Antsla Gümnaasium Robert Samarüütel 12.B Robert Louis Stevensoni ,,MUST NOOL" referaat Juhendaja: õp. Iiri Reile Antsla 2006 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. Robert Louis Stevenson 1.1 Elulugu ja looming....................................................................................4 2. ,,Must Nool" 2.1 Teose lühikokkuvõtte.................................................................................6 2.2 Tegelaste iseloomustus..........................................................................
Antsla Gümnaasium William Faulkner ,,Hälin ja Raev" Referaat 12.b Lauri Kannimäe Juhendas: Iri Reile Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 W. Faulkneri elulugu............................................................................................................................4 Looming...............................................................................................................................................5 Romaanid ...........
Antsla Gümnaasium Referaat NIKOLAI GOGOL ,,REVIDENT" 12.b Juhendaja:Iri Reile Koostas: Mait Saaron Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Nikolai Gogol.......................................................................................................................................4 Gogoli looming............................................................................................................
Antsla Gümnaasium Mihkel Kannimäe 12B klass NIKOLAI GOGOL "SURNUD HINGED" referaat Juhendaja: õpetaja IRI REILE Antsla 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Nikolai Gogoli elulugu.........................................................................................................................4 Nikolai Gogoli loomingu üldiseloomustus...........................................................................................6 Nikolai Gogol "Surnud hinged"..........
Antsla Gümnaasium GUSTAVE FLAUBERT ,,Madame Bovary" Merili Miliste 12.a Uurimus Juhendaja: Õpetaja Iri Reile Antsla 2008 Sisukord 2. AUTORIST..........................................................................................................................................................3 GUSTAVE FLAUBERT.........................................................................................................................................3 (12.DETSEMBER 8.MAI 1880) OLI PRANTSUSE PROOSAKIRJANIK. ERITI ON TUNTUD TEMA
ANTSLA GÜMNAASIUM 12.B klass Kristy Aidla Honoré de Balzac ,,ISA GORIOT" Referaat Juhendaja:Iri Reile ANTSLA 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 KIRJANIKU LAPSEPÕLV JA NOORUSAASTAD.................................................................4 BALZAC'I LOOMING.....................................................................
reisilennuk ning ultimaatumit esitades toodi Eestisse täiendavad nõukogude väed. Juunipööre- Eestisse saabunud Moskva eriesindaja Andrei Zdanovi juhtnööride järgi ning kasutades Eestis viibivat 80 tuhandet NSVL sõjaväelast hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni. Eesti Vabariigist Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks-16. juunil 1940 anti Eesti saadik A. Reile Moskvas üle ultimaatum, milles esitati rida alusetuid süüdistusi Eesti valitsusele ja nõuti "N. Liidule ebasõbraliku" valitsuse tagasiastumist ning Punaarmee lubamist takistamatult Eestisse. 16. juunil 1940 teatas Leningradi sõjaväeringkonna ülem, armee- komandör K. Meretskov Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidonerile, et temale alluv 10. armee on saanud käsu okupeerida Eesti. Samal päeval kell 6 hommikul vallutas Punaarmee Suurupi patarei territooriumi.
Antsla Gümnaasium Janar Kannimäe 12.a ,,MUST PRINTS" Iris Murdoch Uurimustöö Juhendaja: õp. Iri Reile Antsla 2008 Sisukord SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 Kas tegemist on realistliku või romantistliku romaaniga?...................................................4 IRIS JEAN MURDOCH......................................................................................................5 ,,MUST PRINTS".................................................................................................
keeleväljendeid suhtluseesmärkide saavutamiseks – kuidas lausungiga jõutakse otsese või kaudse tähenduseni. Põhivaldkonnad: kõneakti- (Austin), implikatuuriteooria, kooperatiivsusprintsiip (Grice), deiksis, viisakusprintsiip, dialoogi struktuur. Pragmaatika põhivaldkonnad: •kõneaktiteooria (vt nt Keevalliku artiklit) •implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip •deiksis (indeksikaalsus) ja viitamine ehk referents (vt nt artiklit Hint, Reile ja Pajusalu) •viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus, •dialoogi struktuur (vt nt Keevalliku artiklit Kõneaktiteooria Austin ja Searlel tekkis huvi lausungi mitte lause tähenduse vastu, esituse mitte struktuuri vastu ja õnnestumise mitte tõesuse vastu. Austin kirjeldab, kuidas lausung saab midagi teha jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid: - lokutiivne akt ehk väljendus – lausung, millel on kindel mõte ja referent ehk osutaja
Ligikaudu 14 000 sakslast (niinimetatud ümberasujad, saksa keeles Umsiedler) lahkusid Eestist 1939. aasta oktoobrist 1940. aasta maini. Pärast seda, kui NSVL okupeeris Eesti, läks Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel allkirjastatud lepingu alusel 1941. aasta jaanuarist aprillini Eestist Saksamaale veel ligi- kaudu 7500 inimest (niinimetatud järelümberasujad, saksa keeles Nachumsiedler). 16. juunil 1940. aastal esitas Molotov August Reile, Eesti saadikule Moskvas, ultimaatu- mi, milles ta süüdistas Eestit vastastikuse abistamise pakti rikkumises ja nõudis täiendava Punaarmee väekontingendi paigutamist Eestisse ning uue valitsuse moodustamist. Eesti va- 5 litsus otsustas ultimaatumi vastu võtta: Eesti ei saanud loota välisriikide abile ja valitsus pi- das relvastatud vastupanu lootusetuks. 17. juunil toodi Eestisse veel kuus Punaarmee laskur-
isikkoosesisu üle kuue korra. Algasid väiksemad piirikonfliktid, sagenesid probleemid baasivägedega. 14. juunil alustasid Punaarmee Balti laevastik ja Balti laevastiku õhujõud Eesti ranniku blokaadi, samal päeval tulistati alla Helsingi-Tallinna liinilennuk Kaleva. Lahinguvalmidusse tõsteti ka baasiväed. 16. juunil esitas NSV Liidu välisminister Vjatseslav Molotov Moskvas Eesti saadikule August Reile ultimaatumi, nõudes sõjalise invasiooniga ähvardades Punaarmee lisaväekontingendi Eestisse lubamist ja valitsusevahetust. Eesti valitsus võttis ultimaatumi vastu. Punaarmee sissemarss algas 17. juuni hommikul kell kuus Eesti aja järgi. Samal hommikul kooskõlastas kindral Johan Laidoner NSV Liidu Leningradi sõjaväeringkonna juhataja Kirill Meretskoviga Narvas Nõukogude vägede dislokatsiooni tingimused Eestis (nn Narva diktaat). Samal päeval alustati ka Eestis hoonete ja kinnistute
Ainsaks lootuseks jäigi, et ehk õnnestub nad üksteise vastu välja mängida. Eestile olid ohtlikud nii Nõukogude Liit kui ka Saksamaa, seetõttu pidi ta nende kahe vahel laveerima. Lääneriigid ise olid Saksamaa suhtes abitud, Rahvasteliit jõuetu. Eesti orienteerus Saksamaale. Nõukogude survele ka mõningane allumine. 1932 - mittekallaletungileppe sõlmimine Eestiga. Nõuk. Liidu noot 28. märtsil 1939 Eesti saadikule Moskvas A. Reile. Et Eesti iseseisvuse ja julgeoleku tagamiseks ei või Eesti läheneda kolmandatele riikidele ega tohi anda õigusi ja sõjalisi privileege neile. Nõuk. Liit ei jää selles osavõtmatuks pealtvaatajaks. Sisuline ähvardus Eestile. Ka Lätile samasugune noot. Eestis leiti, et vahekord N.Liiduga peab olema äärmiselt korrektne ja tuleb kinni pidada erapooletuse printsiibist. Noot näitas, et N.L. võttis endale õiguse sekkuda Balti riikide poliitikasse ka vastu viimaste tahet. 29
riigivanema valimisteks. Selle valimisvõidu poole püüdlesid ka tolleaegne riigivanem K. Päts, aastail 1928 - 1929 riigivanem olnud August Rei ja kindralleitnat J. Laidoner; kuid üks kuu enne valimisi toimunud toetusallkirjade kogumine näitas, et A. Larka lööb neid suurelt (23. märtsil 1934 ,,Postimehes'' avaldatud andmeil koguti A. Larkale 62 070 toetus-allkirja, J. Laidonerile 38 066; K. Pätsile 18 510 ja A. Reile 4983). See pani K. Pätsi ja J. Laidoneri kokku leppima ning 12. märtsil riigipööret tegema. Vapside organisatsioonid suleti nüüd teistkordselt, A. Larka vangistati. Juunil 1935 toimunud Sõjaringkonnakohtu istungil mõisteti talle tõsisemate süütõendite puudumisel 1 aasta vangistust tingimisi. See oli mõnus ja õiglane karistus, eriti arvestades seda, et kohtuotsuse teatavakstegemise ajaks oli A. Larka juba 1 aasta ja 3 kuud kinni istunud. Vabadusse jäi A
organ on , - funktsioc - Mis on elu esmane organiseerituse tase? vars, leh: - . saavad ainult seal tdita r-reile iseloomulikke tunduva: -, Aatomite uurimisega bioloogid enamasti ei funktsioone. Organellide koostoost tulenevad organrsee,: tegele, sest sellel tasemel elu tunnused puudu- rakkude k6ik omadused. Rakk on elu esmane vad tea:-=- vad. Ka molekulaarsel tasandil ilmneb neid organiseerituse tase, kus ilmnevad elu k6ik valdkor - =
sõnaraamatu vasted suuda täielikult kajastada tegelikku rikkalikku keelepruuki, mille kirjalikku varianti registreerivad tänapäeval ükskeelsed ja paralleelsed tekstikorpused. Uurida, täiustada ja katsetada tuleb nii meetodeid, abivahendeid kui ka allikaid, et tabada tabamatut - keelt, mida ühed loovad ja teised mõistavad. 4. Kuidas mõjutab kontekst viitamisvahendite valikut ja milliste meetoditega seda uuritakse? Helen Hint, Maria Reile ja Renate Pajusalu. Kontekst ja viitamine: argivestlused, legod ja narratiivid. ESUKA/JEFUL 2013, 4-1, lk 161-183 Kui räägitakse kontekstist, siis mõeldakse üldiselt seda, et vaadeldav nähtus ei ole mõistetav ilma taustateadmisteta. Siiski loetletakse kolm põhilist valdkonda, mis on konteksti uurimisel relevantsed: tegevuspaik (setting), mis hõlmab suhtlustegevuse ruumilist ja sotsiaalsetvõrgustikku, sealhulgas ka
Helike Lõhelaid Akad.tee 15 - 319 620 4386 Henri Raska Akad.tee 15-259 620 2833 Hilma Peuša Akad.tee 15-029 620 4429 Igor Krupenski Akad.tee 15A-202 620 4083 Igor Štšeglov Akad.tee 15A-201 620 4084 Iiris Kahn Akad.tee 15 - 212 620 2819 Illar Pata Akad.tee 15 - 232 620 4443 Indrek Koppel Akad.tee 15 - 241 620 4444 Indrek Luberg II 105 620 3006 Indrek Reile Akad.tee 15-430 620 4370 Indrek Tammiste Akad.tee 15 Inga Sarand IV 312 640 8201 Irena Jakobson Akad.tee 15 - 227 620 4427 Irina Osadchuk Akad.tee 15 Irina Stulova Akad.tee 15-258 620 2804 Ivar Järving Akad.tee 15-316 620 4388 Ivar Tammeraid V 410 620 3054 Jaak Nairismägi Akad.tee 15-233 620 4443 Jaak Simm Akad.tee 15A-405
353 50 Raudsepp Tarmo Tallinn 03:20:53 M21 2450 1948 Rea Tarmo Harju 07:18:08 M21 1786 2280 Rebane Aleksander Viljandi 04:36:18 M21 2002 2540 Rebane Renno Tartu 04:52:53 M21 1858 2246 Rebane Tarvo-Jaan Tallinn 04:42:22 M21 2076 1671 Rebenits Silver Tartu 04:58:22 M21 1170 1632 Rebina Tarmo Tallinn 04:04:23 M21 512 88 Reile Mihkel Tallinn 03:31:55 M21 731 955 Reilson Silver Tartu 03:42:32 M21 1706 1682 Reiman Priit Tartu 04:31:51 M21 304 903 Reinpõld Risto Harju 03:18:30 M21 1689 2621 Reis Rasmus Tartu 04:30:30 M21 2360 2689 Reisberg Sulev Tartu 05:45:40 M21 1951 2727 Reismann Marko Tartu 04:49:56 M21 1869 2664 Reitalu Rasmus Tallinn 04:42:40 M21
tee 15-221 620 4424 Helike Lõhelaid Akad.tee 15 - 319 620 4386 Henri Raska Akad.tee 15-259 620 2833 Hilma Peusa Akad.tee 15-029 620 4429 Igor Krupenski Akad.tee 15A-202 620 4083 Igor Stseglov Akad.tee 15A-201 620 4084 Iiris Kahn Akad.tee 15 - 212 620 2819 Illar Pata Akad.tee 15 - 232 620 4443 Indrek Koppel Akad.tee 15 - 241 620 4444 Indrek Luberg II 105 620 3006 Indrek Reile Akad.tee 15-430 620 4370 Indrek Tammiste Akad.tee 15 Inga Sarand IV 312 640 8201 Irena Jakobson Akad.tee 15 - 227 620 4427 Irina Osadchuk Akad.tee 15 Irina Stulova Akad.tee 15-258 620 2804 Ivar Järving Akad.tee 15-316 620 4388 Ivar Tammeraid V 410 620 3054 Jaak Nairismägi Akad.tee 15-233 620 4443 Jaak Simm Akad.tee 15A-405
annaabi.ee 
