karjanduse kaitsjakaubanduse juht. petiste, lahingujumalannana.Kuid teistes mtides varaste juhtTema kohus oli ka surnuid on ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel allmaailma juhtida(valitsejate ja atleetida võitluses välisvaenlaste vastu. Pallas kaitsja Ateena oli peamiselt linna jumalanna,tsivilisatsiooni,käsitöö ja põlluharijate kaitsja,ratsutamiskunsti rajaja,kes esimesena taltsutas hobusetarkuse,arukuse ja puhtuse kehastus.Ateena oli temale kuuluv linn.Oliivipuu,mille ta lõi ,oli tema puu.Öökull tema lind.
Ares sõjajumal Hebe noorusejumalanna Hephaistos inetu ja lombakas tulejumal Persephone Hadese abikaasa Zeus Jupiter ülemvalitseja vihmajumal pilvede koguja käsutas piksenooli Athena Minerva täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas välja Zeusi peast algselt lahingujumalanna käsitöö ja põlluharijate ning linnade kaitsja ratsutamiskunsti rajaja kutsuti neitsiks Parthenoseks Koios-Phoibe ja Okeanos- Tethyse liin KOIOS PHOIBE OKEANOS TETHYS LETO IAPETOS APOLLON ARTEMIS PROMETHEUS ATLAS EPIMETHEUS MAIA DIONE HERMES APHRODITE Koios titaan Phoibe titaan Okeanos titaan, Okeanose jõe valitseja Tethys titaan Iapetos titaan
Aphrodite ilu- , armastus- ja viljakusjumalanna. Sündis merevahust. Dionysus veinijumal, ainuke inimlikku päritolu. Nike võidujumalanna Inimeste suhtlemine jumalatega oli vahetu, selleks polnud preestreid vaja. Preestrid ei moodustanud omaette seisust. Nende ülesanne oli usutalituste läbiviimine. tempel jumalatega suhtlemise paik Athena Minerva; täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas välja Zeusi peast algselt lahingujumalanna käsitöö ja põlluharijate ning linnade kaitsja ratsutamiskunsti rajaja kutsuti neitsiks - Parthenoseks Aphrodite Venus; armastuse- ja ilujumalanna sündinud merevahust või Zeusi ja Dione tütar Hephaistose abikaasa Erose ema Aphrodite - armastuse ja ilujumalanna Apollon - valgusejumal, tõejumal Artemis - Apolloni kaksikõde, kütt, neitsiliku nooruse kaitsja Prometheus - inimsoo päästja Atlas - taevavõlvi õlgadel kandja Hermes - Zeusi käskjalg, kõige nutikam jumal, kaupmeeste kaitsja, taevaheerold Bacchus veinijumal Väiksemad kreeka jumalad
Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine. Hedes (Pluto) Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tähtsaim kolmest neitsilikust jumalannast. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja, valgusejumal, tõejumal. Artemis (Diana) Apolloni kaksikõde. Üks kolmest neitsilikust jumalannast. Metsloomade emand, kõige kõrgem kütt, hoolitses noorloomade eest, oli neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Ka kuu, keda hüüti Phoibeks ja Seleneks (Luna).
Poseidon (Neptunus) Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine. Hedes (Pluto) Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tähtsaim kolmest neitsilikust jumalannast. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja, valgusejumal, tõejumal. Artemis (Diana) Apolloni kaksikõde. Üks kolmest neitsilikust jumalannast. Metsloomade emand, kõige kõrgem kütt, hoolitses noorloomade eest, oli neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Ka kuu, keda hüüti Phoibeks ja Seleneks (Luna).
leia me müütidest kuigi palju. Athena E..roomlaste Minerva. Tema oli ainult Zeusi tütar. Nii imelik, kui see ka pole, polevat tal ema. Ta olevat lihtsalt täiskasvanuna ja täies relvastuses kord Zeusi peast välja karanud. Teda on kirjeldatus kui pöörast, hoolimatud lahingujumalannat. Ta oli linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, samas ka ratsutamiskunsti rajaja. Tema oli Zeusi lemmiklaps, kellele Zeus julges usaldada isegi oma piksenoole.Ta oli tarkuse,arukuse ja puhtuse kehastus. Apollon Oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu, nool ja lüüra. Apollon oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas
HERA (Juno): Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade POSEIDON (Neptunus): Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse. HADES (Pluto): Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja. = Pluton- jõukuse ja maapüue peidetud väärismetallide isand. PALLAS ATHENA (Minerva): Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol (PHOIBOS) APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas. Laskurite jumal; tervendaja ; valgusejumal, tõejumal. ARTEMIS (Diana): Apolloni kaksikõde. Metsloomade jumalanna, noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol APHRODITE (Venus): Zeusi ja Dione tütar ,,Iliases", hiljem ,,merevahust sündinu". Armastuse- ja ilujumalanna. HERMES (Mercurius): Zeusi ja Maia poeg. Tiivulised sandaalid ja müts, heeroldisau. Zeusi käskjalg
Hades oli surmajumal kuid mitte surm ise. 5. Athena (Minerva). Ainult Zeusi tütat. Kargas välja Zeusi peast täiskasvanuna ja täies relvastuses. ,,Iliases" kujutatakse teda pöörase ja hoolimatu lahingujumalannana, kuid teistes müütides on ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel võitluses välisvaenlaste vastu. Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed saaksid seda kasutada. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam.Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. 6. Apollon (Apollo). Zeusi ja Leto poeg. Kutsuti ,,suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist".Apollon on ilus kuju Kreeka poeesias, meister muusik, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides
PALLAS ATHENA Tema oli ainult Zeusi tütar. Ema tal polnudki. Täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas ta välja Zeusi peast. Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna.Pallas Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Kolmest neitslikust jumalannast oli tema kõige tähtsam. Athena Apollon PHOIBOS APOLLON Zeusi ja Leto peog ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Apollon oli muusikant, kes lõbustas Olümpust oma kuldsel lüürikal mängides, laskurite jumal, tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist
armunud. Poseidon (Neptunus) Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine. Hedes (Pluto) Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tähtsaim kolmest neitsilikust jumalannast. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja, valgusejumal, tõejumal. Artemis (Diana) Apolloni kaksikõde. Üks kolmest neitsilikust jumalannast. Metsloomade emand, kõige kõrgem kütt, hoolitses noorloomade eest, oli neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Ka kuu, keda hüüti Phoibeks ja Seleneks (Luna). Aphrodite (Venus)
Hades oli surmajumal, mitte aga surm ise; viimast kutsusid kreeklased Thanatoseks ja roomlased Orcuseks. 5 Pallas Athena (Minerva) Tema oli ainult Zeusi tütar. Ema tal polnudki. Täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas ta välja Zeusi peast. Pallas Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Tema kirjeldamisel kasutatakse kõige sagedamini väljendit ,,hallisilmne" või, nagu seda mõnikord on tõlgitud, ,,välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks.
; *HERA: Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade Zeusi peale. Lind- paabulind; loom-lehm. Tema lemmiklinnaks oli Argos.; *POSEIDON: Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse e. maaväristaja viidates merealustele liikumistele.;*HADES: Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja.; *PALLAS ATHENA: Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol. Puu- oliivipuu; lind- öökull. Tema linn oli Ateena.; *PHOIBOS E. APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas (mängis lüürat). Laskurite jumal; tervendaja (õpetas esimesena tohterdamist); valgusejumal, tõejumal. Delfi oraakel oli Apolloni oraakel. Puu- loorberipuu; loom- delfiin; lind- ronk.: *ARTEMIS: Apolloni kaksikõde. Metsloomade jumalanna, küttide ja noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol. Puu- küpress; loom-
Thanatoseks ja roomlased Orcuseks. Tema oli Zeusi tütar. Ema tal polnudki. Täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas ta välja Zeusi peast. Varasemates lugudes, "Iliases", kujutas teda pöörase, hoolimatu lahingujumalannana; kuid teistes müütides on ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel võitluses välisvaenlase vastu. Pallas Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Tema kirjeldamisel kasutatakse kõige sagedamini väljendit "hallisilmne" või, nagu seda mõnikord on tõlgitud, "välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks
allilma kuningannaks. Hades oli surmajumal, mitte aga surm ise. 7 Pallas Athena ( Minerva) Tema oli ainus Zeusi tütar. Ema tal polnud. Täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas ta välja Zeusi peast. Lahingujumalanna. Pallas Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsioono, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse ,et inimesed seda kasutada saaksid. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemas poeesias on Athena, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli temale kuuluv linn ;oliivipuu, mille ta tõi, oli tema puu, öökull tema lind.
Koolisõit on ühtaegu nii kunst kui spordiala. Koolisõidu põhialused on kujunenud juba Antiik-Kreekas, aga nüüdisaegse koolisõidu juured pärinevad renessansiajastust. See sai tohutult populaarseks kogu Euroopa aadelkonna hulgas ning arenes tsirkuseratsutamisest tänapäeval tuntud koolisõiduni. Olümpiamängude kavas oli koolisõit esimest korda 1912. aastal Stockholmis. (Hermsen 1997: 147) 5 Prantsuse ratsutamiskunsti meister Francois Baucher nimetas koolisõitu kunagi „ratsutamiseks toatuhvlites“ ja seda võib tõepoolest ratsutamise peensuse tipuks pidada. Harjutused, mis keskenduvad hobuse allüüridele ja hoiakule ning kuhu kuuluvad erilised liikumised, on mõeldud arendama hobuse tasakaalu ja nõtkust ning panema ta ratsaniku kõige peenematele signaalidele tundikult reageerima. (Whitaker 2007:142)
kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis). ja ta oli Zeusi kõige armastatum tütar. . Zeus usaldas tema kätte ainsana oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva ehk piksenoole. Ta hoidis ühiskonnas alati õiglust. Tegu oli nii tarkuse-, kaunite kunstide, tööosavuse- kui ka rahujumalannaga. as Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, tema oli kas see, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid. Athena oli sinisilmne ning kandis oda ja kiivrit. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust. Kuigi ta sõdu vihkas, ei kõhelnud ta hetkekski, kui oli vaja inimeste kaitseks võidelda. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Apollon
ja roomlased Orcuseks. Pallas Athena (Minerva) Tema oli Zeusi tütar. Ema tal polnudki. Täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas ta välja Zeusi peast. Varasemates lugudes, "iliases", kujutas teda pöörase, hoolimatu lahingujumalannana; kuid teistes müütides on ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel võitluses välisvaenlase vastu. Pallas Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Tema kirjeldamisel kasutatakse kõige sagedamini väljendit "hallisilmne" või, nagu seda mõnikord on tõlgitud, "välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks
kindlalt,et me teame sellest ainult üksikuid momente. Roomas kutsuti teda Cereseks. Demeter Pallas Athena Athena on Zeusi tütar,kellel ema ei olnud.Ta sündis raseda Metise allaneelatud Zeusi peast:pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud,astus sealt välja täies relvastuses Athena.Ta oli peamiselt linna jumalanna,tsivilisatsiooni,käsitöö ja põlluharijate kaitsja,ratsutamiskunsti rajaja,kes esimesena taltsutas hobuse,et inimesed seda kasutada saaksid.Ta õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist,leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu.Hilisemas poeesias on Athena tarkuse,arukuse ja puhtuse kehastus,kelle sümboliteks oli oliivipuu,madu ja öökull.Tema sõdalasevarustusse kuuluvad kiiver,oda,kilp ja aigis.Ateena linna kaitsejumalannana võitis ta Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse.Teda austati kui
Pallas Athena (Minerva) Pallas Athena oli ainult Zeusi tütar. Ema tal polnudki. Täiskasvanuna ja täiesti relvastuses kargas ta välja Zeusi peast. Varasemates lugudes, "Iliases", kujutatakse teda pöörase, hoolimatu lahingujumalannana, kuid teistes müütides on ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel võitluses välisvaenlase vastu. Pallas Athena oli peamiselt linna jumalanna. Samas ka tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid. Pallas Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Tema kirjeldamisel kasutatakse kõige sagedamini väljendit "hallisilmne" või "välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus
majesteetliku vanamehena, kes hoiab käes saua ja mõnikord granaatõuna.(Chaline 2005:44) 6.Athena Tema oli Zeusi tütar. Ema tal polnudki. Täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas ta välja Zeusi peast. Varasemates lugudes, "Iliases", kujutatakse teda pöörase, hoolimatu lahingujumalannana; kuid teistes müütides on ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel võitluses välisvaenlaste vastu. Athena oli peamiselt linna jumalanna, tsivlisisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja, kes esimesena taltsutas hobuse, et inimesed seda kasutada saaksid.(Hamilton 1975:23) Tal olid ka prohvetivõimed, mida ta võis kinkida lihtsurelikele, samuti nagu ka nooruslikkust ja imposantset välimust.(Chaline 2005:39) Athena oli Zeusi lemmiklaps. Zeus usaldas tema kätte oma hirmuäratava egiidi ja hävitava relva, piksenoole. Tema kirjeldamisel kasutatakse kõige sagedamini väljendit "hallisilmne" või, nagu seda mõnikord on tõlgitud, "välgusilmne"
Kotkas, tamm, piksenool, valitsuskepp. Hera ehk Juno abielu kaitsja, kangelaste kaitsja, taevajumalanna. Lehm, paabulind, granaatõun. Argos. Poseidon ehk Neptunus mere valitseja, tormijumal. Sõnn, hobune, kolmhark. Hades ehk Pluto ehk Pluton allmaa isand, jõukuse jumal, väärismetallide isand, surmajumal. Athena ehk Minerva lahingujualanna, Ateena jumalanna, tsivilisatsioonijumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tarkus, arukus, puhtus. Oliivipuu, öökull Apollon ehk Apollo laskurite jumal, muusik, tervendaja, valgusejumal, tõejumal, päikesejumal, huntide jumal, põldhiirte jumal. Loorberipuu, delfiin, ronk. Artemis ehk Diana metsloomade emand, kütt, neitsiliku nooruse kaitsja, kuujumalanna, pimedate ööde perenaine, teeristsete jumalanna. Küpress, metsloomad, põder, karu, hirv, vibu, nool Aprodithe ehk Venus armastuse- ja ilujumalanna, viljakusjumalanna
Poseidon – merede valitseja, Zeusi vend, temast tähtsuselt järgmine. Kinkis inimestele esimese hobuse. Vesi vaibus, kui ta kuldse vankriga üle sõitis. Hades – allilma ja surnute valitseja, Zeusi vend. Hüüti ka Plutoniks, jõukuse ja väärismetallide jumalaks. Tal oli kiiver, mis muutis kandja nähtamatuks. Ei külastanud tihti Olümpost, oli halastamatu, kardetud, kuid õiglane. Pallas Athena – Zeusi tütar, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja; tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Zeus usaldas talle piksenoole, lemmiklaps. Parthenon, oliivipuu, öökull. Phoibos(särav) Apollon – Zeusi poeg Delose saarelt, muusikameister, laskuritejumal, tervendaja. Valguse- ja tõejumal. Apolloni oraakel asus Delfis Parnassose mäel. Tappis mao, kes elas Parnassose koopas. Side inimestega. Loorberipuu, delfiin, ronk, päike. Artemis – Apolloni kaksikõde, metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist, neitsiliku nooruse kaitsja
P'l oli hiilgav palee keset merd. P kinkis inimestele esimese hobuse. Teda kujutati alati kolmhark käes, on seotud hobuse ja sõnniga. Hades (Pluto) Zeusi kolmas vend, kelle valitseda oli allmaailm. Hadesel oli kurikuulus kiiver. Hades oli halastamatu, kuid õiglane; kardetud, aga mitte õel jumal. Pallas Athena (Minerva) Athena oli ainult Zeusi tütar, kes kargas täiskasvanuna välja Zeusi peast. Oli lahingujumalanna, linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Athena oli Zeusi lemmiklaps. Hiljem oli Athena tarkuse kehastus. Ateena on temale kuuluv linn, oliivipuu tema puu ja öökull tema lind. Apollon (Apollo) Apollon on Zeusi ja Leto poeg. Ta oli meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja, valgusejumal, tõejumal. Puu loorberipuu, talle on pühendatud delfiin ja ronk. Artemis (Diana) Artemis oli Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. A oli metsloomade emand,
annaabi.ee 
