teenused. (2, 61) Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud rahaga või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Turuväärtus on summa, mille eest on võimalik müüa, võimis tuleb vara eest tasuda aktiivsel turul toimuva tehingu käigus. Neto realiseerimismaksumus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on mahaarvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. (3, 185) Bilansi kirjed: VARUD Tooraine ja materjal Tooraine Materjal Kütus Lõpetamata toodang 4 Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad
otseselt seotud transpordikulud, pakkimine, tarnega seotud kindlustusmakse jm Tootmiskulud- otseselt tootmisega seotud kulud (materjali maksumus, tööliste palk jne) ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest (tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimismaksumus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. VARUDE ARVESTUS Soetushinnas arvel olevate varude arvestamiseks kasutatakse: 1. perioodiline arvestus 2. pidev arvestus Perioodiline arvestussüsteem: 1. vara muutumist igapäevaselt ei arvestata, 2. algjääk ja sissetulekud kajastatakse kuluna, 3
lõppjääk;arvutatakse vara maksumus ja võetakse varana arvele) 2)pidev arvestus(sissetulekud ja väljaminekud kajastatakse koheselt,pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri,eeldab laoprogrammi) Kuludesse kandmis meetod: 1)individuaalmaksumuse meetod(tükimeetod) 2)FIFO(alles jääb see, mis on viimasena tulnud) 3)keskmise soetusmaksumuse meetod(võetakse kauba keskmine) Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Laoarvestuse vajadus: Laoarvestus on vajalik, et ettevõtja saaks täpse ülevaate oma varudest, selle muutumisest. Kulud, mis laoarvestusega kaasnevad:OSTUKULUD: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks, muud mittetagastatavad maksud, varade soetamisega seotud transpordikulud, pakkimine jne. TOOTMISKULUD: otseselt tootmisega seotud kulutused ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest. VÄIKEVAHENDITE ARVESTUS
.......................................................9 2.6.VÕRDLUS SME IFRS-IGA................................................................................9 SISSEJUHATUS 1. Iseseisvalt koostatud konspekt, RTJ 4 "VARUD", vastates järgmistele küsimustele: 1. RTJ 4 "Varud" ülesehitus 2. Millise rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga on juhend RTJ 4 kooskõlas? 3. Mõisted (varud, soetusmaksumus, õiglane väärtus, turuväärtus, neto realiseerimismaksumus) 4. Milliste varade arvestamisel ei rakendata RTJi 4 "Varud"? 5. Varude arvestusmeetodid esmasel arvelevõtmisel, soetusmaksumuse arvestusmeetodid ja arvestusmeetodid edasisel kajastamisel 6. Mis on konsignatsioonikaubad ja millise ettevõtte bilansis neid kajastatakse? 3 2. RTJ 4 "VARUD" ÜLESEHTUS 2.1. Eesmärgid ja koostamise alused
Ebatõenäoliselt laekuvad arved -364 -503 Nõuded ostjate vastu kokku 36 222 31 212 Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas 3.2. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. 3.3. Varud Varude hindamise aluseks on füüsiline inventuur. Bilansis hinnatakse varud lähtuvalt sellest, mis on madalam kas, soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Soetusmaksumus koosneb varude ostuhinnast ja väljaminekutest, milleta varud ei 10 oleks preaguses koguses ja olukorras. Neto realiseerimismaksumus on äritegevuse käigus saadav hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulud. Lõpetamata toodang ja valmistoodang on hinnatud tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmiskulutustest v.a. tootmispõhivara kulum.
18 Loetle põhivarade maksumused ja kirjelda nende sisu; •soetusmaksumus – varade omandamise või ehitamisega seotud kulud (põhivara hind, veokulud, montaaži ja seadistamiskulud, notaritasud, jne) ja põhivara rekonstrueerimisel lisanduvad rekonstrueerimiskulud. •põhivarade taastamismaksumus – kulutused põhivara taastamiseks nüüdisaegsetes tingimustes tootmiseks ja teenuste osutamiseks; •turuväärtus ehk realiseerimismaksumus – turuhind, millega saab põhivara müüa; •kasutusväärtus – vara kasutamisel müügituluna genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus; •bilansiline väärtus – netosumma, milles vara on bilansis kajastatud. See on soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused; •lõppväärtus ehk likvideerimismaksumus – põhivara väärtus tema tööea lõpus (mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse
01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, muudest mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega seotud otsestest veokuludest. Varude arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Allahindluse summa kajastatakse kasumiaruandekirjel "Käibevarade allahindlus". Materiaalne põhivara Materiaalse põhivara arvelevõtmine Põhivarad on varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 15 000 kroonist. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 15 000krooni, kantakse kasutusele võtmise hetkel täielikult kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Parendused
litsentsid jne.). 17. Loetle põhivarade maksumused ja kirjelda nende sisu; soetusmaksumus varade omandamise või ehitamisega seotud kulud (põhivara hind, veokulud, montaazi ja seadistamiskulud, notaritasud, jne) ja põhivara rekonstrueerimisel lisanduvad rekonstrueerimiskulud. _ põhivarade taastamismaksumus kulutused põhivara taastamiseks nüüdisaegsetes tingimustes tootmiseks ja teenuste osutamiseks; _ turuväärtus ehk realiseerimismaksumus turuhind, millega saab põhivara müüa; _ kasutusväärtus vara kasutamisel müügituluna genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus; _ bilansiline väärtus netosumma, milles vara on bilansis kajastatud. See on soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused; _ lõppväärtus ehk likvideerimismaksumus põhivara väärtus tema tööea lõpus (mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus
meetodit (FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse varude lõppjääki bilansis viimasena saabunud ja veel müümata partiide soetusmaksumuses). Materiaalsete väärtuste arvele võtmine toimub arve ning saatelehe alusel ja arvele võtmise õigsuse ning säilimise eest vastutavad selleks määratud isikud, kellega sõlmitakse materiaalse vastutuse leping. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus (müügihind miinus turustuskulud). Soetusmaksumuse ja neto realiseerimismaksumuse vahe kantakse aruandeaasta kuludesse. Bilansipäevaks tasutud kuid saamata (tarnija poolt lähetatud) kaup või materjal kajastatakse kontol "kaup teel". Bilansipäevaks varude eest teostatud ettemaksed kajastatakse bilansireal "ettemaks tarnijatele". Laoarvestust peetakse tarkvaraprogrammi WinShop abil. Arvestus toimub artiklite lõikes, nii koguseliselt kui summaliselt.
kapitali keskmise hinnaga. piirkasulikkus täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu piirkasum vt jääktulu (tulud muutuvkulud) pikaajalised finantsinvesteeringud tütar- ja sidusettevõtete aktsiad ja muud pikemaks perioodiks kui 1 aasta soetatud väärtpaberid, , Pikaajalised finantsinvesteeringud on bilansis kajastatud nende soetusmaksumuses, väljaarvatud juhtudel, kui nende realiseerimismaksumus on olnud püsivalt soetusmaksumusest madalam. portfelliinvesteeringud investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita Potentsiaalne lihtaktsia finantsinstrument või leping, mis annab õiguse omandada lihtaktsiat. Näited potentsiaalsetest lihtaktsiatest on: eelisaktsia, millega kaasneb õigus vahetada eelisaktsia lihtaktsiate vastu;
KAUPADE PIDEV ARVESTUSSÜSTEEM Konto Kaubad algsaldo + Deebetkäive (Kaubaostud) - Kreeditkäive (e. realiseeritud kaupade kulu) = konto Kaubad lõppsaldo Näide. Algsaldo oktoobri alguse seisuga oli 8000. Kauba ost ja müük oktoobris 20X9. a.: Kuupäev Tehing Müügi-summa Soetus- (realiseerimismaksumus) maksumus 02. oktoober ost - 9000 45 11. oktoober müük 12 000 7000 15. oktoober ost - 5000 22. oktoober müük 10 000 6000 Pidev arvestus: 02. oktoober D Kaup 9 000
seisund on halvenenud; · sarnaste varuobjektide turuhind on langenud; · teatud varuobjekte pole pikema aja vältel suudetud müüa ega kasutada ning eksisteerib kahtlus, kas neid suudetakse realiseerida mõistliku aja vältel [21]. Seega tuleb iga aruandeperioodi lõpul või inventuuri läbiviimisel kriitiliselt üle vaadata varude objektid ja nende maksumus [1: 125]. Juhul, kui varem allahinnatud varude neto realiseerimismaksumus hilisematel perioodidel taas tõuseb, tuleb varasem allahindlus tühistada, kajastades seda kulude vähendamisena [21]. Raamatupidamise Toimkonna juhendi nr 4 kohaselt kajastatakse varusid bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Kui väärtuse langus on püsiv ning varude netorealiseerimismaksumus langeb alla soetusmaksumuse, tuleb varud alla hinnata ja vahe kajastada kasumiaruandes kuluna
enne eralduspunkti · Individuaalsed kulud kaas- või kõrvaltoodete kulud pärast eralduspunkti 94 Kõrvaltoode · Juhul, kui mingi põhitoote tootmisprotsessi tulemusena saadakse väljundina ka veel mõni nn. kõrvaltoode (väheväärtuslik toode, mis ei ole iseenesest tootmisprotsessi eesmärk), võib selle üle arvestust pidada lihtsustatud viisil, võttes seda bilansis arvele neto realiseerimismaksumuses. Kõrvaltoote neto realiseerimismaksumus tuleb ühtlasi arvata maha põhitoote soetusmaksumusest. (IAS 2p12). 95 · Juhul, kui ühe ja sama tootmisprotsessi tulemusena valmivad samaaegselt mitu toodet ning ei ole võimalik täpselt eristada iga toote valmistamiseks tehtud kulutusi, peab ettevõte töötama välja metoodika tehtud kulutuste põhjendatud ja järjepidevaks jagamiseks toodetele ning järgima seda metoodikat aastast aastasse.
Investeerimine on vahendite mahutamine pikaajalise kasumi saamise eesmärgil. Pikaajalised finantsinvesteeringud tähendavad väärtpaberite (aktsiad, võlakirjad) soetamist pikaajalise (üle ühe aasta) kasu saamise eesmärgil. Pikaajalised finantsinvesteeringud arvestatakse bilansis soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest (maakleritasud, panga teenustasud, ekspertiisitasud jm). Kui pikaajalise finantsinvesteeringu (väärtpaberite) realiseerimismaksumus (bilansipäeva turuhind) on püsivalt madalam soetusmaksumusest, hinnatakse pikaajaline finantsinvesteering alla kuni realiseerimismaksumuseni. Kui turuhind tõuseb, hinnatakse üles kuid mitte rohkem kui soetusmaksumuseni. Pikaajalise finantsinvesteeringute maksumuse korrigeerimiseks võib kasutada kontraaktiva kontot "Pikaajaliste finantsinvesteeringute allahindlus". 6.2 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt, mida raamatupidamiskohustuslane hoiab
15 Lattu soetatud materjalid ja kaubad, mis ei lähe koheselt kasutusele ja hoitakse osakonnas, kantakse materiaalselt vastutava isiku arvele tema poolt vormistatud dokumendi alusel või on maksedokumendil märge materiaalselt vastutava isiku allkirjaga materjalide või kaupade vastuvõtmise kohta. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus (müügihind miinus turustuskulud). Soetusmaksumuse ja neto realiseerimismaksumuse vahe kantakse aruandeaasta kuludesse. 3.6 Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on alates 5000 .- kroonist ühiku kohta. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja otseselt soetamisega seotud kulutustest
otsesteks ja kaudseteks, viimasel juhul on loomakasvatuse põhitoodangu täisomahinna arvutamiseks sobilik järgmine üldistav valem: Loomakasvatuse põhitoodangu maksumus = 33 loomaliigi või -grupi otsekulud + tootmise üldkulude loomaliigi või -grupi osa + ettevõtte üldkulude loomaliigi või -grupi osa kõrvaltoodangu neto realiseerimismaksumus Kaasneva toodangu omahinna arvutamise metoodikaid on aegade jooksul olnud mitmesuguseid. 2003.a. kehtima hakanud Raamatupidamise seadust täpsustav RTJ 7 defineerib esmakordselt täiesti üheselt nii mõiste põllumajanduslik tegevus (ettevõtte poolt juhitav protsess, mille käigus toimub bioloogiliste varade muundumine põllumajanduslikuks toodanguks või uuteks bioloogilisteks varadeks, ), mõiste bioloogilised varad (loomne või taimne elusorganism), kui ka mõiste
annaabi.ee 
