12.klass Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud) Baltisakslaste päritolu on mitmekesine ja osaliselt ebaselge, kuid iseenesestmõistetavaks peetakse Saksamaa päritolu. Johann Reinhold von Patkul oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Aastal 1689 oli Liivimaa saatkonnaliige, kus Karlilt XI paluti õiguste ja Liivimaa aadli eeliste jaluleseadmist. Adlisoost päritolu Michael Andreas Barclay de Tolly oli Vene väejuht 18081809 võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Alates 1810. aastast oli Barclay de Tolly
klass Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud) Baltisakslaste päritolu on mitmekesine ja osaliselt ebaselge, kuid iseenesestmõistetavaks peetakse Saksamaa päritolu. Johann Reinhold von Patkul oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Aastal 1689 oli Liivimaa saatkonnaliige, kus Karlilt XI paluti õiguste ja Liivimaa aadli eeliste jaluleseadmist. Adlisoost päritolu Michael Andreas Barclay de Tolly oli Vene väejuht 1808–1809 võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Alates 1810. aastast oli
mõisamaavalduste üle. b) talupoegade elukorralduses talupoegadest said üksnes kuninga alamad; riigi kätte läinud mõisate talupojad vabanesid pärisorjusest; talurahva mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega; vakuraamatutesse kanti sisse kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu; talupojad said õiguse kaevata mõisarentniku peale. 2. Selgitage mõiste aadli opositsioon Aadlike vastuseis reduktsioonile. Liivimaa aadliopositsiooni juht oli J.R.Patkul. Aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. 3. Milline oli pärusaadli olukord Liivimaa kubermangus pärast reduktsiooni: a) õiguslik seisund - kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Rootsi kuningavõimul õnnestus Liivimaal aadlivõimu selgroog murda ja oma tahe maksma panna. Talupoegadel õigus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Kitsenesid õigused
Baltisakslased Venemaa Keisririigi teenistuses • Esimesed baltisakslased astusid Vene riigi teenistusse juba 16. sajandil, kuid murranguks sai Põhjasõda, kui Venemaa vallutas senised Rootsi Idaprovintsid. Kõige tuntumaks sellel perioodil Vene riigi teenistuses olnud baltisakslaseks on Johann Reinhold Patkul. Johann Reinhold von Patkul sündis 24. juuli 1660 Stockholm. Ta oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi- vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Baltisakslased riigiametnikena • Baltisakslaste aktiivseks riigi teenistusse kaasamiseks lõi Peeter I neile äärmiselt soodsad tingimused. Eesti- ja Liivimaa baltisaksa aadlikud töötasid Venemaa keisririigi diplomaatilises teenistuses, baltisakslased moodustasid Peeter I valitsusajal umbes 12% Venemaa diplomaatilisest
tegelikult oli see talupoja jaoks uue elu algus, kuna mõisnike võim talupoegade üle vähenes märgatavalt. Põhjus oli selles, et vara, mis oli ennem mõisniku oma, oli nüüd Rootsi riigi oma, kes hakkas looma uut süsteemi. Rootsi leidis, et kroonumaadelt saadavaid sissetulekuid suurendada, tuleks talupoega vähem koormata, seega vähenesid talupoja jaoks koormised, mis on minu meelest tõeline saavutus. Lisaks kõigele oli nüüd talupojal õigus kaevata mõisarentnike vastu. Lisaks reduktsioonile võttis Rootsi väga kindla sihi seada tugev alus luteri usule Eestimaal. Peatati senine Poola katoliku kiriku võim ja loodi luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Siiski ei suutnud terve ühiskond sellist muudatust teha. Seda nägid ka rootslased, kes selle peale algatasid mitmeid nõiaprotsesse Eestimaal, ehk siis teisisõnu nõiajahte
kuningas ei suutnud riigistada kõiki mõisaid. Aadlikud hakkasid saama väiksemaid koormiseid, kuna talupoegade koormised seati vastavusse talu majanduslikule olukorrale. Aadlikud kaotasid õiguse tõsta talupoegade koormiseid ning ajada neid taludest välja. Aadlike jaoks oli Rootsi aeg siiski rohkem kahjulik, kuna enmik neist pidi maksma Rootsile renti ning nende õigused talupoegade üle vähenesid. Rootsi ajal paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Tänu reduktsioonile täienes riigikassa ning rohkem raha läks hariduse ja kirikuolude parandamiseks. Rootsi ajal oli valdavaks usuks Luteri usk. Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering, kes andis välja ka esimese eesti keelse aabitsa. Sel ajal hakati korraldama nõiaprotsesse. Avaldati juhend, kuidas nõida ära tunda ning levinuimaks karistuseks nõidumise eest oli põlemine tuleriidal. Rootsi ajaga algas ka rahvaharidus. Toimusid õpetajate
docstxt/.txt
Pakri Hansu Jüri esimesi eesti rahvusest õpetajaid, käis 1686 Rootsi kuningale oma oskusi näitamas. 8. Heinrich Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku, baltisaksa vaimulik ja kirjamees. 9. Johan Hornung tähtsaim teos on kollektiivse töö kokkuvõttena ilmunud ladinakeelne põhjaeesti keele grammatika, baltisaksa päritolu vaimulik ja keelemees 10. Johann Reinhold von Patkul baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. 11. Peeter I Vene Tsaar, liitis Venemaaga Rootsilt vallutatud Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning Soome Karjala, võitis Põhjasõja, rajas Peterburi. 12. Katariina II Vene Keisrinna, Kehtestas Eesti pearaha nõudmise mõisnikutelt, tema valitsemise ajal asustati 2 uut linna (Võru ja Paldiski) 13. George Browne kindralkuberneriks oleku ajal kaotati Balti ja teiste
mida hoidsid koos müürid), rajatud suurtükkide jaoks Academia Gustaviana - Tartu Ülikooli, mis asustati aastal 1631, esimene nimi. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti –ja filosoofiateaduskond. Ülesanne nr.4 Selgita, kes olid ja millist osa Eesti ajaloos omavad järgmised isikud: Johan Skytte – Tartu ülikooli rajamise algataja Johann Reinhold Patkul - baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda Bengt Gottfried Forselius – eesti talupoistele mõeldud tasuta seminari asutaja, kooliõpetaja ja õpikute autor, samuti uute metoodikate kasutaja ning eesti keele reformija. Ignatsi Jaak - Kambja kihelkonnast pärit üks parimatest Forseliuse õpilastest, kelle Forselius Stockholmi kaasa võttis, et tõendada eesti poiste hiilgavaid võimeid Rootsi kuningale Johan Hornung - 1893
*rajati gümnaasiumid Tartusse ja Tallinnasse *Academia Gustaviana rajamine 1632 NEGATIIVNE: *Tartu ülikooli sissepääs eestlastele oli võimatu *vaidlused eesti keele grammatika üle ei võimaldanud tõlkida piiblit 25. Selgita: Pärusmõis – mõis, kus oli oma mõisnik, kes omas seda mõisat ja selle maid Riigimõis – mõis, mis oli redutseeritud ning mida rentis mõisnik, kes allus riigile Aadliopositsioon – aadelkond, mis oli vastu reduktsioonile (mõisate riigistamisele) adramaade revisjon – mõisa maade hindamine ja kaardistamine vakuraamat – raamat, mis sisaldas talupoegade kohustusi mõisa ees manufaktuur – käsitööl põhinev asutus, mille eesmärk oli mingit konkreetset kaupa toota visitatsioon – piiskopi külastuskäik kirikusse
sajandil erakätesse antud mõisaid. Endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikuks. Reduktsiooni põhjused: Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat ja soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks. Reduktsiooni tulemusena: kasvasid järsult riigi tulud, kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste ( k.a. eramõisate ) üle, halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suheted ( eriti Liivimaal, kus vastuseis reduktsioonile oli ka kõige ägedam) ja paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord. Eestikeelne kirjasõna: Esimene eestikeelne raamat, mis on säilinud on aastast 1535. kirjandus oli loogiline. Olid suuline ja kirjalik kirjaviis. Kirjasõnaga tegelesid kirikuõpetajad. 19sajandi lõpul hakkasid eestlased kirjasõnaga tegelema. 17sajandil toimus vaidlus eestikeelse piibli tõlkimise pärast, et millist murret kasutada. Toimus 2 konverentsi ja seal lepiti kokku, et piibel
J.Skytte-Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane,Uppsala ülikooli kantsler 1622-45,vabahärra1624, Ingerimaa ja Liivimaa kindralkuberner 1629-34, TÜ esimene kantsler ja peainitsiataator.G.IIA. isiklik õpetaja J.J.Hastfer-baltisaksa päritoluga Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane.168687 Liivimaa kuberner,168716Liivim kindralkuberner, 169095 TÜ kantsler. Reformis haldust,surus maha balti aadli vastupanu mõisate reduktsioonile. J.R.Patkul-Liivim aadliopositsiooni juht, haritud maanõunik,Karl XI reduktsiooni põhilisi vastaseid J.Jhering-Piiskop,tegi suure töö luteri kiriku organis-sel ülesehitamisel,töötas välja kirikukaristuste süstm, I eesti k.aabits J.Fischer-Liivim superintendent,edendas k.haridust,andis välja rahvakirjandust ning kindlustas kiriku organisats J.Hornung-1893. ilmus tema ladinak-ne eesti keelne grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära
linnusearhitektuurist.18 15 http://www.mois.ee/stiil/stiil8.shtml 16 Ants Hein ,,Eesti mõisad" 17 http://kool.kaitseliit.ee/alumois 18 http://www.mois.ee/harju/alu.shtml 6 Arvamus Ma arvan, et mõisad mitmekesisus ja erinevad stiilid muutsid meie arhitektuuri, arusaama ja mõtet Rootsi ja Vene võimu ajast, peale Liivi sõja lõppu kuni I maailmasõja alguseni. Rootsi võimu ajal küll mõisad ei kuulunud otseselt mõisnikule vaid hoopis riigile. Tänu reduktsioonile ehk mõisate riigistamisele muutus talupoegade elu kergemaks ja paremaks. Samas mõisnikul polnud enam nii palju vabadust ja õigusi karistada või tõsta talupoja koormisi. Kui tuli Vene võimu aeg ja Balti erikord toimus selle ühe punktina ka restitutsioon, ehk varasemalt riigistatud mõisad anti mõisnikule pärisomandisse tagasi, koos talupoegadega. Talupoegade elu muutus raskemaks, mõisnike elu kergemaks.
riigistati vähem. Saaremaal ~30% - Saaremaal oli juba enne reduktsiooni alutamist kõige vähem eramõisaid, seetõttu polnud seal võimalik ka nii palju riigistada. Reduktsiooni tulemusena: - kasvasid järsult riigi tulud. - kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste ( k.a. eramõisate ) üle. - halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suheted ( eriti Liivimaal, kus vastuseis reduktsioonile oli ka kõige ägedam). - paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord. 3 2. Põllumajandus ja talupojad Rootsi ajal: 1) Rootsi ajal kasvas Eestis mõisate arv (17.saj. lõpuks oli ~1000 tk.). Iseloomulik oli mõisapõldude laiendamine, mida tehti peamiselt uudismaade ülesharimise teel. Näiteks: 16.saj. keskpaiku oli mõisa- ja talumaade suhe 1 : 4, 17.saj. lõpus aga juba 1 : 2,5
kindralkuberner 1629-1634, Tartu Ülikooli esimene kantsler ja peainitsiataator. Oli Gustav II Adolfi isiklikuks õpetajaks. Jacob Johan Hastfer- oli baltisaksa päritoluga Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane. Oli 16861687 Liivimaa kuberner, 16871695 Liivimaa kindralkuberner, 16901695 Tartu Ülikooli kantsler. Reformis haldust, surus maha balti aadli vastupanu mõisate reduktsioonile. Johann Reinhold Patkul-Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud maanõunik, Karl XI reduktsiooni põhilisi vastaseid Pulli Hans-Tartu Eesti kaupmees17 saj lõpus , kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Joachim Jhering-Piiskop, tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel,töötas välja kirikukaristuste süsteemi, andis välja esimese eesti keelse aabitsa.
1562 jaKuramaa hertsog 15621587. · Heinrich Stahl pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, · Johan Skytte - oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane. peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. · Hertsog Magnus - Taani kuningriigi prints, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas1570 1577. · Johann Reinhold von Patkul - oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanuKarl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. · Karl XI - oli Rootsi kuningas 16601697. Maareform ehk reduktsioon · Erik XIV Rootsi kuningas. 15601568. Sekkus 1561 Liivi sõtta, võttes juunis vastu Eestimaaaadlike ustavusvande. Karl IX vend. · Stefan Batory - Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola kuningas. · Ivan IV Julm - Moskva suurvürst alates 1533 ja Moskva
Muutused uusajal algas peale Liivi sõda 16. saj · muutused hariduselus: esimene gümnaasium 1630, ülikooli teke 1632, trükikodade teke, talurahva harimine Forseliuse seminari 1684 poolt, talurahva kirjaoskuse kasv · kultuuriline: trükikirjanduse teke, eesti keelne kirjandus; · usulised: luteri usu kinnistumine, jesuiitide jõudmine Eesti, nõiaprotsessid · talupoja olukord: pärisorjuse kinnistumine, vaba talupoja kihi kujunemine tänu mõisate reduktsioonile, levis rahvakultuur (regilaul, rahvariided), eestlaste identiteedi kujunemine · ehitus: mõisate kujunemine uhketeks häärberiteks (kivimõisad), linnasid kindlustati bastionitega, barokk ehituses (vene ajal klassitsism), puuskulpuuride õitseng (Ackermann) · Piibli konverentsid: Hans Susi, Piibli tõlkimine 10. Olulised kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised muutused 20. saj alguseks võrreldes uusaja algusega 20. saj. · kultuurilised
Muutused uusajal – algas peale Liivi sõda 16. saj muutused hariduselus: esimene gümnaasium 1630, ülikooli teke 1632, trükikodade teke, talurahva harimine Forseliuse seminari 1684 poolt, talurahva kirjaoskuse kasv kultuuriline: trükikirjanduse teke, eesti keelne kirjandus; usulised: luteri usu kinnistumine, jesuiitide jõudmine Eesti, nõiaprotsessid talupoja olukord: pärisorjuse kinnistumine, vaba talupoja kihi kujunemine tänu mõisate reduktsioonile, levis rahvakultuur (regilaul, rahvariided), eestlaste identiteedi kujunemine ehitus: mõisate kujunemine uhketeks häärberiteks (kivimõisad), linnasid kindlustati bastionitega, barokk ehituses (vene ajal klassitsism), puuskulpuuride õitseng (Ackermann) Piibli konverentsid: Hans Susi, Piibli tõlkimine 10. Olulised kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised muutused 20. saj alguseks võrreldes uusaja algusega 20. saj. kultuurilised
Põhjus- riigil oli raha otsas ja riigikassa vajas täitmist. Kui maa oli riigi oma, olid ka seal elavad talupojad riigi omad ja nende maksud riigikassasse. See tekitas eesti ja liivimaa mõisnikes suurt vastumeelsust, kuid neil polnud sõnaõigust. Seega allusid mõisnikud ja talupojad rootsi kuningale. Mõisasid riigistati palju (eriti liivimaal, see oli teisejärguline). Talupoegadele tundus, et see on tehtud nende heaolu nimel, kuid see ei olnud nii. Tänu reduktsioonile kergenes talupoegade olukord, sest riik määras maksud (rootsi kuninga võim) ja mõisnikud ei saanud enam ise kehtestada vastavalt enda tahtele. Eramõisad- aadlik määras, nagu enne ja riigimõisad. Seati sisse vakuraamatud riigimõisades. Sinna kanti talupoegade fikseeritud koormised, tähtis oli see,et vorme ei saanud aadlik tõsta, vaid kuningas sai neid muuta. Lisaks sellele oli oluline ka see, et fikseeriti vastavalt talude suurusele ja kandevõimele
peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed. · see periood nii algas kui ka lõppes veriste sõdadega, milles ennekõike kannatada said just eestlased Tegelikkus: · Rahuaeg rahvaarv taastus kiiresti, võeti kasutusele viljakamad maad · Paremad haridusolud, sest riigi sissetulekud kasvasid tänu reduktsioonile meeletult, TARTU ÜLIKOOL · Rootsi aja lõpul talurahva kaitse, st fikseeriti koormised vastavalt talu kandevõimele, talupoegadel pärismõigus, õigus kaevata mõisniku peale see kõik ainult kroonumõisates. · Mõisnikel oli kadukariõigus, nad võisid talupoegi füüsiliselt peksta, aga maksude ja koormiste suurendamise õigust neil ei olnud. · Peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata
hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi,heategevus) ja politsei valitsus. Keskvalitsus tugevdas ka kubermangude sisemist julgeolekut. 1811.aastal reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks. Siseorganisatsiooni ülesanne oli korra kaitsmine, kõiksuguste vastupanuilmingute mahasurumine, pagenud nekrutite ja talupoegade püüdmine jne.. Pilet 8 Talurahva olukord 18.saj 1710.aastal algas Vene aeg. Kui sellele eelnenud Rootsi ajal paranes tänu reduktsioonile kroonumõisate talupoegade olukord, siis nüüdsest uue võimuga kaasnes talupoegade olukorra halvenemine. Juba Põhjasõjal soovisid venelased saada kõrgemate aadlike poolehoidu, mistõttu alustasid restitutsiooniga, mis seisnes riigimõisate tagasi andmises mõisnikele. Kui reduktsiooni käigus Rootsi ajal vabanesid kroonumõisate talupojad osaliselt pärisorjusest, sest teokoormised olid määratud vakuraamatuga, siis nüüdsest talupoegade õigused kadusid ning kroonumõisate
aastal Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706. aastal Poola sõjast välja astuma, 1704. aastal alnud sõjategevuse tulemusena Eesti- ja Liivimaal, kaotas Karl Rootsi riigile kuulunud Eestimaa ja Liivimaa kubermangu 1710. aasta Venemaale. 1707. aastal asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu. Poltava lahingus (1709) sai ta hävitavalt lüüa ja põgenes väe riismetega Türgisse Johann Reinhold Patkul baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Katariina II Venemaa keisrinna 17621796, Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses, püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Provintse asusid valitsema asehaldurid ning linnadele anti piiratud omavalitsusõigus. George Browne iiri päritolu Vene armee kindral ja riigitegelane, Katariina II aegne
huvide kahjustamise nägi reformis ka oma õiguste rikkumist: rüütelkondade väitel siinsetel aladel võivad aadlisse puutuvaid seadusi välja anda vaid kohalikud maapäevad ning mitte Rootsi riigipäevad, kelle otsused ei olevat Eesti ja Liivimaa jaoks kehtivad; pärast seda, kui riigipäev andis 1682. a kõik volitused reduktsiooni teostamiseks kuningale, oli balti aadlil juba sootuks raskem reduktsioonile vastu seista vastuseis andis vastupidise tulemuse: vastuseisust nördinud kuningas hakkas nüüd nõudma ka "kaasatoodud" mõisate, st juba enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud maade tagasivõtmist tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kes pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile mõisate tagastamise järel kasvasid riigitulud märgatavalt ja provintside valitsemise kulud võidi nüüd
annaabi.ee 
