asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi.
Erinevad suunad mõtlemises: ratsionalism(kaine asjalikkus) mõistusest tulenevad otsusesd. Tingis tööstusrevoltusiooniga kapitalismi tohutu levik. See kõik tingis seda, et mõteldi ratsionaalselt. Inimestele tundus, et elu läheb yha paremaks. teaduse ja mõtlemise tulemusen läheb elu paremaks Maailmanäitused, tulid erinevad riigid kokku ja näitavad seal oma kõige uuenduslikumaid avastusi, leiutusi. Positivism- pooldab v peab õigeks teavet, mis põhineb reaalteadustele kontrollitud katsetel v meetodidel. Täpisteadus. Vastandub metafyysikale väga tugevalt. Sai alguse 18. sajanidl, kui tegeleti tohutult palju ajalooliste allikategga, mille tulemusena saadi teada meeletulut palju fakte. Hakati kirjutama palju entsüklopeediaid. Materialism õpetused peavad maailma olemust aineliseks, ja majandus on teiste sotsiaalstete ja kultuuriliste nähtuste aluseks. Irratsionalism/uusromantism- Nad uskusid, et maailm on müsteerium, mida ei suuda ykski teadus haarata
Kuidas märk on loodud? Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus. "A sign, or representamen, mis something which stands to somebody for something in some respect or capacity." (Peirce, 2,228) "Märk on miski, mis esindab kellelegi midagi mingis suhtes või mingil määral." Märk (stiimul, representamen, X) asendab tähendust (denotaati, Y) interpretaatori Z jaoks mingis interpretandis (reaktsioon, W)
* sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika on Peirce/Morrisest lähtuv, semioloogia Saussure'i suunaks. 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis. Semiootika ,,lähikondlasteks" on meditsiin (diagnostika), kriminalistika, keeleteadus, filosoofia, loogika. Peirce oli reaalteadustele orienteeritud, kuid käsitles märke kui kogu teadmise aluseid, elu aluseid. 5. Märk ja märgisüsteem. Süsteem ja struktuur. Märk on miski, mis asendab kellegi jaoks midagi mingis suhtes või mingil määral. (Peirce'i definitsioon). Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Märk peab olema märgatav ja suunatud neile, kes sellest aru saavad.
keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. mida ja kuidas me räägime. semantika on semantiline keel – oma tähestiku ja reeglitega. 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis. Semiootika „lähikondlasteks“ on meditsiin (diagnostika), kriminalistika, keeleteadus, filosoofia, loogika. Peirce oli reaalteadustele orienteeritud, kuid käsitles märke kui kogu teadmise aluseid, elu aluseid. 5. Märk ja märgisüsteem. Süsteem ja struktuur. Märk on iga asi, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi aseml olevat. Märk on kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Märk peab olema märgatav ja suunatud neile, kes sellest aru saavad. Märk on alati märgisüsteemi osa. Füüsiline märgi puudumine on samuti märk ja kannab mingit
* sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika on Peirce/Morrisest lähtuv, semioloogia Saussure'i suunaks. ? 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis. Semiootika ,,lähikondlasteks" on meditsiin (diagnostika), kriminalistika, keeleteadus, filosoofia, loogika. Peirce oli reaalteadustele orienteeritud, kuid käsitles märke kui kogu teadmise aluseid, elu aluseid. 5. Märk ja märgisüsteem. Süsteem ja struktuur. Märk on iga asi, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi aseml olevat. Märk on kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Märk peab olema märgatav ja suunatud neile, kes sellest aru saavad. Märk on alati märgisüsteemi osa. Füüsiline märgi puudumine on
tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. mida ja kuidas me räägime. semantika on semantiline keel oma tähestiku ja reeglitega. KEELEMÄRKIDE TEOORIA 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis (semiootika=loogika). Semiootika ,,lähikondlasteks" on meditsiin (diagnostika), kriminalistika, keeleteadus, filosoofia, loogika. Peirce oli reaalteadustele orienteeritud, kuid käsitles märke kui kogu teadmise aluseid, elu aluseid. Semiootika distsipliin? Semiootika kujunemist iseseisvaks distsipliiniks võib märgistada XX sajandi viie-kuuekümnendate aastatega, seega on semiootika väga noor teadus. Teadusdistsipliin eeldab oma uurimisobjekti, mis tavaliselt on vastava teaduse nimetuses olemas, ja teatud metodoloogiat. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas
saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale keskkaega. · Priscianus - Institutiones grammaticae (u 5. saj), läbi aegade enim kasutatud grammatika, on jätnud jälje ladina keele õpetamise tavadele ning mõjutanud keskaja keelefilosoofia arengut. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. Skolastilised grammatikad (u 1100-keskaja lõpuni) - keele vormistiku kirjeldamise juurest siirduti ühtse, universaalse alge otsimisele, ja seda alget otsiti loogikas. Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on ja millele see tugineb? Spekulatiivsete grammatikate kogu De modis significandi tähenduse omamise viisidest.
denoteerib. 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis. Semiootikat, nagu ka teisi humanitaarteadusi, on raske kuhugi paigutada ja seetõttu, on väidetud, et oma ebakindluses kujutavad nad ohtu teistele teadustele. Semiootika „lähikondlasteks“ on meditsiin (diagnostika), kriminalistika, keeleteadus, filosoofia, loogika. Semiootika on vahend – kõik teadused kasutavad märke. Nt matemaatika. Peirce oli reaalteadustele orienteeritud, kuid käsitles märke kui kogu teadmise aluseid, elu aluseid. Kõik filosoofilised probleemid on tegelt keeleprobleemid Peirce võtab aluseks reaalteadused, sp ongi tõsisem vend, sp ongi nii põhjalik Semiootikat võib nii humanitaar- kui reaalainete ühenduslülina. On nii teadus teaduste seas kui omaette instrument. Peirce teaduste klassifikatsioonid on semiootika loogikaga võrdväärne. Normatiivne teadus – nagu loogika
Kuidas märk on loodud? Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus. "A sign, or representamen, mis something which stands to somebody for something in some respect or capacity." (Peirce, 2,228) "Märk on miski, mis esindab kellelegi midagi mingis suhtes või mingil määral." Märk (stiimul, representamen, X) asendab tähendust (denotaati, Y) interpretaatori Z jaoks mingis interpretandis (reaktsioon, W)
Kuidas märk on loodud? Kuidas märkidest on võimalik teisi märke teha? (süntaktika) - teine aspekt seondub Y (denotaat) ja W-ga (interpretant) - tähendustega. (semantika) - kolmas ja olulisim on seotud Z-ga - vaatlejaga: kelle jaoks märk tähendab? (pragmaatika) (Viimased nimetused pani Peirce õpilane Charles Morris (psühholoog, sotsioloog, teoloog), kes nägi semiootikas humanitaarteaduste alust, vastupidiselt Peircele, kes oli pigem reaalteadustele orienteeritud.) Sellest järeldub, et Peirce oli pragmaatik. Pragmatism oli ameerika filosoofia juhtivaid voole 19. saj lõpus. "A sign, or representamen, mis something which stands to somebody for something in some respect or capacity." (Peirce, 2,228) "Märk on miski, mis esindab kellelegi midagi mingis suhtes või mingil määral." Märk (stiimul, representamen, X) asendab tähendust (denotaati, Y) interpretaatori Z jaoks mingis interpretandis (reaktsioon, W)
saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale keskkaega. · Priscianus - Institutiones grammaticae (u 5. saj), läbi aegade enim kasutatud grammatika, on jätnud jälje ladina keele õpetamise tavadele ning mõjutanud keskaja keelefilosoofia arengut. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. Skolastilised grammatikad (u 1100-keskaja lõpuni) - keele vormistiku kirjeldamise juurest siirduti ühtse, universaalse alge otsimisele, ja seda alget otsiti loogikas. Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on ja millele see tugineb? Spekulatiivsete grammatikate kogu De modis significandi tähenduse omamise viisidest
1970ndatel järgnesid arhitektid, projekteerides arhitektuurilisi paroodiaid (Philip Johnsoni AT&T pilvelõhkuja New Yorgis, mille fassaad meenutab vanaema riidekappi, 1984), kontseptualistid jt. 1980ndatel murdsid postmodernistlikud mängureeglid läbi juba laial rindel. 1990ndatel, pärast Berliini müüri langemist, järgnes läänele ka Ida-Euroopa ning alanud oli uus ajastu – kapitalismi globaliseerumine. Modernistliku maalikunsti kulminatsioon – abstraktsionism Kunst toetumas reaalteadustele Usk universaalidesse Mehe-kesksus Sotsiaalsed utoopiad Maalikunst kui “püha” “Puhtus” (purity) “Vorm” “Tasapinnalisus” (flatness) Võred ja võrgustikud (grids and gratings) “Stiil” Erialade spetsialiseerumine “Ülev” (sublime) – Kanti esteetika Modernistlik arusaam “kunsti progressist Piet Mondrian. Broadway boogie-woogie. 1942-43 Polariseerumine vastandused, mis sisaldasid sageli hinnangulisust:
Hüved on otseselt loonud, nagu öeldud, reaalteaduste areng. Lisaks kõigele eelpooltoodule on siiski selgunud, et kuigi reaalteadused aitavad meil küll omal moel maailma mõista, on nende teadmiste baasil ehitatud pigem vahendeid. Füüsika ning mehaanika, mis võimaldavad ehitada raudteesildu, annavad ka viisi relvade ehitamiseks. Geenitehnoloogia avab meile enneolematud perspektiivid nii meditsiinis kui põllumajanduses- ja võimaldab luua kimääre. Reaalteadustele põhinev maailm suudab luua mastid ja mobiiltelefonid, kuid ei saa öelda, millest me peaksime nende telefonide kaudu rääkima. Nii ei pääse me kuidagi küsimuste eest, millele on juba väga ammusest ajast vastuseid otsinud religioon, eetika ja filosoofia. Me ei pääse ka ajaloost, sest võimatu on mõista ning hinnata oma kohta, kui ei ole teada, mis oli enne meid. Kontekst on vajalik. Suuremas ja isiklikumas plaanis
annaabi.ee 
