selgitamine. · Atributsiooniteooria - kogum ideid, kuidas inimesed põhjuseid omistavad, kuidas kasutavad nendele olemasolevat infot selleks, et põhjustest aru saada 16. Atributsiooniviga .Teise inimese puhul põhjused tulenevad enamasti inimesest, põhjused stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjused situatsioonis. · Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi. 1. Tegutsejal ja vaatlejal erinevad vaatepunktid. Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat. 2. Enda tegutsemiste kohta rohkem kogemusi, tead endast rohkem kui teistest. 17. normid 1. . Deskriptiivsed normid näitavad seda, mida enamus inimesi antud olukorras teeb. 2. Suunavad normid annavad teada, mida tuleb heaks kiita ja mida mitte. · Normidest raske kinni pidada, see eeldab järeleandlikkust ja konformsust. 18. Empaatiavõime. Võime sisse elada teise inimese tunnetesse 19. Altruism kalduvus hoolida ja muretseda teiste inimeste pärast
Samuti võib eristada erinevate kultuuride liidrite esindajate isiksuseomadusi. Näiteks jaapani juhtidel aitab liidri rolli paremini täita intuitsioon, hollandi juhtidel ettekujutusvõime, ameerika ning inglise juhtidel oskus olla jõuline. (Palo 2003) Liidri isiksuseomaduste teooria püüab välja selgitada, kuidas on seotud juhi tegevuse tulemuslikkus tema isiksuseomadustega. Isiskuseomaduste all mõeldakse püsivaid, ainult sellele inimesele omaseid käitumis- ja reageerimisviise. Tänu selliste omaduste püsivusele saab ennustada inimese käitumis mitmesugustes olukordades. Kogu probleem seisneb selles, millised isiksuseomadused on tuhandete, esmapilgul erinevate käitumisviiside taga. (Siimon 2003: 206) Erinevad uurijad on toonud välja mitmesuguseid juhile vajalikke isiksuseomadusi. Sellistest uurimustest on selgunud palju juhtimise edukust mõjutavaid omadusi ning ühest vastust sellele probleemile on keeruline leida. Kuid paljudest erinevatest
väljendumist. Laps peab 1) õppima erinevaid sotsiaalseid oskusi, mis on vaja erinevates olukordades, 2) tuleb tal õppida teiste jaoks vastuvõetavalt käituma erinevates sotsiaalsetes olukordades nt. teatris, kinos jne. Et olla sotsiaalselt võimekas, peab laps olema • teadlik suhete vastastikkusest • suutma vaadata asju teise inimese vaatepunktist • peab oskama ära tunda erinevaid sotsiaalseid olukordi • omama mitmeid alternatiivseid sotsiaalseid reageerimisviise 6 • mõistma, millisel moel käitumine on sobilik ja teistele vastuvõetav konkreetses olukorras. Laste sotsiaalsete oskuste ning nende alaoskuste kirjeldamine Klassifikatsioonid Caldarella ja Mirrell´i positiivsed käitumisviisid (1997): 1. suhtlemine eakaaslastega: abi pakkumine, vabandamine, kaaslaste eest
Eestvedamine ja motiveerimine - Eestvedamine - protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. S-i teooria (juhi ja liidri eristamiseks): - strateegia - struktuur - süsteemid - isikkoosseis - stiil - oskused - eesmärkide teadvustamine Juht keskendub firma ressurssidele ja liider - kuidas teiste inimeste töö kaudu eesmärke saavutada. - Isiksuseomandused - püsivad ainult sellele inimesele omaseid käitumis- ja reageerimisviise. Karismaatilise liidri omadused: - enesekindlus - domineerimine - paindlik rollide valdamine - endast mule kujundamine - isiklik veetlus ja külgetõmme Juhtimisstiilid: Korraldusi andev Osalev Formaalne Autokraatlik Demokraatlik Formaalne Autoritaarne Meeskonda loov Situatsiooni teooria seisukoht on, et ei ole olemas mingit konkreetset omadust ega
· Silumine - Eesmärk ebaoluline, suhe oluline - Enda eesmärkidest loobumine suhte säilitamise nimel, teise jaoks tema ees,märgi väga olulised · Läbirääkimine - Suhe ja eesmärk mõlemad olulised Kehtestamine, alistuv ja agressiivne käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Bolton, R. (2002). Igapäevaoskused. Väike Vanker Erinevaid reageerimisviise · Kehtestav enda huvide eest seismine teist kahjustamata; ollakse "mina ise", vähendab hirmu ja ärevust teistes; pinged seoses konfronteerumisega, konfliktid, eriarvamuste ilmnemine Kehtestamine kui kestev konfrontatsioon Enda õiguste eest seismine viisil, mis arvestab ka teiste isikute õigustega, arendab enesekindlust ja enesetõhusust. · Alistuv enda huvide eest ei seista; väldib konflikte, mugav, turvaline,
olukordades. Ta peab omandama oskues teiste jaoks vastuvõetavalt käituda erinevates sotsiaalsetes olukordades (nt. teater, mänguväljak). Õpitud käitumise kasutamise edukus sõltub suhtlemissituatsiooni kontekstist ja sellest, kuidas laps seda mõistab. Et olla sotsiaalselt võimekas peab laps olema teadlik oma käitumise mõjust teistele ning suutma vaadata asju teise inimese vaatepunktist. Laps peab oskama ära tunda erinevaid sotsiaalseid olukordi, omama mitmeid reageerimisviise ning mõistma, millisel moel käitumine on sobilik ja vastuvõetav teistele, (nii lastele kui täiskasvanutele) konkreetses olukorras. 12. Laste sotsiaalsed oskused ning nende komponendid (alaoskused) . Alljärgnevalt esitatakse kaks erinevat võimalikku klassifikatsiooni laste sotsiaalsete oskuste ja nende alaloskuste kirjeldamiseks. 1) Caldarella ja Merrell´i (1997) koostatud laste ja noorukite nn positiivstete
millest ta on pärit. Uude kultuuri sattudes on vajalik omandada uus kultuuriteadlikkus, et keskkonnas paremini kohaneda ja hakkama saada. Inimese käitumist mõjutavad nii omaksvõetud hoiakud ja väärtused kui ka ühiskonna poolt peale surutud normid ja tavad. Oluline on inimese sotsiaalsete suhete kujunemises see, kuidas tehakse otsustusi keskkonna ja selles tegutsevate inimeste omaduste üle. Mille alusel hinnatakse, ennustatakse teiste inimeste käitumist ja reageerimisviise? Sageli on otsustuste aluseks stereotüübid. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 222) Kultuuri kuuluvad inimese teadmised, uskumused, oskused, kõlbelised tõekspidamised, tavad ja harjumused, sest ükski neist pole meile sünniga kaasa antud ja me oleme omandanud nad kas õppimise või jäljendamise teel. Taolised kirjeldavad definitsioonid annavad küll aimu, mida kultuuri all mõeldakse, kuid ei anna uurijale täpsemaid juhtnööre, kuidas uuritavaid
eksamil (rumal vs rasked küsimused ja vähe aega õppimiseks. Atributsiooniviga: Teise inimese puhul hinnatakse, et põhjused tulenevad enamasti inimesest, on stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjusi nähakse enamasti situatsioonis, enda kontrollile vähe alluvad, pigem juhuslikest teguridest tingitud. Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi: 1. Tegutsejal ja vaatlejal erinevad vaatepunktid. Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat. 2. Enda tegutsemiste kohta rohkem kogemusi, teadmisi Grupisisesed protsessid Grupp on kogum kahest või enamast inimesest, kes mõjutavad üksteist vastastikku suhtlemise kaudu. Gruppi võib iseloomustada: suurus, moodustumine/kujunemine (põhjused, kiirus, vabatahtlikkus), homogeensus, kestvus. 15
meelevallas viibivat olendit. 2. Biheivioristide lähtekohalt ei ole põhiosa käitumisajandeid mitte kaasasündinud, vaid õpistrateegiate kaudu elu käigus omandatud, ning motivatsioonis on keskne õppimise osa. 3. Humanistlik psühholoogia toonitab motivatsioonis füsioologiliste ning sotsiaalsete vajaduste kõrval kõrgemaid, üksnes inimesele omaseid eneseaktualiseerimisega seotud vajadusi. Instinkt W.McDougall eristab järgmisi instinktiivseid reageerimisviise - toiduotsing - sugutung - ebameeldiva vältimine - põgenemine kannatusi ja valu põhjustava eest - uudishimu: püüd uurida tundmatuid kohti ja esemeid - vanemlik hool: järeltulijate toitmine ja nende eest hoolitsemine - suhtlussoov: püüd vältida üksindust ning lävida omasugustega - enesekinnitus: püüd domineerida, võtta üle juhi positsioon, demonstreerida oma staatust või üleolekut - sõnakuulelikkus: leplus ja alluvus endast tugevamate ees
Oluliseks peetakse ka noorena säilimist ja tervisele mõtlemist. Ostukäitumises on kliendid aina tujukamad ja ettearvamatumad, otsides sotsiaalset kontakti. Aina suuremaks on muutunud mõju teiste kultuuride tarbimisharjumuste poolt. Tuntakse kasvavat vajadust erinevate teenuste järele. (Tonndorf 1995, 25) Jaekaubandusettevõte sõltub oma turuosas konkurentidest. Ta peab pidevalt silmas pidama uute konkurentide tekkimist, strateegiat ja tegevust ning põhikonkurentide reageerimisviise. (Tonndorf 1995, 14) Konkureeritakse nii hinna, toodete, müügipunkti asukoha kui ka müügitoetusstrateegiate osas. Jaekaubanduse konkurents on seega keerukam kui vaid kaks ühesugust kauplust võitlemas samade klientide eest. Konkurentsi jaotub tüüpideks nagu intra- ja intertüüpi konkurents, vertikaalne ja süsteemne konkurents. Intratüüpi konkurents kujutab endast kahe või enama sama ettevõtte formaati kasutava firma konkurentsi
käitumist ajendava jõuna, omandades sekundaarse tarbe funktsiooni. Niisuguste sekundaarsete tarveteks on sõltuvus, ühinemistarve, pealetükkivus jne. Nüüdsest peale muutub esmatarvete rahuldamist toonud käitumine ise kinnituseks toimingutele, mis kindlustavad sekundaarsele tarbele vastava käitumise. Selle tulemusena saab käitumine, mis toob kaasa sekundaarsete tarvete rahuldamise, kinnitust ja hakkab korduma Sellise mehhanismiga kujuneb inimestel hulk kindlaid reageerimisviise. Sekundaarse tarbe mõiste kasutuselevõtt ja veel enam laiendamine sellistele käitumist ajendavatele motiividele, nagu uudishimu, kompetentsus, enese maksmapanek jne, ähmastas õppimise käitumuslike ja tunnetuslike ajendite selge piiri. Lisades siia veel inimliku enesekinnituse sisekõnena (nagu "Mul on õigus! "Küll ma olin tubli!" jne), muutub vahetegemine biheivioristlike ja kognitiivsete õppimise ning käitumise käsitluste vahel üsna raskeks
põhitoiminguteks: tegutsemiskeskkonna kujundamine; teabe jagamine; heakskiidu saavutamine; koostöö kindlustamine; korralekutsumine ja hüvitamine. 5.4. Eestvedamisteooriad Isiksuseomaduste teooria ehk eripärasuste teooria Liidri isiksuseomaduste teooria püüab välja selgitada, kuidas on seotud juhi tegevuse tulemuslikkus tema isiksuseomadustega. Isiksuseomaduste all mõeldakse püsivaid, ainult sellele inimesele omaseid käitumis- ja reageerimisviise. Nende abil saab ennustada inimese käitumist mitmesugustes olukordades. (Alas, 2004) Liidrite omadused: Gary A. Yukl - kohanemisvõime, sotsiaalne tundlikkus, kõrge saavutusvajadus, enesekehtestamisoskus, koostöövalmidus, dominantsus, enesekindlus, energilisus, stressitaluvus, soov vastutada (Vadi, 1997, viidatud Alas, 2004 järgi). Keith Davis - intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motiveeritus, inimsuhete tähtsustamine (Davis, 1977, viidatud Alas, 2004 järgi).
· Avatus kogemusele o kunstilembelisus · Vaimu distsipliin (meelekindlus) o Asjalikkus, korralikkus, sihikindlus · Ekstravertsus-introvertsus · Emotsinaalne stabiilsus o Masendus o Abitus o ärrituvus Isiksuseküsimustik NEO-TRI Isiksusetesti (NEO-TRI) võtmesõnaks on isiksus, mis on kirjeldatav viie isiksuseomaduse kaudu. Isiksuseomaduste all mõeldakse püsivaid, ainult sellele inimesele omaseid käitumis- ja reageerimisviise. Isiksuslike dispositsioonide suhteline püsivus võimaldab ennustada indiviidi käitumist eri situatsioonides ning seetõttu on testi kasutusvaldkond väga lai. Isiksuse dispositsioonilise lähenemise raames on püütud leida minimaalset komplekti baasilisi omadusi, mis oleksid piisavad isiksuse kirjeldamiseks. Isiksust kirjeldavate sõnade analüüsi tulemusena ilmnes, et sõnad jagunevad viide suurde rühma, kirjeldades emotsionaalset
Loovjuhtimise 3 printsiipi: · Universaalsus loovus on loomupärane kõigile inimestele. · Areng potentsiaalne loovus ilmneb sobilikes tingimustes; loovus väheneb, kui inimene ei saa rakendada seda. · Keskkond keskkond mõjutab loovuse väljendumist ja arengut. 8. Juhi isiksuseomadused ja nende mõju juhtimiskäitumisele Isiksuseomaduste all mõeldakse püsivaid, ainult sellele inimesele omaseid käitumis- ja reageerimisviise. Isiksuseomadused ja suhtumine täidetavatesse ülesannetesse määravad suuresti juhi rahulolu ja edukuse tema töös, juhtide puhul on isiksuse skaalat palju uuritud ja selgitatud välja tõhusatele juhtidele omane optimaalne isiksuseomaduste tase või dispositsiooni vahemik (nt reserveeritud seltskondlik; usaldav kahtlustav)(Brooks 34). Isiksuslike dispositsioonide suhteline püsivus võimaldab ennustada indiviidi käitumist eri situatsioonides.
JournalȱofȱMentalȱHealthȱNursing,ȱ18(3),ȱ153–163.ȱ Walding,ȱM.ȱ(1991).ȱPain,ȱanxietyȱandȱpowerlessness.ȱJournalȱofȱAdvancedȱNursing,ȱ16(4),ȱ388–397.ȱ 2. klass: toimetuleku reaktsioonid 373 Nõrgenenud individuaalne vastupanuvõime (00210) (2008, LOE 2.1) 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 2. klass: toimetuleku reaktsioonid Definitsioon Vähenenud võime säilitada positiivseid reageerimisviise ebasoodsas olukorras või kriisis. Määravad tunnused Vähenenudȱõpihuviȱ Pingeseisundiȱtaastekeȱ Vähenenudȱhuviȱkutsetööȱvastuȱ Häbiȱ Depressioonȱ Sotsiaalneȱeraldatusȱ Süütunneȱ KohanematustȱsoodustavadȱtoimeȬ
annaabi.ee 
