hetkemeeleoludest tekkinud muljeid,meeleoluvarjundeid,ning mõjutas selles suunas ka kirjandust,muusikat,lavakunsti.Esindajateks vennad Edmond ja Jules de Goncourt. Sümbolism tekkis Prantsusmaal 19. saj. lõpul.Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistlik õpetus kahe maailma-reaalse ja ideaalse- olemasolust.Sümbol on sümbolistidele kujund,mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada.Sümbolistid loobusid tegelikkuse tõepärasest kujutamisest-nad vastandusid realistidele ja naturalistidele,samuti olid nad romantilise ilutsemise vastu.Esindaja nt. Ch. Baudelaire. Estetismi aluseks on kunsti sõltumatuse idee.Kunsti eesmärk on temas eneses.Estetism rõhutab esteetilise põhimõtte olulisust kirjanduses ja kunstis.Esindaja nt. O. Wilde Õnnelik Prints. Uusromantism Saksa ja Põhjamaade kirjanduses nim. sümbolismile lähedasi voole üldnimetusega uusromantism,sest tegemist on romantismi põhimõtete ja kohalike traditsioonide ning modernistlike võtete ja
Sümbolism 19. saj lõpul Prantsusmaal tekkinud. Sümbol on kujund, mille kaudu on võimalik täiuslike ideid tabada. See esindab teispoolsust ideaalset maailma. Sümbolism on emotsionaalne, vihjeline, mitmetähenduslik, sisaldab seletamatut, selles peitvat ideed pole võimalik ära seletada. Sümbolism peab vihjama, sisendama, mitte otse ütlema. Sümbolistide vaadete aluseks on Plaatoni idealistlik õpetus kahe maailma reaalse ja ideaalse olemasolust. Sümbolistid vastandusid realistidele ja naturalistidele. Nende teostust peegeldub hingeline kriis, domineerivad nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painajalikud surmamõtted, loomingule on iseloomulik meelolulisus, assotsiatsioonide mäng, erinevate aistingute liitmine. Sümbolistid võtsid kasutusele vabavärsi. Autorid: Rimbond, Maurice, Materlinck, Rilke, Wilde, Blok, Ernst Enno.
1830 http://www.artrenewal.org/artwork/048/48/22530/liberty_leading_the_people_(28th_j uly_1830)-large.jpg Realismi ajalugu Klassitsism ja romantism olid elukauged kunstistiilid, sest nad idealiseerisid minevikku. 19.saj keskel alustasid tegutsemist realistid, kes huvitusid oma kaasajast, tavalistest inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda reaalsust ( loodust, inimesi jne.) edasi loomutruult, ilma ilustamata ja moonutamata. Realistidele ei jäänud märkamata ka elu varjuküljed ning need kajastusid nende loomingus. Paljud realistid püüdsid aidata kaasa ka ühiskonna puuduste likvideerimisele. 19.saj. lõpul töötasid kriitilised realistid. Tekke koht Prantsusmaa Realismi üldtunnused Side looduse ja talurahvaga Maaliti enda ümber nähtut Tõepärane pilt tegelikusest Objektiivsus Rõhutakse ülespuhutust või liigset kunstipära Realismi maalikunsti omadused Suurte piltide maalimine
Realism 19.saj 1. poolel sai Prantsusmaal alguse uus kunstistiil, mida nimetatakse realismiks. Kunstilt nõuti, et ta aitaks lahendada ühiskondlikke probleeme. Selleks pidi kunst olema võimalikult objektiivne ning andma hea ettekujutuse reaalsest elust. Realism seadis oma eesmärgiks tõsielu kujutamise. Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Realistidele oli iseloomulik huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus. Kunstnik pidi kujutama seda, mida ta näeb ja nii, nagu näeb, ilma ilustamata ning idealiseerimata. Seega: realistlik maalikunstnik maalis maastikumaali, olustikumaali, portreed ja natüürmorti. Uued jooned saavad kõigepealt alguse maastikumaalis, esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Jean Francois Millet (1814 1875) Talupoegade maalija
,,Realism ja Eesti rahvusliku kunsti algus" Realism kunstivallas on 19.sajandi esimesel poolel G. Courberti rajatud maalistiil, mis tekkis Prantsusmaal. See on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Selle kunstivoolu tähe all sündis ka eesti rahvuslik kunst. Varasemal ajal andsid tooni siin elavad sakslased. Esimesi silmapaistvaid kunstnikke Eestis olid Johann Köler, kes töötas peamiselt Peterburis. August Weizenberg, kes oli esimene skulptor, kõige akadeemilisemat laadi kunstnik, modelleeris põhiliselt mütoloogia ja allegooria teemat ning eesti muistendeid. Põhilise materjalina kasutas marmorit. Kõige realistlikumat laadi kunstnik, skulptor oli Amandus Adamson. Teda huvitas eesti mütoloogia ja rahvaluule. Tuntuks sai suurte monumentide loojana, kuid lemmikmaterjaliks oli pirnipuu. Realismi ajal ka...
REALISM Klassitsism ja romantism olid elukauged kunstistiilid, sest nad idealiseerisid minevikku. 19.saj keskel alustasid tegutsemist realistid, kes huvitusid oma kaasajast, tavalistest inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda reaalsust ( loodust, inimesi jne.) edasi loomutruult, ilma ilustamata ja moonutamata. Realistidele ei jäänud märkamata ka elu varjuküljed ning need kajastusid nende loomingus. Paljud realistid püüdsid aidata kaasa ka ühiskonna puuduste likvideerimisele. 19.saj. lõpul töötasid kriitilised realistid. MAALIKUNST. 19.saj keskel alustasid tööd nn Barbizoni koolkonna kunstnikud.See oli kunstnike rühmitus, kes elasid ja töötasid Pariisi lähedal Barbizoni külas. Nad maalisid otse vabas looduses natuurist. Tegid palju loodusetüüde
V: Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. 5) KUIDAS VÄRVISID IMPRESSIONISTID VARJE? V: Varjudemäng. Ka varjudele anti oma värv - nt vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. 6) MILLE POOLEST ERINESID IMPRESSIONISTID JA REALISTID? V: Realistidele oli oluline hetke kujutamine - nad kujutasid reaalset elu, reaalset olemasolevat asja. Impressionistid seevastu kujutasid kõike ilusat, jättes välja ebaolulise. 7) TEA IMPRESSIONISTE, NENDE TÖID JA MAALITEMAATIKAT. V: 1) ÉDOUARD MANET (1832 1883) Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski
õpetus kahemaailma reaalse ja ideaalse olemasolust. Reaalne on näiline maailm ehk ajutine peegeldab ideaalset, Ideaalne maailm on reaalse maailam taga. Ideaalset maailma suudab edasi anda vaid kunstnik kes oskab luua sümboleid. Sümbol kreeka keelest märki või tunnust. Sümbol esindab teistpoolsust-ideaalset maailma, sümbol on emotsionaale vihjeline, mitme tähenduslik , sisaldab seletamatut, sümbol nõuab lugejalt kaasamõtlemist. Sümbolistid vastandusid realistidele ja naturalistidele. Sümbolistide teostest peegeldub hingeline kriis, Domineerivad nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painalikud surmamõtted. Sümbolistid võtsid kasutusele vabavärsi ja liitsid teostest erinevad aistinugud. Autorid: Boudelaire, Verlaine, Artur Reinbaund, Oscar Wilde. Eestlased- Ernst Sten. a-punane e-sinine i-roheline o-kollane u-lilla ö-tumekollane ä-tumepunane õ-pruun ü-valge Oscar WIlde (16okt 1 854- 30nov 1900)30.09.2011
kirjanikuna) Nobeli kirjanduspreemia vääriliseks. Kahtlemata ei määra nahavärv kirjaniku loomingu taset, samuti pole Morrisoni puhul tegemist viimase aastakümne jooksul tähtsamate kirjandusauhindade jagamisel täheldatava minoriteedipoliitikaga. Toni Morrison on aga ise rõhutanud afro-ameerika kultuurikonteksti tähtsust nii oma loomingu ainestikus kui ka lugejaskonnas, kellele ta romaanid on suunatud. Kirjutamisstiililt sarnaneb Morrison paljuski Lõuna-Ameerika maagilistele realistidele (Alejo Carpentier, Gabriel García Márquez, José Donoso jt), kelle loomingus segunevad üleloomulik ja realistlik. Morrison on meisterlik jutuvestja; tegelaste elusaatused moodustuvad väikestest jutukatketest, meenutustest ja nägemustest, mis raamatu nii põnevaks teevad, et seda on raske enne lõppu käest panna. Enamik elusaatusi on traagilised, tulvil enam või vähem võikaid sündmusi. Kuidas teisiti
hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes esikkogu "Päevapildid". Luule räägib armastusest, selle saamisest ja saamatusest. Andrus Kivirähk Õppis ajakirjandust Tartu Ülikoolis ja tegutseb ajakirjanikuna. Kirjutab jutte, näidendeid ja romaane. 2000.a. ilmus postmodernistlik romaan ,,Rehepapp", kus põimuvad eesti rahvaluule ja 19.sajandi külakultuur ja tänapäev. Tegevus toimub 19. Sajandil, aga vastupidiselt eesti realistidele, kes kujutasid eestlaste kannatusi teoorjuse päevil, kujutab Kivirähk eestlasi elurõõmaste varastena, kelle põhimõte on, et mõisa köis las lohiseb. Nad meisterdavad kratte, et see neile teistelt varandust kokku tassiks ja varastavad mõisnikelt. Nad tüssavad rehepapi abiga isegi saatanat. Ajalooliselt pole see tõene, kuid autor tahabki rõhutada, et eestlastel on aeg rehepaplikust mõtteviisist üle saada, et oma riiki arendada.
Ravib lootusetusetunnet ja sisendab eneseusku. See on kõrgeima mina värv, hingeline, rahustav ja peatav. Violetne puhastab sügavalt meie kudesid ja annab inspiratsiooni ning tahtmist teenida inimkonda, tuua maailma valgust, armastust ja rahu. Kunstnikule annab see värv tagasi meelerahu. 5 Mõju inimesele Violetne äratab tugevaid tundeid. Igaühele see värv ei sobi, eriti realistidele ,kes on kõvasti kinni maailma ainelises pooles. Violetsete toonidega liialdamine võib tekitada ulmelisust, sallimatust, ülitundlikkust ja pateetilisust ning igapäevamured jäävad lahendamata. Violetset kasutatakse psüühiliste häirete, närvihaiguste ja liigse söögiisu puhul. Violetne ei sobi aga depressiooniga, siis aitavad sinine ja roheline. Kui oled kurb, siis võib lilla värv süvendada sinu nukrameelsust veelgi.
sümbol on sümbolistisdele kujund, mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tagada. see esitab teistpoolsust - ideaalset maailma. sümbol on emotsionaalne, vihjeline, mitmetähenduslik see sisaldab seletamatut sümbolis peituvat ideed pole võimalik lõpuni ära seletada. sümbol peab vihjama, sisendama, mitte otse ütlema. sümbolistide vaadete aluseks on plaatoni idealistlik õpetus kahe maailma - reaalse ja ideaalse olemasolust. sümbolistid vastandasid realistidele ja naturalistidele.sümbolistide teostes peegeldub hingeline kriis, domineerivad nukrus, ükiskõiksus maailma vastu, painajalikud surmamõtted, nende loomingule on iseloomulik meloodilisus, assotsatsioonide mäng, erinevate aistingute liitmine. sümbolistid võitsid kasutusele vabavärsi. esindaja: Arthur Rimband, Maurice Maeterlinck, austria päritolu Rainer Maria Rilke, Oskar Wilde, William Butler Yeats, Aleksander Blok, eestist Ernst Enno.
pikalt üksilduse olemusel peatuda, võib luuletus ilmutada seda seisundit, kirjeldades üksildast lindu, nagu teeb Baudelaire oma ,,Albatrossis". 1886 avaldasid sümbolistid oma esimese manifesti ,,La Figura", milles J. Moreasi andis voolule ka nimetuse. Manifestis tunnistasid sümbolistid ühelt poolt tegelikkust ja teiselt poolt ideaalide maailma. Oma esimeses manifestis puudusid neil ühtsed seisukohad. Sümbolistid loobusid tegelikkuse tõepärasest kujutamisest nad vastandusid realistidele ja naturalistidele, samuti olid nad romantilise luule ilutsemise vastu. Sümbolistid püüdlesid alateadvusliku, irratsionaalse poole, nägid sümbolismis kunstilise mõtlemise uut tasandit. Oma teostes loobusid nad konkreetsetest süzeedest. Nad pöörasid suurt tähelepanu sõnavarale, tõid kasutusele vabavärsi ja metafoorid. Luuleloomingut mõtestati sageli keelemaagilise ja müstilise toiminguna, kus kõlade ja
harmoonilisematega. Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. (http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kunst%29) Realismilt nõuti, et ta aitaks lahendada ühiskondlikke probleeme. Selleks pidi kunst olema võimalikult objektiivne ning andma hea ettekujutuse reaalsest elust. Realism seadis oma eesmärgiks tõsielu kujutamise. Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Realistidele oli iseloomulik huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus. Kunstnik pidi kujutama seda, mida ta näeb ja nii, nagu näeb, ilma ilustamata ning idealiseerimata. Seega: realistlik maalikunstnik maalis maastikumaali, olustikumaali, portreed ja natüürmorti. Uued jooned saavad kõigepealt alguse maastikumaalis, esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks.
Realismi ajastu esimese perioodi tähtsamad kirjanikud olid Vilde, Karl August Hermann, Juhan ja Jakob Liiv, August Kitzberg, Ernst Peterson-Särgava. Eesti esimese põlvkonna realistide kõrvale tõusis 20. sajandi algusaastail rida noori kirjanikke. Need olid Jakob Mändmets, Tammsaare, Friedebert Tuglas, Mait Metsanurk, Jaan Lintrop, Oskar Luts. Kuigi nende looming hargnes hiljem eri suundadesse, alustasid nad kõik realismi voolusängis. Uue põlvkonna realistidele oli iseloomulik, et tegelaste elusaatust ei määra enam eeskätt välised olud, vaid vähemalt samaväärselt tema enda individuaalsus iseloom, eluhoiak, kompleksid ja elueesmärgid. 2) Eduard Vilde elu ja looming (romaanid "Külmale maale" ja "Mäeküla piimamees", ajalooliste romaanide triloogia, näidendid "Tabamata ime" ja "Pisuhänd") Elulugu Eduard Vilde oli meie suurim kriitilise realismi perioodi kirjanik. Kirjanduslikku tegevust alustas
Sajandivahetusel astus Vilde kõrvale teine teravalt kriitilise eluvaatega realist Ernst Peterson-Särgava (1869-1958). Vildet mõjutas tugevasti saksa kirjandus, Särgavat aga vene kirjandus. Eesti esimese põlvkonna realistide kõrvale tõusis 20. sajandi algusaastail rida noori kirjanikke. N. Tammsaare, FR. Tuglas, M. Metsanurk, O. Luts jt. Kuigi nende looming hargnes hiljem eri suundadesse, alustasid nad kõik realismi voolusängist. Uue põlvkonna realistidele on iseloomuli, et tegelase elusaatust ei määra enam eeskätt välised olud, vaid vähemalt samaväärselt tema enda individuaalsus iseloom, eluhoiak, kompleksid, elueesmärgid. EDUARD VILDE 18651933 Elulugu Vilde lapsepõlve ja noorukipõlve kodud on kolm Põhja-Eesti mõisa. Ta sündis 4. märtsil 1865. aastal Virumaal Simuna kihelkonnas väikeses Pudivere mõisas kupja pojana. Vildel oli ka 8 aastat noorem
romaane. Teos on humoorikas, satiiriliselt terav. Leidlapse lugusid kirjutati väga palju nii, et lugu algas punktist A ja liigub punkti B. ''Tom Jones'' on 100% väljamõeldud lugu, mille eesmärk on konkreetselt vaadelda Inglismaad topograafilise romaani alge. Inspiratsiooni sai Cervantes'e ''Don Quiote-st''. Tom Jones on üksik hing, ekslik inimene, kes teeb vigu ja autor ei püüa neid vigu varjata. Autor kujutab teda tavalise inimesena, mitte kangelasena. Inglise realistidele oli omane panna oma loo tegelane kodumaale. Reisikiri asenduski reisiga oma enda kodumaal, aga see pole päevikulaadne vorm, autor ise kõneleb sellest. Autor annab koguaeg vihjeid, et midagi hakkab juhtuma ja sellega on koguaeg pinge õhus. ''Jonathan Wilde'' toob esile allilma probleemid. Kuna teose aluseks samanimeline inimene, siis on tegu mingis mõttes dokumentaalkirjandusega. Sedalaadi kirjandus kordub ka 18. ja 19. sajandil, toodi paralleele kurjategijate ja ühiskonna tippude vahel
sajandi realistid kasutavad Scoti meetodit. ) Leidlapse lugusid kirjutatakse tohutult palju, kus lugu algab mingist punktist ja lõppeb mingisse punkti. Fieldingu lugu on lihtsalt väljamõeldud, ta ei pretendeeri millelegi. Fieldingi puhul enam ei käida reisimas kuskil ja seos päevikute ja kirjade jms valgustuseelste aegadega pole enam tuntav. See ongi selline väljamõeldud lugu(,,Tom Jones e ühe leidlapse lugu,,), mille eesmärgiks on näiteks konkreetselt vaadelda Inglismaad.Inglise realistidele omane ka võtta tegelane ja panna tegelane ta oma kodumaale. Reis omal kodumaal. Sellest ei peeta päevikut, vaid sellest kõneleb autor. Siin on narratiiv, mis kerib end elavamalt. On huvitavam lugeda, kui Swifti. Autor annab ka vihjeid, et nüüd hakkab juhtuma ja loob pingeid ja lugeja loeb edasi. Kui Scotti puhul on väga põnevad lood, armastuslood jne, siis Fieldingi puhul ka satub tegelane mingitesse seiklustesse jne. Aga need on siiski erinevad. 7. loeng 20.10.2011
annaabi.ee 
