Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Reaktsioonivõrrand ja saadus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
molekul, aatom, reaktsioonivõrrand, saadus, 2mgo, p4o10O-A suureneb. Õhu tähtsamad koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%) ja ülejäänud õhus leiduvad gaasilised osakesed( argoon, süsihappegaas, veeaur) moodustavad 1%. Laboris saadakse hapniku kasutades vee elektrolüüsi või mõnede vähepüsivate hapnikku sisaldavate ainete lagundamisel( KMnO4) Puhas õhk koosneb hapnikust ja lämmastikust. Saastunud õhus on aga ka nt süsihappegaasi vääveloksiidi jne. Hapniku sisaldus õhus on püsiv, sest 2Mg + 02 -- 2MgO ----- redoksreaktsioon Mg Mg , o.-a. Kasvas, Mg = redutseerija O O , o.-a. Vähenes , O2 = oksüdeerija Mg - 2e -- Mg 2+ / / 2 O + 4e -- O 2- / 4 / 1 Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid a) 2Ba + O2 -- 2BaO b) 4Fe + 2O2 --- 2Fe2O3 (rooste) 2Fe + O2 --- 2FeO c)põleb liitaine C3H8 + 5O2 --- 3CO2 + 4H2O Arvutusülesanded: 1) 12 vase aatomit on vaja oksüdeerida vask(II)oksiidiks. Miru hapniku molekuli selleks kulub? 12aatomit ?
Jood sublimeerub. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades vesinikjodiidi: H2+I22HI HI vesilahust nimetatakse vesinikjodiidhappeks ja tema soolasid jodiidideks. Vesinikjodiidhape on tugev hape. Joodivett või joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaksmääramiseks, seejuures moodustub sinise värvusega ühend (klatraat). Joodiühendeis on joodi o.-a. I kuni VII. 4. Halogeenide rühm paikneb Mendelejevi perioodilisuse süsteemi VII rühmas. Halogeenide molekul koosneb kahest aatomist (F2, Cl2, Br2). Joodikristallide molekulivõre tippudes asuvad joodi molekulid (I2). Halogeenide aktiivsus (oksüdeeruv toime) suureneb järjenumbri vähenemisega. Kõige aktiivsem on fluor, kõige vähem aktiivne aga jood. Halogeenide reas (F, Cl, Br, I) tõrjub iga halogeen temast paremal asuva halogeeni halogeniididest välja: 2KBr+Cl2=2KCl+Br2 2KI+Cl2=2KCl+I2 2KCl+I2=reaktsiooni ei toimu
Keemilist elementi saab veel erinevalt defineerida- keemiline element on sama järjenumbriga aatomite kogum; keemiline element on aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama järjenumbriga aatomid; keemiliseks elemendiks nimetatud ainet, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Valdav enamik elemente võib keemiliste reaktsioonide tulemusel moodustada keemilisi ühendeid (liitaineid). Liitaine koosneb kindla ehitusega ja molekulidest. Liitaine iga molekul sisaldab erinevate elementide aatomeid. See, milliste elementide aatomid millisel arvul molekuli kuuluvad, määrab liitaine keemilise koostise.Liitained on näiteks vesi, soolad, oksiidid ja orgaanilised ühendid. Näiteks vesi H2O on ühend elementidest vesinik H (2 aatomit molekulis) ja hapnik O (1 aatom molekulis).Eri elemendid võivad moodustada ka segu, näiteks sulami. Keemilistel elementidel ja ühenditele on väga palju erinevaid omadusi ja see juures ka huvitavaid
· Vahepealse I-ga elemendid moodustavad amfoteerseid oksiide, mis ei reageeri veega, kuid lahustuvad nii aluselistes kui happelistes lahustes. d-elementide oksiidide happelised omadused varieeruvad sõltuvalt metalli oksüdatsiooniastmest. · Paljude mittemetallide oksiidid on gaasilised. Enamik neist on Lewis'i happed ja moodustavad happelisi vesilahuseid, neid nimetatakse happeanhüdriidideks. 7. Vesinik: leidumine, lihtaine saamine, omadused ja kasutamine. · Lihtsaim võimalik aatom. · Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). · Universumis levinuim element (~89%). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Saamine : laboratoorselt Zn (s) + 2H+ (aq) = Zn2+ (aq) + H2 (g) Tööstuses CH4(g) + H2O(g) =Ni CO(g) + 3H2(g) CO(g) + H2O(g) =Fe / Cu CO2(g) + H2(g) · Vesinik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. · Vesinik on väga väikese tihedusega 0,089 g/l
Br 35 45 35 4 2. Koosta elektronskeem. N, Mg, K N:+7|2)5) Mg:+12|2)8)2) K:+19|2)8)8)1) 3. Aatomnumber, aatommass, perioodi nr, A-rühma nr-> seos aatomi ehitusega Aatomnumber prootonid/elektronid aatommass prootonid+neutronid perioodi nr elektronkihid A-rühma nr viimase kihi elektronid 4. Keemiline element, aatom, molekul, ioon, lihtaine, liitaine, alus(hüdroksiid), leelis, hape, oksiid, sool Keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest
*Hapnik asub 2 perioodis ja VI A rühmas. On 8elektroni, molaarmass on 16. õhus on hapniku 21%. Lihtainena on ta O2, võib leiduda ka O3-na, see on osoonikihina. Normaalolek on gaasiline. O: +8| 2)6) oksüdatsiooni aste II Lihtainena O2 *Omadused: Maitseta, värvuseta ja lõhnatu gaas. Õhust veidi raskem Lahustub vees (0,01g/l)(kalad!) Välk, EL säde (3O2=2O3 osoon) Kõrgpingega saab hapnikus osooni tekitada. *Keemilised omadused Lihtained põlevad hapnikuks : CO2 SO4 P4O10 MgO Lihtained põlevad hapnikuks: CO2 ; H2O ( CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O ) Fe2O3 ; SO2 ( 4HeS + 7O2 2Fe2O3 + 4SO2 ) Põlevad ära süsihappegaasiks ja veeauruks. *Saamine: 1. vee elektrolüüs 2H2O O2 + 2H2 2. vedela õhu lahutamine N2 + O2 3. fotosüntees taimedes H2O , CO2 O2 + orgaanilised ained ja mineraalsoolad 4. laboris O- ühendite lagundamisel 2KClO3 2KCl + 3O2 2KNO3 2KNO2 + O2 *Kasutamine: Kõrge temperatuuriga leek. Raketikütuse koostisosaga.
elektronegatiivsuste väärtused H 2,1 Li Be B C N O F 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 Na Mg Al Si P S Cl 0,9 1,2 1,5 1,8 2,1 2,5 3,0 Näide 1. Arvutada elementide oksüdatsiooniastmed pliidikromaadis PbCr2O7. Pliidikromaat on dikroomhappe H2Cr2O7 sool. Mõlema ühendi täielikul dissotsieerumisel tekib kahe negatiivse laenguga dikromaatioon Cr2O72- . Pb laeng on tundmatu (x). Molekul tervikuna on ilma laenguta, mis tähendab, et kõikide laengute summa võrdub nulliga. PbCr2O7 x 2- x + 2- = 0 x=2 Seega Pb oksüdatsiooniaste on II ja järgnevalt saab leida kroomi oksüdatsiooniastme a) Cr2O72- laengu järgi -II VI -II Cr2O72- x = 6, seega Cr2O72- 2x -14 = 2- b) PbCr2O7 aatomite oksüdatsiooniastmete järgi
VALEM: Arvutus: Tähele peab panama seda, et antud vee mass ja aine mass ning lahuse mass on seega nende summa: 250g + 10g = 260g VASTUS: Saadud lahus on 38,5%-line NÄIDE2 Kui palju 16%-list suhkrulahust saab valmistada 500g suhkrust? VASTUS: 500g suhkrust saab valmistada 3,125kg 16% suhkrulahust Reaktsioonivõrrandi ülesanded Reaktsioonivõrrandil baseeruvate ülesannete lahendamisel on mõistlik järgida järgmisi etappe: 1. Kirjutage ja tasakaalustage reaktsioonivõrrand 2. Kirjutage reaktsioonivõrrandi kohale ülesandes antud ja otsitava aine kohta toodud andmed 3. Leidke nende ainete molaarmassid, mille kogus on antud või mille kogust soovitakse leida 4. Leidke nende ainete moolid, mille mass (või gaasilise aine ruumala) on antud 5. Reaktsioonivõrrandi kordajate suhte järgi leidke otsitud aine moolid 6. Leidke küsitud aine mass(ruumala) NÄIDIS: Mitu liitrit hapnikku kulub 35g raua roostetamiseks, kui rauast tekib
CO3 2 karbonaat H2CO3 (süsihape) metallCO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO3 2 silikaat H2SiO3 (ränihape) metallSiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 nitraat HNO3 (lämmastikhape) metallNO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2 nitrit HNO2 (lämmastikushape) metallNO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I) AINE MOLEKUL AATOM TUUM PROOTON, ELEKTRON NEUTRON (TUUMA ÜMBER) AATOMI EHITUS (II) · Kuna kõik elektronid erinevad üksteisest energia poolest, jagatakse elektronkihte alates 2. kihist (2 periood) alakihtideks. Tähistatakse tähtetega s, p, d, f.
K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO32- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO32- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3- -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2- -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I) AINE MOLEKUL AATOM TUUM PROOTON, ELEKTRON NEUTRON (TUUMA ÜMBER) AATOMI EHITUS (II) · Kuna kõik elektronid erinevad üksteisest energia poolest, jagatakse elektronkihte alates 2. kihist (2 periood) alakihtideks. Tähistatakse tähtetega s, p, d, f.
K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO32- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO32- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3- -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2- -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) AATOMI EHITUS (I) AINE MOLEKUL AATOM TUUM PROOTON, ELEKTRON NEUTRON (TUUMA ÜMBER) AATOMI EHITUS (II) · Kuna kõik elektronid erinevad üksteisest energia poolest, jagatakse elektronkihte alates 2. kihist (2 periood) alakihtideks. Tähistatakse tähtetega s, p, d, f.
Erandid hapnik II ja flour I · Mittemetalli aatomid hoiavad elektrone tugevaltkinni seega on neil suur elektronegatiivsus ja raadius väike · Võivad esineda igas olekus · Ei juhi elektrit ega ka soojust · Erinevat värvi · Erinevad sulamistemperatuurid ALLOROOPIA nähtus kus üks element moodustab, mitu lihtainet · Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena 2Mg +O2 2MgO · Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija (liidab elektrone) suurema elektronegatiivsusega mittemetall, see kelle väliskihil on enam elektrone H2 + S H2S Vesinik Omadused · Kerge · Maitsetu · Värvitu · Vees väga vähe lahustuv · Keemistemperatuur 253oC · Ioonid on üliväikesed · Käitub enamjaolt redutseerijana,
Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale väheneb raadius, sest siis suureneb elektronegatiivsus, mis tõmbab elektrone tugevamingi tuuma suunas ja seetõttu on aatom kompaktsem. Ionisatsioonienergia- esimesed eionisatsioonienergiad I kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. Elektronide väljalöömine. Järgmises perioodis langeb tagasi madalamale väärtusele ja hakkab uuesti tõusma jne. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eelmaldamiseks aatomist. Ionisatsioonienergia väheneb tüüpiliselt rühmas ülevalt alla, kuna väliskihi elektronid
Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H (mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Deuteerium Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt üks 2H aatom 6400 H aatomi kohta ehk umbes 0,156 . Triitium Looduses esineb triitiumi väga väikestes kogustes. Ta tekib enamasti atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõju tõttu atmosfääris leiduvatele gaasidele. Hapnik · Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. · Maa atmosfääris on hapnikku ~21%. · Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. · Hapnik osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-,
Hüdrosfäär on katkendlik kiht Maa atmosfääri ja litosfääri vahel, tahke ja vedel vesi. Kogumass on 1,4.1021 kg = 1,4.1018 tonni (~3/4 maismaast on mered ja ookeanid) Kogu hüdrosfääri veevarust on ainult 0,8% kasutatav puhta veena. Hüdrosfäärikeemia ... on määratud vee molekuli füüsikalis-keemiliste omadustega ja piirpindade atmosfäär/hüdrosfäär ning litosfäär/hüdrosfäär keemiaga. Vee molekuli füüsikalis-keemilised omadused *polaarne molekul, dipoolmoment on D = 1,84 D (suhteline laeng hapnikul on -0,34 ja kummalgi vesinikul +0,17) *moodustab vesiniksidemeid ja esineb dimeeridena (H2O)2, trimeeridena (H2O)3 ja stabiilsed on ka klastrid (H2O)20, (H2O)280 *allub autoprotolüüsile H2O + H2O = H3O+ + OH H3O+ on oksoonium-ioon, OH on hüdroksüülioon Mõisteid seoses veega * Hüdrofiilne - vett "armastav", polaarsed ühendid * Nukleofiilne on tuuma, ka prootonit, "armastav". Alused on nukleofiilsed reagendid (OH).
NaCl + AgNO3 = AgCl + NaNO3,Teist tüüpi reaktsioonides aga elementide oksüdatsiooniaste muutub, näiteks:Zn + H2SO4 = ZnSO4 + H2.Selle reaktsiooni tulemusena suureneb tsingi oksüdatsiooniaste 0-lt II-le, vesiniku oksüdatsiooniaste väheneb I-lt 0-le. Oksüdatsiooniaste (o.a.) on elemendi aatomi laeng ühendis eeldusel, et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa.Redoksreaktsioonides toimub samaaegselt kaks protsessi - oksüdeerumine ja redutseerumine.Protsessi, milles aatom voi ioon loovutab elektrone, nimetatakse oksüdeerumiseks. Protsessi, milles aatom või ioon omastab elektrone, nimetatakse redutseerumiseks. Elektronide ülekannet väljendatakse nn. elektronvõrranditega:Zn0 - 2e = ZnII (oksüdeerumine), I-I - e = I0 (oksüdeerumine), HI + e = H0 (redutseerumine), Cl0 + e = Cl-I (redutseerumine). Aineid (aatomeid või ioone), mis seovad endaga elektrone, nimetatakse oksüdeerijateks. Elektronide sidumise tulemusena oksüdeerija ise redutseerub
Valge fosfor on küllalt aktiivne, mürgine, süttimisohtlik, hoitakse purgis veekihi all, helendab pimedas(aeglane oksüdeerumine). Punane fosfor on kihilise ehitusega, tahke, ei lahustu vees ega orgaanilistes ainetes, süttib kuumutamisel, ei helenda, ei ole mürgine. Kuumutamise reageerib metallidega, käitudes oksüdeerijana. Aktiivsemate mittemetallide suhtes käitub redutseerijana. Fosfaan - PH3 Kõige püsivama oksiidi moodustab o.-a. V. Põlemisel tekib P4O10. See on valge tahke aine, mis seob õhuniiskust, võib siduda vett ka teistest ainetest. Ortrofosforhape. Tekib oksiidi reageerimisel veega. Fosforhape lahustub hästi vees. Keskmise tugevusega hape. Ca3(PO4)2 + 3H2SO4(konts) 2H3PO4 + 3CaSO4 Divesiniksulfaadid lahustavad vees hästi, vesinikfosfaadid ja fosfaadid mitte. Tavaliselt kasutatakse fosforit väetisena. Süsinik ja räni IVA rühm, o.-a. vahemikus IV kuni IV. Süsinik on vähemaktiivne, aatomitel neli
Kiiret oksüdeerumist nimetatakse põlemiseks. C + O2 CO2 (põlemine) S + O2 SO2 (põlemine) 4Fe + 3O2 2Fe2O3 (aeglane oksüdeerumine, roostetamine) 2. Hapnikku sisaldavate ainete lagunemisel. CaCO3 CaO + CO2 (lubja põletamise reaktsioon) 2 OKSIIDIDE VALEMITE KOOSTAMINE -hapniku oksüdatsiooniaste ühendites on enamasti -II -see tähendab, et O aatom liidab endaga 2 elektroni -oksiidis sisalduva teise elemendi oksüdatsiooniaste on seega positiivne! -elemendi kõrgeim positiivne oksüdatsiooniaste võrdub rühma numbriga (A-rühmades, B-rühmade elementidel on see enamasti II) -elemendi positiivne oksüdatsiooniaste näitab, mitu elektroni on aatom loovutanud Näide: koostame valemi, kus oksiidi moodustavad vesinik (H) ja hapnik (O) -H asub I rühmas, seega saab ta loovutada 1 elektroni ja tema oksüdatsiooniaste on I
1.Milliseid ohutus nõudeid on vaja järgida? a)Leelis -ja leelis muld metallide kasutamisel.Kanda kummikindaid ja prille Laboris tuleb hoida petrooliumi või õli kihi all.Lõikamisel tuleb kanda kindaid ja kasutada kummikindaid. b)Leeliste kasutamisel-tugeva söövitava toimega Kasutada kaitse vahendeid .Tuleb vältida nahale sattumist.Kahjustatud kohta pesta veega. 2.Mis on kare vesi? Vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad põhjustavad vee karedust 3.Mööduvkaredus-Ca(HCO3)2,Mg(HCO3)2 kõrvaldatakse kuumutamisel.kuumutamisel Mittekarbonaatne-CaCl,CaSO4,MgCl2 kõrvaldatakse ioniitide abil. 4.Mis on katlakivi ja kuidas see tekkib?Tekkib vesinikkarb. Sisaldava kareda vee kuumutamisel. Rikub kuumutamise nõusid.Halvendab soojus juhtivust.Tekkib ülekuumenemine ja on täiendav el.kulu. 5.Millistes perj.ja rühmades asuvad siisdemet.?B rühmades ja 4,5,6,7 perioodis 6.Millise koostisega oks.kiht tekkib raua pinnale? a)niiskes õhus -4Fe+3O2=2Fe2O3-rauarooste b)kuumutamisel- 3Fe
Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis. Tabelis toodud aatommassid pole täisarvulised seetõttu, et seal on arvesse võetud erinevate massiarvudega isotoobid nende leidumise järgi looduses ning arvutatud isotoopide keskmine aatommass. Paljudel juhtudel ühinevad keemiliste elementide aatomid molekulideks. Näiteks esineb
H<0 H>0 II. Keemilise sideme süsteemsus Keemiline side on mõju aatomite või ioonide vahel molekulis või kristallis. Keemilise sideme liigid Kovalentne side Iooniline side Metalliline side Ühine elektronpaar Elektroni üleminek metallilt Metallides Moodustub molekul mittemetallile Üldiselt kaks või enam Tekivad ioonid mittemetalli Aktiivne metall ja mittemetall(id) III. Kovalentne side Kovalentne side on levinuim keemiline side! See moodustub ühise elektronpaari abil: kumbki aatom annab väliskihilt ühe paardumata elektroni elektronpaari, elektronpaari aluseks on vastavate elektronide orbitaalide osaline kattumine, elektronpaar jääb tiirlema mõlema aatomi tuuma ümber.
rõhul: N2 + 3H2 2NH3 Õhus leidub praktiliselt piiramatult lämmastikku vabal kujul, kuid lämmastiku molekulid on passiivsed, mistõttu tema ühendeid oli väga raske saada. Lämmastikuühendeid kasutati palju põllumajadanduses väetistena, sõjanduses ja kaevandustes lõhkeainetena, tehnikas ja olmes paljude kemikaalide ja materjalide tootmiseks. Ammoniaagi saamismeetodi väljatöötamine lahendas lämmastiku sidumise probleemi. Ammoniaagi molekul on kolmnurkse püramiidi kujuline ning tugevalt polaarne. Vees lahustumisel ammoniaagi molekulid hüdraatuvad ning tekib ammoniaakhüdraat. Selles on ammoniaagi ja vee molekulid seotud vesiniksidemetega. Ammoniaakhüdraat on ebapüsiv ja laguneb kergesti tagasi gaasiliseks ammoniaagiks ja veeks. Sel põhjusel on ammoniaagi vesilahustel iseloomulik ammoniaagi terav lõhn. NH3 + H2O NH3*H2O Ammoniaagi vees lahustumisel tekkinud ammoniaakhüdraat värvub aluselise keskkonna tõttu indikaatori
metalli pinnaga ja tekkib vahekiht metalli ja polümeerse kihi vahel. Hüdrosfäär - katkendlik kiht Maa atmosfääri ja litosfääri vahel, tahke ja vedel vesi. · Hüdrosfäärikeemia- määratud vee molekuli füüsikalis- keemiliste omadustega ja piirpindade atmosfäär/hüdrosfäär ning litosfäär/ hüdrosfäär keemiaga. · Vee molekuli füüsikalis- keemilised omadused: - Polaarne molekul - Moodustab vesiniksidemeid ja esineb dimeeridena( H2O), trimeeridena(H2O)3 ja stabiilsed on ka klastrid (H2O)20 . - Allub autoprotolüüsile H2O + H2O = H3O+ + OH · Hüdrofiilne- vett ´´armastav´´, polaarsed ühendid. · Nukleofiilne- tuuma, ka prootonit ´´armastav´´ . · Elektrofiilne- elektroni ´´armastav´´ reagent. · Hüdrofoobne vett ´´eemale tõukav ´´ , mittepolaarsed ühendid( benseen, alifaatsed süsivesinikud nagu metaan, propaan).
Rühma number näitab väliskihi elektronide arvu aatomis. Perioodilisusseadus keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust. Väärisgaas element, mille aatomite väliselektronkiht on täielikult elektronidega täitunud, äärmiselt püsiv. Molekulid ja ioonid. Liht- ja liitained. Molekul aine väikseim osake, millel on selle ainele iseloomulik koostis. Koosneb omavahel seostunud aatomitest. Lihtaine lihtaine molekul koosneb ühe elemendi aatomitest, nt O2 ; N 3 ; Cl3 jne. Liitaine liitaine molekul koosneb mitme elemendi aatomitest, nt H 2 O; CO2 ; C12 H 22O11 Molekuli valem näitab, millistest aatomitest molekul koosneb Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis Aatomid ühinevad molekulideks, kuna nende energia on siis väiksem ja need on püsivamad. Kaheaatomilised molekulid: O2; H2; N2; Cl2; F2; Br2. Ioon laenguga aatom. Aatom on liitnud või loovutanud elektrone ja omandanud laengu
alus K2O + Fe(OH)3 sool CaO + Na2SO4 metall Saamine: a) otseselt: 2Ca + O2 = 2CaO b) kaudselt: CaCO3 = CaO + CO2 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O 2. Happelised oksiidid Nomenklatuur Tõlgi indeks ladina (kr.) keelde! 1 mono Cl2O7 dikloorheptaoksiid 2 di 3 tri P4O10 tetrafosfordekaoksiid 4 tetra 5 penta SO3 vääveltrioksiid 6 heksa 7 hepta CrO3 kroomtrioksiid 8 okta 9 nona 10 deka Struktuurvalemid SO3 Cl2O7 3 Keemilised omadused a) happeline oksiid + vesi = HAPE (mitte kõik) SO3 + H2O = H2SO4 NB! SiO2 + H2O
Alumiinium 1.Alumiiniumi kasutusalad-Peeglites, oma hea peegeldumise tõttu, foolium, juhtmed. 2. Alumiiniumi füüsikalised omadused-Hõbevalge värvus, kergmetall, hästitöödeldav 3.Millest alumiiniumi tööstuslikult toodetakse. Nimeta üks alumiiniumi sulam-Boksiidist. Magnaalium(lehtmetall, cocacola purgid jne) 4.Veeaur+Alumiinium- Al+3H2O >2Al2O3+3H Kuld 1. vastused: 1) kuld on väga pehme väärismetall, kollaka värvusega, hea soojus ja elektrijuhtija - füüsikalised om 2) kuld ei reageeri peaaegu millegiga peale 1 happe ( seleenhape) ja kuningveega- keemilised om 3) Kuningvesi on konsetreeritud HCl : konsetreeritud HNO3( 3:1) 4) Kulda leidub kõige rohkem USAs, liskas sellele Venemaal, väheses koguses inimeses 5) kasutusalad raha, juveelid jne Elavhõbe 1.Milline on elavhõbeda kahjutuks tegemise reaktsioon?- Hg + S > HgS 2.Millises ühendis esineb elavhõbedat looduses- Elavhõbe sulfiid 3.Millised on elavhõbeda kasutusalad?- Valgusallika
Fosforil on mitu allotroopset teisendit, tuntumad valge fosfor(P4[valge,tahke , vees ei lahustu, org. lahustis lahustub, suht aktiivne, toatemp. võib süttida, pimedas helendab, väga mürgine]) ja punane fosfor (Pn [tumepunane tahke, ei lahustu kuskil, väheaktiivne, ei ole mürgine, süttib üle 250kraadi alles]). Kasutatakse punast fosforit tikutoosi süütepinnal, mille peal tikku hõõrudes tekib valge fosfor ja läheb põlema. Fosfori põlemisel tekib tetrafosfordekaoksiid P4O10, see on väga hüdrosgoopne aine, mis seob tugevasti õhuniiskust ja võib siduda ka vett teiste ainete koostisest. Kasutatakse kuivatamiseks. Happeline oksiid, mille reageerimine veega on astmeline ja kui vett on piisavalt tekib ortofosforhape H3PO4. See on valge kristlane aine, mis lahustub hästi vees, keskmise tugevusega hape, dissotsieerub astmeliselt, tavaliselt sisaldab fosforhappe lahus divesinikfosfaatioone ja vesinikioone ehk dissotsieerub 1 astme võrra
155 0C juures muutub praktiliselt tahkeks , sest lahtised väävli aatomid haakuvad Umbes 2000 C juures muutub voolavaks vedelikuks Väävliaurudes on S8 , S6, S4, S2 molekulid. Fosfor, Valge fosfor P4 kuubline kõige tavalisem fosfori Valge või kollakas vahataoline aine vorm, -vorm Kuiv valge fosfor roheka varjundiga 4-aatomiline molekul ,helendub pimedas, P4 molekulid moodustavad kristalli ei juhi elektrit väga mürgine ( vastumürgiks 2% CuSO4) . Kõige vähem satabiilne. Tuleohtlik,
Kirjeldage eksperimenti. Fosfori avastas 17.saj Saksa keemik Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Aur kondenseerus valgeks vahaseks aineks, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku? Reaktsioonivõrrand. Henry Cavendish, inglise keemik. Mõõtis esimesena gaaside tihedust; 18. saj uuris gaasi, mis eraldub metallide reageerimisel hapetega; gaas on väga väikese tihedusega ja kergestisüttiv; Tõestas katseliselt, et selle gaasi põlemisel tekib vesi; st. vesi tekib kahe gaasi kombinatsioonil. Zn + H2SO4= ZnSO4 + H2↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antoine-Laurent Lavoisier, prantsuse keemik, 18. saj Tõestas eksperimentaalselt ainete massi jäävuse seaduse
Niisugune on ainult ühe laengu võimsus. Igal aastal esineb maakera atmosfääris umbes 16 miljonit äikest. Igas sekundis läbistavad õhku välgud, mis tõstavad oma liikumise teel temperatuuri, lämmastik ühineb hapnikuga oksiidiks, mis lahustub hästi vees, moodustades ühe kõige tähtsama lämmastikuühendi lämmastikhappe. Kui arvestada, et äikesevihmad puhastavad põhjalikult atmosfääri, siis ei "kao asjatult" mitte ükski lämmastikoksiidi molekul. Sattudes pinnasesse, reageerib lämmastikhape sealolevate naatriumi-, kaltsiumi- ja kaaliumiühenditega ning moodustab lämmastikhappe sooli, salpeetreid, mis on vajalikud taimedele. Nii lülitub elutu lämmastik äikese abil taimede, nende kaudu ka loomade ja inimeste eluprotsessi. Asjatult ei nimeta inimesed äikest "elukandjaks ja eluloojaks". Füüsikalised omadused ja lämmastiku saamine: Lämmastik on maitseta, lõhnata, värvuseta gaas
lämmastikoksiidi. N2+O2 -> 2NO Kõrgel temperatuuril võib lämmastik reageerida ka mitmete metallidega( moodustades nitriide) ning eritingimustel ka vesinikuga, moodustades ammoniaagi NH3. AMMONIAAK JA AMMOONIUMÜHENDID . Ammoniaagi molekulid on kolmnurkse püramiidi kujulised ning tugevalt polaarsed. Ammoniaak lahustub väga hästi vees. Lahustamisel ammoniaagi molekulid hüdraatuvad : tekib ammoniaakhüdraat, milles ammoniaagi ja vee molekul on seostunud vesiniksidemega . NH3 +H2O -><- NH3* H2O Ammoniaakhüdraadi kui aluse reageerimisel hapetega tekivad vastavad soolad- ammoniumsoolad 2NH3 * H2O + H2SO4 -> (NH4)2SO4+ 2H2O Ammoniumsoolad on küllaltki ebapüsivad. Kuumutamisel lagunevad nad kergesti. Nt ammooniumkloriidi kuumutamisel tekivad ammoniaak ja vesinikkloriid. NH3Cl(t) -> NH3(g) + HCl (g) Lämmastiku hapnikuühendeid Lämmastikuoksiid NO on värvuseta mürgine gaas,mis vees praktiliselt ei lahustu ega
1. I A RÜHMA METALLID 1.1 I A rühma metallide üldiseloomustus I A rühma metallideks on liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium. I A rühma metalle nimetatakse ka leelismetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elekt- 1 ron. Sellest tulenevalt on kõikide leelismetallide aatomite väliskihi elektronvalemiks ns ja oksüdatsiooniastmeks ühendis +I. Kuna leelismetallidel on väliskihis ainult üks elektron, siis seetõttu nad loovutavad selle erakordselt kergesti. Kusjuure
a. II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed). Aineklasside tähtsamad keemilised omadused 4 (koos skeemidega) Oksiidid on ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide saadakse: 1) liht- või liitainete oksüdeerimisel (reageerimisel hapnikuga) 4Al + 3O2 = 2Al2O3 P4 + 5O2 = P4O10 4NH3 + 5O2 6H2O + 4NO 2) Hapete, aluste või soolade lagundamisel H2SO4 = H2O + SO3 Cu(OH)2 = CuO + H2O MgCO3 = MgO + CO Happelised oksiidid reageerivad alati aluseliste oksiididega ja alustega ning peaaegu alati veega. SO2 + H2O = H2SO3 (väävlishape) SO3 + H2O = H2SO4 (väävelhape) CO2 + H2O = H2CO3 (süsihape) P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 (ortofosforhape) 2NO2 + H2O = HNO2 (lämmastikushape) + HNO3 (lämmastikhape) CrO3 + H2O = H2CrO4 (kroomhape) 2CrO3 + H2O = H2Cr2O7 (dikroomhape)
annaabi.ee 
