1. Marjakultuuride (sõstarde) kasvatamine 2. Tehnoloogilised võtted 3. Masinad (sobivus antud tehnoloogiasse) 4. Tehnilised lahendused ??? 5. Külvi rajamine Reavahe laius sõltub hiljem reavahede hooldamiseks kasutavate masinate ja harimisriistade laiusest. Hilisemate tööde lihtsustamiseks tuleks koostada istutusskeem, kuhu märgitakse ridade kaupa sordid, kvartalite vahed jne. Kui istandikus kasvatatakse erineva valmimisajaga sorte, siis need tuleks koristustööde hõlbustamiseks paigutada hte kvartalisse. Masinkoristuse korral pole istandiku kvartaliteks jagamine vajalik, kuid ühele reale peaks istutama sama sordi
piklikmunajas või munajad, õied 2 -või 3kaupa keskmiste varrelehtede kaenlas, võrdlemisi suured, läbimõõduga 20-30mm. Kroonlehed kahvaturoosad kuni valged. Vili koosneb 15-22 osaviljast. Õitseb juunist - septembrini. Tööstuslikud kultuurid asuvad Ukrainas ja Põhja-Kaukaasias. Võimalikult vara kevadel külvatakse altee niisutatult ja kergelt kuivatatud seemned 1-2cm sügavusele. Reavahe 60cm, külvinorm 8-10kg/ha. Taimed tärkavad 8-18päeva pärast. Et reavahede harimist õigeaegselt alustada, soovitatakse külvata koos kiiresti tärkava salati või sinepiga, et read oleksid nähtavad. Salati -või sinepitaimed eemaldatakse pärast altee tärkamist. Vastavalt vajadusele kohendatakse reavahesid ja puhastatakse read umbrohust. Saak kogutakse 2 -või 3-aastaselt taimedelt hilissügisel. Ravimina kasutatakse juuri - radix Althaeae. Juured kaevatakse või küntakse maa seest välja,
• Kevadel kultiveeritakse • Enne kilepanekut kultiveeritakse vastavalt vajadusele 2...3 korda • Lõimiselt eelistab keskmise raskusega muldi (ls2, ls3, sl) • Nõrgalt happelised mullad; Viljandi, Lõuna-Tartumaa • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Maasikaistandike planeerimisel tuleb külvikorda viia ka teisi kultuure Mullaharimine • Maasikaistandikus algab mullaharimine kinnitallatud reavahede kobestamisega pärast istutamist • Kultivaatori sektsoonidele paigalatatakse kaitseorganid või ühepoolsed lõikekäpad maasikareapoolsesse külge Maasikastandus kilemultšiga • Eestis on levinumad musta kilemultš ja põhumultš • Kilega multšimine aitab hoida mullaniiskust, tõrjub umbrohte, vähendab kulusid herbitsiididele ja parandab viljade kvaliteeti • Kilemultšil kasvatades valmib saak umbes nädal varem • Musta kile miinuseks on liigne kuumenemine suvel
• Kurk kasvab hästi ühtlaselt parasniiskel mullal, kuid vältida tuleks kasvukohti kus vihmastel suvedel on pikemaajalise liigniiskuse oht. Optimaalne põhjavee tase on 70-100 cm. Istutuseelsed ja kasvuaegsed mullaharimistööd. • Istutuseelsed - Kevadel äestamine ja kutiveerimine umbrohtude puhul ja vajadusel põllu rullimine (põua puhul). Võib ka sügavfreesida. Oluline on tagada tuulevaikne kasvukoht. • Kasvuaegsed- Kobestamine kasvuperioodil 3...4 korda (kuni reavahede kinnikasvamiseni).Esimesel kobestamisel taimi idulehtedeni mullata, ilma et juuri ja vart vigastaks. Katteloori kasutamine öökülmade puhul. Öökülmakahjustusi aitab vältida ka vihmutussüsteemi kasutamine. Põua puhul kord nädalas niisutada. • https://www.youtube.com/watch?v=MQB76iIKfPo • https://www.youtube.com/watch?v=yK_4EA9ZKuc Pinnase ettevalmistus. Väetamine. • Kurk on nõuab viljakat mulda ja reageerib väga hästi orgaaniliste
Reavahe 20-25cm. sügavus 1-3cm Seller (pildl juurseller; varsseller) Külmakindel Muld peab olema viljakas Kui ei ole kasvuhoonet, on Reavahede kobestamine Koristatakse enne püsivate 2-aastane Juurdunud taimed taluvad Raskem huumuse- ja mõtekas istikud osta Umbrohutõrje öökülmade saabumist Juurseller on ümarik, öökülma (täiskasvanud taim toiteaine rikkamatel Istutatakse mai keskpaigast Pealtvõetamine Märku annab lehtede
juuli alguses. Paari nädala võrra kiirendab saagi algust ka porgandikülvi katmine kattelooriga. Peale mikrokliima parandamise kaitseb katteloor porgandit tõhusalt ka porgandi - lehekirbu ja porgandikärbse kahjustuse eest. Hooldustööd seisnevad peamiselt mulla õigeaegses kobestamises, umbrohu hävitamises ja porganditaimiku harvendamises. Mulla kobestamist (kooriku purustamist) ja umbrohu hävitamist tuleb alustada juba enne porgandi tärkamist. Reavahede harimist enne tärkamist võimaldavad markeertaimed. Kasvuajal tuleb reavahesid harida vastavalt vajadusele olenevalt mulla pealispinna tihenemisest ja umbrohtumisest. Ilma täppiskülvikuta õnnestub harva külvata porgandit optimaalse tihedusega. Enamasti vajab taimik harvendamist. Esimest korda on soovitav harvendada võimalikult vara, juba 10. - 15. päeval pärast tärkamist, jättes vahed 1 - 2 cm. Teist korda tuleks harvendada 2 - 3 nädalat pärast esimest harvendamist
vajab idanemiseks palju niiskust. Ka on tasaselt põllult sügisel parem kombainiga koristada, sest sojataimel on esimesed kaunad küllalt maapinna lähedal (8-10 cm). 7 3.5 Seemnete töötlemine Parim viis lämmastiku siduvate bakterite mulda viimiseks on seemnete inokuleerimine (töötlemine) bakterite preparaadiga. Ükskord mulda viidud bakterite populatsioon püsib mullas aktiivsena kaua aega. 3.6 Hooldamine, umbrohutõrje Hooldamine seisneb reavahede harimises mulla kobestamiseks ja mehaaniliseks umbrohutõrjeks. Keemiliseks umbrohutõrjeks soovitatakse sojaoa kasvatamisel kasutada järgmisi herbitsiide: Stomp, Treflan-R ja Ronstar. 3.7 Koristamine Sojauba on bioloogiliselt küps, kui vars ja taim on kollased ja lehed on kollased või varisenud. Sel ajal on kõige suurem õli ja toorproteiini sisaldus seemnetes. Seemnete niiskus on 45-55%. Kauntega taim, millelt on lehed varisenud, jääb püsti seisma ning võib koristada kombainiga
laastulõikamisega siin tegemist ei ole. 23. Mullafreesi ülesanne, agronõuded ja liigitus. Mullafrees on sundaktiivne mullaharimismasin, mille tööseadiseks on sundajami abil ümber rõhttelje pöörlev ja vetruvate või jäikade tööosadega (nugadega, sõrmedega, konksudega) varustatud rootor freestrummel. Mullafrees on kasutatav mittekivilistel muldadel külvieelsel, künnijärgsel ja künnieelsel harimisel, samuti reaskultuuride kasvuaegsel hooldamisel (reavahede harimisel) ja põldude töötlemisel pärast saagikoristust. Vastavalt sellele on mullareesil järgmised ülesanded: 1) mulla intensiivne kobestamine ja segamine külvieelselt; 2) umbrohu hävitamine juurte läbilõikamise ja väljarebimisega, ning umbrohuseemnete mullaga katmisega; 3) väetiste mullaga segamine; 4) künniviilide ja -mätaste purustamine; 5) rohukamara (söödimaa) purustamine; 6) teravilja-, maisi jms tüüstiku purustamine ja mullaga segamine;
Kokkuvõte annab selged ja konkreetsed vastused sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele, autori hinnangu tehtud töö tulemuslikkusele. 8. Vormistus Vormistus annab kuni 20 punkti (iga aspekt annab kuni 5 punkti). Hindab retsensent. Aspekt Maksimaalse soorituse kirjeldus Teksti suuruse, reavahede, Tekst ja pealkirjad on õiges kirjas ja õige suurusega, joondamise, pealkirjade, korrektselt joondatud. Joonised on nummerdatud, diagrammide jooniste, tabelite pealkirjastatud, allikatele on viidatud. Tabelid on loetavad, kasutamine. Töö üldilme. arusaadavad, pealkirjastatud ja nummerdatud, kogu töö ulatuses ühtselt vormistatud. Töö üldilme on esteetiline.
Väetistele reageerib hästi. Eelistab kergeid viljakaid muldi, risttolmleja.Maisipõllu ettevalmistamisel haritakse mulda umbrohtude hävitamiseks,mulla õhustamiseks ja niiskuse säilitamiseks. Seemned valmistatakse külviks ette tehastes. Mais külva-takse, kui mulla temp on 8-10 C.Teraks kasvatamisel külvatakse mais laiarealiselt tääpiskülvis või ruutpesiti. Ridade või pesade kaugus on 70-90 cm.Külvisenorm 10-25 kg/ha.Külvisügavus 4-8 cm.Äestatakse, reavahede harimine, keemiline umbrohu-tõrje, niisutatakse. Koristatakse täisküpsuses maisikombainiga. 36)Hirss, sorgo, riis. Hirss-tarvitatakse toiduks tangudena, söödaks. Väike seemnekulu, vähenõudlikkus kasvutingimuste suhtes ja hea haigus-ning kahjurikindlus. Kaks liiki-harilik ja itaalia hirss.Kasvatatakse Hiinas, Kesk-Aasias, Kesk-ja IdaEuroopas.Valguse ja soojanõudlik. Min idanemistemp 8-10 C. Talub kõrget õhutemp.Vett ökonoomselt kasutav. Kasvab hästi
Väetistele reageerib hästi. Eelistab kergeid viljakaid muldi, risttolmleja.Maisipõllu ettevalmistamisel haritakse mulda umbrohtude hävitamiseks,mulla õhustamiseks ja niiskuse säilitamiseks. Seemned valmistatakse külviks ette tehastes. Mais külva- takse, kui mulla temp on 8-10 C.Teraks kasvatamisel külvatakse mais laiarealiselt tääpiskülvis või ruutpesiti. Ridade või pesade kaugus on 70-90 cm.Külvisenorm 10- 25 kg/ha.Külvisügavus 4-8 cm.Äestatakse, reavahede harimine, keemiline umbrohu- tõrje, niisutatakse. Koristatakse täisküpsuses maisikombainiga. 36)Hirss, sorgo, riis. Hirss-tarvitatakse toiduks tangudena, söödaks. Väike seemnekulu, vähenõudlikkus kasvutingimuste suhtes ja hea haigus-ning kahjurikindlus. Kaks liiki-harilik ja itaalia hirss.Kasvatatakse Hiinas, Kesk-Aasias, Kesk-ja IdaEuroopas.Valguse ja soojanõudlik. Min idanemistemp 8-10 C. Talub kõrget õhutemp.Vett ökonoomselt kasutav
Vanem ja tihedam kaera taimik on hea konkurentsivõimega umbrohtude suhtes. Teravilju tuleb äestada nii tugevasti kui võimalik. Teraviljataimed võivad olla lamandunud, kuid mitte väljakistud ega juured mullast väljas. Mitmeaastaste umbrohtude (juurumbrohtude) nagu h. orashein, põldohakas, põldpiimohakas jt. puhul on efektiivsemaks hanijalg tööorganitega vaheltharija. Kui reavahe on umbes 16 cm (ja rohkem), saab teostada reavahede harimist. Kombinatsioonis vaheltharija ja äke teevad parima töö. Vaheltharija poolt äralõigatud mullakiht murendatakse äkke poolt ja umbrohud kammitakse paremini välja. Äkkega saab harida mitu korda, vaheltharijaga aga enamasti vaid ühe korra vegetatsiooniperioodi jooksul, sest hilisemates kasvufaasides on oht kultuurtaimi vigastada suurem. Mida suurem on mullakattuvus teraviljadel võrsumisest pea moodustamiseni, seda tugevamini surutakse umbrohtumist tagasi
S-piisid iseloomustab hea elastsus. Elastsus on oluline kiviste muldade harimisel, vibreerivus aga vähendab pii veotakistust. Hästi fibreeriv käpp kisub ja raputab mullast paremini välja umbrohtude juuri ja võsundeid. 1. Ei ummistu taimejäänustega 2. Talub hästi kive 3. Eriveotakistus on tunduvalt väiksem 4. Hea umbrohutõrje Rõhtlõiketeradega hanijalgkäpad sobivad hästi umbrohujuurte läbilõikamiseks, mistõttu neid kasutatakse valdavalt reaskultuuride reavahede harimiseks ja kõrrekoorimisel. Mullaharimise täiendseadistena on enamkasutusel kultivaatori raamile vedrustatult kinnitatud silurplaat (plaatlibisti), varbrull (varbrulläke) ja hariäke (kammäke). Silurplaat paigaldatakse kas kultivaatorikäppade (-piide) ette, taha või ette ja taha. Varbrull paikneb tavaliselt taga või ees ja taga, hariäke aga ainult taga. 124. Rullimine, ülesanne, mõju mulla õhu- ja veerežiimile. Silerull, Cambridge rull, rõngasrihvelrull, kiilrõngasrull,
toimega ja vähem ohtlikud veeorganismidele. Aladel, kus keskkonna kemikaalidega saastumise oht on eriti suur (karstialad, läheduses olevad veekogud jm), tuleks loobuda kultuuride kasvatamisest, mille puhul ei saa läbi ilma keemiliste taimekaitsevahendite kasutamiseta. Kaaluda tuleks alternatiivsete taimekaitsevõtete kasutamist. Aianduses ning köögiviljanduses, vähemal määral teistes taimekasvatuse valdkondades, on võimalik kasutada bioloogilisi tõrjemeetodeid, reavahede kattematerjali ning multsi, katteloori jm. Kasulike putukate arvukuse hoidmiseks tuleb jätta põldude ümber kaitsealad. 8.2 Taimekaitsevahendid ja nende kasutamine Taimekaitsevahend on toimeaine või seda sisaldav valmistis, mis on ette nähtud: · taime ja taimse saaduse kaitseks taimekahjustajate eest või nende mõju vältimiseks; · taimede eluprotsessi mõjutamiseks muul viisil kui toitainena (näiteks kasvuregulaatorid); · taimsete saaduste säilitamiseks juhul, mille suhtes ei
. Ikoonijada TEXT – kirjutamine ja parandamine – MTEXT – mitmeralise teksti kirjutamine; – DTEXT – üheralise teksti kirjutamine; – DDEDIT – teksti muutmine ja parandamine; – FIND – otsing; – SPELL – õigekirja kontroll (eestikeelset pole); – STYLE – kirjapidi seadistus (alusfaili valik, kirja kalle jne.); – SCALETEXT – teksti kõrguse seadistamine; – JUSTIFYTEXT – teksti asukoha täppishäälestus; – SPACETRANS – teksti reavahede seadistus. . . . . . . . . . . . . . . . . ÜLESANNE I Pinnatükk 173 Mõõtmestamise ikoonijada Dimensioning (võimalusi suhteliselt vähe, ja ei saa paindlikult kasutada, seetõttu on otstarbekam kasutada käsku DIM ja tama alamkäske) – DIMLIN – joonmõõtmed;
annaabi.ee 
