halduse poolt sooritatud toiming, kelle poolt ja mis viisil tehakse, halduse organite kaudu on jäetud vähe otsustusruumi 2) nõrgalt seotud seadusandja on määratletud tegevusvaldkonna ja sisustatud eesmärgi e kuhu me tahame jõuda, see kuidas eesmärgini jõudtakse, säilitatakse halduse enese poolt (justiitsminister) 3) sidumata ehk seadusvaba haldus õigust ei looda, ei muutu (nt. reaaltoimingud) Iseloomu järgi saab jagada haldust kaheks : 1) edendav haldus tulevikku suunatud osa haldusest (planeerimised, tulevikku suunatud tegevused, prognoosimised), keskkonnakaitset ja sotsiaariigi põhimõtet realiseeritakse enamati sellisel viisil 2) korrastav haldus igapäevane ellurakendamine, ja juba rakendatud valdkondade tegevuse kontrolliline, käitumisreeglite kehtestamised, eeskirjad, juhendid, haldussuunad
Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapooletuse põhimõte ja selle tähtsus. 5. HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID. Haldustoimingu mõiste ja nende liigitus: õigustoimingud ja reaaltoimingud. 6. HALDUSMENETLUS. Haldusmenetluse mõiste ja sisu. Haldusorgani väline ja sisene pädevus. Haldusmenetluse põhimõtted. Menetlusosalised haldusmenetluses. Asjaajamisnõuded haldusmenetluses. Menetlustähtajad. Menetluse algus, selle käik ja menetluse lõpp. Avatud menetlus. 7. HALDUSAKT: mõiste, tunnused ja funktsioonid. Haldusakti liigid. Osahaldusakt ja eelhaldusakt. Haldusakti kõrvaltingimus. Haldusakti õiguspärasus. Haldusakti kehtivus. Tühine haldusakt. Kaalutlusõiguse sisu
korras. Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. Õiguskantsler teostab järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele. TEEMA 4. 17. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ( Haldusakt, määrus, haldusleping ) ja reaaltoimingud. Haldusakti, määruse ja halduslepingu õiguspärasuse ja kehtivuse alused. Haldustoimingud e. haldusmenetlus – haldusorgani- valitsusasutuse, volikogu vms tegevus: Määruse või haldusakti andmine Halduslepingu sõlmimine Toimingu sooritamine Haldustoimingute liigid: 1) Õigustoimingud – toimingud, millega muudetakse õiguskeskkonda, pädev organ annab norme 2) Reaaltoimingud – toimingu sooritamine, millega ei kaasne muutusi õiguskorras,
1) Õigus saada lisatasu a. Teenistusstaazi eest b. Akadeemilise kraadi eest c. Võõrkeelte valdamise eest 2) Õigus sõidukulude hüvitamisele Avaliku teenistuja kohustused: (3) 1) Järgida õigusakte 2) Ettevõtlusega võib tegeleda vaid ametiasutuse loal 3) Ametnik on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni Teema 4. Avalik- õiguslikud haldustoimingud ja riigivastutus 24. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ja reaaltoimingud Haldustoimingud e. haldusmenetlus haldusorgani (valitsusasutuse, volikogu või isiku...) tegevus: · Määruse või haldusakti andmine · Halduslepingu sõlmimine · Toimingu sooritamine Haldusmenetluse põhimõtted: (4) 13 · Uurimispõhimõte haldusorgan selgitab välja asjaolud · Kaalutluspõhimõte e. diskretsioon ei ole olemas sarnaseid olukordi · Vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõte oluline on tulemus, mida
4.Liigitus avaliku halduse kandjate alusel. Sellel alusel võib haldusakte liigitada: a.riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktideks b.ja õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktideks (statuutideks). Põhimõtteliselt ei rakendu siin haldusaktide astendus nende juriidilise kehtejõu alusel. Nii on Vabariigi Valitsuse määrused ja kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrused oma õigusjõult võrdväärsed. § 3. Halduse reaaltoimingud e toimingud §4. Halduslepingud § 5. Halduse üldaktid A. Dekreet B. Seadlus C. Määrus I. Volitused: II. Määruste liigid: III. Määruse õiguspärasus: IV. Kohaliku omavalitsuse määrus D. Käskkiri §6. Halduse üksikaktid 2 §7. Plaanid ja planeerimine §8. Haldusaktide teatavakstegemine § 9. Haldusaktide toime
Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele ja ülesannete täitmise allutamine täies ulatuses vabale konkurentsile materiaalne avalike ülesannete üleandmine. Sisuliselt riik loobub ülesannete täitmisest ja selle täitmise tagamisest. VI teema HALDUSTOIMINGUD _______________________________________________________________ §1 Haldustoimingute liigid reaaltoimingud eesmärgiks ei ole kaasa tuua õigusuhte tekkimist 30 faktilised toimingud materiaalne tegevus (liiklusummikute kõrvaldamine) teatamistoimingud kutsed, teated, hoiatused tõestamistoimingud nt vallasekretär tõestab dokumente õiguslikud toimingud eesmärgiks õigusliku olukorra muutmine. Avaldusvorm haldusakt §2 Haldusakti määratlused
allutamine täies ulatuses vabale konkurentsile materiaalne avalike ülesannete üleandmine. Sisuliselt riik loobub ülesannete täitmisest ja selle täitmise tagamisest. 36 VI teema HALDUSTOIMINGUD _______________________________________________________________ §1 Haldustoimingute liigid reaaltoimingud eesmärgiks ei ole kaasa tuua õigusuhte tekkimist faktilised toimingud materiaalne tegevus (liiklusummikute kõrvaldamine) teatamistoimingud kutsed, teated, hoiatused tõestamistoimingud nt vallasekretär tõestab dokumente õiguslikud toimingud eesmärgiks õigusliku olukorra muutmine. Avaldusvorm haldusakt §2 Haldusakti määratlused Haldusakt on administratsiooni toimingute õiguslikuks vormiks.
Sisuliselt riik loobub ülesannete täitmisest ja selle täitmise tagamisest. VI teema 6. HALDUSTOIMINGUD _______________________________________________________________ 1. HALDUSTOIMINGUD õigustoimingud reaaltoimingud faktilised toimingud tõestamistoimingud teatamistoimingud üldaktid üksikaktid (haldusaktid) dekreet korraldus (KOV, VV) seadlus (president) otsus (KOV) määrus (KOV, VV, min) käskkiri (min) muud aktid: - põhikiri - põhimäärus - juhend - eeskiri
• Halduslepingu sõ lmimine • Toimingu sooritamine Haldustoimingud ehk Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel Haldustoimingute liigid: 1. Õigustoimingud – toimingud, millega muudetakse õ iguskeskkonda, pä dev organ annab norme Mä ä rus – ü ldakt, rakendab võ i tä psustab seadust, annab vä lja minister, Vabariigi Valitsus, KOV Haldusakt - ü ksikakt Haldusleping 2. Reaaltoimingud – toimingu sooritamine, millega ei kaasne muutusi õ iguskorras, sellega ei kaasne kohustusi, ei teki õ iguslikku suhet Haldusmenetluse põhimõtted: • Uurimispõ himõ te – haldusorgan selgitab vä lja asjaolud • Kaalutluspõ himõ te e. diskretsioon – ei ole olemas sarnaseid olukordi • Vormivabaduse ja eesmä rgipä rasuse põ himõ te – oluline on tulemus, mida saavtutatakse kõ ige efektiivsemal ja eesmä rgipä rasemal viisil, ei ole seotud
(1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. (3) Järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle EV PÕS ja seadustele teostab ÕK. Teema 4. Avalik- õiguslikud haldustoimingud ja riigivastutus 17. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ( Haldusakt, määrus, haldusleping ) ja reaaltoimingud. Haldusakti, määruse ja halduslepingu õiguspärasuse ja kehtivuse alused (Haldusmenetluse seadus). Haldustoimingud peavad olema: 1. Õiguspärased: 2. Kaalutlusõiguslikud 3. Vormivabadus ja eesmärgipärasusele lähtuvad 4. Uurimispõhimõtest lähtuvad Haldustoimingute liigid: 1. Reaaltoiming- nt riigihange, liikluse ümberkorraldus. Oluline, et ei kaasneks muutusi õiguskeskkonnas. 2. Õigustoiming- haldusakt ehk üksikakt, määrus, haldusleping
halduskohtumenetluse seadustiku § 9 3. lõike kohaselt ei takista kaebuse või protesti esitamine kaevatava õigusakti täitmist, kuid halduskohtunikul on õigus kaebaja palvel selle täitmine peatada. Samuti annab põhikooli ja gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse riikliku järelevalve kord, mis on kinnitatud ministri määrustega, järelevalvet teostavale ametiisikule õiguse peatada maavalitsuse haridust korraldava struktuuriüksuse ja koolijuhtide ebaseaduslikke korraldusi. §10. Reaaltoimingud Reaaltoimingute hulka kuuluvad kõik need administratsiooni toimingud, mis ei ole otseselt suunatud õigussuhte loomisele, vaid mille eesmärgiks on faktiline tulemus. Neil ei ole olulist omadust - regulatiivsust. See ei tähenda muidugi seda, et reaaltoimingutel puudub üldse õiguslik tähendus. Reaaltoimingud peavad olema kooskõlas kehtiva õigusega ning nende sooritamine võib teatud juhtudel kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Näiteks reaaltoiminguga kahju tekitamine
halduskohtumenetluse seadustiku § 9 3. lõike kohaselt ei takista kaebuse või protesti esitamine kaevatava õigusakti täitmist, kuid halduskohtunikul on õigus kaebaja palvel selle täitmine peatada. Samuti annab põhikooli ja gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse riikliku järelevalve kord, mis on kinnitatud ministri määrustega, järelevalvet teostavale ametiisikule õiguse peatada maavalitsuse haridust korraldava struktuuriüksuse ja koolijuhtide ebaseaduslikke korraldusi. §10. Reaaltoimingud Reaaltoimingute hulka kuuluvad kõik need administratsiooni toimingud, mis ei ole otseselt suunatud õigussuhte loomisele, vaid mille eesmärgiks on faktiline tulemus. Neil ei ole olulist omadust - regulatiivsust. See ei tähenda muidugi seda, et reaaltoimingutel puudub üldse õiguslik tähendus. Reaaltoimingud peavad olema kooskõlas kehtiva õigusega ning nende sooritamine võib teatud juhtudel kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Näiteks reaaltoiminguga kahju tekitamine
vastavate toimingute sooritamiseks. Oma sisult võib haldustoiminguid liigitada kahte suurde, põhiliselt erinevasse kategooriasse. Ühe osa toiminguid toob kaasa muutusi õiguslikku olustikku, teine osa toiminguist sellist toimet ei oma. Neid võib liigitada vastavalt normatiivseteks ja normivabadeks toiminguteks. Neid võib ka nimetada õigustoiminguteks ja reaaltoiminguteks. Toimingute puhul saab eristada teatud liike: Reaaltoimingud – soovitud mõju on faktiline. Näiteks politseiniku kumminuia löök, liikluse jälgimine, kinnipeetavale asja väljastamine või rahalise toetuse väljamaksmine. Kinnipeetava ümberpaigutamine ühest vanglast teise on haldusakt, vanga sees ümber paigutamine (ühest kongist teise) – on kohtupraktika lugenud toiminguks. Teabetoimingud – mitteregulatiivsed teated, selgitused, soovitused, hinnangud,
kehtetuks tunnistamise võimalust. Silmas tuleb pidada ka seda, et haldusakti osaline kehtetuks tunnistamine ei tohi muuta haldusakti kehtima jäävat osa õigusvastaseks. Haldusakti muutmine ei ole aga HMS §-s 59 sätestatud ilmse ebatäpsuse parandamine haldusaktis (vt ptk 9.7.3) 2. Haldustoimingud 2.1 Halduse toimingute liigid ja õiguspärasus. Haldustoimingud jagunevad: reaaltoiminguteks ja õigustoiminguteks. Reaaltoimingud – eesmärgiks ei ole kaasa tuua õigussuhte tekkimist. faktilised toimingud – materiaalne tegevus (liiklusummikute kõrvaldamine) teatamistoimingud – kutsed, teated, hoiatused tõestamistoimingud – nt vallasekretär tõestab dokumente Õiguslikud toimingud – eesmärgiks õigusliku olukorra muutmine. Kehtestatakse uusi norme, muudetakse ja tühistatakse vanu, luuakse uusi õigussuhteid, muudetakse ja lõpetatakse eksisteerivaid
Vastavalt HKMS § 3 lg 1 p 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine (v.a kui seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra). Peamiselt need, millel on haldusõiguslik iseloom, kui mitte üksnes. Halduskohtu pädevuses on igasuguse avaliku võimu teostamisel või muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamine (seadus võib teha erandeid). HKMS järgi on halduskohtus vaidlustatavad nii haldusaktid kui ka kõik muud haldustoimingud, sh halduslepingud, reaaltoimingud, halduse faktiline tegevus ja tegevusetus. Haldusakt on igaotsustus, mis vastab HKMS § 4 lg 1 tunnustele. Halduskohtu pädevusse kuulub ka õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamine, avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise, samuti haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine. Halduskohtu pädevuses on igasuguse avaliku võimu teostamisel või muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamine.
annaabi.ee 
