V proovikeha ruumala [cm3] Saadud tihedus arvutati ümber puidule niiskusesisaldusega 12% valemiga (3). Saadud tulemused märgiti tabelisse 4.2. o12= ow/ K12w (3) o12 puidu tihedus niiskussisaldusega 12% [kg/m3] ow puidu tihedus antud niiskusel [kg/m3] K12w redutseerimiskoefitsent, mis võeti tabelist 3.1 Tabel 3.1 Niiskussisaldus Redutseerimis- Niiskussisaldus Redutseerimis- % koefitsent % koefitsent 5 0,972 13 1,004 6 0,977 14 1,007 7 0,981 15 1,010 8 0,985 16 1,014 9 0,989 17 1,017 10 0,993 18 1,020
soojusjuhtivus,iseloomulik lige jm). - mittemetall- lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. - oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi hend. - hape- aine, mis annab lahusesse vesinikioone. - alus- aine, mis annab lahusesse hdroksiidioone. - sool- kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (hape) anioonidest. - indikaator- aine, mis muudab vrvust lahusele happe vi aluse lisamisel(vrvus sltub lahuse pH vrtusest). - redoksreaktsioon (ehk redutseerimis-oksudeerumisreaktsioon)- keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide leminek ja elementideoksdatsiooni astme muutus. - redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksdeerudes). - oksdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). - lahus- htlane segu, koosneb lahustist ja lahustunud ainest. - korrosioon- metallide hvimine keskkonna toimel (raua roostetamine) - plemine- suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire
ow puidu tihedus antud niiskussisaldusel [kg/m3] V proovikeha ruumala [cm3] Saadud tihedus arvutati ümber puidule niiskusesisaldusega 12% valemiga (3). Saadud tulemused märgiti tabelisse 4.2. o12= ow/ K12w (3) o12 puidu tihedus niiskussisaldusega 12% [kg/m3] ow puidu tihedus antud niiskusel [kg/m3] K12w redutseerimiskoefitsent, mis võeti tabelist 3.1 Tabel 3.1 Niiskussisaldus Redutseerimis- Niiskussisaldus Redutseerimis- % koefitsent % koefitsent 5 0,972 13 1,004 6 0,977 14 1,007 7 0,981 15 1,010 8 0,985 16 1,014 9 0,989 17 1,017
Tiamiin (B1) tiamiin pürofosfaat Püridoksiin (B6) püridoksaal fosfaat Pantoteenhape CoA Foolhape (B10) - THF Askorbiinhape (C) Rasvlahustuvad: Retinoidid (A) Kaltsiferoolid (D) Tokoferoolid (E) Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid NAD+ Oksüdeerimis-redutseerimis reaktsioonid: CH3CH2OH + NAD+ CH3CHO + H+ + NADH NAD+ võtab vastu kaks elektroni ja ühe prootoni ehk hüdriidiooni H-
Energiaks ja vastavalt vajadusele taas elektrienergiaks. Selline aku on kasutatav korduvalt: tühjenenud akut on võimalik laadida, st juhtida temast läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Tähtsamad tunnused on: pinge, mahutavus ja kasutamisiga. 46.Kuivelemendid. Elektrivooluallikas, mis muundab keem energiat vahetult elektrienergiaks. Koosneb neg (tsingist) ja pos (vask, süsi või metallioksiid) elektroodist. Elektrivool tekib pos elektroodil toimuva redutseerimis- ja neg elektroodil toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V. 47.Ühefaasiline alaldi, sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade. Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter. Ühefaasilisi kasut peamiselt automaatika- ja telemehaanika- ning raadioseadmete toitmiseks. Kahest rööpharust ja nendevahelisest sildühendusest koosnev lülitus. Kasut elektrimõõtmistel ja alaldites, vähem filtrites. 48
Molekulidevahelised jõud on dipool, ioon, dispersioonimõju ja induktsioonimõju, vesinikside. Kui sidemes pole vesiniksidemeid, siis on keemistemperatuur väga madal. Anood on vesinikelektroodi poolus Katood on vesinikelektroodi + poolus Elektroodipotentsiaaliks nimetatakse metalli ja teda ümbritseva keskkonna vahel tekkivat teatud potentsiaalide vahet. Galvaanielement- seadis, kus redoksreaktsioonis redutseerimis ja oksüdeerimisreaktsioonide tulemusena vabanev energia arvel tekib elektrivool. Elektromotoorjõuks nimetatakse elektroodipotentrsiaalide vahet. Elektrolüüs on elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon, millega kaasneb aine keemiline lagunemine. 5
Kirjutada välja oksüdeerumise ja redutseerumise poolreaktsioonid. Elektronide tasakaalustamiseks leida ühine kordaja (liidetud ja loovutatud elektronide arvud peavad võrduma). Saadud koefitsiendid kanda võrrandisse. Tasakaalustada ülejäänud reaktsioonivõrrand. Tasakaalustamiseks võib vajadusel lisada vee molekule või vesinikioone happelises keskkonnas. Aluselises keskkonnas võib lisada hüdroksiidioone või vee molekule. Galvaanielement seadis, kus redoksreaktsioonis redutseerimis- ja oksüdeerimisreaktsioonide tulemusena vabaneva energia (saadakse erinevate potentsiaalidega elektroodide ühendamisel) arvel tekib elektrivool => keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektrienergiaksAnoodil (tsinkelektrood): Zn oksüdeerimine Aktiivsem metall oksüdeerub ehk loovutab elektrone ehk läheb lahusesse. Oksüdeerumisprotsessi tõttu on ta anood ning talle tekib elektronide liig (negatiivne laeng) Katoodil (vaskelektrood): Cu redutseerumine Need liigsed elektronide
Glükoos Määratakse erinevatest bioloogilistest vedelikest Glükoos veres fB-Gluc ja glükoos plasmas fP-Gluc Glükoos liikvoris CSF-Gluc Glükoos uriinis CSF-Gluc Glükoos- määramismeetodid Glükoosi määramise meetodid (jagunemine keemilise printsiibi alusel) Redutseerimis- Füüsikalistel omadustel Ensümaatilised meetodid põhinevad meetodid ·Glükoosi Vase redutseerimise Polarimeetria oksüdaas-peroksüdaasi meetod vasksulfaadi meetod GOD-PAP redutseerimine (eripöörangul põhinev ·Heksoginaas vask(II)oksiidiks määramine) Glükoos-määramismeetodid
Energiaks ja vastavalt vajadusele taas elektrienergiaks. Selline aku on kasutatav korduvalt: tühjenenud akut on võimalik laadida, st juhtida temast läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Tähtsamad tunnused on: pinge, mahutavus ja kasutamisiga. 46.Kuivelemendid. Elektrivooluallikas, mis muundab keem energiat vahetult elektrienergiaks. Koosneb neg (tsingist) ja pos (vask, süsi või metallioksiid) elektroodist. Elektrivool tekib pos elektroodil toimuva redutseerimis- ja neg elektroodil toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V. 47.Ühefaasiline alaldi, sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade. Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter. Ühefaasilisi kasut peamiselt automaatika- ja telemehaanika- ning raadioseadmete toitmiseks. Kahest rööpharust ja nendevahelisest sildühendusest koosnev lülitus. Kasut elektrimõõtmistel ja alaldites, vähem filtrites. 48
elektroodide pinnal elektrivoolu toimel, kus elektrienergia muundub keemiliseks energiaks! elektrokeemiline reaktsioon alalisvoolu mõjul, mis reeglina viib aine lagunemisele. Elektrolüüsi kasutamine: aktiivsete metallide tootmiseks toormetallide puhastamiseks keemiatööstuse toorainete saamiseks 26. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Galvaanielement – seadis, kus redoksreaktsioonis redutseerimis- ja oksüdeerimisreaktsioonide tulemusena vabaneva energia (saadakse erinevate potentsiaalidega elektroodide ühendamisel) arvel tekib elektrivool => keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektrienergiaks. Element koosneb kahest vastavasse elektrolüüdilahusesse paigutatud elektrodist Elektrodid on omavahel ühendatud metalljuhtmega Elektrolüüdilahused on ühendatud elektrolüüdisillaga 27. Analüütilise keemia eesmärk.
Ce + Fe = Ce + Fe 4+ · Oksüdeerija Ce -võtab elektroni 2+ · Redutseerija Fe - annab elektroni · Poolreaktsioonid 4+ 3+ · Ce + e- = Ce 2+ 3+ · Fe - e- = Fe 42. Elektrokeemiline ahel (katood ja anoodreaktsioonid, galvaani- ja elektrolüüsiahel). Redoksreaktsioon elektrokeemilises ahelas + - Ag + e = Ag - 2+ Cu 2e = Cu + 2+ 2Ag + Cu = 2 Ag + Cu Katood - Elektrood, millel toimub redutseerimis- Anood - Elektrood, millel toimub oksüdatsiooni- reaktsioon reaktsioon Tüüpilised katoodreaktsioonid: Tüüpilised anoodreaktsioonid: + - Ag + e = Ag Cu 2e = Cu - 2+ 3+ - 2+ Fe + e = Fe 2Cl- -2e = Cl2 -
-a.-d. Elektroodi ülesandeks on voolu juhtimine keskkonda või sellest välja, aga ka elektrivälja tekitamine, mistõttu on elektrood tavaliselt metallist ja sihipärase kujuga. Standardpotentsiaal E0 on galvaani elemendi emj., milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood ja teiseks uuritav elektrood. Uuritava elektroodi potentsiaal saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potentsiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Stand. pot. iseloomustab elektroodi redutseerimis-oksüdeerimisomadusi. Metallielektroodi pot.-i suurus oleneb metalli ioonide kontsentratsioonist. Standartsete pot.-ide suurenemise järgi reastatud metallide jada nimet. pingereaks. Al Zn Fe Sn Cu. 26. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid, näitab Nernsti võrrand: EMe=EMe0+RT/nF*ln[Men+], kus Eme0 on elektroodi standardpotentsiaal, R- universaalne gaasikonstant, T-absoluutne temp., F – Faraday konstant, n – üleminevate elektronide arv. Tuleneb, et reaalsed pot
Ta leidis, et süsi (ka õli, rasv, vaik) sisaldab teatavat ainelist alget, mis ei lase metallil "ära põleda", vaid kaotab metalli pinnal tekkiva kile jälle ära (kile tekib siis, kui sulametallile kuumutamisel sütt ei lisata). Stahl näitas, et põlemisprotsess, mille tulemusel ainest eraldub flogiston, on põlemisjäägi flogistoniga ühinemise protsess. Seega formuleeris ta flogistoni mõiste idee abil, mida tänapäeval nimetatakse redutseerimis- ja oksüdeerimisreaktsioonide pööratavuseks. Flogistoniteoorial on oluline osa keemia kui teaduse kujunemises. Flogistoniteooriat tunnustati ligi saja aasta vältel, sest tema omapära seisnes tema kvalitatiivsuses ehk idealisatsioonidel, mis olid saadud üksnes ainete kvalitatiivsete muundumiste alusel. Järelikult niikaua, kuni kvalitatiivsest lähenemisest piisas, siis rahuldas flogistoniteooria keemia vajadusi täielikult. Kui aga lähtekohaks sai kvantitatiivne
omadused. NÕRK ELEKTROLÜÜT polaarne ühend, mis lahustumisel osaliselt dissotsieerub ioonideks. OKSIID on ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSÜDEERIJA aine, mis põhjustab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemist; oksüdeerija seob elektrone. OKSÜDEERUMINE (oksüdatsioon) keemiline reaktsioon, milles elemendi oksüdatsiooniaste suureneb. REDOKSREAKTSIOON (redutseerimis-oksüdeerimisreaktsioon) keemiline reaktsioon, mille käigus muutuvad reageerivate ainete elementide oksüdatsiooniaste: oksüdeerija redutseerub, redutseerija oksüdeerub. REDUTSEERIJA aine, mille koostises olev element (või ioon) loovutab reaktsioonil elektrone; reaktsioonil redutseerija oksüdeerub. REDUTSEERUMINE (reduktsioon) keemiline reaktsioon, milles elemendi oksüdatsiooniaste väheneb.
võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda Elektroodid on põhimõtteliselt laenguga plaadikesed (pulgakesed) _ Anoodil toimub alati oksüdeerumine ehk elektronide loovutamine _ Katoodil toimub alati redutseerumine ehk elektronide liitmine _ Et katoodi ja anoodi määrab ära neil toimuv protsess, siis on nende laengud galvaanielemendis ja elektrolüüsi korral erinevad. Galvaanielement seadis, kus redoksreaktsioonis redutseerimis- ja oksüdeerimisreaktsioonide tulemusena vabaneva energia (saadakse erinevate potentsiaalidega elektroodide ühendamisel) arvel tekib elektrivool => keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektrienergiaks Galvaanielement _ Element koosneb kahest vastavasse elektrolüüdilahusesse paigutatud elektrodist _ Elektrodid on omavahel ühendatud metalljuhtmega _ Elektrolüüdilahused on ühendatud elektrolüüdisillaga Anoodil (tsinkelektrood): Zn oksüdeerimine
2) gaasid ja aurud tungivad polümeeri. 3)pingekorrosioon on tingitud struktuuri muutustest polümeeri tunginud ainete ja UVK toimel. 31. Milline protsess on elektrolüüs? Elektrolüüs on sulas, tahkes elektrolüüdis või elektrolüüdi lahuses elektrivoolu toimel kulgev keemiline protsess. Alalis-voolu toimel siirduvad elektrolüüdi katioodid katoodile ja anioonid anoodile, ioonide või elektrolüüdi keskkonnas olevate molekulide osavõtul katoodil redutseerimis- ja anoodil oksüdeerimisreaktsioon. Lagunemis pinge on elektroodidele antav pinge, mille juures algab elektrolüüs. Lagunemispinge suurus oleneb elektrolüüsi rakus olevate elektroodide tasakaalude potensiaalide erinevusest. Elektrolüüsi abil toodetakse ühenditest (vesilahuses või sulatatud olekus) Na, K, Mg, Al, jt. Näiteks Mg-elektrolüüt on MgCl2-KCl-NaCl segu, temperatuuril >500C ja U=5,5- 6V. 32. Mida käsitlevad Faraday seadused
Milliseid aineid toodetakse elektrolüüsi abil (näited)? Millistel eesmärkidel ja kuidas töödeldakse puitu kemikaalidega? a. Elektrolüüs on protsess, milles alalisvoolu läbijuhtimisel kas elektrolüüdi lahusest või elektrolüüdi sulatisest positiivse laenguga osakesed liiguvad negatiivsele elektroodile ja vastupidi ning elektroodidel toimub oksüdatsiooniastme muutumine. Katoodil leiab aset redutseerimis- ning anoodil oksüdeerimisprotsess. Kui oksüdatsiooniaste on null eraldub elektroodil lihtaine, kui oksüdatsiooniaste erineb nullist eraldub elektroodil mingi muu aine. b. Lagunemispinge on pinge, mis tuleb anda elektroodile, et algaks elektrolüüs. Lagunemispinge suurus oleneb elektrolüüsi rakus olevate elektroodide tasakaalude potentsiaalide erinevusest. Lagunemispinge on tavaliselt alla 10V. c
Kahekompetentsed: a)monomeer+kõvendaja, epoksüvärvid; b)epoksüvrävid+vesi, lateksid; c)pulber+vedelik, Zn+ etüülsilikaat. 34. Elektrolüüs on protsess, milles alalisvoolu läbijuhtimisel sulast elektrolüüdist või elektrolüüdi lahusest pos laenguga osakesed liiguvad neg laenguga elektroodile ja vastupidi. Alalisvoolu toimel siirduvad elektrolüüdi katioonid katoodile ja anioonid anoodile, ioonide või elektrolüüdi keskkonnas olevate molekulide osavõtul katoodil redutseerimis- ja anoodil oksüdeerimisprotsess. Kui aatom on laetud, eraldub katoodil vesinik, anoodil aga hapnik. Lagunemispinge (Elag) elektroodidele antav pinge, mille juures algab elektrolüüs. Lagunemispinge suurus oleneb elektrolüüsi rakus olevate elektroodide tasakaalude potentsiaalide erinevusest. Ülepinge () lagunemispinge ja süst-s moodustunud galvaanielem emj vahe = Elag-Egalv-el Lagunemispinge on tavaliselt <10V. Elektrolüüsi abil toodetakse NaOH-d, mida ongi võimalik ainult
3)mis söövad ligniini ja hävitavad tselluloosi. 32) Elektrolüüs on protsess, milles alalisvoolu läbijuhtimisel sulast elektrolüüdist või elektrolüüdi lahusest pos laenguga osakesed liiguvad neg laenguga elektroodile ja vastupidi. Alalisvoolu toimel siirduvad elektrolüüdi katioonid katoodile ja anoonid anoodile, ioonide või elektrolüüdi keskkonnas olevate molekulide osavõtul katoodil redutseerimis- ja anoodil oksüdeerimisprotsess. Kui aatom on laetud, eraldub katoodil vesinik, anoodil aga hapnik. Lagunemispinge (Elag) elektroodidele antav pinge, mille juures algab elektrolüüs. Lagunemispinge suurus oleneb elektrolüüsi rakus olevate elektroodide tasakaalude potentsiaalide erinevusest. Ülepinge () lagunemispinge ja süst-s moodustunud galvaanielem emj vahe = Elag-Egalv-el Lagunemispinge on tavaliselt <10V
I r r2 I ro ro2 E = W = Tr d r = - , ... 3.11 0 2 2 kus Tr - redutseeritud pöördemoment, r - redutseerimislüli pöördenurk, W - redutseeritud pöördemomendi poolt tehtud motoorsete ja takistustööde summa, I ro ja ro - vastavalt redutseeritud inertsmoment ja redutseerimis- lüli nurkkiirus vaadeldava vahemiku alguses, I r ja r - samad suurused vahemiku lõpus. Seosest 3.11 avaldatakse redutseerimislüli nurkkiirus 2 I r = Tr d r + ro ro2 , ...3.12 Ir o Ir mida arvutatakse korduvalt andes redutseerimislüli pöördenurgale r väärtusi sammuga .
Millest olenevad nende suurused? Milliseid aineid toodetakse elektrolüüsi abil (näited)? Elektrolüüs on protsess, milles alalisvoolu läbijuhtimisel sulanud elektrolüüdist või elektrolüüdi lahusest positiivse laenguga osakesed liiguvad negatiivse laenguga elektroodile ja vastupidi. Alalisvoolu toimel siirduvad elektrolüüdi katioonid katoodile ja anioonid anoodile, ioonide või elektrolüüdi keskkonnas olevate molekulide osavõtul on katoodi puhul tegu redutseerimis- ja anoodi puhul oksüdeerimisprotsessiga. Kui aatom on laetud, eraldub katoodil vesinik, anoodil aga hapnik. Lagunemispinge (Elag) elektroodidele antav pinge, mille juures algab elektrolüüs. Lagunemispinge suurus oleneb galvaanielemendi EMJst, mis moodustub antud süsteemis ehk potentsiaalide erinevusest. Ülepinge () lagunemispinge ja süst-s moodustunud galvaanielem EMJ vahe = Elag-Egalv-el Elektroodide materjalid: metallid,
mitteoksüdeerivatest (HCl, HBr) või nõrkadest oksüdeerivatest hapetest (H2SO4) välja vesiniku o Mg(t) + H2SO4(vl) MgSO4(vl)+ H2(g) · Negatiivsema elektroodipotentsiaaliga metall on aktiivsem · Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola vesilahusest välja talle järgneva (suurema E0 väärtusega) metalli o Erandiks on pingerea alguses olevad väga aktiivsed metallid, mis lagundavad energiliselt vett. Galvaanielement Galvaanielement seadis, kus redoksreaktsioonis redutseerimis- ja oksüdeerimisreaktsioonide tulemusena vabaneva energia (saadakse erinevate potentsiaalidega elektroodide ühendamisel) arvel tekib elektrivool keemiline energia muundub elektrienergiaks. Vool kulgeb ka läbi lahuste, kuid seal ei liigu elektronid, vaid ioonid. Et ioonid saaksid liikuda ühest lahusest teise, on lahused ühendatud soolasillaga U-kujulise klaastoru abil, mis on täidetud elektrolüüdilahusega. Galvaanielemendi (joonisel üleval) skemaatiline tähistus:
positiivse laenguga osakesed liiguvad negatiivse laenguga elektroodile ja vastupidi. Alalisvoolu toimel siirduvad elektrolüüdi katioonid katoodile, mille pinnal muutub nende oksüdatsiooniaste ja anioonid anoodile ja pinnal muutub mõne aniooni koostises oleva aatomi o-a ehk anoodilt võetakse elektrone ja antakse katioonidele elektrone, ioonide või elektrolüüdi keskkonnas olevate molekulide osavõtul on katoodi puhul tegu redutseerimis- ja anoodi puhul oksüdeerimisprotsessiga. Kui aatom on laetud, eraldub katoodil vesinik, anoodil aga hapnik. m=M*I*t/z*F, kus F - Faraday const (ühe mooli prootonite arv: 6,02*102~prooton/mol=9,6487*104C/mol), I- voolu tugevus (A), t - aeg (sek), z -osakeste laeng; Printsipiaalne aparatuur: juhtmed, elektroodid, elektrolüüt, alalisvoolu allikas, vann. Lagunemispinge: (Elag) on elektroodidele antav pinge, mille juures algab elektrolüüs. Lagunemispinge on tavaliselt <10V.
annaabi.ee 
