Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Referaat - nafta - sarnased materjalid

nafta, lide, barrel, elusaine, opec, hendid, kide, araabia, puurauk, sinikust, mmastiku, suurenev, bioneer, kihid, sides, tuumajaam, taastumatu, maavarasid, idavad, iraak, imalik, hendriigid, mehhiko, venezuela, tlema, taastuda, 7klass, kauaks, ammendumise, masinatel, temperatuuridel, tehnoloogia, tootma, 1859, aromaatseid, erinevast, ikse, benseen
thumbnail
19
doc

Referaat - India

(maailmas 2. kohal) Pealinn New Delhi (hindi Nai Dilli, 321 900 el., kuulub Delhi linnastusse) Haldusjaotus 28 osariiki ja 7 territooriumi Riigikeeled hindi ja inglise keel Rahaühik India ruupia (INR) Riigitähised IND, IN (2;3) 3 1.2. Geograafiline asend India on üsna kolmnurgakujuline poolsaar, mis asub Euraasia mandril Aasia maailmajaos ning paikneb Lõuna- Aasias, piirneb Araabia mere ja Bengali lahega. Kui India maa pindala võrrelda Ameerika omaga, on see veidi suurem kui 1/3 Ameerika pindalast. India rannajoone pikkus on 7000 km. Riik asub selliste laiuskraadide vahel nagu 20°00 N ja 77°00 E. Pealinna geograafilised koordinaadid on aga 28°37 N ja 77°17 E. Linnulennult on Eestist Indiasse 5905 km. Naaberriikideks on Bangladesh, Bhutan, Birma, Hiina, Nepal, Pakistan. Ajavööndilt on India Eestist 2,5 tundi ees. (3;5;7;8) 1.3. Looduslikud tingimused

Geograafia
122 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Referaat - Jaapan

turunõudlust kala- ja teiste mereandide järele 20 %. Energeetika Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro- , geotermaal- ja päikeseenergia l töötavates elektrijaamades. Suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Nafta ja naftatoodete puhul on impordi osatähtsus 99,7%. Elektrienergia kogutoodang 1996. a. oli 948 559 miljardit kWh, mis jagunes energiaallikate järgi järgmiselt: · fossiilkütused 61,47% · hüdroenergia 8,34% · aatomienergia 29,83% · muu 0,36% · soojuselektrijaamad: 64,8% (580 mrd kWh) · tuumaelektrijaamad: 25% ( 223 mrd kWh) Varud Elekter: 893 mrd kWh (võimsus 194, 76 mrd kW) Kütus: 17 183 brf/d

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Referaat-Maa

[4] Kosmosest paistab Maa helendava sinana ketta või sirbina olenevalt sellest kas Päikest valgustatud poolkera on täielikult või osaliselt vaatleja poole pööratud. Maal on arenenud rikkalik taimne ja loomne elu. - Maavarad ja veevarud. Maavarade maailmavaru arvestus on ebaühtlase uurituse ja erinevate hindamisaluste tõttu ligikaudne. Põlevate maavarade üldgeoloogilised maailmavarud on hinnangute kohaselt järgmised: kivisüsi, nafta, maagaas, turvas ja põlevkivi. Veevaru on hinnnagu järgi 1,45 miljardit km3 , sellest moodustab aastane sademete hulk 520 000 km3 . Jõgede aastane äravool arvatakse olevat 37 400 km3 . - Mullastik. Maailma mullasrikus eristatakse 2 suurt mullatüüpide rühma: tasandike mullad ja mägialade mullad. Tasandike mullad jagunevad järgmiselt: polaarvöötmete mullad, mõõdukalt jahedate ja niiskete piirkondade mullad, parassoojade ja ja kuivad

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Referaat Kanadast

Free Trade Agreement (FTA). Kuigi 2008 aasta majanduskriis mõjutas tugevalt ka Kanadat siis taastus nende majandus väga hästi. Juba 2009. aasta keskel peeti Kanada pankasid maailmas tugevamaite hulka ning sealt alates on majandus ainult paremaks läinud. Nagu ka teise arenenud riikide puhul on majanduses domineerivaks teenindav pool kus töötab ligi kolm neljandiku kodanikest. Riigi kaheks peamiseks tööstusalaks on metsaraie ning nafta. Eeltoodud kahele lisandub veel suures mahus toimuv kala- ning teiste mereloomade püük ning riigi keskosas ka massiline autode nin lennukite tootmine. Kanada on maalimas esikohal kulla, teemantite, nikli ning uraani tootmisel. Kanada suurimad loodusvarade kaevandajad on EnCana, Cameco ning Goldcorp. 2013 aasta seisuga on töötus Kanadas 6.9% Kanada majanduses mängib suurt rolli eksport. Ekspordist 58% moodustavad loodusvarad mille hulka kuuluvad põllumajandustooted, metsandus ning kaevandus

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Referaat India kohta

Ka kivisöevaru on suur. Hiljuti tegevust alustanud terasetööstus on vabaturureformide üks tulemusi. Terase sisseveole on nüüd kehtestatud madalam toll, kuid tööstus on siiani väliskonkurentsile vastu pidanud ning eksport on suurenenud. Siiski on tootmine mis tarbib kuni kaks korda rohkem energiat kui mõned välismaised konkurendid, rahvusvahelisi norme arvestades liiga kulukad. Riik ei suuda rahuldada oma maa elektrienergiavajadusi. Peamised energiaallikad on sisseveetav nafta ja kivisüsi. 1997. aastal oli kavas võimsust 31 000 MW võrra suurendada. Äsjane plaan suurendada Maharashtras tootmisvõimsust USA-st juhitud konsortsiumi Enroni investeeringute abil takerdus vaidlustesse, sest BJP valitsus lükkas läbirääkimised ajutiselt edasi, et rahustada välismaaga sõlmivate äritehingute vastaseid natsionalistlikke rühmitusi. Mõned faktid: India kasutab 549 109 barrelit naftat päevas. Varu: 6 049 068 000 barrelit.

Geograafia
86 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Referaat Brasiiliast

saadakse taimekasvatusest. Ka metsadel on Brasiilia majanduses oma osa. Metsadest varutakse ehituspuitu, parapähkleid ja karnauubavaha. Põlevkivi ressursid protsentuaalselt maailmas -5- Riigi majandusorganisatsioonid Riik kuulub kahte majandusorganisatsiooni, milleks on WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon ja teine MERCOSUR- tegevuseks regiooni majanduslik koostöö. Mõnevõrra kuulub ta ka OPEC'isse- nafta tootmismahtude reguleerimine ning toornafta hinna kujundamine, sest selle liikmeks on Venezuela ja Venezuela on omakorda Brasiilia osa. WTO on asutatud 1497. aastal ja Brasiilia liitus sellega 1. jaanuar 1995 ning see majandusorganisatsioon on ka nendest kolmes kõige vanem. MERCOSUR on loodud 1991. aastal, mis pole just kõige vanem organisatsioon ja OPEC on loodud 1960. aastal. Riigi rahvusvahelised organisatsioonid

Geograafia
68 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Referaat kõrbest

Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km². Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta, kivisüsi, raud, vask, kuld. Suurem osa neist on siiani kättesaamatud. Taimestik katab vähem kui poole kõrbe pindalast. Taimedel lehed enamasti puuduvad. Taimed ning loomad on kohastunud elama päeval kuumuses 40-50 °C, öösel läbitungivas külmas. Ka inimesed saavad selle kliimaga hakkama, kui valmistuvad enne kõrbe minekut. Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Referaat geograafiast: Taani

põlised Taani alad Skåne, Halland ning Blekinge ja ka Norra maakonnad Jämtland, Härjedalen ning Bohuslän. Läänemere suurvõimuks sai Rootsi. 1660 oli Taanis 600 000 elanikku. 18. sajandil suutis Taani põhijoontes sõdadest kõrvale hoida. Prantsuse valgustusliikumise mõjul kasvas huvi teaduse vastu. Aastatel 1761­1767 läkitas Taani kuningas Frederik V Carsten Niebuhri juhtimisel esimese Euroopa teadusliku ekspeditsiooni Siinaile ning Araabia poolsaare lõunaossa. Arenes majandus, viidi läbi talude kruntimine. 17.­18. sajandil sai Taanist koloniaalmaa. Taanile kuulusid kolm saart Kariibi meres, Trankebar Indias ning orjakaubanduse tarvis loodud kolooniad Lääne- Aafrikas Ghanas. Taani püüdis säilitada oma neutraalsust ka Napoleoni sõdade ajal. Kopenhaageni pommitamine ning Taani laevastiku röövimine inglaste poolt viisid maa aga sõtta Napoleoni poolel

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keemia referaat - Nafta

Kohati tungib nafta ise maapinnale või purskab puuraukudest välja, kuid suure tihedusega ja viskoossusega naftat tuleb maapõuest välja pumbata alates kümnetest meetritest kuni 5-6 km-ni (enamikel juhtudel 1 km-3 km). Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Omadused: Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Nafta ei lahustu vees, vees moodustab ta püsiva emulsiooni. 2.Nafta ja maailm Kus leidub naftat? Nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud on maailmas hinnatud 5,2 1011 tonnile. Viimastel

Keemia
22 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keemia referaat: Nafta

Märjamaa Gümnaasium Referaat Nafta Koostaja: Marii-Heleen Raidmets Märjamaa 2013 1 Sisukord 2 Nafta 1)Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82.87%) vesinik (12.15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) 1.1Kütused: · Bensiin- on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergetesüsivesinike segu keeb temperatuurivahemikus 30­200°C, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse peamiselt nafta töötlemisel. · Diisel- Diiselkütus on hele , kollaka värvusega , veidi õline vedelik

Keemia
9 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Referaat - Kohv

kitsed närivad mingi tundmatu taime lehti. Seejuures hakkasid loomad rõõmsalt kepslema. Karjus rääkis oma avastusest naabruses asuva kloostris, kus otsustati asja uurida. Mõistatusliku taime lehtedest ja viljadest valmistati jooki, mille mõju osutus üllatavalt tugevaks. Tõenäoliselt 6. sajandil levis kohvipuu Etioopiast Jeemenisse ning sealt teistesse islamiusulistesse maadesse. Legend räägib kohvi jõudmisest Jeemenisse järgmist. Kord jäi üks rändav araabia kaupmees peatuma kitsekarjuste juurde. Lõkke ääres pakuti talle tumepruuni kuuma jooki, mis peletas ränduri väsimuse. Kaupmees muretses, et ta on eksinud Koraani seaduste vastu juues veini. Karjused rahustasid teda, rääkides, millest jook on valmistatud. Unes nägi kaupmees prohvetit, kes ütles, et kingib talle kaks kohvitaime ning õnnistab mulda, kuhu kaupmees need istutab. Veel lisas ta, et taime viljadest valmistatud jook asendagu õigeusklikele veini ning toogu neile rõõmu

Joogiõpetus
83 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Referaat etanool

tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast. 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul ning fosforhape manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. CH2=CH2 + H2O CH3-CH2-OH Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole siiski võimalik piiritust veest eraldada, siis seepärast

Keemia
27 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Naftatööstus

TALLINNA HELENI KOOL Hanna Vahar NAFTA Referaat G II Tallinn 2007 SISUKORD 1. Nafta koostis. Maagaas ........................................................... 1 2. Nafta omadused. Teke. Kasutus. Leidmine ............................ 2 3. Suurimad naftatootjad. Tulu .................................................... 3 4. Naftareostus. Tagajärgede likvideerimine ............................... 4 5. Kasutatud kirjandus .................................................................. 5 Nafta on üks maailma suuremaid kaubandusühendusi. Nafta on looduslik maakoores

Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Saudi Araabia referaat

Tallinna Prantsuse Lütseum Ottomar Paeväli Saudi Araabia Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik .......................................................

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Mis on nafta?

NAFTA Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Jessica Jakobson Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82...87%) vesinik (12...15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%) nafteenid (kuni 30%) aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%) OMADUSED Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik Raske nafta ( tihedus alla 20) ; keskmine nafta

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Saudi- Araabia

Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna ­ Aasias, Lähis ­ Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Üldandmed Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Kaart Rahvaarv, selle muutumine ja

Geograafia
55 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Globaalsed naftareservid, nafta tarbimine ja tulevikustsenaariumid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Siim Aru GLOBAALSED NAFTARESERVID, NAFTA TARBIMINE JA TULEVIKUSTSENAARIUMID Referaat aines Ärilogistika Õppejõud: dotsent Tarvo Niine Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 1. NAFTA KUI RESSURSS .......................................................................................... 5 1.1 Nafta definitsioon .................

Majandus
27 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Nafta ja raske nafta

Kiviõli I Keskkool NAFTA Referaat Koostaja: Elina Sergunina XI klass Kiviõli 2009 Nafta -on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks

Keemia
36 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geograafia referaat Tansaania

Kirjaoskus % 99 Kirjaoskus % 69,4 Põllumajandus % 0,9 Põllumajandus % 43,3 Tööstus % 29,1 Tööstus % 17,7 Teenindus % 70 Teenindus % 39 Haritav maa % 33 Haritav maa % 4 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Tansaania astus WTO liikmeks 1. jaanuaril 1995. aastal. WTO on Maailma Kaubandusorganisatsioon. Tansaania kuulub ka OPEC-isse. OPEC on Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. Sinna ei kuulu Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. 1962. aastal 10. septembril liitus Tansaania IMF-ga. IMF on rahvusvaheline valuutafond. 4. Rahvastik Tansaania rahvaarv on 31 271 000. Enamik Tansaania rahvastikust paikneb sellistes piirkondades, kus on soodne koht tegelemaks põlluharimisega, kus toodetakse eksport kaupu. Palju rahvast on kogunenud ka saartele ja

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Nafta ja selle produktide võidukäik läbi ajaloo

Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet

Keemia
127 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Nafta

foraminifeerid. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist, näiteks savikildast. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist 2 Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82..

Keemia
48 allalaadimist
thumbnail
28
doc

USA referaat

Ameerika Ühendriigid hakkavad tööstusriikidena oma mõju kaotama. Tootmise hulk on kahanev (tabel 4), peamised kaubanduspartnerid on naaberriigid ja peamised tööstusharud kahanevad pidevalt. Peamised Muutused vastava toote Peamised riigid, kust imporditakse importtooted impordis 2004-2008 %-des algaasta suhtes Mineraalsed Kasvanud 9% Kanada 22%, Saudi Araabia 11% kütused Masinad Langenud 2% Hiina 27%, Jaapan 11% Elektroonika Langenud 1% Hiina 31%, Mexico 21% Tabel 5: USA tähtsaimad importkaubad Import- ja eksporttooted on peamiselt samad, v.a mineraalsed kütused ehk nafta (tabel 5). USA impordinimistu on palju kirjum, viidates jällegi langevale tööstuslikule potentsiaalile, kuna impordiga nähakse rohkem vaeva ja kulutatakse rohkem.

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

42. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; Maailmas on üle 63 tuhande rahvusvahelise ettevõtte, need annavad tublisti üle poole maailma tööstustoodangust, 75% maailma kaubavahetusest toimub RVE vahel. RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid. 43. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses; WTO ­ Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi. Peetakse mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi riikide vahel kaubavahetuse reguleerimiseks. Maailmapank ­ peamiseks ülesandeks on arengumaade majanduse edendamine. Selleks annab Maailmapank arengumaadele

Geograafia
476 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

15 madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakhti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostumine naftaga või selle saadustege. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest,kus korragavõib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid. Avamerel, eriti rannikust kauel , on naftareostuse likvideerimine väga raske , sageli võimatu. Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne.

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

42. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; Maailmas on üle 63 tuhande rahvusvahelise ettevõtte, need annavad tublisti üle poole maailma tööstustoodangust, 75% maailma kaubavahetusest toimub RVE vahel. RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid. 43. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses; WTO ­ Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele soodsamaid kauplemistingimusi. Peetakse mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi riikide vahel kaubavahetuse reguleerimiseks. Maailmapank ­ peamiseks ülesandeks on arengumaade majanduse edendamine. Selleks annab Maailmapank arengumaadele

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
39
pdf

Lähis-Ida piirkond Kuveit, Katar, Bahrein, Omaan ja Jeemen

Lähis-Ida riigid asuvad Aasia mandril, aga geograafiliselt käsitletakse seda eraldi piirkonnana. Kirjanduses kasutatakse erinevaid Lähis-Ida piiritlusi. Sõna Lähis-Ida on tulnud saksakeelsest sõnast Naher Osten (Lähis-Ida). Selline termin on veel kasutuses vene, poola, horvaatia ja bulgaaria keeles. Ingliskeelne kirjandus viitab sellele regioonile harilikult kui Middle East ehk Kesk-Ida. Lähis-Ida hõlmab araabia kultuuriruumi maid läänest, Põhja-Aafrikas paiknevatest Liibüast ja Egiptusest kuni Omaanini Araabia poolsaare kirdeosas. Vaatamata ühtsele kultuuritaustale on suurregiooni kuuluvad maad väga erineva sotsiaal-majandusliku arenguga. See puudutab ka turismimajandust. Suurregiooni kuulub Iisraeliga läbipõimunud naaber Palestiina omavalitsus, mille territoorium jaguneb kahte eraldi ossa: Gaza ja Jordaani jõe Läänekallas. Lähis-Ida suurregioon on ainus, mida UNWTO ei liigenda regioonideks

Maailma turismigeograafia
37 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Norra - referaat

ühendusteed teiste maade ja linnadega. Samuti on klimaatiliselt soodsam. Kuna Norra sisemaa on üsna mägine ja alles rannikulähedased alad on tasasemad siis on mõttekas sinna rohkem linnu rajada. Energiamajandus Norra on rikas suurte energiavarude poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tsinki, püriiti, niklit, rauamaaki, puitu, hüdroenergiat. Osa neist ta ka ekspordib, põhiliselt Euroopa piires: nafta, metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit. Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000 kWh. Üle 99% elektrienergiast toodavad hüdroelektrijaamad, mis on ehitatud kärestikele, koskedele, kiirevoolulistele jõgedele. Need saastavad vähe keskkonda ja on taastuv energiaallikas. Miinuspoolel on sõltuvus ilmastikuoludest. Riik on jõudnud elektri

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

Energiamajandus ­ tegeleb energiavaade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning kättetoimetamisega tarbijale. Põhieesmärk on toota kaupu ja osutada teenuseid minimaalsete kuludega samas mõjutada keskkonda võimalikult minimaalselt. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad ­ Taastumatud energiaressursid on sellised, mille kogus kasutamisel väheneb. See on biomass, mis minevikus on kogunenud ja muutnud vormi, mis on kütusena kasutatav. Nt: nafta, maagaas, turvas. Taastuv energiaallikas on selline, mida saab kasutada lakkamatult. Nt: päikese-, tuule-, vee-energia Alternatiivenergia on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saab kasutada fossiilkütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivenergia on saadud sellistest taastuvatest ressurssidest nagu päike, tuul ja biomass.

Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Energiaressursid

.....................................5.1 Teistest fossiilsetest kütustest...................................................5.2 Energiaressursside probleemid................................................6 3. Energiaressursid Energiaressursid on tänapäeva maailmas varandus, mida ihkab iga planeedi riik. Energiaressursse on kaks liiki: taastuvad ja taastumatud. Taastuvateks ressursideks on näiteks puit, tuuleenergia, päikeseenergia ja hüdro ehk veeenergia. Taastumatud näiteks nafta, maagaas jne. Probleemid tekivadki taastumatute energiaressursidega, kuna inimesed on nii harjunud kasutama bensiini või diiselkütust oma autoga sõitmisel. Naftat jääb üha vähemaks ja selle puurimine läheb üha kallimaks, mis tähendab, et ka nafta hind tõuseb. On olemas alternatiive, alati on, kuid kui hästi me neid kasutada oskame ja enda kasuks oskame pöörata, ei tea. Muidugi nafta on ainult üks näide, probleeme on tegelikult väga palju

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

......................... 42 38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; ....... 42 39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; ............................................................................................................................. 42 40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike; ............................................................... 43 41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; .................. 44 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 45 RAHVASTIK JA ASUSTUS .........................

Geograafia
368 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Kuuba

Põhitoodang on suhkur; olulised on ka nikkel, tsitrusviljad ja tubakas, järjest suureneb truismi osatähtsus. USA kaubandusembargo on röövinud Kuubalt tema peamise turu ja välisinvesteeringud; kunagi oli Kuubal USA välisinvesteeringute mahul Ladina- 15 Ameerikas Venezuela järel teisel kohal. Mittekonverteeritav raha põhjustab üha enam muret, sest Venemaa nõuab nafta eest dollareid. Tööjõu jagunemine 1990.aastal: · primaarne sektor: 19% · sekundaarne sektor: 30% · tertsiaalne sektor: 51% Tööjõu jagunemine 2004. aastal: · primaarne sektor: 27% · sekundaarne sektor: 20% · tertsiaalne sektor: 53% On märgata turismi osakaalu väikest suurenemist ning põllumajanduse vähenemist. SKT: 37,24 mrd. USD (2005) SKT inimese kohta: 3 300 USD SKT kasv: 5,5% SKT (majandussektorite järgi):

Geograafia
126 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Kanada

7. Energiamajandus. Energiamajandus (energy management) tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Kanada on suuruselt viies energiatootja maailmas ning toodab umbes 6% kogu maailmas kasutatavast energiast. Sealhulgas on Kanada maailma suurim loodusliku uraani ja ka hüdroenergia tootja, moodustades kolmandiku kogu maailma uraani- ning 13% hüdroenergia toodangust. Samuti oluline nafta, maagaasi ja kivisöe tootja. Kanada tootis aastal 2010 kokku 4 624 TWh (teravatt-tundi) energiat, mis on 143 MWh energiat ühe inimese kohta ning eksportis sellest 1741 TWh ehk 38%. Kanada energiaekspordist 98% moodustab eksport USA-le. Samuti ekspordib Kanada märkimisväärses koguses uraani ja kivisütt Aasiasse, Euroopasse ja Ladina- Ameerikasse. Peamised söe ja naftaväljad asuvad Lääne-Kanadas, eriti Alberta provintsis, kaugel

Geograafia
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun