Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele, maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks; keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi; mõjukaimaks kujunes madame de Montespan. Kuninganna leppis olukorraga.
paigavaim kipub lahkuma nendest paikadest, mis on juba liiga korras, liiga kultuuristatud ja liiga vähe metsikud. Eestlased on suutnud seda paigavaimu säilitada, hoolimata mõjutajatest, nagu näiteks venelastest ja sakslastest, kelle võimu all pikalt elati. See ei oleks võimalik, kui rahvas ei austaks oma keelt ja kultuuri ning ei oleks arenemis- ja kohanemisvõimeline. Võõra vastu tuleb seista, aga nagu tihe muru niitmine kaotab aiast põllulillede kireva mustri, nii muudab keele liigne reeglistamine ja loomupärase arengu, sealhulgas laensõnade juurdevoolu takistamine selle jäigaks tööriistaks, mis ei vasta tänaäevastele vajadustele. Kui takistada traditsioonide, keele või millegi muu arengut, kaoks „metsikus”, loomulikkus ja loovus. Kiire areng elus toob kaasa rohkesti ahvatlusi, mille omaksvõtmisel tuleks kaaluda, millest hoiduda, aga ka seda, mis arenguks möödapääsmatult vajalik. Kasulikku ja kahjulikku on raske eristada
see Stalinliku revolutsiooni tulemusena "sotsiaalautokraatliku" poliitilise süsteemi aastatel 1929–1953 ja määras seeläbi NSV Liidule omased põhijooned, mis ajapikku nõrgenedes ja hägustudes püsisid kuni Nõukogude Liidu lõpuni. Alates 1948. aastast algas ka uute satelliitriikide staliniseerimine. Üldine sotsialismileeri destaliniseerimine algas pärast Stalini surma. Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisüsteem, ühiskonnaelu kõigi külgede range reeglistamine ja salapolitseilik jälgimine, primitiivne üldkohustuslik kommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene šovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja k lassivõitluse nimel korda saadetud massiterror "vaenulike" klasside (talupojad, aadelkond jt eraomandi valdajad), vähemusrahvuste, haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu,
Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi; mõjukaimaks kujunes madame de Montespan. Kuninganna leppis olukorraga. Kuna kuningas armastas meeletult toredust ja luksust andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti isegi ülal kirjanikke ja muusikuid, Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja seati sisse raamatukogusid. Peale selle toetas LouisXIV Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks, keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest. Selellajal, kui õukond kulutas raha ja lõbutses oli riigiametnike mureks raha hankimine õukonnale ning riigi üha suurenevate vajaduste katteks. Alates 1665 sai rahandusministriks Jean-Baptiste Colbert, alati rangelt musta kandev morniilmeline mees. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus. See tähendas osta võimalikult vähe kaupu sisse ja võimalikult palju müüa saadusi välismaale
Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. · Kuningas armastas meeletult luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele, maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks; keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest. · Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. · Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi; mõjukaimaks kujunes madame de Montespan. Kuninganna leppis olukorraga. Merkantilistlik majanduspoliitika
Tehnikad Organisatsiooni mõõtmed Institutsionaalne mõõde – 2 Instrumentaalne mõõde - tegelb koordineerimisest tulenevate reeglite vajadusega (korrafunktsioon); ametijuhendid, põhimmärus, skeem, prodseduurireeglid, tööjuhendid, ettevõtte käsiraamat o Ettenägelikult – Üldised ja pikka aega kehtivad reeglid (ORGANISATSIOON) Organisatsioon (üldine reeglistamine) o Esinemise momendil – Piiratud arvu juhtumite jaoks lühikest aega kestvad lahendused (IMPROVATSIOON) Improvisatsioon – „seda tahame jooksvalt nii teha“ – vajalikud uutes ja seninägematutes olukordades (sagedamini väike ettevõttes) o Mõlemal juhul – Ühe juhtumi jaoks ühekordsed reeglid (DISPOSITSIOON) Dispositsioon (juhtumite reeglistamine) – annab
tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele, maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks; keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi; mõjukaimaks kujunes madame de Montespan. Kuninganna leppis olukorraga. Merkantilistlik majanduspoliitika
sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujude meistritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks; keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi; mõjukaimaks kujunes madame de Montespan aga kuninganna leppis olukorraga. 5. Louis XIV kirikupoliitika
KEELEKORRALDUS Keelekorraldus seostub normikeelega. Keelearendus algas 16.-17.saj. Mõiste language planning(LP) tuli kasutusele Uriel Weinreichi ja Einar Haugeni poolt. · Proovib lahendada keeleprobleeme antud ühiskonnas · Keelereformi eesmärgiks on muuta kirjaviisi, grammatikat, sõnavara · Corpus planning ehk keelekorraldus-tegevus, mis mõjutab keelt kui süsteemi (arendamine, reeglistamine) · Status planning ehk keelepoliitika-maine ja keelekaitse Fergusoni 3 etappi: *kirjaliku keelekuju loomine-valitakse kiri ja kirjasüsteem *reeglistiku ja sõnavara kindlaksmääramine >> NK *NK reeglistiku ja sõnavara ajakohastamine, täiendamine Keelekorralduse etapid: 1)üks keelevariant on NK aluseks 2)mingi organisatsioon fikseerib variandi grammatikates ja sõnastikes 3)normingud viiakse ühiskonda 4)NK kasutatav keskse juhtimusega keskustes(parlament, haridus ...)
Õppimine kui talletamine, lähtub John Locke'ist. Alates sünnihetkest hakkab inimmeel täituma meelte poolt kokku kantud materjalist. Õpetuse asi on kogemuse toodang korrastada: materjal suhestada ning üldistada,selleks peab õpetaja pakkuma tõsiasju ning mudeleid ja õpilane kasvab teadmiste kaudu. Õppimine kui mõistmine on Platonist ja Augustinusest lähtuv arusaam. Parim mõistmine saavutatakse ise tõsiasju uurides. Õppimine kui määratlemine ja reeglistamine lähtub Kantist. Õppida tuleb põhjendades ning argumenteerides, selleks peab õppija õpitu pädevuses iseseisvalt veenduma seda testides ning hinnanguid andes. Õppimine kui tõlgendamine esindab hermeneutilist arusaama. Uus teadmine suhestatakse olemasoleva tähendushorisondiga. Õppimine on horisontide sulandumine, mille tiomel horisondid ise pidevalt avarduvad. Ehkki õppimise objekt võib kõigile olla üks, on see, mis tõlgendades toimub, isiklik ja unikaalne.
põhihoiakust KOGEMISEST JA KOGUMISEST Tähtsaim on sooritus. Mida teeme, kui arvame end õppivat? Õppimist võib mõista erinevalr viisil- lähtuvalt sellest, milline inimtunnetuse aspekt on loetud keskseks Õppimine kui talletamine- Õppetus korrastab saadud kogemust, õpilane kasvatab teadmiste ladu Õppimine kui mõistimine- Teadmine on kogemust korrastav terviknägemine. Parim mõistmine saavutatakse tõsiasju uurides Õppimine kui määratlemine ja reeglistamine- Õpime põhjendades ning tõsiasjade pädevust testides. Õppimise tulem on ka väärtused. Õppimine kui tõlgendamine- Õppimine on tähenduste moodustumise protsess, horisontide avardumine ning sulandumine Õppimine kui tegevus- Meie toimungud saavad tegelikkusest tagasisidet, sellest lähtuvalt katsetame ja tegutseme edasi. Mõtlemine käivitub probleemidega kohtumisel. Õppimine kui reflektsioon- Tuleb pidevalt küsida teadmiste pädevuse järele, seniseid
· Teine LP aspekt on keelereform: eesmärgiks muuta nt tähestikku, kirjaviisi, grammatikat, sõnavara · palju keelereforme 19-20. sajandi vahetusel, sh Eestis (Aavik ja Veski), Ungaris, Norras, Türgis. Status planning ja corpus planning (Heitz Kloss): · corpus planning (= eesti keelekorraldus) · Tegevused, mis mõjutavad keelt kui süsteemi: kirjaliku keelekuju loomine, reeglistamine, arendamine · status planning (= eesti staatuskorraldus, seisundikorraldus, keelepoliitika) · Maine tõstmine ja keelekaitse. Mainet kujundatakse poliitika, seaduste ja propagandaga. · Normikeele kujundamine (alguses on vaid suuline keel) (corpus planning): · 3 etappi (Ferguson): 1. graphization = Kirjaliku keelekuju loomine: valitakse kiri ja kirjasüsteem 2
omad. Grammatilisi uuteid: i-mitmus (vanul päevil, sügavais mõtteis), lühike mitmuse osastav (jalgu, tube, õnnelikke), lühike sisseütlev (tuppa, jõkke, merre, sohu), lühem mitmuse omastav (maastike, õnnelike), viisiütleva elustamine (avasui, püstipäi, nõtkuvi jalu), i- ülivõrre (parim, kõrgeim, rikkaim), maks-vorm (tegemaks, olemaks), lauselühendite reeglistamine, sõnajärje degermaniseerimine jpm. Süntaksis osastavalise öeldistäite maksvusele aitamine, nt: ta on oma aja kuulsamaid kangelasi. Osaaluse elustamine, nt: põrandal vedeles paberitükke pro paberitükid vedelesid põrandal. Eesti keeles tuleks loobuda saksapärase ü kasutamisest, selle asemel y, nt: jyhhe. Keeleuuendus ei saavutanud oma ideaali, küll aga pakkus rohkesti ainest kirjekeele täiustamiseks ja innustas keelearenduseks ka järeltulevaid põlvi.
Hea keeletundmine. · Pikk vokaal: â, ô, û, ê. Palatalisatsioon: kotj, panj. · 5 käänet, eesti käänamine ei sobi, uuendus: rektiiv omapärane kääne, mis on aluseks teiste käänete moodustamisel. Heinrich Göseken 1660 põhjaeesti grammatika: · Sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vastet, 17.saj suurim sõnavarakogu), grammatika. Kullamaa murre. · Ortograafiaettepanek: kasutada kaht vokaali, kui vokaal on pikk. (ise ei kasuta) Kirjaviisi reeglistamine: · Eestis esimene keelealane diskussioon, 17.saj lõpus piiblikonverentsid · Uuendusmeelsed (Forselius, Hornung) nõudsid ortograafia reeglistamist ja vastavust rahvakeelele · Vana kirjaviis, kasutati 18.saj-19.saj · 1715 Uus Testament Forseliuse-Hornungi ortograafias. Forseliuse-Hornunfi ortograafiaettepanekud: · Võõrapärased tähed välja (c,f,q,x,y,z) · ä,ö, ü lisatakse omaette tähtedena · h märgib h-häälikut
piiravad. See on õiguse eriline funktsioon. Viiendaks vabaduse kindlustamine igale kodanikule on vaja tagada võimalus oma individuaalsust väljendada, kasutades seejuures enda initsiatiivi, ning saada majanduslikku kasu, kindlustades niimoodi oma tulevikku (nt hinnad, maksusoodustused või toetused, mille eesmärgiks on saavutada soovitud tulemusi ühiskonna jaoks). Kuuendaks elamistingimuste loomine kohustuste reeglistamine. Õigus on muutunud raha kõrval oluliseks majanduse ja ühiskonna poliitilise juhtimise instrumendiks. Seitsmendaks haridus igas seaduses sisalduvad väärtusorientatsioonid ja eesmärgid, mis seonduvad teiste funktsioonidega (nt hoiatus sigaretipakil, et suitsetamine kahjustab tervist, või selgitus ravimi kõrvaltoimete kohta). See on elanike teadlikkuse tõstmine õiguslike vahenditega, aga samas ka teatud sotsialiseerimisvahend, mis näitab soovitavat ja ebasoovitavat käitumist.
annaabi.ee 
