Tuultes varjatud kohas arenevad mesilaspered kevadel tunduvalt paremini, kulutavad arenemiseks 3 vähem sööta, annavad suurema toodangu ja on haiguste suhtes vastupidavamad kui tuulistes kohtades. [1] Mesila peab asuma eemal liiklusrohkest teest, loomalautadest, töökodadest ja suurematest veekogudest, sest üle vee tarru tagasi lennates hävib palju mesilasi, eriti tuuliste ilmadega. Mesilasperesid ei või paigutada viljapuuaeda ega selle lähedusse, välja arvatud perede paigutamine ajutiselt tolmeldamise eesmärgil, vastasel juhul on siis raskendatud viljapuude pritsimine haiguste ja kahjurite vastu. [1] 2. Mesila paigutus Mesila maja paigutatakse tavaliselt mesila platsi põhjapoolsele servale. Nii ei varja ta päikest ega ole takistuseks mesilastele nende lennuteel. Tarusid võib mesilas paigutada väga mitmesuguselt, olenevalt mesila platsi asukohast, suurusest ja kujundamisest
Eriti olulise tähtsusega on, et mesila lähemas ümbruskonnas leiduks massiliselt varakevadel õitsevaid mee- ja suirataimi. Varakevadistest meetaimedest saadav saak mõjub väga soodsalt haudme arengule ja seega mesilasperede tugevaks kujunemisele. Mesila peab asuma eemal liiklusrohkest teest, loomalautadest, töökodadest ja suurematest veekogudest, sest üle vee tarru tagasi lennates hävib palju mesilasi, eriti tuuliste ilmadega. Mesilasperesid ei või paigutada viljapuuaeda ega selle lähedusse, välja arvatud perede paigutamine ajutiselt tolmeldamise eesmärgil, vastasel juhul on siis raskendatud viljapuude pritsimine haiguste ja kahjurite vastu(Kulbin jt., 1989). Mesilaste korjemaa on piirkond, kust mesilased hangivad endale eluks vajaliku toidu, vee ja muud materjalid. Korjeala pikendamise ja mesilasperede produktiivsuse tõstmise seisukohalt
(Arro, Endla, Kilter, Rohtla, 1997) 2.1 Tarud Mesilased asuvad looduslikult puuõõnes, kuhu nad ehitavad enda poolt eritatud vahast keeletaolised kärjed. Mesilased eritavad mesilasvaha, mida nad ise oma tahtest olenemata organismis toodavad. Et toota mesilasvaha on kõigil töömesilastel tagakeha kolmandal, neljandal, viiendal ja kuuendal kõhulookel paiknevad vahanäärmed. Teistel tarus olevatel mesilastel vahanäärmed puuduvad. (Arro et al., 1997) Mesilasperesid ei ole soovitatav või on lausa keelatud paigutada kõrgepingeliinide lähedale, ega selle alla, sest sest mesilased võivad kaotada seal orientatsiooni ning eksida teel tarru. Samuti ei sobi sooäärne niiske maa. Sealne niiskus tekitab mesilasperele hallitushaigusi (kivihaue, lubihaue). Väikesed ojad, tiigid on mesilastele aga soodsad, sest sealt saavad nad vett hõlpsasti kätte.(Arro et al., 1997) Mõningad kriteeriumid, mis tarudel peavad olema:
Eesti oludesse sobiliku aretusmaterjali muretsemine ning selle testimine mesilasperede hindamise alused põhjal. Aretusmaterjali paljundamiseks tuleks luua üks puhaspaarumisala, üks vabapaarumisala ning võimalusel kasutatakse kontrollitud paarumiseks mesilasemade seemendamist. Kui aretusmaterjal osutub sobilikuks siis edaspidi toimuks selle levitamine ka teistele mesinikele, kes soovivad oma mesilas pidada kõrgetoodangulisi, talvekindlaid ja haiguste kindlaid mesilasperesid. Aretustöö jätkub erinevate buckfasti mesilaste liinide väljatöötamisega. Erinevate liinide ristamisega saavutame heteroosi efekti ja suudame hoiduda suguluspaaritusest, kuid samas säilitame ikkagi buckfast-mesilase head omadused. Erinevalt teistest põllumajandusloomade aretusest on mesilaste aretus seotud teatud eripäradega. Kergendavateks iseärasusteks on: mesilaspere kiire areng, mesilasema arenemise
Kraini mesilased Kraini mesilaste rass on pärit Sloveeniast, Jugoslaavia osadest, Lõuna-Austriast ja lisaks ka Bulgaaria, Ungari ja Rumeenia osadest. See liik mesilasi on mesinike lemmik, kuna nende käitumine on mesiniku suunas rahulik. Nad on vähe-agressiivsed ja vastupidavamad haudmehaiguste suhtes kui teised mesilasliigid. Kaukaasia mägimesilased Kaukaasia mägimesilased on pärit Kaukaasia mägedest. See liik on meekärjes vagur ja rahulik. Nad kasvatavad tavaliselt tugevaid mesilasperesid, kuid paljud mesilaspered ei saavuta täielikku tugevust kuni kesksuveni ja võivad põhjustada mõningaid mitterahuldavaid tingimusi mesinikule, sest kevadeti on maa-aladel palju voolavat nektarit. Euroopa mesilased Euroopa mesilased, tuntud ka kui Saksa tumemesilased on olnud olemas alates koloonia ajast. On rohkearvuliselt ristandeid, mis on pärit Euroopa mesilastest. Paljud on madala sülemlemistungiga ja mõned ristandid on õrnad/vagurad. Euroopa mesilaste rass on väga
Seoses põllundusega levis välja aletamine, söödaviljelus ja kolmeväljasüsteem. Põllunduses hakati abiks kasutama loomi, mis muutis inimeste elu tunduvalt lihtsamaks. Koos raua sulatamise ja töötlemise algusega, toimus samuti palju muudatusi. Tööriistad muutusid paremaks ja vastupidavamaks - juurde tulid konksader ja harkader. Tähtsaks muutus ka metsmesindus. Sel ajal otsiti metsas puuõõnes elunevaid mesilasperesid ja võeti neilt meesaak- peeti meejahti. Tänu sellele, et me oleme mereäärne riik on see meile suureks kasuks olnud kaubavahetus, vahetuskaubandus ja vahenduskaubandus ja on seda siiani. Jõudsasti arenes käsitöö- savinõude valmistamine, pronksi ja hõbeehete tegemine. Muutused toimusid ka elamutes. Ennem olid rehielamud ainult koduks aga ajapikku hakkasid muutuma nii elu- kui ka tootmishooneteks. Hakkasid tekkima ridakülad, hajakülad, kihelkonnad ja maakonnad
tehnoloogiliste võtetega: · Pidada itaalia mesilasi korpustarudes, kus on võimalik hoida suurt pesaruumi · Pesa laiendamine peab toimuma õigeaegselt, peab hoidma pidevalt lisaruumi · Lisada rohkem kärjepõhjaga raame taru laiendamisel · Arvestada suurema kevadise söödakulutusega talvitumisel · Kevadel ei tohiks söödavarud langeda alla 8 kg pere kohta · Mesilasperede paljundamisel ja mesilasemade kasvatamisel kasutada mesilasperesid mis on vähese sülemlemistungiga Vahakoi eest kaitsevad mesilased pesa hästi ja pesas hoiavad hoolikalt puhtust. Itaalia mesilased on head toiduotsijad ja lähevad kiiresti ühelt toiduallikalt üle teisele. Mee korjavad nad magasini. 3.3. Vargustung Itaalia mesilased on agarad vargad: uute korjeallikate otsimisel ja saagi hankimisel võõrastest tarudest on nad väga leidlikud. Liigile on omane suur vargustung. Nõrkadelt peredelt röövitakse kogu mesi ja ema tapetakse.
................................................ 6 2 1. TARUD Looduslikult ehitavad mesilased oma pesa puuõõnde. Inimesed on aga mesilased pannud elama tarudesse (joonis 1), kus paiknevad üksteise kõrval sirged neljakandilised kärjed. Mesila asukohaks tuleks valida tõmbetuulte eest kaitstud maa-ala. Tuulevarjuks sobib nii mets, mäenõlv, hekk kui plank. Taru läheduses paks paiknema ka heade meetaimede kasvukoha järgi. Mesilasperesid ei või paigutada kõrgepingeliini lähedale ega selle alla, sest mesilased võivad seal kaotada orientatsioooni ning eksida teel tarru. Kõige paremaks lennuavaks peetakse ida- kagusuunda. Taru on mesilaspere kodu ning seetõttu kõige tähtsaim invetar. Alati peaks mesilas varuks olema ka mõni tühi taru, kuhu paigutada sülemeid ning tühja taru on vaja ka kevadel mesilasperede ümbertõstmisel. (Arro 1997). Tarus peab olema ruumi mesilaspere täielikuks väljaarenemiseks ning kogu suvise
vaha, mesilasemasi, taruvaiku, mesilasmürki ja ka mesilasema toitepiima. Siiski saavad mesinikud põhitulu mee müümisest. [4] Mesinike ja talunike vahel võivad tekkida konfliktid, kuna mesinikud teevad talunikele mesilaste pidamisega teene-mesilased tolmeldavad nende põlde, kuid talunike käitumine toob mesilastele ja mesinikele kahju-umbrohutõrje, õitsemisperioodil taimede niitmine. [4] Eestis on mesindusega tegeletud juba pikka aega. Muinasajal otsiti puuõõnsustest mesilasperesid ja neilt võeti meesaak. Sellest sai alguse metsmesindus. Kodumesindusega hakati tegelema XVIII sajandil. Siis toodi mesilastarud majade lähedale. Eesti mesinduse arengus toimus suur pööre XIX sajandi lõpus. Mesinduse edukas arenemine lõppes Eestimaal teise maailmasõja ajal. Sõja ajal mesilasperede arv vähenes. [4] Mesilased on tähtsad, sest tänu neile saavad taimed tolmeldatud. Eriti tähtis roll on mesilastel viljapuude ja marjapõõsaste tolmeldamisel. Suureks probleemiks
sügav. Kuna kraini mesila- kuna kraini mesilasi kasvatati palju müügiks ning see eeldas pere kiiret sed on ebasoodsale ilmas- arengut ja sülemlemistungi. Mida rohkem sülemikuppe mesilaspe- Kraini mesilased. Janek Saarepuu foto tikule hästi vastupidavad, re kasvatas, seda rohkem mesilasemasid ja mesilasperesid sai müüa. töökad, tugeva lennuvõime- Tänapäeval jätkavad seda traditsiooni sloveenia mesinikud, kes pööravad ga, lendavad ning töötavad ka jahedama ilmaga, siis sooritavad nad ka põhitähelepanu rassi puhtusele. Kraini mesilase aretustöös on suuremat kevadise puhastuslennu varakult. edu saavutanud sloveenid, austerlased, sakslased ja taanlased. Eesti ema-
korpusi ja ühe korpuse kaal võis ulatuda üle kahekümne kilo. Nõrgema selja jaoks võib olla selline koormus vägagi ohtlik. 1.2. Erialane kompetentsus On mesiniku ametialased teadmised, oskused ja kogemuste kogum. See on vajalik kuna mesindus on väga mitmetahuline ja nagu autor mainib: ,,See on protsess, mis peab toimuma pidevalt, sest üllatusi jagub mesinduses küllaga''. (Sildnik, 2006). Erialane kompetentsus aitab näiteks vältida mesilaste haigusi või siis avastada haigeid mesilasperesid juba varakult ning määrata kindlaks haigestumise põhjus. Mesiniku teadmisi oleks veel vaja näiteks mee töötlemisel, hoiustamisel ja turustamisel. 1.3. Emotsionaalne kompetentsus Emotsionaalset pädevust on eelkõige vaja stressi jaoks. Mesindus on hooajaline tegevus ja kohustused panga ees jäävad tihtipeale hiljaks, võibki juhtuda, et raha ei jätku mõnikord lõunakohvikski kuna vahendusfirma on pankrotti läinud ja sinna kadunud ka mesiniku tähtis sissetulek
rekonstrueerimiseks kui ka uute ehitamiseks. Eesti ettevõtjad suunavad kõige suurema osa põhivarasse tehtavatest investeeringutest hoonete ja rajatiste ehitamisse ja renoveerimisse, millele kulutatavad summad viimase kümne aastaga on kahekordistunud. Mesindus Perioodil juuli 2002 kuni juuni 2003 oli Statistikaameti andmetel meetoodang Eestis 771 tonni ning eksport 2 tonni ja import 71 tonni. 2011.a toodeti 700tonni mett. 2012.a uuringute kohaselt oli mesilasperesid 3819 kodumajapidamises. Mee müük toimub Eestis endiselt peamiselt otseturustamise kaudu, st mett ostetakse otse tootjalt, mis asetab turundustegevuse põhiraskuse mesiniku õlule. Suuremal osal Eesti mesinikest puudub vajdus ekspordiks, sest mett ei toodeta piisavalt isegi kodutturu nõudluse rahuldamiseks, lisaks on maailmaturul mee hind odav.Eesti mesinikelon majanduslikult mõtekas müüa oma toodangut koduriigis, kus tarbija väärtustab kõrgelt
Meega võis asendada ka võlgujäänud viljakümnist. Mesi oli enne suhkru kasutuseletulekut tähtis toiduaine. Sellest kääritatud jook mõdu võistles veel 16. sajandil õllega. Kirik vajas suurel hulgal vaha küünalde valmistamiseks. 15. sajandil algas mesinduse langus, mida on võimalik seletada külvipinna suurenemise, reformeeritud kiriku väiksema vahanõudlusega ja 16.-17. sajandi suurte sõdadega. Kuni 19. sajandi teise pooleni oli valdav metsamesindus. Osa mesilasperesid elas looduslikes puuõõntes. Oma küla sarasmaadel sellise pere leidnud talupoeg tähistas puu oma peremärgiga ja edaspidi kuulus see talle. Sagedasemad olid aga kunstliku õõnega tarupedajad. Õõnsus raiuti esmalt hariliku või kumerateralise kirvega, seejärel kaevati pesaruum tarutuura või peitliga sisse. Tavaliselt oli see 2 meetri kõrgusel või kõrgemalgi maapinnast. Puu latv raiuti harilikult maha. Meevõtuks roniti vastava köie abil, mille aasad köideti jalgade külge, üles
annaabi.ee 
