monitorid. LCD monitorid näitavad paremini värve ja kui vaadata külje pealt või kaugemalt näeb pilti täiega selgesti võrreldes kineskoopmonitoriga millega ei näe mitte midagi kaugemalt ja külje pealt diagonaalis. LED monitor- LED monitoridel on tunduvalt parem pildi kvaliteet mis sarnaneb peaaegu juba päriselule ja see monitor on ideaalne filmide vaatamiseks ja arvutimängude mängimiseks hämmastaval graafikal. LED ekraan valgustab pimedas hästi tuba ja on silmade vastu ka mitte ebasõbralik, vaid LED monitori on hea ja mugav kasutada ja rikub väga vähe silmi. Led monitor võrreldes teiste monitoridega loob hea pildi vähese energiaga. Plasma monitor- Plasma monitore tehakse firmade poolt nagu: Panasonic, Fujitsu ja Pioneer.Plasma monitorid kasutavad üle 16 miljoni värvi ja neil on 160 kraadine vaatenurk.
Hiinas hakati graafikat viljelema 2. saj., Koreas ja Jaapanis 6.-8. saj. ning Euroopas alates 14. saj-st. Vabagraafikasse kuuluvad joonistus ja estamp- ehk paljundusgraafika. Söe-, pliiatsi- või tusijoonistus tehakse otse paberile. Estampgraafika puhul lõigatakse või uurendatakse kujutis esmalt puusse, linooli, metalli vm. materjali ja trükitakse sellelt hiljem paberile. Nõnda saadakse kujutise peegelpildis jäljend. Graafikal on palju tehnikaid, mis jagunevad tõmmise tegemise mooduste järgi kolmeks põhiliigiks: kõrg-, sügav- ja lametrükk. Kõrgtrükis kannavad värvi paberile trükivormi kõrgemad osad. Puit-, linoleum- või metallplaadile lõigatakse (uuristatakse) joonis kõrgreljeefina ja kaetakse trükivärviga. Siis pannakse plaadile paber ja asetatakse surve alla. Sügavtrüki puhul on värvikandjaks trükiplaadi (peamiselt tsink- või vaskplaat) süvendatud osad
mõõtkavade, koordinaadi-võrkude ja aluspunktide probleeme, mis on seotud kartograafilisteprojektsioonidega. Kaartide koostamine ja toimetamine vaatleb kaardioriginaalide koostamise tehnoloogia meetodeid. Kaartide vormistamine vaatleb kujutusvahendeid, mida kasutatakse kaartide valmistamisel, aga ka originaalkaardi ettevalmistamist trükitehniliseks paljundamiseks. See osa põhineb värviteadusel, graafikal, sh arvutigraafikal, ja fototehnikalviimastel aastatel tormiliselt arenenud GIS-l Kaartide kirjastamine vaatleb kaartide paljundamise metoodikat ja tehnoloogiat. See alaliik kuulub polügraafia valdkonda. Kartomeetria uurib geograafiliste objektide pikkuse, pindala, koordinaatide ja mahu mõõtmist geograafilistel kaartidel. Kartograafiaga haakub ka viimastel aastakümnetel kiirelt arenenud geograafilise informatsioonisüsteemiga (GIS)
Seinamaalil kasutatavad tehnikad on seko- ja freskotehnikad. Freskotehnika kujutab endast niiskele pinnale maalimist õli(?)värvidega, mis kestab tuhandeid aastaid. Fresko miinus on, et pind kuivab kiiresti, mistõttu maalimise aeg on piiratud. Sekotehnikas maalitakse kuivale pinnale. Maalimise aeg ei ole küll piiratud, aga värvid kuluvad kiiremini ära ja maalid kestavad ~40 50 aastat. Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Graafikal on palju tehnikaid, mis jagunevad kolme suuremasse gruppi: kõrgtrükk, sügavtrükk ja lametrükk. Tarbekunst ehk disain jaguneb kuueks: keraamika, metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil ja puitehistöö. Tarbekunsti mõiste juba viitab, et tegu on tarbeesemetega, millel on kunstiline tähendus/väärtus. Kunstilisi objekte on valmistatud savist, metallist, klassist, puust, nahast jm materjalidest.
sh mõõtkavade, koordinaadi-võrkude ja aluspunktide probleeme, mis on seotud kartograafiliste projektsioonidega. Kaartide koostamine ja toimetamine vaatleb kaardioriginaalide koostamise tehnoloogia meetodeid. Kaartide vormistamine vaatleb kujutusvahendeid, mida kasutatakse kaartide valmistamisel, aga ka originaalkaardi ettevalmistamist trükitehniliseks paljundamiseks. See osa põhineb värviteadusel, graafikal, arvutigraafikal ja fototehnikal. Kaartide kirjastamine vaatleb kaartide paljundamise metoodikat ja tehnoloogiat. Kartomeetria uurib geograafiliste objektide pikkuse, pindala, koordinaatide ja mahu mõõtmist geograafilistel aladel. 2. Kaardi mõiste ja jagunemine (kõikvõimalikul moel) Kaart on maapinna üldistatud, tasapinnaline ja vähendatud kujutis, mis näitab kuidas objektid ja nähtused üksteise suhtes paiknevad.
1.5 Mis on trükigraafika? Sarnaselt maalikunstiga on graafika kahemõõtmeline kunst. Põhiliseks väljendusvahendiks on sealjuures joon, palju harvem värv. Graafika laiem tähendus hõlmab joonistuskunsti ja trükigraafikat. Graafika kitsamas mõttes tähendab kunstiteose loomist trükkimise teel. Seega on graafika üks noorematest kunstiharudest, tema eelduseks on paberi ja trükikunsti leiutamine. Euroopas sai see teoks renessansiajastul. Graafikal on väga palju erinevaid tehnikaid, mis igaüks annavad mõnevõrra isesuguse tulemuse. Laias laastus võib nad jagada kolme liiki: Kõrgtükk - paberile jätavad jälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad. Seega uuristatakse siledast plaadist välja need osad, mis paberil peavad paberikarva jääma. Olulisemad tehnikad on linool- ja puulõige (vastavalt trükiplaadi materjalile). Puuduseks on peente ja täpsete joonte saamise keerukus. Sügavtrükk - vastupidine meetod
annaabi.ee 
