muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega. Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20 sajandil tekkinud psühholooga, etoloogia, sotsioloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud. Filosoofias nimetatakse biheiviorismiks eelkõige vaadet, mille järgi vaimuseisundid on käitumiskalduvused Biheiviorism on olnud empirismist lähtuv väljakutse teadvuse uuritavaks pidamisele ning mõtlemisele subjektiivsuse omistamisele. Kuna biheiviorismi nime alla koondatud vaated on nii mitmekesised, siis ei
Hirm kui ärevus . Kui hirmutunne on ärevuse subjektiivseks baasiks. Ärevus saab samuti alguse hirmust, kuid see on valdavalt alateadlik. Hirm kui ärevus erineb hirmust kui tundest selle poolest, et sellega kaasnevad spetsiifilised kehalised reaktsioonid. Hirm kui foobia. Erinevus ärevuse ja foobia vahel on see, et foobiad on alati välisest stiimulist tingitud ning ärevus sisemisest. Foobiaid käsitletakse patoloogiliste reaktsioonidena, mida väljendatakse liialdatult ning ekstreemselt. Foobiaga inimesel võib tekkida paanika seisund, mille teket mõjutab kontrollimatu kehaline reaktsioon. 1.3. Rolfi juhtumi kirjeldus 9-aastane Rolf ei suuda koolis kontsentreeruda. Ta on alati hirmu täis ning tema sõnul hakkab tal alati kõht valutama mingi töö kirjutamisel. Hommikuti on tal kramplikud valuhood ja oksendamine. Arsti juurde tulnud, uuriti selle hirmu põhjust:
Biheivioristlik e. käitumuslik paradigma Käitumuslik paradgma keskendub nähtavale käiumisele. Uuritakse kuidas erinevad keskkonna stiimulid mõjutavad nende käitumist.Sotsioloogia, psühhooogia, kasvatusteaduse ja filosoofia suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmalt saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust. Biheiviorismi erinevad liigid: · Klassikaline: Watsoni versioon. Objektiivne-vaimne elu puudub; seespidist staadiumit pole; mõtted on varjatud kõne. · Metodoloogiline: kolmanda isiku objektiivne uurimine. Sellesse liiki on süvenetud ka kognitiivses ja psühhoanalüütilises paradigmas. · Radikaalne: Skinneri versioon.
standartne rakupotentsiaal – standardpotentsiaalide vahe. Eº = Eº (katood) - Eº (anood) Danielli elemendis: Eº = Eº (Cu2+/Cu) - Eº (Zn2+/Zn) ELEKTROLÜÜS elektrolüüs – redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroodide pinnal elektrivoolu toimel. redutseerumis- ja oksüdeerumisprotsessi vaadeldakse eraldi reaktsioonidena. katood – elektrood, millel toimub redutseerumine. seotud vooluallika negatiivse poolusega, seega sinna on tekitatud elektronide ülejääk. anood – elektrood, millel toimub oksüdeerumine. seotud vooluallika positiivse poolusega, seega sinna on tekitatud elektronide puudujääk. anoodiks on element, mille standardpotentsiaal E° on väiksem. METALLIDE KORROSIOON korrosioon – metalli hävimine (oksüdeerumine) ümbritseva keskkonna toimel. korrosioon
Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mis arendavad isiksust. Kui konflikt jääb lahendamata, saab seda teatud määral hiljem kompenseerida. - C. G. Jung lõi ANALÜÜTILISE PSÜHHOLOOGIA (pöörab peamist tähelepanu patsiendi seisundi mõistmiseks tema probleemsele vahetule konfliktile. Inimese alateadvus koosneb isiku enda alateadvusest ja tema eellaste alateadvusest. Jaotab inimesed introvertideks ja ekstravertideks. BIHEIVIORISM (seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust) - loojaks J. B. Watson (1878-1958) - sisend – must kast (aju, vaim) – väljund. Me ei saa objektiivselt mõõta, mis juhtub inimese peas, vaid ainult jälgida käitumist. KLASSIKALINE TINGIMINE – õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest (neutraalne ärritaja hakkab toimima refleksi vallandava signaalina. ilmneb, kui koos
loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega. Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20. sajandil tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud. ³ Samasusteooria - vaimu samasusteooria poolehoidjate järgi on vaimuseisundid, nagu näiteks hambavalu või mõtlemine viini saiadest, neid seisundeid omavate agentide ehtsad sisemised seisundid. Need seisundid on meie aju seisundid, vaimuseisundid ongi ajuseisundid ( Place 1956 )
See eraldub ja heidetakse kehast välja. 66. Nimeta murdeealise õpilase närviprotsesside 3 iseloomulikku tunnust. -Ilmneb taas ajukoore kontrolliva ja reguleeriva rolli nõrgenemine -Esineb närviprotsesside tasakaalustatus-erutus kaldub domineerima pidurduse üle -Eritus kaldub irradieeruma -Nõrgeneb sisemine pidurdus-eriti diferentseerimis-ja hilinemispidurdus -Kõne aeglustub -Käitumises esineb faasilisi seisundeid, mis väljenduvad mitteadekvaatsete reaktsioonidena. Nt. plahvatuslikud reaktsioonid suhteliselt nõrkadele ärritajatele. Sellega kaasnevad rohked käte ja kere liigutused sarnaselt koolieelikutele. 67. Murdeealise õpilase õpivõime võimalik muutus, selle neurofüsioloogiline põhjendus. -Ajukoore aktiivse rolli nõrgenemine -Tingitud seosed tekivad aeglasemalt -Kõne aeglustub -Liigutuste koordinatsioon halveneb 68. Murdeealise ebastabiilse funktsionaalse seisundi tasakaalustamiseks tuleb arvestada:
nimetatakse biheiviorismiks. Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud, õpitud ning kaasasündinud, instinktiivne. Kaasasündinud käitumine on arenenud evolutsiooni jooksul ning see päritakse vanematelt. Kaasasündinud omadusi saab õppimisega arendada. 1.1Biheiviorism Biheiviorism on 20. sajandil tekkinud sotsioloogia, psühholoogia, etoloogia, kasvatusteaduse ja filosoofia suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Termini biheiviorism loomise au kuulub ameerika psühholoogile John B. Watsonile. Artiklis Psychology, as behaviorist views it kirjutab ta järgmist: "Biheiviorist näeb psühholoogiat loodusteaduse puhtalt eksperimentaalse haruna. Selle teoreetiline eesmärk on käitumise ennustamine ja kontrollimine. Selle meetodites ei ole introspektsioonil mingit põhimõttelist
fosfoenoolpüruvaat. Sellest võtab püruvaadi kinaas ära fosfaatrühma, mille ta seob ADP-ga (tekib ATP) ning fosfoenoolpüruvaadist saab lihtsalt püruvaat. Püruvaat redutseeritakse laktaadiks laktaadi dehüdrogenaasi abil ning samal ajal oksüdeeritakse NADH +H+ ning selle reaktsiooni produkt NAD+ saab osaleda juba järgmise molekuli lagundamisel. Et kogu see pikk jutt kokku võtta toimub glükolüüs peamiselt kolme liiki reaktsioonidena. Esiteks glükoosi süsinikahel lammutatakse, fosfaatrühmad kantakse ühenditelt üle, et produtseerida ATP-d ning sobstraadi molekulidelt võetakse vesinikke ja seotakse need NAD+ abil püruvaadile. Fosforüülitud ühendid on sellepärast olulised, et fosfaatrühmad on tavaliselt ioniseeritud ning selle tõttu ei saa läbida rakumembraani ning seega hoiavad fosforüülitud ühendid neid aineid raku sees ega lase neil imbuda väliskeskkonda.
Harjutamine, treenimine Klassikaline tingimine Katse ja eksituse meetod (proovitakse kuni õnnestumiseni) Kinnitus: positiivne- saab head väldib halba negatiivne - saab halba jääb heast ilma Uusbiheivioristid täiendasid S ---> R skeemi: Teaduses on biheiviorism 20. sajandil tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud. Biheiviorism mõjutas kasvatusteadust ja koolisüsteemi, eriti USA-s, võimaldades luua selged ja täpsed kasvatuses kasutatavad reeglid. Termini "biheiviorism" loomise au kuulub ameerika psühholoogile John Watsonile. Artiklis "Psychology as the Behaviorist Views it" kirjutab ta: "Biheiviorist näeb psühholoogiat
informatsioon toimib tegevusjuhisena"(Bandura). Sotsiaalse õppimise teoora seletab inimese käitumist kognitiivse, käitumusliku ja keskkonna mõjude interaktiooni kaudu. (5) Bandura uskus oma teoses ,,Reciprocal determinism", et maailm ning inimese käitumine põhjustavad üksteist, samas biheiviorism (20. sajandil tekkinud sotsioloogia, psühholoogia, kasvatusteaduse ja filosoofia suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust) essentsiaalselt postuleerib, et keskkond põhjustab inimese käitumist. Bandura, kes uuris noorukite agressiivsust arvas, et see lähenemine on liiga pinnapealne ning lisas, et ka käitumine mõjutab keskkonda. Hiljem Bandura leidis, et isiksus on kolme komponendi interaktsioon: keskkond, käitumine ja inimese psühholoogiline protsess (võime taastada kujutlusi). (5) 5
inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Psühhodünaamilise psühholoogia kesksemateks mõisteteks on: ID, EGO ja SUPEREGO. Biheiviorism (käitumuslik) - J.B.Watson ja I.Pavlov. 20 s. tekkinud suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele. Reageerimine stiimulile mingil viisil toob kaasa tulemuse, mis võib olla käituja jaoks nii positiivne (kinnitus) kui ka negatiivne (karistus). Humanistlik C.Rogers, A. Maslow. Inimkogemuse universaalsus, eneseaktualisatsioon. Vajaduste püramiid.
14.Mis on sideme reaktsioon? Sideme reaktsioon on jõud, millega vaadeldavale kehale mõjub jõud, mis moodustab sideme. 15. Kuhu on suunatud sideme reaktsioonjõud? Sideme reaktsioonjõu suund on alati vastupidine sellele suunale, kuhu liikumine on takistatud. 16.Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid juhul kui tala on seina müüritud? Kui tala on sisse müüritud, tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonidena jõud, mis on koordinaattelgede suunalised ja üks jõupaar M, mis mõjub tala ja seina lõikepunktis. 17.Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis? Sfäärilise liigendi korral tuleb märkida 3 jõudu, mis lähtuvad liigendist ja on koordinaattelgede suunalised. 2 18
Saadud parametrid on NÄILISED ja sõltuvad konstantsena hoitud substraadi kontsentratsioonist (analoogia inhibitsiooniga, kus näilisd parameetrid sõltusid inhibiitori kontsist). Hüdrolaasreaktsioonid on vaadeldavad ühesubstraartse reaktsioonina. S1+S2P1+P2 Vaatleme kahesubstraatset reaktsiooni kui mingi grupi (G) ülekande reaktsioonid. Tõelised grupi ülekande reaktsioonid on transferaaside reaktsioonid, hüdrolaaside reaktsioone võib ka vaadelda grupi ülekande reaktsioonidena (grupp antakse veele). XG+YX+YG XG on grupi doonor, Y on grupi aktseptor. 37 Mehhanismid saab jagada kaheks: 1. ternaarne kompleks kolmikkompleks, kus ensüümiga on seostunud mõlemad substraadid a. substraadid seostuvad juhusliku järjekorra alusel pole vahet kumb substraat enne seostub ensüümiga b
annaabi.ee 
