saavutust. Thonet' tehaste toodang vallutas kiiresti mitte ainult Euroopa, vaid ka Ameerika. Võrreldes XIX sajandil valitsenud eklektikaga oli Thonet' stiil palju pehmem ja andis aimu millises suunas liigub mööblitootmise tulevik. Thonet' mastaapsusest annab ettekujutuse see, et 1896. aastal valmistati mööblit kokku 60-s tehases, kus ainuüksi painutatud pöögist toole tehti üle 40 miljoni eksemplari, lisaks muu mööbel. Painutatud puust mööbel oma tugeva konstruktsiooni- ja ratsionaalsusega oli immuunne moe- ja formalismi kapriisidele ning kujunes üheks olulisemaks faktoriks XX sajandi mööblikunsti kujunemisel. Selle kinnituseks on asjaolu, et veel peale Esimest maailmasõda - 1920-ndatel aastatel kasutasid arhitektid sisekujundustes Thonet' toole. Seega suutsid need nö "vastu pidada" üle 70 aasta. Thonet' stiili peamised jäljendajad ja edasiarendajad XX sajandil olid F.Kramp, A.Schenk, A.Stoll, F.Dickman ja muidugi A.Aalto
totalitarism, on nüüdismaailmas diskrediteeritud. Toetudes Hegeli, Marxi ja ka hilisemate autorite töödele leidis ta, et inimühiskondade areng läbi ajaloo ei ole ei pelgalt juhuslik ega irratsionaalne, vaid et on olemas ka inimkonna ühtne ja sihipärane ajalugu/ajalooline progress, mis lõpuks viib suurema osa inimkonnast liberaalse demokraatiani. Seda lõpptulemust põhjendab ta nii majandusliku ratsionaalsusega kui ka inimese ,,võitlusega tunnustuse pärast". Ta väidab, et ,,esimese inimese" võitlus tunnustuse ja prestiizi pärast oma elu ohtu seades on demokraatlikus ühiskonnas tarbetuks muutunud. Et kunagine isanda ja orja suhe osutub pikemas perspektiivis ennasthävitavaks ja ei rahulda inimese tunnustuseiha. Liberaalse demokraatia ülemuslikkust parem-autoritaarsete ja vasak-totalitaarsete võimusüsteemide üle seletas Fukuyama minu arvates selle suurema pikaajalise jätkusuutlikkusega
4. Mis on teodiike? Teodiike tähendab jumala õigustamist, religiooni filosoofias omab kohta kurjusest rääkides. Moraalse kurjuse seisukohast võib leida, et kurjus on inimeste vaba tahe, loodusliku kurjuse osas leiab nt Leibnitz, et võimalikest maailmadest on loodud parim maailm. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Aquino Thomas, ratsionaalsest seisukohast leiab et on 2 liiki tõdesid, loomupärased ja ilmutuslikud tõed, on teatud tõed, milleni ratsionaalsusega aga ei jõua, seal vajame ilmutust, kas vahendatuna või otseselt. Mõõduka seisukoha järgi, Hume ja W. Jamesi kohaselt usku mõistusega võtta ei saa - tuleb panustada usule. Irratsionaalsest seisukohast, Augustinus, Kierkegaard, usutakse sellepärast, et ei mõisteta, usutõdede küsimuses mingit tõestus olla ei saagi. 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimese tahe kõikuv, jälgi jätmata kulgetakse lõpplahenduse poole. 2. Mida arvab Cioran inimese elust? Elu seotud pettumusega
nende positiivseid-negatiivseid külgi, vaatame saavutamise efektiivsust võrreldes sellega, mida me lõpuks saavutada tahame. Piiratud ratsionaalsuse mudel võtame maailmast mingi osa ja kasutame seda oma otsuste tegemisel. Ühel pool kognitiivne võimekus, teisel keskkonnatingimused, kus peame otsuseid tegema. Lihtsustatud tulemus selleks, et otsustada, võib nõrkade kognitiivsete omadustega inimene rohkem tähelepanu pöörata keskkonnatingimustele. Inimesed teevad piiratud ratsionaalsusega otsuseid grupis ratsionaalne grupi seisukohalt ei pruugi olla ratsionaalse inimese seisukohalt. Et juhtimine oleks efektiivne, peab võim langema inimese piiratud ratsionaalsuse raamidesse võtame juhi otsuse vastu sellepärast, et meil on ükskõik teame, et see on grupi seisukohast. Võimu puhul küsimus alati legitiimsuses Simoni arvates tekitab legitiimsust see, et alluvatel on ükskõik. Max Weberi autoriteeditüübid: (küsis: ,,miks me allume uuele korrale
Jaapanis oli isolatsioonipoliitika, kuid samas tehniline mahajäämus, mis sundis ennast avama. Toimus globaliseerumine. Panganduses ja äris veel eriti! 20. saj algus tundus, et maailm oli saavutanud stabiilsuse, vähemate kuumkohtade näol. 3.8 Moodsad Ajad 19. saj toimus teaduse ja tehnika areng. Progress - kasutati tihti seda väljendit. Inimesed muutusid liikuvamaks, suhtlus tihenes ja nii ka informeeritus. Reisiti muudkui! Jalgratta osatähtsus kasvas meeletult ja näitas, et ratsionaalsusega jõuab kaugemale. Kaugsuhtlus arenes, kuna teed ja ühendused ning kirjaviisid paranesid. Leiutati telefon ja raadio kah, Revolutsioneeriti tubast elu, nt petrooliumlamp ja ka elekter. Foto ja kino!! Resulteerus modernismi sünnis, mis mõjutas kõike. Kristallpaleed, Eiffeli torn jne. Vesikäimla võidukäik. Viktoriaanlik konservatiivsus - viisakusreeglid, etikett ja maneerid olid üliolulised, kuid samas oli viktoriaanluse ajastul ka palju uuendusi
kehtiv arutlus. Seevastu induktiivne tugevus ei ole monotoonne: eelduste lisamine võib arutluse muuta induktiivselt nõrgemaks. Iga järgneva eelduse lisamine muudab arutluse 2) induktiivselt järjest nõrgemaks: Päikesesüsteemile on lähenemas väga suur taevakeha; täna õhtuks on ta jõudnud püsivale Päikese-kesksele orbiidile; ta jääb Päikese ja Maa vahele, nii et Maa jääb püsivalt varju. Muuhulgas põhjendite headusega ehk ratsionaalsusega tegeleb filosoofia haru epistemoloogia (teadmisteooria). Induktiivse loogika (ja võib-olla ka deduktiivse loogika) võiks ehk paigutada epistemoloogiasse. (Näiteks Willard Van Orman Quine samastas induktiivset loogikat epistemoloogiaga.) Loogika valdkonda kuuluvad probleemid huvitavad epistemoloogiat siiski üksnes niivõrd, kui nad aitavad lahendada teadmise olemuse, võimalikkuse ja päritolu probleemi. Karl Popper väitis, et ainsad head arutlused on kehtivad arutlused
See arvamuseavaldamine toimus nn. avalikus sfääris, milleks olid salongid, kohvikud, vaba ajakirjandus jt. kohad kus inimestel oli võimalik sõltumata oma sotsiaalsest päritolust mõtteid vahetada. Kapitalismi areng aga pidurdas inimese võimet ühiskonda kriitiliselt analüüsida ja ka võimalusi oma arvamuse avaldamiseks. Kapitalistlikus ühiskonnas domineerib instrumentaalne ratsionaalsus (maailma allutamine teaduse abil) mis tuleks asendada kommunikatiivse ratsionaalsusega (inimeste vaheline vaba arutelu). Feminism Võib eristada järgmisi feminismi voole Liberaalne feminism tekkis juba 18. sajandil. Võitleb selle eest, et naised saaksid meestega võrdsed poliitilised õigused, võrdse võimaluse haridust omandada jne. 4 Sissejuhatus sotsioloogiasse
20. Jürgen Habermas Frankfurdi koolkonna järeltulija. Valgustusajastu ratsionaliseerimine oli positiivne: inimesed said vabalt arvamust avaldada avalikus sfääris. Kapitalismi areng takistab ühiskonna kriitilist analüüsi ja ei saa ka arvamust vabalt avaldada. Kapitalistlikus ühiskonnas domineerib instrumentaalne ratsionaalsus, kuid see tuleks asendada kommunikatiivse ratsionaalsusega. 21. Pierre Bourdieu ühiskond koosneb väljadest ehk sfääridest, millel on kindlad reeglid. Edu saavutatakse siis, kui tuntakse välja reegleid. Inimese edukuse ja klassipositsiooni määrab ära kapitali hulk. 3 liiki kapitali: majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne. Võib üht asendada teisega. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Kujuneb välja seal, kus inimene üles kasvab
· Nt fanaatiline nats: "Kui peaks selguma, et minu vanemad olid tegelikult juudid, siis ma peaks tõepoolest gaasikambrisse siirduma." Kanti tugevus · Igapäevamoraalis sageli kõlavad argumendid: · Universaliseermine: Mis siis, kui kõik teeks nii? · Kuldreegel: Tee teistele seda, mida sa tahad et sulle tehtaks! · Kuldreegel paneb moraali sõltuma soovidest, kuid universaliseerimistest seob moraali ratsionaalsusega. KI II ja III vormel: eesmärkide printsiip /inimsuse printsiip · Eesmärkide / inimsuse printsiip: · Toimi nii, et kohtleksid inimkonda, ükskõik kas sinu enese või kellegi teise isikus, igas olukorras kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit. Autonoomia printsiip: · Iga mõistusega olend võib käsitleda ennast universaalse seaduse andjana. · Pelgalt asjad (ka loomad) on väärtuslikud vaid siis, kui inimene neid väärtustab, s.t
Õigussüsteemi eesmärk on vähendada tehingukulusid. Kui neid on raske vähendada, siis tuleb omistada omandiõigused nii, et tagatud oleks efektiivne tulemus. Kui tehingukulusid on raske vähendada, siis sekkub riik, et välismõjusid lahendada. Tehingukulud on kõrged, kui suur hulk inimesi on probleemist puudutatud ja kui sotsiaalsed normid takistavadd läbirääkimisi. Nt suitsetamine. Omar Azfar: Indiviidi ratsionaalsus ei võrdu grupi ratsionaalsusega. Grupi suurus mõjutab sotsiaalset survet- väiksemas grupis on sotsiaalne surve suurem. Väiksed grupid saavad organisatsioonis paremini hakkama, sest neil kulub vähem ressurssi, nad saavad vahetult suhelda, on nähtav oma panustatud tegevus ja sellest saadav kasu. Rikkam ja suurem grupp peab rohkem oma ressurssidest panustama – väikeste ekspluateerimine. Rikkad on aga nõud rohkem panustama, sest neil on palju rohkem kaotada.
c. RATSIONAALNE ees d. EBARATSIONAALNE Joonis 1.2. Ratsionaalse käitumine on teede valik. Teiseks: kas me ikka alati ja igas situatsioonis tahame ratsionaalselt käituda. Paradoksaalsel moel on see vahel nii, et need ebaratsionaalsed käitumisvariandid tunduvad mingil põhjusel vahel palju ahvatlevamatena kui ratsionaalsed. Kiusatus rikkuda reegleid, minna ümber mitte otse võib osutuda suuremaks kui ratsionaalsusega saavutatav. Üdini ja alati ratsionaalses maailmas ei tahaks meist vist keegi kuigi kaua elada. Seda enam, et mõnede arvates välistab ratsionaalsus igasuguse innovatiivsuse. Mis pärsiks arengut. Mis ei tähenda, et neid ratsionaalse käitumise reegleid ei tuleks formuleerida ja neid tundma õppida. Inimene, kes neid reegleid teab, oskab siis ka anda hinnangut oma käitumisele: on see ratsionaalne või mitte. Ja sellisel juhul on tema valik ebaratsionaalselt käituda teadlik valik
oma arvamust avaldada. See arvamuseavaldamine toimus nn. avalikus sfääris, milleks olid salongid, kohvikud, vaba ajakirjandus jt. kohad kus inimestel oli võimalik sõltumata oma sotsiaalsest päritolust mõtteid vahetada. Kapitalismi areng aga pidurdas inimese võimet ühiskonda kriitiliselt analüüsida ja ka võimalusi oma arvamuse avaldamiseks. Kapitalistlikus ühiskonnas domineerib instrumentaalne ratsionaalsus (maailma allutamine teaduse abil) mis tuleks asendada kommunikatiivse ratsionaalsusega (inimeste vaheline vaba arutelu). Feminism Võib eristada järgmisi feminismi voole Liberaalne feminism – tekkis juba 18. sajandil. Võitleb selle eest, et naised saaksid meestega võrdsed poliitilised õigused, võrdse võimaluse haridust omandada jne. Marksistlik feminism – naiste rõhumine meeste poolt on omane kapitalistlikule ühiskonnale. Selleks et mees saaks ametialast tööd teha suletakse naine koduseinte vahele, kus ta on tasuta tööjõuks.
jää sageli vahele; kui ka jäävad, siis neid ei karistata. Deviantsed subkultuurid (teooria): Richard Cloward & Lloyd Ohlin. Kriminaalne subkultuur selle all peetakse silmas organiseeritud kuritegevust. Tavaline majanduslik, ratsionaalne tegevus, mis on suunatud kasumi saamisele, ainult et seadusevastasel viisil. Konfliktne subkultuur vägivallatsevate noorte jõugud. Eesmärk ongi lihtsalt teha kuritegusi, vägivallatseda, tegemist pole millegi ratsionaalsusega, eesmärk ongi vägivalla väljanäitamine, emotsioonide väljanäitamine jne. enamasti koosnevad suhteliselt noortest inimestest. Ühiskonnast eemaldunute (retreatist) subkultuurid alkohoolikud, narkomaanid jne. Selle subkultuuri eesmärk on keelatud mõnuainete tarbimine, mitte ainult keelatud. Sildistamise (labelling) teooria: Howard Becker. Selle järgi on kuritegevuse oluline mõjutaja just sildi külge panemine. Esmane deviantsus pooljuhuslik
võrgustikust, geopoliitikast, üldistest arengutest maailmas ning regioonis või muust seesugusest. Tihti pole määrav töö dokumentidega ja formaalne suhtlemine läbirääkimispartneritega koosolekusaalis, vaid hoopis töö kuluaarides ning mitteformaalne jutt. Suur osa on mitte- formaalsetel organisatsioonidel ja liidritel. Majandusprotsessid on tõenäosuslikud ja majandus- agendid vaegteabega ning piiratud ratsionaalsusega. Majanduspoliitika õppeaine püüab arendada dialektilist mõtteviisi – maailma univer- saalsete seoste ja seaduste arvestamist; tegelikkuse nähtuste tunnetamist nende arenemises, iseliikumises, mida põhjustavad seesmised vastuolud. Selline lähenemine probleemidele on hädavajalik seetõttu, et majandus on äärmiselt keerukas valdkond, kus esineb riske ja mää- ramatust. Majanduspoliitika õppeaine on eelkõige üldhariv
kaudu. Igaühe isiklikust kasust ei piisa, on vaja ühtset sidumast raamistikku (moraalset), et näiteks teha isegi lepinguid. Durkheim oli funktsionalist ja arvas, et seal kus on anoomia seal süsteem ei toimi, ei funka. Solidaarsus ja sostiaalsed sidemed põhinevad olemuslikel mitte ainult formaalsetel sidemetel, ehk et ainult iga inimese isikliku kasu taga ajamine ei tooda 5 solidaarsust (vrd Smithi nähtamatu käsi). Näiteks klassikonflikt: ainult ratsionaalsusega ühiskonda koos ei hoia. Igal inimesel peaks olema ideaalsest ühiskonnast oma nägemus. Peamine tarbimiskultuuri kriitika: Inimesed enam ei tea, mis on õige, milliseid soove võib pidada, milliseid mitte. Eelmodernsuses käis majanduslikkus käsikäes sotsiaalse regulatsiooniga, mis piiras inimeste saamist ja tahtmist. Nüüd tehnoühiskonnas inimeste soovid on piiramatud: ,,Inimesed oma soove ei oska piirata. Ehk seega niivõrd kui see on jäetud üksiisiku kanda, on tema soovid lõputud
Kirjanikuks olemine pole Kõivule eesmärk omaette, aga tasapisi harjus sellega. Leidus legende, et Kõiv ei rääkinud päris igaühega. Tegemist on näidenditega, mis pole realistlikud. Jaak Rähesoo ja Luule Epner põhjalikult käsitlenud draamaloomingut. Rähesoo ütleb, et võib jääda mulje, et Kõiv pudrutab: kõik on korrast ära, aga selles on mingi seesmine loogika ja jõud ja mingi irratsionaalne mõõde tekstidel sees. Enamasti näidendid, kus irratsionaalsus lõikub ratsionaalsusega. See sümbioos on sageli põnev. Miks draamalooming jõuliselt domineerib? Tundub, et ta on mingis mõttes eriti rõhutatud dialoogiline vaim. Dialoog teistega, iseendaga, erinevate keelte dialoog. Dialoogilsust võimalik tekstide puhul avada. Keelelises mõttes põnev autor, teada, et osa tekste kirjutas võru keeles, aga üldisemad, kirjakeelsemas osas võib erinevate keelekihtide põrkumist näha. Eriti see, mismoodi
Sekulariseerumine - üleminek väärtusratsionaalsuselt instrumentaalsele ratsionaalsusele Kalvinistlik lunastusõpetus motiveeris inimesi töötama, kokku hoidma ja saama järjest suuremaid tulusid maa peal. See aitas Weberi arvates kaasa kapitalismi arengule, kuid ainult teatud aja jooksul, sest ühiskonna arenedes kalvinistlik tööeetika asendus sekulaarse töömotivatsiooniga, väärtusratsionaalsus asendus instrumentaalse ratsionaalsusega, mille puhul ei motiveerinud inimesi enam abstraktsed (lunastusega seotud) ideed, vaid lihtsalt lühiajaline kasu. Sellise arengu taustaks on ühiskonna moderniseerumine, sotsiaalsete suhete ratsionaliseerumine ja teaduslik-ratsionaalse maailmavaate võidukäik. Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim Lääne ratsionalism on olnud tihedalt seotud protestantliku usueetikaga, mille juures oli eriline
annaabi.ee 
