda mõisa. Joonisel oli näha, et mõisa lihtsad puitmajad paiknevad ruudukujulise õue ümber. Aia- ja pargikujundusest siin veel juttu olla ei saa, kokku puutuvad keskaegsest kindlusest pärinev range ruudukujuline õu ja hilisemale pargikujundusele iseloomulik vaba loodus. 13. sajandi mõis asus tavaliselt väljaspool külapõlde, külast eraldi. See oli lihtsalt eraldiasetsev
206 19. REILI ARGUS. Eesti keele muutemorfoloogia omandamine. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2007. 242 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 19. ISSN 1736-3624. ISBN 978-9985-58-543-6. 20. ÕNNE KEPP. Identiteedi suundumusi Eesti luules. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2008. 222 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 20. ISSN 1736-3624. ISBN 978-9985-58-574-0. 21. ANNELI KÕVAMEES. Itaalia eesti reisikirjades: Karl Ristikivi „Itaalia capriccio” ja Amée Beekmani „Plastmassist südamega madonna” . Tallinn: TLÜ kirjastus, 2008. 141 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 21. ISSN 1736-3624. ISBN 978-9985-58-543-6. ILMUNUD VEEBIVÄLJAANDENA ɂɇɇȺ ȺȾȺɆɋɈɇ. Ɇɨɞɚɥɶɧɵɣ ɫɦɵɫɥ ɞɟɡɢɞɟɪɚɬɢɜɧɨɫɬɢ: ɨɬ ɫɟɦɚɧɬɢɱɟɫɤɨɣ ɡɨɧɵ ɤ ɫɟɦɚɧɬɢɱɟɫɤɨɣ ɬɢɩɨ-
annaabi.ee 
