Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Reaktsioonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
oksiid, hape, metall, leelis, vesinik, amfoteerne, lahustumatu, kompleksühend, eespool, hno3, halogeenHAPPELISED OKSIIDID HAPPED METALLID 1. Happeline oksiid + vesi = hape 1. Hape + alus = sool + vesi 1. Metall + hapnik = oksiid(v.a. väärismetallid Ag, Au, Pt) ( NB; SiO ei reageeri veega ) HCl + NaOH = NaCl + H2O (* Na, K peamiselt peroksiidid ja hüperoksiidid) 2 2. Hape + aluseline oksiid = sool + vesi 2Ca+ O2 = 2CaO SO3 + H2O = H2SO4
REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE HAPE + ALUS SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O + ALUSELINE OKSIID SOOL + VESI HCl + MgO MgCl2 + H2O + SOOL UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S Na2SO4 + H2S NB! Reaktsioon toimub siis, kui uus tekkiv happe on reageerivast happest nõrgem või lenduvam või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade). + METALL SOOL + VESINIK 2HCl + Zn ZnCl2 + H2
ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID =sool 2.)Liitainete põlemisel Aluseline oksiid+vesi =LEELIS 3.)Hapnikku sisaldavate liitainete lagundamisel: a) hapnikhapete lagunemisel II Happeline oksiid+ALUS =sool+
Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Selgita mõisteid ja too näiteid: oksiid, hape, alus, sool, happeline oksiid, aluseline oksiid, neutraalne oksiid, amfoteerne oksiid, hüdroksiid, leelis, amfoteerne hüdroksiid, hapnikhape, vesiniksool, neutralisatsioonireaktsioon 2. Hapete ja happeanioonide valemid ja nimetused 3. Oksiidide, hüdroksiidide ja soolade (sh vesiniksoolade) valemite ja nimetuste koostamine 4. Anorgaaniliste ainete liigitamine põhiklassidesse 5. Oksiidide liigitamine keemiliste omaduste põhjal (happelisteks, aluselisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks oksiidideks) 6. Hapete liigitamine (tugevuse, prootonite arvu ja hapniku sisalduse järgi) 7
Reaktsioonid Oksiidid + vesi = leelis Aluseline oksiid + hape = sool + vesi + sool = + vesi = hape Happeline oksiid + alus = sool + vesi + aluseline oksiid = sool Happed + alus = sool + vesi + aluseline oksiid = sool + vesi Hape + sool = uus sool + uus hape (uus hape peab nõrgem olema või uus sool mittelahustuv) + metall = sool + vesinik (metall peab aktiivsuse reas vesinikust eespool olema, ära vali HNO3) Alused + hape = sool + vesi + happeline oksiid = sool + vesi *
Na 2S (naatriumsulfiid) SO3 2- -sulfit H2SO3 (väävlishape) metall-SO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit) SO4 2- -sulfaat H2SO4 (väävelhape) metall-SO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO4 3- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO3 2- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO3 2- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 - -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2 - -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE HAPE + ALUS → SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH → Na2SO4 + 2H2O + ALUSELINE OKSIID → SOOL + VESI 2HCl + MgO → MgCl2 + H2O + SOOL → UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S → Na2SO4 + H2S↑ + METALL → SOOL + VESINIK 2HCl + Zn → ZnCl2 + H2↑ Cu + 4k. HNO3→ Cu(NO3)2 + 2NO2↑ + 2H2O ALUS + HAPE vaata HAPE + ALUS
1. aluseline oksiid + hape sool + vesi 2. aluseline oksiid + vesi leelis 3. happeline oksiid + alus sool + vesi 4. happeline oksiid + vesi hape 5. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 6. lihtaine + hapnik oksiid 7. alus(veeslahustumatu temp. aluseline oksiid + vesi 8. vesinik + element vesinikühend 9. metal + hape sool + vesinik( lahjendatud hapetega reageerivad pingereas vasakul pool olevad metallid, paremal pool olevad mitte) 10. alus + hape sool + vesi 11. sool + hape sool + hape ( reaktsioon toimub kui tugevam hape tõrjub nõrgema happe soolast välja) 12. veeslahustumatu hüdroksiid temp. aluseline oksiid + vesi 13. leelis + sool veeslahustumatu alus + sool(ainult leelised reageerivad sooladega) 14. aktiivne metall + vesi leelis + vesinik 15. metall + sool metall + sool(aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema soolast välja, vastupidi ei toimu) 16. sool + hape sool + hape 17
3) Kui aine on toatemperatuuril gaasilises olekus, siis tuleb selle aine valemi taha märkida nool üles. Kui aine on toatemperatuuril tahkes olekus või vees mittelahustuv või veest raskem, siis tuleb märkida selle aine valemi taha nool alla. 4) Kõik toimuvad reaktsioonivõrrandid tuleb tasakaalustada. 5) Kui reaktsiooni ei toimu, siis tuleb sõnadega märkida põhjendus, miks antud reaktsioon ei toimu. Aluseliste oksiidide keemilised omadused 1) aluseline oksiid + hape sool + vesi II -II + - 2+ - III -II + 2- 3+ 2- CuO + 2HCl CuCl2 + H2O Al2O3 + 3H2SO4 Al2(SO4)3 + 3H2O 2) aluseline oksiid + vesi leelis Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (I A rühma metalli oksiidid ja II A rühma alates kaltsiumist metallide oksiidid) II -II 2+ - I -II + - CaO + H2O Ca(OH)2 Na2O + H2O 2NaOH 3) aluseline oksiid + happeline oksiid sool II -II 2+ 2- I -II + 3- BaO + CO2 BaCO3 6Cs2O + P4O10 4Cs3PO4 Happeliste oksiidide keemilised omadused
püsiv, siis seda nimetuses ei märgita. -SO3 sulfit -NO3 - nitraat Keemilised 1) Aluselised Oksiidid reageerivad: 1) Hapete molekulid dissotsieeruvad 1) Reageerivad happeliste 1) Reageerivad metallidega uus sool ja uus metall. a) hapetega sool ja vesi. Toimub alati. vesilahustes vesinikioonideks ja happe- oksiididega, tekib sool ja vesi: Reageeriv metall peab olema aktiivsem, kui soola koostises omadused b) veega leelis. Ainult aktiivsete metallide anioonideks. CO2+Ca(OH)2 CaCO3+ 2H2O olev metall. oksiidid. 2) Reageerivad metallidega sool ja vesinik
REAGEERIMISED 1. Aluseline oksiid + Vesi = Leelis · Reageerivad ainult aktiivsed metallid, IA ja IIA alates kaltsiumist. 2. Aluseline oksiid + Hape = Sool + Vesi · Reaktsioon toimub alati. 3. Aluseline oksiid + Happeline oksiid = Sool (happelisele oksiidile vastava happe sool) · Reaktsioon toimub alati. 4. Happeline oksiid + Vesi = Oksiidile vastav hape · Veega ei reageeri SiO 5. Happeline oksiid + Alus = Sool (happelisele oksiidile vastava happe sool) + Vesi · Reaktsioon toimub alati · Kergem on võrrandit kirjutada, kui happelise oksiidi alla kirjutada vastava happe valem. 6. Hape + Metall = Sool + Vesinik · Lahjendatud hapetega reageerivad metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid. 7. Hape + Alus = Sool + Vesi · Reaktsioon toimub alati. 8. Hape + Sool = Uus hape + Uus sool
Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid
Happed Muud asjad HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid ehk soolhape SO3-2 sulfit H2SO3 väävlishape SO4-2 sulfaat H2SO4 väävelhape S-2 sulfiid H2S divesiniksulfiidhape CO3-2 H2CO3 süsihape karbonaat H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-okta; 9-nona; 10-deka 1. aluseline oksiid + hape sool + vesi 2. CaO + 2HCl CaCl2 + H2O 3. 4. aluseline oksiid + vesi leelis 5. LiO + H2O 2LiOH 6. 7. happeline oksiid + alus sool + vesi 8. SO2 + 2NaOH Na2SO3 + H2O 9. 10. happeline oksiid + vesi hape 11. P4O10 + 6H2O 4H3PO4 12. 13. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 14. CaO + CO2 CaCO3 15. 16. lihtaine + hapnik oksiid 17. C + O2 CO2 18. 19
ULTIMATE KEEMIA REAKTSIOONIDE TABEL. (anorgaaniline) OKSIIDIDE REAKTSIOONID + vesi = leelis (reag. IA ja IIA metallidega) Aluseline oksiid + hape = sool + vesi (metallioksiidid) + happeline oksiid = sool + vesi = hape (reag. CO2, SO2, SO3, N2O3, P4O10) Happeline oksiid + alus = sool + vesi (mittemetallioksiid) + aluseline oksiid = sool HAPETE REAKTSIOONID + alus = sool + vesi HAPE + aluseline oksiid = sool + vesi + sool = uus hape + uus sool (uus hape peab olema nõrgem või uus sool mittelahustuv) + metall = sool + vesinik (metall peab olema pingereas Hst
· B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku · Neutronite arv = ümardatud aatommass järjenumber NÄIDE: Ba aatominumber (järjenumber) = 56. Perioodi number = 6, järelikult 6 elektronkihti. Rühma number II. Ümardatud aatommass on 137. 56 Ba 137,33 Anioon Happeaniooni Vastav hape (alus) Sool nimetus OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br näit. CaBr2 (kaltsiumbromiid)
· B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku · Neutronite arv = ümardatud aatommass järjenumber NÄIDE: Ba aatominumber (järjenumber) = 56. Perioodi number = 6, järelikult 6 elektronkihti. Rühma number II. Ümardatud aatommass on 137. 56 Ba 137,33 Anioon Happeaniooni Vastav hape (alus) Sool nimetus OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br näit. CaBr2 (kaltsiumbromiid)
alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide) NO-lämmastikoksiid CO-süsinikoksiid-vingugaas N2O-dilämmastikoksiid- naerugaas Ei reageeri veega, hapetega ega alustega HAPE- aine, mis annab lahusesse vesinikioone Vesinik+happeanioon – H+Cl-vesinikkloriidhape Hapnikuta happed(HCl, HCr, H2S) ja hapnikhapped(HNO3, H2CO3, H2SO4) Üheprootonilised(HCl, HNO3, HBr) ja mitmeprootonilised(H2SO4, H3PO4, H2CO3) Tugevad happed-kõik molekulid jagunenud ioonideks, väga aktiivsed ja sööbivad HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4 Nõrgad happed-väike osa molekule jagunenud ioonideks H2CO3, H2S, H3PO4, HNO2, CH3COOH Universaalindikaatoriga rohekas, lakmusega lilla ja metüüloranžiga oranž ALUS-aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Metallioon+hüdroksiidioon – Na+OH-naatriumhüdroksiid Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid
5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad 10.Amiini aluselisus (liidab prootoni)- N on elektronegatiivsem kui C ja H. Osalaeng negatiivne, järelikult N on nukleofiil ning N-l on nukleofiilne tsenter (aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronpaar ning negatiivne laeng või osa laeng
Anorgaanilised ühendid Oksiid – hapnikuühend mingi elemendiga Aluseline Amfoteerne Happeline Neutraalne oksiid oksiid oksiid oksiid metallioksiid sellel võivad Mittemetalliok happelised ja avalduda nii siid aluselised omadused aluselised kui puuduvad happelised omadused reageerib Reageerib reageerib Ei reageeri millegagi hapetega; tugevate hapete ja alustega tugevalt leelistega aluselised reageerivad veega
· Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku · Neutronite arv = ümardatud aatommass järjenumber NÄIDE: Ba aatominumber (järjenumber) = 56. Perioodi number = 6, järelikult 6 elektronkihti. Rühma number II. Ümardatud aatommass on » 137. 56 Ba 137,33 Anioon Happeaniooni Vastav hape (alus) Sool nimetus OH hüdroksiid metallOH (NaOH) Cl kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metallCl näit. KCl (kaaliumkloriid) F flouriid HF (vesinikflouriidhape) metallF näit. NaF (naatriumflouriid) Br bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metallBr näit. CaBr2 (kaltsiumbromiid)
KONTROLLTÖÖ nr 2 TEEMAD: Oksiidid, alused, happed, soolad. Ioonvõrrandi koostamine. 1. Oksiidide nimetused + valemid. Vaata vihiku tabelit ja näited. 2. Hapete nimetused + valemid. Vaata õp lk 132 tabel. 3. Aluste nimetused + valemid. Vaata vihiku tabelit ja näited. 4. Soolade nimetused + valemid. Vaata vihiku tabelit ja näited. 5. Oksiidide saamine. Metall / Mittemetall + hapnik -> OKSIID Näiteks: a) 4 Na + O2 -> 2 Na2O b) N2 + 2 O2 -> 2 NO2 Mittemetallid lihtainetena, millel on alati indeks 2: H2 O2 F2 N2 Cl2 Br2 I2 6. Hapete saamine. a) Happeline oksiid + vesi -> Hapnikhape Näiteks: SO2 + H2O -> H2SO3 Erand: SiO2 veega ei reageeri! b) Vesinik + vastav mittemetall -> hapnikuta hape Näiteks: H2 + Cl2 -> 2 HCl 7. Aluste saamine. a) Aluseline oksiid + vesi -> alus (leelis) Tingimus: Veega reageerivad vaid IA ja IIA rühma metallioksiidid, tekib leelis.
1) aluselised oks. - reageerib happelise oksiidi ja hapetega, veega tugevalt aluseline. 2) happelised oks. - reageerib alustega, aluselise oksiidiga ja veega. 3) amforteersed oks. - reageerib hapete ja alustega. saamine : *lihtainete vaheline reaktsioon * hüdroksiidide ja soolade lagundamine kuumutamisel Alus - on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. OM.- *sööbiv toime, *reageerimine hapetega, *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid - on mitte- molaarne kristalne aine. Leelis - vees lahustuv tugev alus. Sool - kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. 1) lihtsoolad Na2CO3 2) vesiniksoolad NaHCO3 3) hüdr.soolad MgClOH OM. - * reageerib leelistega, *hapetega, *metallidega, *sooladega saamine: metall+mittemet.=sool alus+hape=sool+vesi oksiid+hape=sool+vesi aluseline oks.+happeline oks.=sool sool+leelis=alus+sool sool+metall=uus sool + vähem akt. metall sool+leelis=uus sool+uus alus sool+hape=uus sool+nõrgem hape
OKSIID koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik (o.-a. II) ehk siis Lihtaine + hapnik = oksiid Aluseline oksiid on aluseliste omadustega, reageerib hapetega (enamus metallioksiide on aluselised. Aktiivse metalli oksiid + vesi = hüdroksiid ehk leelis ehk tugev alus) Happeline oksiid - on happeliste omadustega, reageerib alustega (enamus mittemetallioksiide on happelised) Enamik happelisi oksiide + vesi = vastav hape HAPE aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone (happeid liigitatakse 1. hapnikusisalduse järgi (hapnikhapped ja hapnikuta happed), 2. prootonite arvu järgi, 3. tugevuse järgi (nõrgad ja tugevad). Hapnikhape saadakse: happeline oksiid + vesi ALUS ehk hüdroksiid aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. (aluseid liigitatakse: 1. leelised (vees hästi lahustuvad tugevad alused), 2. nõrgad alused , mis enamasti vees ei lahustu)
+ ALUS = SOOL + H2O +AL. OKSIID = SOOL + H2O = UUS SOOL + UUS HAPE + SOOL NB! Reaktsioon toimub siis, kui tekkiv hape on reageerivast HAPE happest nõrgem või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade). = SOOL + H2 NB! Reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad + METALL metallid. Erandiks on k. HNO3, lahj. HNO3 ja k. H2SO4 reageerimine metallidega (ei kehti metallide pingerida, ei eraldu
Keemia Perioodilisustabel ja aatom Lahter- Perioodi rühmad- eemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mis jaotab keemilised elemendid nende tuumalaengute järgi rühmadesse ja perioodidesse. Järjekorra number: Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. A-rühma numbrist: Kui aktiivne metall on. Perioodi Number: Mitmendas perioodis asub element, Elemendid: 1.Raud : Fe, 2,Vask: Cu, 3,Jood: I, 4,Broom: Br , 5,Tina: Sn , 6,Plii:Pb 7,hõbe: Ag 8, Broom: Br 9, kuld : Au, 10,Elavhõbe : Hg, 11, tsink: Zn, 12,mangaan : Mn, 13 Kroom Cr 14, Baarium: Ba 15,magneesium : Mg 16,naatrium : Na 17,kaalium : K 18,koobalt : Co 19,titann: Ti 20,alumiinum : Al 21,nikkel : Ni 22, Gallium : Ga 23,Iriidium: Ir 24,Plaatina: pt 25,Rubiidium: Rb 26,plii: Pb 27, Indium : In 28,frantsium : Fr 29,Raadium : Ra
AINEKLASSID JA NENDE SAAMISVÕIMALUSED Klass Nimetus Saamine OKSIIDID K2O kaaliumoksiid 1.Oksüdeerumisel: CO2 süsinikdioksiid Metall + hapnik = metallioksiid (aluseline oksiid) Fe2O3 raud(III)oksiid või diraudtrioksiid 2Ca+O2=2CaO Mittemetall+hapnik=mittemetallioksiid (happeline oksiid) C+O2=CO2 2.Lagunemisreaktsioonil (kuumutamine) Sool = metallioksiid + mittemetallioksiid
Aine klass Mõiste Nimetused, valem Keemilised omadused Saamine Kasutamine Oksiidid Hapniku ja mingi teise happeline oksiid ... Põlemise teel: PbO - pliimennik, keemilise elemendi ... + vesi hape C + O CO värvipigment ühend ... + aluseline oksiid ilmastikukindlate värvide sool + vesi Kuumutamise teel: saamiseks. · Happeline oskiid Hapnikuhappele Oksudatsiooniaste ... + alus sool + CrO - kasutatakse
8d klassi kontrolltöö kordamisküsimused 1. Oksiidid a) Nende valemite ära tundmine metall või mittemetall + hapnik b) Oksiidide nimetamine peab olema selge (metalli ja mittemetallioksiidide nimetused on erinevad) mittemetalli oksiidi nimetamine: mittemetall x(lad k nr) Oy metalli oksiidi nimetamine: metall (metalli o.a.) OKSIID (erandid: IA IIA IIIA ja IIB) c) Oksiidide saamise reaktsioonid metall + hapnik -> metallioksiid mittemetall + hapnik -> mittemetallioksiid (lihtainetena kirjutatakse mittemetallidest alati indeksiga kaks järgmisi: H2, O2, N2, Cl2, F2, Br2, I2, teistel indeksit ei panda, nt: S, P, Si) d) Oksiidide reageerimine veega aluseline oksiid (metalli oksiid) + vesi -> leelis (millised aluselised oksiidid reageerivad veega ja millised mitte?) IA IIA reageerivad veega Näide: CaO + H2O Ca (OH)2
Soola hüdrolüüs -soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond Tugev elektrolüüt -elektrolüüt, mis on lahuses praktiliselt täielikult dissotsieerunud ioonideks Vesiniksool -sool, mis sisaldab vesinikku http://www.abiks.pri.ee 2. ÜLESANDED hape + metall =>> sool + H2 -metall aktiivsem vesinikust hape + alus.oks =>> sool + H2O -alati hape + alus =>> sool + H2O -alati hape + sool =>> sool + hape -peab tekkima I happest nõrgem hape või sade alus + hap.oks =>> sool + H2O -alati alus + sool =>> sool + alus -I mõlemad lahustuvad, II üks lahutumatu
Mis reageerib millega Metall +hapnik oksiid 4Fe+3O2FeO +väävel sool 2Na+SNaS +vesi leelis+vesinik vaata pinge rida 2Na+2HO2NaOH+H oksiid+vesinik 3Fe+4HOFeO+4H +sool uus sool+uus metall Zn+CuClZnCl+Cu +hape sool+vesinik 2HCl+ZnZnCl+Cu Hape +alus sool+vesi HSO+2NaOHNaSO+HO +AOsool+vesi 2HCl+MgOMgCl+HO +sool uus sool+hape HSO+NaSNaSO+HS Alus +HO sool+vesi 2NaOH+CONaCO+HO +sool alus+sool CuCl+2NaOHCu(OH)+2NaCl AO+vesi lagunemine Ca(OH)CaO+HO HO +vesi Hape SO+HOHSO +AO Sool SO+NaONaSO AO +vesi Leelis NaO+HO2NaOH Sool +Sool 2 Uut soola
Vähendamisel lähteainete tekke suunas. 2. Saaduse kontsentratsiooni: Suurendamisel lähteainete tekke suunas. Vähendamisel saaduste suunas. 3. Rõhu: Tõstmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas. Alandamisel suurema gaasi molekulide arvu suunas. 4. Temperatuuri: Tõstmisel endotermilise protsessi suunas. Alandamisel eksotermilise protsessi suunas. Üheprootonilistes hapetes on üks H, mitmeprootonilistes mitu. Hapnikhapped on hapnikuga Tugevad happed: H2SO4 , HCl, HI, HBr, HNO3. Alused ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone Leelised tugevad alused, vees lahustuvad hüdroksiidid(I-A rühm ja II-A rühm Ca alates.) Nõrgad alused Vees praktiliselt lahustumatud. Soolad Katioon ja anioon koos (Na2SO4) Vesiniksoolad Happeanioonis on vesinik.(NaHSO4) Kristallhüdraadid Sisaldavad tahkes olekus kristallvett(CuSO4 * 5 H20) Mittemetallisoksiidide nimetuses tähistatakse eesliitega(di-,tri-,jne) Kui metallil on muutuv o.a
mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad peaalarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest
OKSIIDID keemilised omadused: ALUSED keemilised omadused: 1. al.oksiid+hape=sool+ves 1. alus+hape=sool+vesi 2. al.oksiid+hap.oksiid=sool 2. alus+hap.oksiid=sool+vesi 3. tugevalt al.oksiid+vesi=leelis 3. leelis+sool=uus sool+uus alus (üks neist 4. nõrgalt al.oksiid+vesi=? sade, esimesed lahustuvad vees) 5. hap.oksiid+alus=vesi+sool 4. lahustumatu alus (t)= oksiid+vesi 6. hap.oksiid+al.oksiid=sool ALUSED saamine: 7. hap.oksiid+vesi=hape 1. akt.metall+vesi=leelis+vesinik 8. amf.oksiid+hape=sool+vesi 2. akt.met.oksiid+vesi=leelis OKSIIDID saamine: 3. sool+leelis=alus+sool (esimesed vees 1. metall+hapnik=oksiid lahustuvad) 2. mit.metall+hapnik=oksiid SOOLAD keemilised omadused: 3
Aineklassid Sisukord Aineklassid Oksiidid Happed Alused Soolad Tuntumad ained Millest saab mis? Aineklassid Hape Oksiidid (happeline, aluseline) Sool Alus Oksiidid Oksiid on kahes elemendist koosnev ühend, millest üks on hapnik. Oksiidid jagunevad Happeline oksiid Aluseline oksiid Hapetele vastavaid oksiide Aluseline oksiid on alusele nimetatakse happelisteks (hüdroksiidile) vastav oksiid. oksiidideks. Enamasti on Happelised oksiidid mitte- metallioksiid. Oksiide nimetatakse a)Oksüdatsiooniastme kaudu b)Eesliidete järgi Haped Haped on liitained, mis annavad lahusesse. vesinikioone. Hapete iseloomulikuks on hapu maitse.
annaabi.ee 
