Sügavatoimeline soojaravi (ultraheli, mikrolaine ja lühilaine) TENS ja teised impulssvoolud Laserravi Massaaz Akupunktuur Pika varrega kingalusikas Purgiavaja Kraanikeeramise abivahendid Põlvitamisalus Sui, V. (1999). Eakas inimene ja tema liikumisvõime. Tallinn: OÜ GRAFICA MALEN Tilvis, R., Sourander, L. (1996). Geriaatria. Tallinn: AS Medicina. Artroos.ee (18.01.2013) Birkenfeldt, R. (2008). Osteoartroosi ravijuhend Eestis. Eesti Reumatoloogia Selts Pildid google.com
vanematele Sümptomite esilekutsuvate tegurite väljaselgitamine ja nende mõju vähendamine füüsiline koormus, gripivastane vaktsineerimine alates üle 3 aastaste, allergeenidest hoidumine Astma medikamentoosne püsiravi ja jälgimine Astma ägenemiste ravi, hooravi Kasutatud kirjandus Annus, T., Julge, K., Kivivare, M., Putnik, U., Ress, K., Vasar, M., Veidrik, K. (2009). Astma lapseeas Eesti ravijuhend. Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts. www.eestiarst.ee/static/files/001/ea1003lk207-226.pdf (03.11.2014) Valman, B. (1998). Lapse tervise käsiraamat. Tallinn: Varrak. Raivio, K., Siimes, M. (1999). Lastehaigused. Tallinn: Medicina. Abrahams, P. (2006). Lapse tervise entsüklopeedia. Tallinn: TEA
vanematele Sümptomite esilekutsuvate tegurite väljaselgitamine ja nende mõju vähendamine – füüsiline koormus, gripivastane vaktsineerimine alates üle 3 aastaste, allergeenidest hoidumine Astma medikamentoosne püsiravi ja jälgimine Astma ägenemiste ravi, hooravi Kasutatud kirjandus Annus, T., Julge, K., Kivivare, M., Putnik, U., Ress, K., Vasar, M., Veidrik, K. (2009). Astma lapseeas Eesti ravijuhend. Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts. www.eestiarst.ee/static/files/001/ea1003lk207-226.pdf (03.11.2014) Valman, B. (1998). Lapse tervise käsiraamat. Tallinn: Varrak. Raivio, K., Siimes, M. (1999). Lastehaigused. Tallinn: Medicina. Abrahams, P. (2006). Lapse tervise entsüklopeedia. Tallinn: TEA
· Mälu ja mõtlemishäired on sellisel tasemel, et häirivad toimetulekut igapäevaeluga · Kognitiivsete (tunnetuslike) funktsioonide häiretega kaasneb ja vahel ka eelneb neile emotsionaalne piduradamatus, sotsiaalse käitumise või motivatsiooni halvenemine · Dementsus esineb Alzheimeri tõve, tserebrovaskulaarse haiguse ja teiste kahjustuste puhul, mis primaarselt või sekundaarselt tabavad peaaju. Dementsuse diagnoosimine · Dementsuse põhjusi on üle 50 . Ravijuhend käsitleb nelja sagedasemat dementsust, mille korral juhtivaks ja diagnoosi aluseks olevaks põhisümptomiks on dementsussündroom. · Neurodegeneratiivsetest dementsust põhjustavatest haigustest käsitleb ravijuhend Alzheimeri tõbe, dementsust Lewy kehakestega, frontotemporaalseid dementsusi ja vaskulaarset dementsust. Sekundaarseid dementsusi käsitletakse diferentsiaaldiagnostilisest aspektist. Dementsusega kaasnevad ilmingud 1.
VIIDATUD ALLIKAD 1. Bates, T. 2000. Depressioon.AS Pakett: Tallinn. 2. Depressiooni ravijuhtnöör. 2002. [http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps- ravi/DEP/depressiooni_ravijuhis.htm]. 29.11.2012. 3. Eesti Parkinsoniliit [http://www.parkinson.ee/sonastik.htm] 30.11.2012. 4. Kleinberg, A., Jaanson, P., Lehtmets, A., Aluoja, A., Vasar, V., Suija, K., Ööpik, P. Depressiooni ravijuhend perearstidele 2011. Ravijuhend. [http://www.eestiarst.ee/static/files/068/ea1109lk431-446.pdf] 29.11.2012. 5. Myllärniemi, J. 2009. Depressioon. Cum Grano: Tallinn 6. RFK kontroll-loend. (RFK loend), versioon 2.1a, kliiniline vorm (Microsoft Office'i dokument). 01.12.2012. 7. Ruus, T. 2011. Arstiabi kasutamise seosed psühholoogiliste tegurite ja enesehinnanguliste tervisenäitajatega. Tartu Ülikool Tervisehoiu Instituut.
disease=d&sisu=disease&did=612#Tekkepõhjused_ja_ mehhanismid (külastuse aeg: 23.12.2013) http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26257/Viig and_Karmen2012.pdf (külastuse aeg 25.12.2013) www.haigekassa.ee (külastuse aeg 02.01.2014) Meditsiini sõnastik., G.Loogna et al., 1996.a. Reumatoloogia., R.Birkenfeldt, L.Päi, T.Haviko, 1995.a. Patsiendi juhendmaterjal põlveliigese endoproteesimine. M.Kelk, T. Haaviko, A. Nikitina, J. Freimann, 2009.a. http://www.ravijuhend.ee/ravijuhendikasutajale/patsiendijuhendi d/35/P%C3%B5lveliigese%20endoproteesimine (külastuse aeg 02.01.2014) http://www.eestiarst.ee/eesti_arst/ravijuhendid/aid- 4706/Osteoartroosi-ravijuhend-Eestis
See soodustab seedimist ning leevendab koormust kõhunäärmele. Pankreatiini annuse määrab arst individuaalselt sõltuvalt haiguse iseloomust, seedimise häirituse astmest, söödava toidu kogusest ja patsiendi peetavast dieedist. • Ensüümasendusravi on kroonilise pankreatiidi puhul tegelikult eluaegne, mistõttu peab ensüümpreparaat olema pikaajalisel tarvitamisel hästi talutav. Pankreatiin vastab täielikult sellele nõudmisele. Kasutatud allikad Ägeda pankreatiidi ravijuhend, dr M. Murruste jm, 30.04.2004 ◦ file:///C:/Users/%D0%90%D0%BB%D0%BB %D0%B0/Desktop/pankreatiidi_ravijuhend%20(1).pdf(05.11.2016) Панкреатит: причины и проявления ◦ http://medportal.ru/enc/gastroenterology/pancreas/2/ (05.11.2016) Панкреатит. Википедия, 16.10.2016 ◦ https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B0%D0%BD%D0%BA %D1%80%D0%B5%D0%B0%D1%82%D0%B8%D1%82(05.11.2016) TÄNAME KUULAMAST!
trenni. Mainisime ka pilti osteoporoosist ja tavalisest luukoest. Osteoporoosi vältimiseks tuleks lisada kidnlasti toidu sisse kaltsiumi. 7. Kasutatud allikad 9 1. Eesti Osteoporoosi Selts. [WWW] http://www.osteoporoos.ee/index.html 2. Katre Maasalu, Aare Märtson, Ingrid Kull, Riina Kallikorm, Agu Tamm, Terje Raud, Ivo Valter. 2006. ,,Osteoporoosi ravijuhend" 3. Erika Kruup. Powerpoint ,,Osteoporoos ohud ja ennetamine." 10
Kasutatakse 1x/p 3 päeva ja pestakse maha peale igat 24tunnist toimeaega. · 10% väävlisalv see on vana efektiivne ravivahend, mida kasutatakse veel tänapäevalgi. Salv valmistatakse apteegis arsti retsepti alusel. Väävlisalv sobib ka väga väikestele lastele ja rasedatele. Seda kasutatakse 1x/p 3 päeva ja pestakse maha peale igat 24tunnist toimeaega. Ravijuhend: · Ravim kantakse kogu kehale lõuast taldadeni, eelistatult õhtul enne magama minekut. Alla 2a. lastel, vanuritel ja nõrgestatud vastupanuga isikutel ravitakse ka nägu ja peanahka. · Ravimit hoitakse enne mahapesemist peal ettenähtud aeg; kui vahepeal nahka pestakse, tuleb ravimit sinna uuesti kanda. · Pehme harja abil kantakse ravimit ka küünte alla. Küüned lõigatakse lühikeseks.
deficit. Practical Medicine 2012: 66-69 (In Russian) 7) Samosyuk I, Flomin Yu, Samosyuk N, Plontkovskaya. Motor recovery after stroke: neurophysiological basis and targets for rehabilitation intervention. International Neurological Journal 2012; 8(54): 9-19 (In Russian) 8) Prokopenko S, Mrzeiko E, Arakchaa Ye, Gladkih N. Analytic gymnastics as a method of rehabilitation of patients after stroke 2009. (In Russian) 9) Pürg K, Lukmann A, Tammik T. Insuldi taastusravi Eesti ravijuhend 2011. http://www.etas.ee/wp-content/uploads/2012/02/INSULDI-TR-JUHIS-2011-vers- 06.02.12.pdf (8.12.2017) 11
deficit. Practical Medicine 2012: 66-69 (In Russian) 7) Samosyuk I, Flomin Yu, Samosyuk N, Plontkovskaya. Motor recovery after stroke: neurophysiological basis and targets for rehabilitation intervention. International Neurological Journal 2012; 8(54): 9-19 (In Russian) 8) Prokopenko S, Mrzeiko E, Arakchaa Ye, Gladkih N. Analytic gymnastics as a method of rehabilitation of patients after stroke 2009. (In Russian) 9) Pürg K, Lukmann A, Tammik T. Insuldi taastusravi Eesti ravijuhend 2011. http://www.etas.ee/wp-content/uploads/2012/02/INSULDI-TR-JUHIS-2011-vers- 06.02.12.pdf (8.12.2017) 9
Kui vaatamata õigele toiduvalikule ja piisavale füüsilisele koormusele on vere suhkrutase liiga kõrge, tuleb alustada tablettravi. Enamikul II tüüpi diabeetikutest ei saavutata head ravitulemust ainult ühe ravimiga ning kombineeritakse erinevaid ravimeid. Sageli tuleb tablettravi kombineerida ka insuliinraviga või tuleb sellele täielikult üle minna. Diabeetilise jala füsioteraapia Eestis kasutusel olev diabeedi ravijuhend toob välja ka füüsilise aktiivsuse ja õige liikumisprogrammi valiku diabeedi raviskeemis. Füüsiline aktiivsus mõjub hästi kudede insuliinitundlikkusele, vererõhule ja vererasvadele. Füüsiline aktiivsus diabeedi korral I tüüpi diabeetik peaks tegema kehalisi harjutusi vähemalt kord 23 päeva jooksul, kuid et füüsiline aktiivsus võib suurendada nii kohese kui ka hilise hüpoglükeemia ohtu, on oluline füüsilise koormuse valikul õppida kohandama
, Akdemir, N. (2010). Effects of Walking and Relaxation Exercises on Controlling Hypertension. Journal of the Australian Traditional-Medicine. 16(1): 9-14. Claassens, T. (2017). Nursing a patient with acute pain. Kai Tiaki Nursing New Zealand. 23(7): 15-39. Costa, R. d. S., Nogueira, L. T. (2008). Family support in the control of hypertension. Revista Latino-Americana de Enfermagem. 16(5): 871-876. Eesti Haigekassa. (2012). Täiskasvanute kõrgvererõhktõve käsitlus esmatasandil. Eesti ravijuhend. https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/15/taiskasvanute-korgvererohktove- kasitlus-esmatasandil (10.03.2018). Herdman, T. H., Kamitsuru, S. (toim.) (2014). NANDA International Nursing Diagnoses: Definitions & Classification, 2015-2017. Oxford: Wiley Blackwell. Lewis, S.L., Dirksen, S.R., Heitkemper, M.M., Bucher, L. (2014). Medical-Surgical Nursing: Assessment and Management of Clinical Problems (9th ed.). St. Louis, Missouri: Elsevier. Palmer, S. (2012)
Subfebriilne kehatemperatuur — kergpalavikuline kehatemperatuur (Valdes ja Veski 1982). Aksillaarselt mõõdetuna alla 38,5 °C (Uibo jt 2010). Hüpertermia — liigsooju(mu)s, ülekuumenemus (Valdes ja Veski 1982). Ealisest normist kõrgem kehatemperatuur. Organismis toodetakse soojust rohkem kui eraldub (Chatson 2004, Nienstedt 2005). Palavik (febris), mil temperaruur on üle 37 °C (Iiviainen jt 1997, Ravijuhendid ... 2007). Aksillaarselt mõõdetuna üle 37,3 °C (Eesti ravijuhend I.a., Grünberg 2008, Wilson ja Hockenberry 2008). Korppi jt (2011) järgi saab palavikust rääkida siis, kui lapse kehatemperatuur on 37,5 °C ja üle selle. Palaviku alandamisega lastel alustatakse, kui kehatemperatuur on 38,5 °C ja üle selle. Kehatemperatuur üle 41 °C on kudedele pärssiv. (Ravijuhendid ... 2007, Grünberg 2008, Wilson ja Hockenberry 2008, Korppi jt 2011) Korppi jt (2011) poolt soovitatakse lastele,
Teema I SEEDETRAKTI HAIGUSTE RAVIKS KASUTATAVAD RAVIMID Kirjandus: Toitumine ja seedimine Lege Artis lisaväljaanne mai 2007 Gastroösofageaalse reflukshaiguse ravijuhend http://www.eestiarst.ee/static/files/027/ea0906lk427-431uus.pdf Iivelduse ja oksendamise farmakoloogiline ravi Lege Artis nr 2 (16) veebruar 2003 Lahtistid – sõbrad või vaenlased Toomas Kariis Lege Artis nr 9 (13) 2002 KÕHUKINNISUS Ravimiinfo bülletään nr 8/9 1996 Ravimitega saab seedetraktis mõjutada... Maomahlasekreet Seedimises osalevaid ensüüme Sapi moodustumist ja eritumist Oksendamist
õigusliku Haigekassa eelarvest •RKS paragrahv 4 ja paragrahv 34 alusel osaleb Haigekassa tervise edendamise ja haiguste ennetamise projektide rahastamises kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga. •Lisaks projektilisele tegevusele arvestatakse ennetusega ka esmatasandi tervishoius, eriarstiabis, haigla- ja taastusravis läbi õigusaktide rakendamise, lepingute ja aktsepteeritud ravijuhiste (koolitervishoiu tegevusjuhend, laste hambaravi juhised, hüpertoonia ravijuhend) •Fondipõhiselt rahastuselt tegevuskavapõhisele rahastusele aastast 2004 – EU regulatsioonid Riiklikud tervisestrateegiad Alates 2004 alustati riiklike strateegiate kavandamist- laiapõhjaline planeerimine – planeerimisse kaasatud väga palju organisatsioone (MTÜ) ja sihtrühmade esindajaid, intersektoraalsed Olemas kindel rahastamine riigieelarvest, ent sellele lisanduvad rahastused teiste ministeeriumide eelarvetest ja ravikindlustuse
· "Contraception: Your Questions Answered" · Agnes Männiste "Kontratseptiivid abortide vähendamise loomulikem viis", Hippocrates, 39/2002 · Kai Haldre "Kombineeritud rasestumisvastased tabletid", Hippocrates 7/1999 · Peeter Lasting "Abordid ja rahvastikupoliitika", Hippocrates 52/2004 · Jaak Uibu "Kas Eestis on sündimata lastel õigusi?", Hippocrates 52/2004 · "HIV-nakkuse levik - väljakutse Eestile", Eesti Arst, aprill 2005 · Ravijuhend: Kombineeritud oraalsed kontratseptiivid, Lege Artis, jaanuar 2004 III loengu teemal: · O.Ylikorkala jt. "Sünnitusabi ja günekoloogia" · Schimdt, Thews "Inimese füsioloogia" · "Physiology in Childbearing" · "Anatomy and Physiology for Midwives" · Langman's Medical Embryology" IV loengu teemal: · www.maternitywise.org "Guide to Effective Care in Pregnancy and Childbirth" · www.ens.ee "Raseduse jälgimise juhend"
annaabi.ee 
