vakuraamat, kus oli kirja pandud talurahva koormised ning see oli talurahva seisukohalt oluline. Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. Ning halb oli selle juures see,et Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. Tänu Rootsi ajale paranseid ka haridus-jakirikuolud. Reduktsioonist ja mõisate rentimisest sai Rootsi raha ning see läks kiriku ja haridusolude parandamiseks. Leeris õpetati sunniviisiliselt kirjutamist ja lugemist.1693.aastal ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika, mis erinevalt omaaegsest Stahli grammatikast arvestas märksa rohkem eesti keele eripära. Rootsi kindlsutas oma võimu Liivimaal ka ülikooli rajamisega. Otsustati rajada ülikool tartusse, sest see oli kõige soodsama
riigimakse. See tulenes sellest, et Karl XI võimuletulekuga oli riigikassa tühi ning seetõttu oli vaja raha. Tänu talupoegade maksmisele olid kirikud toetatud. Järgmiseks halvaks jooneks oli Rootsi aja pidevad sõjad, millega kaasnesid talupoegadele nälg, haigused ja katk. Talupoegadel kadus ka võimalus saada vabaks linna põgenedes, mida enne kutsuti ,,Linnaõhk teeb vabaks". Tänu Rootsi ajale paranesid Eestis haridus- ja kirikuolud. See tulenes reduktsioonist, mille tõttu sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Rootsi ajal toimusid hariduses suured edusammud. Esiteks 1632 rajati Tartu ülikool ning aastate jooksul anti välja kaks grammatikaõpikut. Rootsi aja lõpuks oli väga suur osa eestlastest lugemisoskusega. Rootsi ajal tekkis ka ajakirjandus ning 1675. Aastal hakkas Tallinnas ilmuma nädalaleht ,,Ordinari Freytags Post-Zeitung". Negatiivseks küljeks võib lugeda seda, et eestlased ei
murdumine, 6. Talupoegade olukord Rootsi ajal. (sh õiguslik seisund, reduktsioon jne) Olukord halvenes kuni 1680ndateni, pärisorjuse juriidiline vormistus. Alates 1680ndatest reduktsioon (eramõisate osaline riigistamine). Koormised (teotööd, mõisavooris käimine, naturaalandamid, rahalised koormised). Kasvas eramõisate arv, nende koormised olid nomineerimata. Laienesid ka mõisapõllud. Alates reduktsioonist talupoegade õiguslik seisund paranes. 7. Vaimuelu Eesti- ja Liivimaal Poola ja Rootsi ajal (sh jesuiidid, talurahvaharidus, Tartu Ülikool jne) Poola ajal olid jesuiidid, 1583 jesuiitide gümnaasium. Rootsi ajal: Luteri kirik – reorganiseeriti luteri kiriku struktuur, parandati kiriku materiaalset taset, Parandati kirikuõpetajate haridustaset, nõiaprotsessid, talupoegade kaasamine (vöörmünder)
Teisest küljest aga oli Rootsi aeg, aeg kui väga palju inimesi tuli Eestisse elama väljaspoolt ning kõige kiuste kasvas Eesti rahvaarv umbes neli korda. Siiani teadaoleva laastavaima nälja ajal, aga ei tuldud siinsele rahvale vastu, vilja saadeti isegi maalt välja Soome ja Rootsi, kus olid inimesed samuti näljas. Vili aga tuli Eesti talurahvalt, kes pidid koormist maksma mõisale, kuigi selleks ajaks oli suurem osa Eesti mõisatest riigistatud. Mille tõttu alates 1680.aasta reduktsioonist märgiti talupoegade koormis vakuraamatusse. Ikkagi leidis mõisnik mõne mõjuva põhjuse või seaduse, miks talupoeg peaks andma suurema koormise, kui see ette oli nähtud. Ent nüüd, kui talupoeg sellega nõus ei olnud, oli tal õigus kaevata mõisarentnike ja-valitsejate peale. Kahjuks enamasti ei saanud talurahvas õigust, sest mõisarahvast usuti ikkagi rohkem. Nii ei olnud ka talupoegadele otsest positiivset mõju Rootsi ajal, sest ka reduktsiooniprotsess, mis lisaks vakuraamatule ja
Lahingus ellu jäänud Rootsi sõdurid langesid Vene sõjavangi. PÕHJASÕJA LÕPP Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti- ja Liivimaa, kus Rootsi vägede vastupanuvõimet nõrgestas ka 1710. a. maad tabanud hirmus katkulaine. 1710. a. kapituleerusid Vene vägedele üksteise järel Riia, Pärnu ja Tallinn. Kapitulatsioonilepingud jätsid kohalikele rüütelkondadele suured õigused, mille tõttu Karl XII absolutismist ja mõisate reduktsioonist ärritatud baltisakslased läksid meeleldi Vene keisri teenistusse. 1712. a. tungisid Vene väed Soome ja 1714. a. oli juba kogu Soome nende käes. Uuesti sõtta astunud Taani väed piirasid sisse ja sundisid 1713. a. alistuma Saksamaalt Jüütimaale tunginud Rootsi armee. Taani, Vene, Preisi ja Saksa väikeriikide ühiste rünnakutega vallutati Rootsi valdused Saksamaal. Ülimalt raskes olukorras alustas Karl XII 1714. a. Türgimaalt läbi kogu Euroopa koduteed
kõiki alasid täielikult Rootsi alla võtta. Samuti olid Rootsi ajal suured muutused ka 3 linnades. Linnade poolest oli see aeg üpris negatiivne, kuna jäädi ilma igasugusest vabadusest ja linnaõigustest. Riik tegi linnadele palju ettekirjutisi ja linnad, kus puudusid sadamad jäid ilma igasugusest kaubandusest. Tänu Rootsile paranesid Eestis nii haridus- kui ka kirikuolukord. Reduktsioonist said nad piisavalt raha, et tekkis võimalus hariduse- ja kirikuolukorda parandada. Võib öelda, et kui hariduse poole pealt asja vaadata, siis oli sellejaoks Rootsi aeg tõesti väga hea aeg. Leeris õpetati lihtrahvale sunniviisiliselt lugemist ja kirjutamist, kuna ei tahetud, et rahvas täiesti lolliks jääks. Leer tehti lausa nii karmiks, et sellest ei saanudki läbi, kui lugeda või kirjutada ei osanud. Tänu sellele muutus, eestlase haridustase palju kõrgemaks. 1630
Lahingus ellu jäänud Rootsi sõdurid langesid Vene sõjavangi. PÕHJASÕJA LÕPP Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti- ja Liivimaa, kus Rootsi vägede vastupanuvõimet nõrgestas ka 1710. a. maad tabanud hirmus katkulaine. 1710. a. kapituleerusid Vene vägedele üksteise järel Riia, Pärnu ja Tallinn. Kapitulatsioonilepingud jätsid kohalikele rüütelkondadele suured õigused, mille tõttu Karl XII absolutismist ja mõisate reduktsioonist ärritatud baltisakslased läksid meeleldi Vene keisri teenistusse. 1712. a. tungisid Vene väed Soome ja 1714. a. oli juba kogu Soome nende käes. Uuesti sõtta astunud Taani väed piirasid sisse ja sundisid 1713. a. alistuma Saksamaalt Jüütimaale tunginud Rootsi armee. Taani, Vene, Preisi ja Saksa väikeriikide ühiste rünnakutega vallutati Rootsi valdused Saksamaal. Ülimalt raskes olukorras alustas Karl XII 1714. a. Türgimaalt läbi kogu Euroopa koduteed
juttu, nagu oleks Katariina hinge heitnud täku all. PÕHJASÕJA LÕPP Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti- ja Liivimaa, kus Rootsi vägede vastupanuvõimet nõrgestas ka 1710. a. maad tabanud hirmus katkulaine. 1710. a. kapituleerusid Vene vägedele üksteise järel Riia, Pärnu ja Tallinn. Kapitulatsioonilepingud jätsid kohalikele rüütelkondadele suured õigused, mille tõttu Karl XII absolutismist ja mõisate reduktsioonist ärritatud baltisakslased läksid meeleldi Vene keisri teenistusse. 1712. a. tungisid Vene väed Soome ja 1714. a. oli juba kogu Soome nende käes. Uuesti sõtta astunud Taani väed piirasid sisse ja sundisid 1713. a. alistuma Saksamaalt Jüütimaale tunginud Rootsi armee. Taani, Vene, Preisi ja Saksa väikeriikide ühiste rünnakutega vallutati Rootsi valdused Saksamaal. Ülimalt raskes olukorras alustas Karl XII 1714. a. Türgimaalt läbi kogu Euroopa koduteed
1.3 PÕHJASÕJA LÕPP Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti- ja Liivimaa, kus Rootsi vägede vastupanuvõimet nõrgestas ka 1710. a. maad tabanud hirmus katkulaine. 1710. a. kapituleerusid Vene vägedele üksteise järel Riia, Pärnu ja Tallinn. Kapitulatsioonilepingud jätsid kohalikele rüütelkondadele suured õigused, mille tõttu Karl XII absolutismist ja mõisate reduktsioonist ärritatud baltisakslased läksid meeleldi Vene keisri teenistusse. 1712. a. tungisid Vene väed Soome ja 1714. a. oli juba kogu Soome nende käes. Uuesti sõtta astunud Taani väed piirasid sisse ja sundisid 1713. a. alistuma Saksamaalt Jüütimaale tunginud Rootsi armee. Taani, Vene, Preisi ja Saksa väikeriikide ühiste rünnakutega vallutati Rootsi valdused Saksamaal. Ülimalt raskes olukorras alustas Karl XII 1714. a. Türgimaalt läbi kogu Euroopa koduteed
Ühtset riiki näitaski kui on ühtne usk. Samuti oli usu peale surumise juures aadliku võimu ,iseseisvuse alanemine, ta sai aru, et kui maa on tugevalt katoliiklik on tema oma võimust ilma,sest valitseb tugev Poola võim. 3) Mis sõda ?milline tulemus?1600-1629 Rootsi-Poola sõda. Sõlmiti Altmargi rahu ja lepiti kokku, et L-Eesti ja P-Läti alad läksid Rootsi võimu alla. IV 1) Millest jutt?Järeldus?Jutt on reduktsioonist, sest oluliselt kasvas riigi maavaldus 2) Pos ja neg taajärjed:Pos- talupoegadele mõningad kergedused, kindlad maksumäärad, vakuraamatutesse maksud kirja. Riigile kasulik, maksud riigile, suurendati riigivõimu, sõjaväge. Neg- aadlike võim vähenes, aadlike vastuseis riigile, aadliku vaesumine. V 1) Milline vastuolu? Oli nii muinasusu pooldajaid kui ka luteriusku inimesi, kes soovisid kirkue ehitamist jne. 2) Miks ebausk eestlastel veel 17 saj
troonile tuli päris ta oma eelkäijalt võlgades riigikassa ja tal oli vaja hakata seda kiiresti täitma. Leidmata selleks muid vahendeid otsustas ta aadlikelt hakata tagasi võtma maid. Riigipäeval Rootsis võeti vastu otsus alustada reduktsiooni mõlemas kubermangus, mis tõi esile aadlite vastuseisu, kes arvasid, et nende õigusi on jämedalt rikutud. Reduktsiooni alla kuuluvateks loeti kõik mõisad ja valdused, mis oli aadlikele annetatud Rootsi ajal. Eriti suurt pahameelt tekitas teade reduktsioonist just Liivimaal, sest seal oli palju rohkeim selliseid valdusi. Selline nurisemine ja pahameel ei meeldinud aga omakorda kuningale ja kättemaksuks kuulutas ta reduktsiooni alla ka need maad, mis olid annetatud aadlitele enne Rootsi võimu kehtestamist. Kuid hoolimata oma nurinast olid kohalikud aadlid jõuetud kuningavõimu vastu. Liivimaal taasriigistati peaaegu 80% kõigist mõisaist. Eestimaal ja Saaremaal olid need näitajad märksa väiksemad
mõttelaadi, jääb ta Lääne tsivilisatsiooni ajaloo üheks kõige enam valestimõistetud ja mõnede arvates ülehinnatud mõtlejaks. JUNG, Carl Gustav 19. sajandi Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Hülgas kujutluse alateadlike seksuaaltungide esmasest tähtsusest ja vaatles alateadvuse primitiivseid tunge positiivsemalt. ERINEVUS FREUDIST: 1. Loobus Freudi reduktsioonist, s.t. kõik ei ole tingitud minevikust. 2. Eitas seksuaalsuse primaarsust,. 3. Alateadvusel pole mitte bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom Jung toob isiksuses välja järgmised struktuurid: 1. Persona 2. Mina-teadvus. 3. Vari 4. Anima-naise arhetüüp mehes Animus-mehe arhetüüp naises 1, 3 ja 4 on algusest peale olemas. INIMESE PSÜÜHIKAL 3 TASANDIT: 1. teadvus 2. isiklik alateadvus 3
Patkulil täielikult sõjalis-strateegiline andekus. Ei ole imeks panna, et kohe algasid ka sõdurite kaebused saamata palga ja valju ümberkäimise pärast. Kaebused ulatusid ka Stockholmi ning hiljem osutusid need raskendavaks asjaoluks Patkuli surmamõistmisprotsessil. Siis elas Patkul Riias, mis oli tolleaegse Rootsi vaata et tähtsaim linn. Patkuli elus hakkas nüüd domineerima armastusest palju võimsam kirg poliitika. Asi sai alguse nn reduktsioonist ehk mõisate tagasivõtmisest Rootsi riigile. Riik oli vaesustunud pikkade sõdade tagajärjel ja mitte viimasel kohal polnud siin mõisate jagamine teenekatele ametnikele ja sõjaväelastele. Eriti oli sellise jagamisega silma paistnud Gustav Adolfi tütar Christine. Aadelkond oli mõisasid saanud Rootsis, Liivimaal, Ingerimaal ja Pommeris ja riigi maavaldused olid väga väikeseks kahanenud. Raha oli riigil veelgi vähem. Nii võttiski kuningas Karl XI ette mõisate taasriigistamise,
soost koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Kooli juhatajaks ja ainukeseks õpetajaks saab Bengt Gottfried Forselius. Õpiajaks määratud kahe aasta jooksul saab selgeks lugemine, arvatavasti õpitakse ka raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Enamik koolipoistest on pärit Tartu ümbrusest. Academia Gustava Carolina - 1690 Tartus avatakse taas ülikool "Academia Gustavo- Carolina" nime all. Õppejõudude enamus, aga ka suurem osa üliõpilaskonnast on nüüd rootslased. Reduktsioonist nördinud baltisakslased eelistavad välismaa ülikoole. Ühtekokku on mõlemasse rootsiaegsesse ülikooli immatrikuleeritud üle 1600 üliõpilase. 16951697 aastate suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699 aastal avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina pääses Põhjasõja käigus 1708 aastal toimunud Tartu elanikkonna küüditamisest. Pärnusse kolinud ülikool sai seal tööd jätkata
Neofreudism. Panid Freudiga võrreldes suuremat rõhku egole, väites, et ego kontrollib igapäevaseid tegevusi rohkem kui id. Samuti pöörasid nad suuremat tähelepanu sotsiaalsetele teguritele ning ühiskonna ja kultuuri mõjule isiksuse arengus. C.G.Jung. (1875-1961) Analüütiline psühholoogia. Hülgas kujutluse alateadlike seksuaaltungide esmasest tähtsusest ja vaatles alateadvuse primitiivseid tunge positiivsemalt. Erinevus Freudist: 1. Loobus Freudi reduktsioonist, s.t. kõik ei ole tingitud minevikust. 2. Eitas seksuaalsuse primaarsust,. 3. Alateadvusel pole mitte bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom Jung toob isiksuses välja järgmised struktuurid: 1. Persona- 2. Mina-teadvus. 3. Vari 4. Anima-naise arhetüüp mehes Animus-mehe arhetüüp naises 1, 3 ja 4 on algusest peale olemas. Inimese psüühikal 3 tasandit: 1. teadvus Kalle Küttis 2011 8 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia
Viieteistaastasena kuningaks tõusnud Karl XII [1697–1718) seisis silmitsi tugeva Rootsi-vastase koalitsiooniga. Selle keskne figuur oli August II Tugeva nime all Poola kuningaks [1697–1733) valitud Saksi kuurvürst Friedrich August I [1694–1733), kellega liitusid Taani kuningas Frederik IV [1699–1730) ning Vene tsaar Peeter I [1682–1725). Nii Taani kui ka Venemaa olid 17. sajandil kaotanud Rootsile oma valdusi, mida loodeti tagasi vallutada. August II Tugev toetus reduktsioonist nördinud Liivimaa aadliopositsioonile (Reinhold von Patkul), esinedes „Rootsi ikkest vabastaja” rollis. Põhjasõda (1700–1721) algas rootslastele edukalt. Inglise laevastiku toetusel sunniti taanlased juba augustis 1700 sõlmitud Travendali rahuga sõjast välja astuma. Järgnes Vene armee hävitamine 30. novembril 1700 Narva all. Narvast sundus Rootsi vägi kolmanda vastase Saksimaa vastu: 1701. aasta suvel vabastati Riia enam kui aasta kestnud piiramisest ning hõivati Kuramaa
Sillaseadused: valu esinemine organismis ajal t ↔ c-kiudude stimulatsioon organismis ajal t. Ei piisa sellest, et taandada valu c-kiudude stimulatsioonile. Sillaseaduse olemasolu on kooskõlas ka dualistlike teooriatega, kuivõrd ta edastab seaduspärase korrelatsiooni. Kuid reduktsiooni eesmärgiks peaks olema ikkagi dualistlike käsitluste vältimine. See ei aita mõista, miks tekib valu c-kiudude stimulatsioonist. Ootame reduktsioonist seletust sellele, kuidas ja miks selline seob kehtib. Reduktsioon peaks seletama sillaseadust ennast. Antireduktsionism. Vaimufilosoofias on reduktsioon aga seotud enamasti Nageli mudeliga. Mittereduktiivse materialismi nime all kaitstakse enamasti vaateid vaimse ja füüsilise vahekohtta kohta, mis eitavad reduktiivseid sillaseadusi ning vaimuseisundite ja ajuseisundite samasust. Mõnikord peetakse mittereduktiivse füsikalismi all silmas vaadet, mis tunnistab asümmeetrilist kaasumisteesi.
Suur Põhjasõda 15-aastasena kuningaks tõusnud Karl XII [16971718] seisis silmitsi tugeva Rootsi-vastase koalitsiooniga. Selle keskseks figuuriks sai August II Tugeva nime all Poola kuningaks [1697 1733] valitud Saksi kuurvürst Friedrich August I [16941733], kellega liitusid Taani kuningas Frederik IV [16991730] ning Vene tsaar Peeter I [16821725]. Nii Taani kui Venemaa olid 17. saj. kaotanud Rootsile oma valdusi, mida loodeti nüüd tagasi vallutada. August II Tugev toetus reduktsioonist nördinud Liivimaa aadliopositsioonile (Reinhold von Patkul), esinedes ,,Rootsi ikkest vabastaja" rollis. Põhjasõda (170021) algas rootslastele edukalt. Inglise laevastiku toetusel sunniti taanlased juba augustis 1700 sõlmitud Travendali rahuga sõjast välja astuma. Järgnes Vene armee hävitamine 30. novembril 1700 Narva all. Siit sundus Rootsi vägi kolmanda vastase Saksimaa vastu: 1701. aasta suvel vabastati Riia enam kui aasta kestnud piiramisest ning hõivati Kuramaa
annaabi.ee 
