monitorid. LCD monitorid näitavad paremini värve ja kui vaadata külje pealt või kaugemalt näeb pilti täiega selgesti võrreldes kineskoopmonitoriga millega ei näe mitte midagi kaugemalt ja külje pealt diagonaalis. LED monitor- LED monitoridel on tunduvalt parem pildi kvaliteet mis sarnaneb peaaegu juba päriselule ja see monitor on ideaalne filmide vaatamiseks ja arvutimängude mängimiseks hämmastaval graafikal. LED ekraan valgustab pimedas hästi tuba ja on silmade vastu ka mitte ebasõbralik, vaid LED monitori on hea ja mugav kasutada ja rikub väga vähe silmi. Led monitor võrreldes teiste monitoridega loob hea pildi vähese energiaga. Plasma monitor- Plasma monitore tehakse firmade poolt nagu: Panasonic, Fujitsu ja Pioneer.Plasma monitorid kasutavad üle 16 miljoni värvi ja neil on 160 kraadine vaatenurk. Plasma monitorid on väga õhukesed ja need sisaldavad ioonidega gaase mis asuvad lampides
Häädemeeste Keskkool Lametrükk - litograafia Koostaja: Tiiu Hanson Juhendaja: Marika Ristmäe Häädemeeste 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Graafika.......................................................................................................................................4 Lametrükk...........................................................................................
Geograafia eksam -Teadus, mis tegeleb kõigi Maa pindmiste sfääridega. Põhiküsimused, millele geograafid peavad suutma vastata on järgmised: Kus? Selle küsimuse lahendamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendeiks on peamiselt klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). Milline? Sellele küsimusele vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist, milleks rakendatakse klimatoloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi, maastikulisi ja muid meetodeid Millal? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia, mis aitab mõista, milliste minevikuprotsesside kaudu on tänapäevane maailm kujunenud. Kolmemõõtmelisele geograafiale liitub neljas mõõde – aeg. Siia kuuluvad meetodid, millega uuritakse mineviku sündmusi ja leitud seaduspärasustele tuginedes koostatakse tuleviku arengustsenaarium. Kuidas? Et saada vast...
Seinamaalil kasutatavad tehnikad on seko- ja freskotehnikad. Freskotehnika kujutab endast niiskele pinnale maalimist õli(?)värvidega, mis kestab tuhandeid aastaid. Fresko miinus on, et pind kuivab kiiresti, mistõttu maalimise aeg on piiratud. Sekotehnikas maalitakse kuivale pinnale. Maalimise aeg ei ole küll piiratud, aga värvid kuluvad kiiremini ära ja maalid kestavad ~40 50 aastat. Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Graafikal on palju tehnikaid, mis jagunevad kolme suuremasse gruppi: kõrgtrükk, sügavtrükk ja lametrükk. Tarbekunst ehk disain jaguneb kuueks: keraamika, metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil ja puitehistöö. Tarbekunsti mõiste juba viitab, et tegu on tarbeesemetega, millel on kunstiline tähendus/väärtus. Kunstilisi objekte on valmistatud savist, metallist, klassist, puust, nahast jm materjalidest.
sh mõõtkavade, koordinaadi-võrkude ja aluspunktide probleeme, mis on seotud kartograafiliste projektsioonidega. Kaartide koostamine ja toimetamine vaatleb kaardioriginaalide koostamise tehnoloogia meetodeid. Kaartide vormistamine vaatleb kujutusvahendeid, mida kasutatakse kaartide valmistamisel, aga ka originaalkaardi ettevalmistamist trükitehniliseks paljundamiseks. See osa põhineb värviteadusel, graafikal, arvutigraafikal ja fototehnikal. Kaartide kirjastamine vaatleb kaartide paljundamise metoodikat ja tehnoloogiat. Kartomeetria uurib geograafiliste objektide pikkuse, pindala, koordinaatide ja mahu mõõtmist geograafilistel aladel. 2. Kaardi mõiste ja jagunemine (kõikvõimalikul moel) Kaart on maapinna üldistatud, tasapinnaline ja vähendatud kujutis, mis näitab kuidas objektid ja nähtused üksteise suhtes paiknevad.
Kunstiajalugu 10. Klass 1.1 Mis on kunst? Sõnal kunst on mitu tähendust. Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega. Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult viimase paari-kolme sajandi vältel Euroopas loodud käsitlust kunsti tähenduse eesmärgi ja piiride kohta. Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
