Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Kokk Lenne Lõiv Forell ja kaheksajalg referaat
Juhendaja : Elle Möller
Pärnu 2009
Sisukord:
1)Forell
2)Kaheksajalg
Sissejuhatus
Kirjutan toiduainete õpetuse
tunni jaoks
kirjandi forellist ja kaheksajalast. Referaadist saame
teada mida nad söövad, kus elutsevad ja palju
muudki .
Forell Forellid on
lõhelaste
sugukonna Salmoninae
alamsugukonda
kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja
paiksed kalad .
Eri autorid võivad käsitleda mõistet "forell" ka
laiemalt või
kitsamalt .
Siia
kuuluvad isendid järgmistest perekondadest: lõhe
(
Salmo ),
idalõhe
(
Oncorhynchus),
paalia
(
Salvelinus)
Forellid Eestis
Eestis
elab looduslikult
meriforell (perekonnast
lõhe) ja selle vorm
(
morfa )
jõeforell.
Kalakasvandustes kasvatatakse ka vikerforelli,
kes kuulub perekonda idalõhe.
Bioloogia
Forellid nagu lõhedki
eelistavad hapnikurikkaid ja suhteliselt jahedaveelisi veekogusid.
KaheksajalgHarva õnnestub tuukril suurt
kaheksajalga näha. See
peajalgne mollusk (peajalgseteks nimetatakse
neid molluskeid, kes haarmete abil liiguvad) on kavalam kõigist oma
suguvendadest.
Kaheksajala kehal puudub
kaitsekilp kooriku või
karbi näol, ta on
paljas . Kuid ta on tugev
ja osav ning lisaks sellele veel ettevaatlik ja kaval. Räägitakse,
et kui kaheksajalg
magab , siis tema kuus haaret on liikumatud, aga
kaks, kõverad nagu küsimärgid, teevad
magaja kohal
ringe . Need
haarmed on nagu
valvurid : nad peavad õigel ajal oma magavat
peremeest ligineva hädaohu eest hoiatama.
Muide, kaheksajalg valib
endale harilikult "magamistoaks" varjatud koha, peidiku.
Pisike kaheksajalg poeb just nagu hälli mõnesse tühjaks jäänud
suurde merekarpi. Poeb sisse ja tõmbab haarmete abil karbipoolmed
koomale, tõmbab enda järel "karbikaane" kinni.
Vana kaheksajalg ööbib
sageli mõnes
augus , mille peale ta kuhjab kive, tirides neid
haarmete abil juurde. Suurel kaheksajalal on iga haarme küljes
kolmsada iminappa ja iga
iminapp on võimeline mitmekilost raskust
kinni hoidma. Mõni kaheksajalg kuhjab endale kividest terve maja
kokku, mõni
varjab ennast kaljudevahelistes lõhedes.
Hädaohu puhul paiskab
kaheksajalg välja tinditaolist vedelikku. See tindipilv jääb
suitsukattena vette hõljuma ja omandab kaheksajala keha piirjooned.
Kaheksajala "viirastus" juhib vaenlase tähelepanu kõrvale.
Otsekui kikivarvul liigub kuni
3 meetri
pikkune ja 25 kg raskune kaheksajalg mööda merepõhja. Oma
kentsaka keha ja suurte uudishimulike öökullisilmadega meenutab ta
viirastuslikku inimolendit. Ujudes liigub kaheksajalg jälle
tagurpidi , selg ees. Väljapaisatavad veejoad
paiskavad looma mõne
meetri võrra tagasi.
Kaheksajalg
armastab üle
kõige mugavat ja turvalist elu. Selleks ehitab ta kividest,
molluskikodadest ja söödud krabikestadest majakese. Igal majakesel
on seinad, katus ja tihti isegi korralikult suletav kivist uks. Mõnel
pool avastavad akvalangistid mere põhjast terveid kivist linnu. Iga
ukse vahelt paistavad suured öökulli silmad ja mõni lokaatorina
ringlev kombits.
Kaheksajalg on loomult õige
ettevaatlik ja
uudishimulik . Uudishimulikkus on hädavajalik mistahes
röövloomale. Ja röövloom just kaheksajalg ongi.
Ablas ja
ründehimuline.
Ta on hästi relvastatud.
Kombitsaid katavad lugematud
iminapad . Lähedasel sugulasel –
kalmaaril - lisanduvad veel kassilaadsed küünised.
Papagoi nokka
meenutavad vägevad lõuad
purustavad nagu
muuseas paksu
molluskikoja. Lisaks on iga kaheksajalg varustatud veel mürginäärmete
ja tindipommidega. Kaheksajalg ei pelga ka endast sootuks
suuremaid olendeid. Tema
ohvriteks langevad kalad,
karbid ja
krabid . Risti ei
löö ette ka kaheksajalg väiksemate liigikaslaste õgimise ees.
Vangistuses asuvad nad mõnikord isegi
iseennast õgima, hammustades
endalt ükshaaval ära kõik haarmed, seejärel aga surevad. Oma
kombitsatest võib kaheksajalg
loobuda ka ennast päästes. Just
sedamoodi nagu saba loovutav sisalik. Enne seda
saadab ta vaenlase
poole siiski kuni kuus oma
tindist teisikut.
Emana on kaheksajalg
hell ja
hoolitsev. Kartes ise nii väga seisvat ja roiskuvat vett, hoolitseb
ta selle eest, et munadele kiiresti riknevaid toidupalasid ei
langeks . Puhtuse nimel loobub ta nelja kuu vältel igasugusest
toidust. Iminappade nagu tillukeste tolmuimejate abil puhastab
hoolitsev vanem mune neile langevast prahist, kiigutab neid ja
loputab värske veega.
Erinevalt inimesest
tajub kaheksajalg ümbritsevat maailma sõna
otseses mõttes kogu keha
pinnaga. Tegelikult on kogu kaheksajala keha üks suur silm. Sama
võib öelda ka kompimise, haistmise ja
maitsmise kohta.
Vaenlasi suudab kaheksajalg eristada näiteks maitsmise järgi.
Koos seepiaga kuulub
kaheksajalg arukaimate selgrootute hulka. Arvatakse, et kaheksajalg
on nutikam isegi kaladest. Kaheksajala aju suhteliselt kõrgele
arengutasemele osutab ka õppimisvõime. Ta on võimeline
eristama väikest ruutu suurest, valget sõõri samasuurest
mustast , kolmnurka
rombist jne. Väikese harjutamise järel tunneb ta oma sõbra näo
järgi ära.
Korduvalt on inimesed
kaheksajalgu kodustanud. Jutud tema hirmulugudest on aga, nagu elu
näitab, suuresti liialdatud. Kodustatud kaheksajalaga saab rahumeeli
mängida.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Forell
http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/1laheme/kaheksa.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaheksajalg_rauno.ht m
Kõik kommentaarid