Sel kombel saab ahven sugu jätkata ka niisugustes mudase põhjaga soojärvedes, kus teistel kaladel puuduvad kudemistingimused. Ahvenat aitavad levitada ka veelinnud, viies oma jalgade külge takerdunud marjalindid teistest veekogudest täiesti eraldatud umbjärvekestesse ja tiikidesse. Absoluutne viljakus tavaliselt 10 000-120 000 marjatera, suhteline viljakus 150-200 marjatera. Haudeaeg reeglina 2-3 nädalat, kooruvad 5-7 mm pikkused vastsed hästi arenenud, väikese rebukotiga,kes vajavad vaid paaripäevast kosumisaega põhjas, siis kogunevad parvedesse ja asuvad toitu otsima. Ahven kasvab meie teiste kaladega võrreldes aeglasevõitu: aastased ahvenad on enamasti 6-7 cm pikkused ja 2-3 g raskused, kolmeaastased 14-15 cm ja 28-37 g, viieaastased 19-20 cm ja 80-110 g, seitsmeaastased 24-26 cm ja 170-240 g, kümneaastased 31-33 cm ja 405-510g viieteistaastased 37-40 cm ja 700-920 g. Emased ahvenad kasvavad isastest kiiremini ja elavad neist kauem.
väiksemate kaladega. Lepiskalad (särg) on segatoidulised, röövkalad (haug) aga võivad teisi kalu tervelt alla neelata. Kuidas kalad siginevad ja paljunevad Kalad on lahksugulised: emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isakalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal väljutatakse muna- ja seemnerakud vette. Seega on kaladel kehaväline viljastumine. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. Kalade välimus Kalade välimust iseloomustab piklik keha ning lõpuste ja uimede olemasolu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lõpusepiluni), kereks (viimasest lõpusepilust pärakunii) ja sabaks (pärakust keha lõpuni).Kaladena käsitletakse tavaliselt
kilpkonnad (emased isegi mõnevõrra hiljem). Paaritumine võib toimuda nii maal kui ka vees. Munakurni võib aastas olla üks kuni kolm. Munad muneb emane tagajalgadega kaevatud auku päikeselises kohas, mis võib asuda veest üsna kaugel. Levila põhjaosas kooruvad pojad üksnes kuumal suvel, niisiis õnnestub see harilikult üks kord neljaviie aasta tagant. Noored kooruvad munadest kahe kuni kolme kuu pärast. Ilmale tulles on nende kilprüü 22,5 cm pikkune. Suure kõhtmise rebukotiga varustatult jäävad nad pessa kuni järgmise kevadeni. Pildid
(eriti Saprolegnia vastu) on olnud malahhiitroheline (lahus vahekorras 1 : 100 000), mis on aga kantserogeense toimetõttu praegu Euroopa Liidus keelatud. KOORUMINE JA EELVASTSETE ARENG Koorumine toimub 300–370 kraadpäeva pärast viljastamist. Eelvastsete kõhu all on rebukott, eraldi uimede asemel on keha ümbritsev läbipaistev ja kiirteta uimekurd, suu ja lõualuud ei ole lõplikult välja kujunenud ja toidu haaramiseks sobivad. Marjaterast koorunud rebukotiga eelvastsed on esialgu väheliikuvad ja lebavad haudeaparaadi põhjal. Nad toituvad endogeenselt – rebukotis olevatest toitainetest. 500 kraadpäeva pärast viljastamist, kui suurem osarebukotist on imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine. Vastsed tõusevad aeg- ajalt pinnale ja haaravad suutäie õhku, et täita ujupõit. Seejärel hakkavad nad normaalselt ujuma ja lähevad üle välistoidule. Soomuskatte välja kujunemisest alates on tegemist kalamaimudega ja
Veenid toovad verd südamesuunas. Arteriaalneveri hapnikurikas veri venoosne veri süsihappegaasi rikas veri Kalade sigimine ja areng emaskala isaskala munasarjad seemnesarjad munarakud e. mari seemnerakud e. niisk kehaväline viljastamine e. kudemine viljastatud munarakk rebukotiga vastne vastne maim kala Kahepaiksed Närvisüsteem: peaaju ja seljaaju. Meeleelundid: silmad, nahk ja kuulmeavad. Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru kloaak. Hingamiselundkond: kopsud, nahk. Vereringeelundkond: 1.suurvereringe. vasak koda vatsake kõik kehaosad parem koda 2. väikevereringe
haudeaparaadid) Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera.Sugulist küpsemkist mõjutavad pärilikkus,valgusreziim, temperatuur, toitumine.Suhteline viljakus=marjateri 1 kg kehakaalu kohta. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist. Koorumisjärgne areng jaguneb eelvastse- (rebukott on imendumata) ja vastse- (vabalt ujuv, välja kujunemata uimede ja soomusteta kala) perioodiks. Marjaterast koorunud rebukotiga eelvastsed on esialgu väheliikuvad ja lebavad haudeaparaadi põhjal. Nad toituvad endogeenselt rebukotis olevatest toitainetest. 500 kraadpäeva pärast viljastamist, kui suurem osa rebukotist on imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine. Vastsed tõusevad aeg-ajalt pinnale ja haaravad suutäie õhku, et täita ujupõit. Seejärel hakkavad nad normaalselt ujuma ja lähevad üle välistoidule, sest rebukoti tagavarad on ammendatud ja suu välja kujunenud
haudeaparaadid) Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera.Sugulist küpsemkist mõjutavad pärilikkus,valgusreziim, temperatuur, toitumine.Suhteline viljakus=marjateri 1 kg kehakaalu kohta. 7. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist. Koorumisjärgne areng jaguneb eelvastse- (rebukott on imendumata) ja vastse- (vabalt ujuv, välja kujunemata uimede ja soomusteta kala) perioodiks. Marjaterast koorunud rebukotiga eelvastsed on esialgu väheliikuvad ja lebavad haudeaparaadi põhjal. Nad toituvad endogeenselt rebukotis olevatest toitainetest. 500 kraadpäeva pärast viljastamist, kui suurem osa rebukotist on imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine. Vastsed tõusevad aeg-ajalt pinnale ja haaravad suutäie õhku, et täita ujupõit. Seejärel hakkavad nad normaalselt ujuma ja lähevad üle välistoidule, sest rebukoti tagavarad on ammendatud ja suu välja kujunenud
iseloomulik organ) 11 Sigimine Isaskaladel on sigimiselundiks seemnesarjad ja emaskalal munasarjad. Sigimiselunditest saavad alguse peened torukesed, mis lõppevad suguavaga päraku taga. Nende torukeste kaudu liiguvad sugurakud kehast välja. Emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isaskalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal heidetakse muna- ja seemnerakud vette. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. Kalad koevad aprillis, mais, juunis. Suuremal osal luukaladest toimub viljastamine kehaväliselt, kuid vähestel liikidel on see kehasisene. Avameres elavad luukalad toodavad suurel arvul vees planktonina hõljuvaid mune, milles hautakse välja vaid väike osa. Rannikumere ja magevee kaladel toodavad vähem mune ja nende munad
Vikerforelli juurdekasv oleneb temperatuurist, alla 6 kraadi juures juba tähtsusetu. Seega kasvuperiood u pool aastat aprillist oktoobrini. Tsükli vältel sorteeritakse kalad vastavalt kasvule ja paigutatakse ümber. Sumbakasvatuses toimub vaid kevadine 500-700g kalade asustamine ja sügisene kaubakala väljapüük. Koorumisjärgne areng jaguneb eelvastse- (rebukott on imendumata) ja vastse- (vabalt ujuv, välja kujunemata uimede ja soomusteta kala) perioodiks. Marjaterast koorunud rebukotiga eelvastsed on esialgu väheliikuvad ja lebavad haudeaparaadi põhjal. Nad toituvad endogeenselt – rebukotis olevatest toitainetest. 500 kraadpäeva pärast viljastamist, kui suurem osa rebukotist on imendunud, muutuvad vastsed aktiivseks ja algab nn üles ujumine. Vastsed tõusevad aeg-ajalt pinnale ja haaravad suutäie õhku, et täita ujupõit. Seejärel hakkavad nad normaalselt ujuma ja lähevad üle välistoidule, sest rebukoti tagavarad on ammendatud ja suu välja kujunenud.
NR 20 1.Organismide lootejärgne areng Lootejärgses arengus eristatakse otsest ja moondega arengut: MOONDEGA ARENG - Moondega arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumi. On omane paljudele selgrootutele, kahe-paiksetele ja kaladele. MOONDEGA ARENG KALADEL - Munaraku viljastamine seemnerakkude poolt toimub väljaspool emasorganismi (nt vees). Koetud marjateradest areneb rebukotiga vastne . Mõne aja möödudes areneb sellest kalamaim . Maimud kasvavad kiiresti täiskavanud kaladeks . mari MOONDEGA ARENG KAHEPAIKSETEL - Munaraku viljastamine toimub väljaspool emasorganismi (nt vees). Kudu muutub sültjaks ja sellest koorub kulles. Mõne aja möödudes areneb kullesest kahe-paikne. kudu kulles TÄISMOONDEGA ARENG - Täismoondega arengu etapid: Omane enamusele putukatest (nt liblikatele). Röövik, kes meenutab ussikest
moodustamiseks ja embrüo anterioorsete struktuuride kujunemiseks; ekspresseerib mitmeid antagoniste. Endoderm on vajalik ürgsoole tekkeks, millest areneb 2 torujat organsüsteemi: seede- ja hingamiselundkond. · Ürgsool (ees-, kesk- ja tagasool; oraalplaat, Rathke tasku) Inimese näitel: esmalt tekib ürgsool, mis seejärel spetsialiseerub ees-, kesk- ja tagasoole piirkonnaks. Kesksool on ühenduses rebukotiga. Eessoole eesmine osa on blokeeritud ektodermaalse plaadiga oraalplaadiga ehk stomodeumiga (suuava tekkeks see lõheneb) Oraalplaadi ektoderm on otseses kontaktis neutraalse ektodermiga (aju ektoderm) ning need kaks ektodermi interakteeruvad, moodustades Rathe tasku areneb hüpofüüsi näärmeline osa (selle neutraalne osa areneb vaheajust) · Neel (neelutaskud ja mis neist areneb) Neel järgneb suuõõnele
värvus seotud tema elupaigaga. Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis pumpab verd lõpustesse ja kala kehasse. Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojased. Kalad on lahksugulised: emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isakalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal väljutatakse muna- ja seemnerakud vette. Seega on kaladel kehaväline viljastumine. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. Tähtsus looduses-tähtis lüli toiduahelates. Tähtsus inimesele-toiduna, ravimitööstuses, kalakasvandus, tööstuslik tooraine, ilukaladena, teaduslikeks katseteks. KAHEPAIKSED-jäsemed, õrn ja paljas nahk, nahahingamine, hingamiseks on kopsud, neil on
Definitiivne endoderm pärineb epiblastist ja moodustab endodermi kihi embrüos. Ürgsool (ees-, kesk- ja tagasool; oraalplaat, Rathke tasku) Peale gastrulatsiooni formeerub endodermist ürgsool (inimesel 16.arengupäeval). Edasi toimub ürgsoole regionaliseerumine D-V (dorso-ventraalsel) ja A-P (anterio- posterioorsel) teljel. Jaotub eessoole, kesksoole ja tagasoole piirkonnaks. Inimesel on kesksool ühenduses rebukotiga (inimesel 18.arengupäeval). Eessoole eesmine ots on blokeeritud ektodermaalse plaadiga – oraalplaadiga. See lõhkeb suuava tekkimiseks (inimesel 22.arengupäev). Oraalplaadi ektoderm on otseses kontaktis neuraalse ektodermiga. Need kaks ektodermi interakteeruvad omavahel moodustades Rathke tasku, millest areneb hüpofüüsi näärmeline osa (inimesel 28.arengupäev). Ürgsoolest areneb seedeelundkond ja hingamiselundkond Neel (neelutaskud ja mis neist areneb)
A- lõpuse kaas B- kõhuuim C- rinnauim D- pärakuuim E- küljejoon F- sabauim G- seljauimed Sigimine Kalad on lahksugulised: emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isakalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal väljutatakse muna- ja seemnerakud vette. Seega on kaladel kehaväline viljastumine. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. Kahepaiksed Sabata konnad sabakonnad 36 Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud elama nii vees, kui ka maismaal. Sigimiseks
Larvi eluvorm ja selle eksisteerimise põhjused 1) seotud toitumisega, aitab noorjärkudel dispergeeruda vanematest eemale. 2) Dispersioon, mis veeparasiitide puhul on õige – otsivad peremeest, kus toituda, paljuneda Larve on raske identifitseerida. Dispersioon – enamik põhjaorganisme on sessiilsed või liiguvad väga piiratult. Järglased lähevad vanematest eemale – pole aktiivsed liikujad, piisab, kuid edasi vesi edasi. See on iseloomulik mittetoitujate larvide puhul –neil toit rebukotiga kaasas. Väga kaugele ei minda, sest seal juba teised tingimused. Kui vanemad on järglaste andmiseni suutnud ellu jääda selles piirkonnas, on ka järglastele selles piirkonnas ellujäämine garanteeritud. Kes ei pea kaugele minema, ei pea rebukotti kandma, kinnituvad ja uus elu – seda staadiumit kõikjal. Kui larvistaadiumi pikkuseks on kuni 6 tundi, siis larv võib liikuda kuni 0,1 km kaugusele, kui 1-2
definitiivse endodermi rakkude poolt (läbivad MET) Endoderm paikneb algselt nö, lehena rullub hiljem torujaks struktuuriks (toru moodustumine algab otstest ja lõppeb keskel) – tekib ürgsool, mida ümbritseb mesoderm Ürgsool regionaliseerub dorso-ventraalsel ja anterio-posterioorsel teljel (WNT, BMP, FGF) – jaotub eessoole ja tagasoole piirkonnaks; lisandub kesksoole piirkond Kesksool ühenduses rebukotiga (rebujuha); tagasoolest sopistub välja allantois (kusekott) Sooltoru moodustumisel külgplaadi mesodermi mesenhümaalsed rakud (soole silelihased) ümbritsevad endodermi (vooderdab sooltoru ja näärmed) Eessool: neel, söögitoru, magu, osa 12 sõrmiksoolest, neelutaskute näärmete epiteel, hingamiselundid, maks, sapipõis, pankreas Kesksool: 12 sõrmik- tühisool - niudesool = peensool, umbsool- ussiripik- ülenev ja ristikäärsool= jämesoole I osa
Viljastamata marjatera d. ----------------------------------------------------- e. Viljastatud marjatera täituva perivitelliinõõnega f. Paisunud marjatera g. Marjatera esimeste jagunemiste ajal h. Moorula i. Blastula j. Gastrula k. Loode silmtäpi staadiumis l. ---------------------------------------------------- m. Koorumine n. ---------------------------------------------------- o. Eelvastne (rebukotiga) toitub rebukoti sisust p. Vastne (läheb üle välisele toitumisele) q. Maim (alates soomuskatte tekkimisest) r. Samasuvine (ühe suve vanuseks kasvanud kala 8. Karpkala ja vikerforelli kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused. a. Paljundamine: Karpkala kudemine üle 20 kraadise vee juures, loote kiire areng, lühike inkubeerimiseaeg (4päeva), vajab hormonaalset stimulatsiooni, suur viljakus, peen mari, kleepuv mari
annaabi.ee 
