protsesside kooskõlastamises. Oimusagar on ajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt kuulmise ja mälestuste moodustamisega. Kiirusagar vastutab objektide ruumilise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest. Ühtlasi hoolitseb see liigutuste õige järjekorra eest ning võimaldab samaaegselt mitme asjaga tegeleda. Seljaaju ülesanneteks on närvikeskuste abil reguleerida liikumisaparaadi, kusemise, roojamise ja vereringe reflektoorset funktsioneerimist ja juhteteede abil närviimpulsside vahendamine peaajju. Otsmikusagar tegeleb otsuste vastuvõtmisega vastavalt välistele stiimulite ning vastutab käitumise planeerimise ja liigutusteks valmistumise eest. Ajupoolkerade asümmeetria - ·Kahe ajupoolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu ·Paul Broca ·Vasakus ajupoolkeras: sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine ·paremakäelisus ·Analüütiline infotöötlus
Keskajus asub ka silmaava ehk pupillaarrefleksi keskus (pupilli ahenemine eredas valguses). 21. Vaheaju taalamustes paiknevad retseptorid, mis võtavad vastu järgmisi ärritusi (kust?) Kõikidelt keha retseptoritelt 22. Hüpotaalamuses paiknevad a. vegetatiivse NS b. somaatilise NS kõrgeimad keskused. 23. Retikulaarformatsioon mõjustab KNS erinevaid osi, kontrollib seljaaju reflektoorset tegevust. 24. Limbiline süsteem on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. 25. NSi kõrgeim osa on Suuraju koore tegevus. 26. Nimetage pea ja seljaaju kestad seestpoolt väljapoole * Soonkest *Ämblikkest * Kõvakest 27. Kus paikneb ajuvedelik ehk liikvor? 2
elundisse – Aktiveerivad retseptoreid efektorelundi rakkudes, efektide ilmnemiseks ei ole otseselt vaja adrenergilisi närve. – Adrenaliin (epinefriin), noradrenaliin (norepinefriin), isoproterenool – Ahendab artereid, veene, arterioole, kapillaare (1-mimeetiline toime) – Tõstab nii arteriaalset kui venoosset vererõhku – Vere juurdevool südamesse suureneb, mis põhjustab südametegevuse reflektoorset aeglustumist (bradükardia) – noradrenaliini manustamisel – Katehoolamiinid tugevdavad (suurendavad) südame kontraktiilsust ja kiirendavad löögisagedust. – Vaatamata sellele tekib sageli bradükardia („peak pressor response“) adrenaliini ja noradrenaliini manustamise järel. Selle teke sõltub hüpertensiivse vastuse tõttu tekkivast vagusnärvi toimest üle baroretseptorite refleksmehhanismide. (Veresoonte pinge tõus
eemale. Vanusega kaasnevad mitmesugused muutused. Vastsündinute refleksid on enamasti toitumisalased, mida suuremaks organism kasvab, seda rohkem tekib reflekse. Kuid vanusega kaasneb naha tundlikkuse vähenemine ja sellega reflekside vähenemine. Näiteks, minu vanaema, kes võtab tulise söetüki kätte teist nägu tegematagi põhjus selles, et tema käenaha tundlikkus on niivõrd vähenenud, et reflektoorset käitumist peaaegu ei olegi enam. Mida, kus, kuidas antud psühholoogiaalast teavet oleks võimalik rakendada? Mida, kus ja kuidas antud psühholoogiaalast teavet oleks võimalik rakendada? 1. Reflekside uurimine võimaldab hinnata närvisüsteemi seisundeid ning reflekside abil saab ka ravida. Parimateks näideteks on punktmassaz ja nõelravi. Nõelravi ravimeetod oli teada Hiinas juba 5000. aastat tagasi
abil ühelt neuronilt teisele edasi. Närvikeskuseks nimetatakse mingi refleksi teostumisest vô funktsiooni regilatsioonist osavôtvat neuronite kogumit. Närvikeskustes erutuse juhtimine tavaliselt aeglustub (mediaatoraine difundeerumise aeg!) Närvikeskustes vôib sünapsite abil toimuda · Erutuse summatsioon Ajaline summatsioon: ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu esile reflektoorset vastust, see saavutatakse alalävise ärrituse sagedase kordamise korral; Ruumiline summatsioon: kahe vôi enama piirkonna retseptorite ärritamisel alaläviste ärritajatega vallandub refleks; · Erutuse divergents - ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse saabunud erutus algatab erutuse paljudes närvirakkudes. · Erutuse konvergents - vastupidiselt eelmisega : erutus paljudelt
· Tühja kõhuga manustatuna imendub ~70%, T1/2 ~2t, osaliselt metaboliseerub, eritub neerude kaudu, ~40% muutumatult · ACE inhibeerimise tulemus: Arterioolid laienevad, perifeerne vastupanu väheneb, südame eel- ja järelkoormus väheneb, väljutusmaht suureneb Paraneb neerude verevarustus, väheneb aldosterooni vabanemine Suureneb Na+ ja vee sekretsioon, K+ sekretsioon ei muutu Ei põhjusta sümpaatilise närvisüsteemi reflektoorset aktivatsiooni (südame löögisagedus ja minutimaht ei muutu) · Kõrvaltoimed: hüpotensioon (eriti südamepuudulikkusega või eelnevalt diureetikumitega ravitud patsientidel), naha allergilised reaktsioonid (kaptopriilil SH-rühmad), maitsetundlikuse muutused, seedetrakti häired, neerukahjustus · Kuiv köha 20%-l patsientidest (bradükiniini tõus?) Angiotensiini antagonistid Losartaan · Näidustused: hüpertensioon, insuldi profülaktika, südamepuudulikkus
hüperfunktsiooni korral – suguliste funktsioonide alaareng) Haistmiskeskus Subtalamus ning metatalamus Subtalamus Omab kontakte ekstrapüramidaalsüsteemi struktuuridega Vaheaju motoorne keskus Metatalamus Kuulmis- ja nägemisanalüsaatori koorealune keskus Retikulaarformatsioon ehk võrkmoodustis Paikneb ajutüvis Närvikiudude abil on ta ühenduses peaaju mitmete osadega, samuti seljaajuga Avaldab erinevat mõju KNS erinevate osade aktiivsusele Kontrollib seljaaju reflektoorset talitlust Väikeaju Paikneb tagumises koljuaugus, suuraju kuklasagarate all, piklikajust ja ajusillast tagapool Jaguneb kaheks külgmiseks poolkeraks ja neid ühendavaks paarituks vaheosaks – ussiks Supraspinaalne sensoorne keskus Hallaine moodustab ühtlase pindmise kihi paksusega 1 – 2,5 mm – väikeaju koore (ca 2000 cm 2 ). Koore all on valgeaine (meenutab läbilõigel puuokste hargnemist – elu puu) Väikeaju funktsioonid
tegevuse. 35. Ülepiiriline pidurdus tekib: vastuseks liiga tugevale, kestvale ja korduvale ärritajale e pingutusele ning sunnib meid tegevust lõpetama, et anda kurnatud organile puhkust. 36. Nimeta tingitud pidurduse liigid: kustumispidurdus, diferentseerimispidurdus, tingimuslik pidurdus, hilinemispidurdus. 37. Kustumispidurdus - juhul kui tegevust, ka õpitut ei korrata, siis refleksi tee kaob ja refleks kustub. 38. Diferentseerimispidurdus - võimaldab anda tingitud reflektoorset (õpitud) vastust ainult ühele kindlale ärritajale. 39. Tingimuslik pidurdus - ilmneb, kui mingi tingimus on saanud käitumist pidurdavaks teguriks. 40. Hilinemispidurdus - põhjustab soovitud tegevuse edasilükkamise kuni märguandeni tegevuse alustamiseks. Hilinemispidurdus on distsipliini kujundamise aluseks. 41. Väsimuse ilmingud õpilasel. Kehahoiak, apaatne, motoorne rahutus, tegeleb kõrvaliste asjadega. 42. Nimeta laste närvitalituse puudulikkuse 3 põhjust.
Käitumisteraapia Pt. urineerib kindla ajagraafiku alusel ja urineeritakse täpsel ajal (ka ilma vajaduseta), vahed urineerimisest vabad. Alustada võib antud treeningut pooletunniste vahedega kui puuduvad läbilekked, tõstetakse vaheaegu poole tunni võrra, kuni saavutatakse optimaalne vahe( 2-4 tundi) olenevalt neuroloogilise kahjustuse ulatuslikkusest. Vaagnapõhjalihaste treenimine Parandab vaagnapõhjalihaste jõudlust ja vastupidavust Pärsivad reflektoorset põietühjenemist Vähendavad inkontinentsuseperioode Oluline on kontraheerida õigeid lihaseid ! Valesti tehtud harjutused võivad inkontinentsust süvendada. Invasiivsed meetodid Kusepõie kateteriseerimine Suprapuubiline tsüstoom 18 Puhas enesekateteriseerimine (PEK) Millist invasiivset meetodit kasutada? Esmane võiks olla PEK
Pea kas tagasi kallutatud või patsient lamab. Tilgutatakse allatõmmatud alumise lau sisepinnale lau keskele. Patsient vaatab samal ajal üles. Pipett ei tohi minna vastu silma. Peale tilgutamist võib piisarakanali 1-2 minutiks kinni pigistada, et vedelik ei vaeguks ninaõõnde, kus ta võib imenduda. Silma tuleks püüda kinni hoida ja mitte pilgutada, et vedelik ei vaeguks ninaõõnde ja püsiks kauem silmas. Vedelikud peaksid olema soojendatud toatemperatuuril, et vähendada reflektoorset laugude või pea liigutumist külma vedeliku tilgutamise pärast. Silmalaud ja nurgad tuleb enne ravimi manustamist puhastada kasutades eraldi marli või vatti tampooni kummagi silma jaoks. Tööstuslikult valmistatud silmatilku saab peale avamist kasutada 1 kuu, kui säilitada jahedas ja pimedas. Silmaveed on mõldud silmade loputamiseks, vannideks, kompressideks. Avatud on mikroobidega saastumise oht. Õigesti säilitatult hoida 1 kuu. Silmasalvid
rahuldada suurema hulga inimeste alateadlikke ihasid Kirjandusloome protsess võimaldab autoril üle saada isiklikest konfliktidest ja repressioonidest, ning võimaldab seda ka lugejale Analüüsis nt. Shakespeare'i "Hamletit", "Suveöö unenägu", "Kuningas Lear", Dostojekski Vennad "Karamazovid" Isiksuse struktuur 1. Id-isiksuse bioloogiline mina (energia reservuaar instinktid) juhindub naudinguprintsiibist, kasutades naudingutunde saavutamiseks kahte protsessi: a) reflektoorset (kaasasündinud automaatsed reaktsioonid); b) primaarset (kujutluse loomine, pilt soovitavast). Primaarse protsessi pinnal kujunevad sekundaarsed protsessid (mõtlemine). Nende toimides hakkab kujunema ego. Organismi vajadused nõuavad kohanemist objektiivse reaalsusega. 2. Ego-isiksuse psüühiline mina (mõtlemine, täitevvõim) juhindub reaalsuse printsiibist; ülesanne on indiviidi alal hoida, hoolitseda soo jätkamise eest. 3
rahuldada suurema hulga inimeste alateadlikke ihasid Kirjandusloome protsess võimaldab autoril üle saada isiklikest konfliktidest ja repressioonidest, ning võimaldab seda ka lugejale Analüüsis nt. Shakespeare’i “Hamletit”, “Suveöö unenägu”, “Kuningas Lear”, Dostojekski Vennad “Karamazovid” Isiksuse struktuur 1. Id-isiksuse bioloogiline mina (energia reservuaar – instinktid) juhindub naudinguprintsiibist, kasutades naudingutunde saavutamiseks kahte protsessi: a) reflektoorset (kaasasündinud automaatsed reaktsioonid); b) primaarset (kujutluse loomine, pilt soovitavast). Primaarse protsessi pinnal kujunevad sekundaarsed protsessid (mõtlemine). Nende toimides hakkab kujunema ego. Organismi vajadused nõuavad kohanemist objektiivse reaalsusega. 2. Ego-isiksuse psüühiline mina (mõtlemine, täitevvõim) juhindub reaalsuse printsiibist; ülesanne on indiviidi alal hoida, hoolitseda soo jätkamise eest. 3
Kui nimmevalu kestab üle 6 kuu, nimetatakse seda krooniliseks. Sellistel juhul võib tekkida psühholoogiline kurnatus, ärevuse ja depressiooni ilmingud ja suurenenud kehatundlikkus. Nimetatud sümptomid raskendavad haigusest paranemist. Ravi Tänapäeval on nimmevalu ja ishiase ravis loobutud voodireziimist, venitusravist ja fikseerivast korsetist. Ollakse seisukohal, et lamamine ei ole ravi. Ravimite eesmärgiks on leevendada valu ning vähendada nimmelihaste valu tõttu tekkinud reflektoorset pinget. Lihtsate nimmevalude puhul tuleb valuvaigistavaid preparaate tarvitada regulaarselt. Ravimite süstimine ei ole soovitav. Radikulopaatilise valu puhul kasutatakse lisaks ka teisi ravimeid, nt. antidepressante, kuna sellistel inimestel on kroonilise valu kujunemise oht. Ka kroonilise nimmevalu ravis on omal kohal antidepressandid ning mõnikord ka neuroleptikumid. Väga oluline selliste inimeste puhul on nn.
pidurduse liiki, mõned neis tekivad pärast eelnevat erutust, nt pessimaalne e. parabiootiline pidurdus, teised erutusest eraldi (otsene pidurdus). Pessimaalne pidurdus. Kesknärvisüsteemis on selline pidurdus tähtsaks koordinatsioonimehhanismiks. Pidurdus tekib seoses liialt sagedaste või liialt kestvate ärritustega. Seejuures langeb närvirakkude labiilsus, nende erutuvuse taastumine pärast iga ärritust venib, mis viib lõppude lõpuks pidurduse kujunemiseni. Algul reflektoorset vastust esile kutsunud impulsid võivad edaspidi mõjuda pidurdavalt. Otsene pidurdus. On seotud pidurdavate neuronite ja sünapside tegevusega. Selliste sünapside presünaptilises membraanis tekib erutava mediaatori asemel pidurdav, mis difundeerub sünaptilisse pilusse. Tulemusena hüperpolariseeritakse järgmise neuroni membraan ja seal tekib ka postsünaptiline pidurdus. - postsünaptiline pidurdus tekib postsünaptilisel membraanil
vaatame, siis natuke veider. Keemiatehase juht ja emaksolemine korraga. Mina komponendid: Füüsiline (pintsak, nina jne, millega end samastan), Vaimne (kõik mõtted, ideed, seisukoht, millega end samastan), Sotsiaalne (kõik rühmad, kuhu kuulun) Üks või mitu Mina? Tavaliselt üks (Eva White). Mina presenteerimine: Erving Goffman me kõik käitume spontaanselt ja reflektiivselt. Spontaanne käitumine sarnaneb ajaloos olnuga. Reflektoorset käitumist on 2 liiki: Võib presenteerida end nii, nagu on (lootused/ootused) Võttes aluseks mingi mudeli presenteerimise kunstnikuna. Goffman : ,,See, kuidas end teistele näitame, on kaalutletud." Goffman ta on tähele pannud, et me mitte ainult ei mõtle selle üle, kes me oleme vaid püüame end ka välja näidata mingil viisil. Küps pilk inimestevahelisete suhete maailmas saab aru sellest, et inimene ei käitu spontaanselt vms
Lahkas inimeste laipu. WILLIAM HARVEY (1578 1637) avaldas 1608 "Anatoomilisi uurimusi südame ja vere liikumisest loomadel", 1628 avastas vereringe. Kasutas eksperimentaalmeetodeid. MARCELLO MALPIGHI (1628 1694) Itaaliast. Edendas mikroskoopilist anatoomiat. Avastas kapillaarid, 1660 tuvastas need kopsudes. Pani punkti Harvey vereringe põhimõttele. 1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 1660) prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 1894) formuleeris teooria verehüübimise kohta. *F.H. BIDDER (1810 1894) - kirjutas koos eelnimetatuga 1852 "Seedemahlad ja ainevahetus". Tegi kindlaks, et inimese maomahl sisaldab soolhapet. II AINEVAHETUSE FüSIOLOOGIA · Ainevahetuse olemus ja üldine regulatsioon. Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus. AV on biokeemiliste
annaabi.ee 
