veekaotust pärast kohvi joomist. Kofeiini võib leida ka kosmeetikatoodetest, põhiliselt nahahoolduskreemidest. Nahka imenduv kofeiin stimuleerib vereringet, elavdab rasvarakkude metabolismi ning soodustab liigse vedeliku ja jääkainete väljutamist. Kõik need mõjud peaksid takistama rasva kogunemist ning muutma naha pringiks ja elastseks. Tass kohvi tõstab ülekaalulistel inimestel enne füüsilist tööd või treeningut ainevahetust, see aitab vabastada kudedest rasvavarusid, mida keha saab füüsilise koormuse korral kasutada energeetiliseks otstarbeks Kofeiini tõttu intensiivistub rakkudes tsüklilise adenosiinmonofosfaadi (virgatsmolekul, mille abil glükogeeni lagundatakse ja tõhustub rakkude ainevahetus) süntees . Kofeiin laiendab skeletilihaste veresooni ja parandab organismi verevarustust. Enamiku siseelundite veresooned aga hoopis ahenevad. kohviuba hakati kultiveerima umbes 1000 aastat tagasi praeguse Etioopia alal ning
Kodustatud kaksküürkaameleid nimetatakse baktrianideks. Baktrian tuleb vanaaegsest Kesk- Aasia riigi Braktia nimetusest. Baktrianid elavad kodustatult Väike-, Kesk- ja Sise- Aasias, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Seal elab tänaseni tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Baktrianil on tihe kasukas, mis kaitseb Sise- Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu.. Ka baktrian kogub rasvavarusid oma küürudesse. Kui varud on ära kasutatud vajub erinevalt dromedarist baktriani küür longu. Emased kaamelid saavad suguküpseks 3- aastaselt. Isased ei osale sigimises enne viieaastaseks saamist. Jooksuaeg algab jaanuaris või veebruaris. Sel ajal toimub isaste vaheline heitlus, mis võib olla raevukas. Heitlusel vajutavad nad teineteise kaelale, proovides vastast pikali lükata. Hammustamist, peaga löömist ja esijalgadega peksmist tuleb harvem ette
Rasva üldhulk terve inimese organismis normaalse toitumise korral ei muutu, kuid pidevalt uuenevad rasvarakud. Näiteks uueneb 5-9 päevaga 50% tagavararasva rakkudest. Lipiididel on organismis väga tähtsad ülesanded: Esiteks on see eelkõige organismi energeetiline varuaine. Seda ülesannet täidavad põhiliselt neutraalrasvad. Süsivesikud, mis on esmased energiaallikad, saavad organismis otsa 12-24 tunni jooksul (kui neid toiduga vahepeal juurde ei saa), rasvavarusid jätkub 8-9 nädalaks. 1 g rasva annab 9,2 kcal. Siit järeldub, et suure koguse energiat saab väikesest kogusest rasvasest toidust. Peaaegu kõik organismis rakud kautavad lipiide energiaallikana, erandiks on närvirakud, kes kasutavad glükoosi. Teiseks on lipiididel kaitseülesanne. Rasvakiht on hea soojusisolaator, mis vähendab organismi soojuskadusid. Samuti kaitseb rasvkude organismi ja eriti siseelundeid mehhaaniliste vigastuste eest
tehakse kergemaid liikumisi ning edasi järgneb lihastreening, kus erinevaid jõuharjutusi sooritades treenitakse lihasvastupidavust, tugevdades tasakaalustatult kõiki lihasrühmi. FAT-BURNING - pikema aeroobse osaga tund, kus ühtlase pulsisageduse hoidmiseks tehakse suure korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja enamasti alakeha lihaseid treenivate jõuharjutustega. Treeningu eesmärgiks on lihaste kütusena kasutada võimalikult rohkem rasvavarusid. STEP aeroobika - on treeningtund, kus kasutatakse spetsiaalset step-pinki. Pingi kõrgus ja seega harjutuse koormus on vajaduse järgi reguleeritav. Erinevate sammukombinat-sioonidega astutakse pingile ja maha, mis võimaldab anda osalejatele väga tugeva füüsilise koormuse. Sammukombinatsioonid on erineva raskusastmega, vastavalt sellele, kas tund on mõeldud algajatele või edasijõudnutele. Edasijõudnute tunnis kasutatakse pikemaid ja keerulisemaid sammukombinatsioone.
Fat-Burning (kasutusel ka Cardiobody) -- pikema aeroobse osaga tund, kus ühtlase pulsisageduse hoidmiseks tehakse suure korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja enamasti alakeha lihaseid treenivate jõuharjutustega. Jõuharjutused on suunatud probleemsetele piirkondadele tuharad, reied, kõht. Treeningu eesmärgiks on lihaste kütusena kasutada võimalikult rohkem rasvavarusid. Treening peab kindlasti haarama kõiki suuremaid lihasrühmi - mida rohkem lihaseid tööle panna, seda suurem efekt rasva "põletamisel " saavutatakse. Sobib kõigile, kellel põhisammud on juba omandatud. ANTSULINE aeroobika (kasutusel ka nimetused Latino, Funky, Dance Mix, Latin&body, Dance&body) on treeningtund, kus kasutatakse tantsulisi liikumisi, mis koosnevad erinevatest tantsudest üle võetud elementidest. Väga sageli esineb klubide
· Kofeiini võib leida ka kosmeetikatoodetest, põhiliselt nahahoolduskreemidest. Nahka imenduv kofeiin stimuleerib vereringet, elavdab rasvarakkude metabolismi ning soodustab liigse vedeliku ja jääkainete väljutamist. Kõik need mõjud peaksid takistama rasva kogunemist ning muutma naha pringiks ja elastseks. · Tass kohvi tõstab ülekaalulistel inimestel enne füüsilist tööd või treeningut ainevahetust, see aitab vabastada kudedest rasvavarusid, mida keha saab füüsilise koormuse korral kasutada energeetiliseks otstarbeks · Kofeiini tõttu intensiivistub rakkudes tsüklilise adenosiinmonofosfaadi (virgatsmolekul, mille abil glükogeeni lagundatakse ja tõhustub rakkude ainevahetus) süntees . · Kofeiin laiendab skeletilihaste veresooni ja parandab organismi verevarustust. Enamiku siseelundite veresooned aga hoopis ahenevad.
Baktrian tuleb vanaaegsest Kesk- Aasia riigi Braktia nimetusest. Baktrianid elavad kodustatult Väike-, Kesk- ja Sise- Aasias, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Seal elab tänaseni tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Baktrianil on tihe kasukas, mis kaitseb Sise- Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Nähes nagu koer karvavahetuse ajal . Ka baktrian kogub rasvavarusid oma küürudesse. Kui varud on ära kasutatud vajub erinevalt dromedarist batriandi küür longu. 3 6. JOOKSUAEG, SIGIMINE, IMETAMINE Emased kaamelid saavutavad suguküpsuse 3- aastaselt. Isased ei osale sigimises enne viieaastaseks saamist. Jooksuaeg on jaanuaris või veebruaris. Sel ajal toimub isaste vaheline heitlus, mis on vahetevahel raevukad.
loomaks. Eestisse toodi nad 1950. a. Praegul on kährik Eestis tavaline jahiuluk. Kährik on oma elupaiga suhtes vähenõudlik, leppides vanade rebase ja mägra urgudega või mõne kaljupraoga. Häda korral ajab asja ära ka mahalangenud puu okste alla tehtud ase. Elab ta sega- ja lehtmetsades, taimestikurikastel jõe- või järvekallastel jne. Kährik on aktiivne öösel ja videvikus. Enne talve saabumist kogub ta endale rasvavarusid. Nimelt on kährik ainus taliuinakut tegev koerlane. Taliuinaku veedavad tavaliselt isas- ja emasloom koos. Söövad nad kõike, millest jõud üle käib. Loomsele toidule lisaks tarbivad nad palju taimset toitu. Suurt kahju tekitavad nad kohati maaspesitsevate lindude pesi ja poegi süües. Veebruaris märtsis on kährikutel jooksuaeg. Pojad sünnivad aprilli lõpul või mais. Tavaliselt on pesakonnas 6...8 kutsikat (rekordiliselt on olnud 22). Kutsikate eest hoolitsevad mõlemad vanemad
koormust. FAT-BURNING (kasutusel ka Cardiobody) -- pikema aeroobse osaga tund, kus ühtlase pulsisageduse hoidmiseks tehakse suure korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja enamasti alakeha lihaseid treenivate jõuharjutustega. Jõuharjutused on suunatud probleemsetele piirkondadele tuharad, reied, kõht. Treeningu eesmärgiks on lihaste kütusena kasutada võimalikult rohkem rasvavarusid. Treening peab kindlasti haarama kõiki suuremaid lihasrühmi - mida rohkem lihaseid tööle 5 panna, seda suurem efekt rasva "põletamisel " saavutatakse. Sobib kõigile, kellel põhisammud on juba omandatud. STEP aeroobika on treeningtund, kus kasutatakse spetsiaalset step-pinki. Pingi kõrgus ja seega harjutuse koormus on vajaduse järgi reguleeritav.
küllastamata rasvhapped, mis annavad vedela konsistentsi ja millel on madal sulamistemperatuur. Loomsed (tahked) sisaldavad rohkem küllastunud rasvhappeid ja on seetõttu kõrgema sulamistemperatuuriga. Mida madalam on sulamistemperatuur, seda paremini omastab seda organism. Mida kõrgem on sulamistemperatuur, seda raskemini on rasv seeditav. Lipiidid 7 Lipiidide tähtsus organismis: Energia katmine ja säilitamine. Rasvavarusid jätkub 89 nädalaks. 1 g rasva annab 9,3 kcal. Kaitsefunktsioon rasvkiht on soojusisolaatoriks. Vähendab organismi soojakadusid ja kaitseb siseorganeid. Rasvas lahustuvate vitamiinide allikas ja lahustiks. Lipiide on vaja ka nende vitamiinide imendumiseks ja transpordiks organismis. Struktuurne roll on kudede ehitusmaterjaliks. Võtavad osa kasvuprotsessidest ja elutegevuse reguleerimiseks. Lipiidid 8
2000-2300 kcal (7500-9500 kJ). See sõltub kehakaalust ja füüsilisest aktiivsusest. Kui lihaskoe rakkudes on hapniku puudus, toimub glükoosi anaeroobne lagundamine ehk käärimine. Lihastesse kuhjuv piimhape põhjustab lihaste väsimust ja valu pärast töötegemist ja jooksmist. Kui organism saab toiduga vähem energiat kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid- kõigepealt glükogeeni, siis rasvavarusid ning nende lõppemisel valke. Meie keha energeetilistest vajadustest peaks põhiosa katma süsivesikutega (55-60%), lipiidide osakaal jääks 25-30% ja valkudel 10-15% vahele. 3.2. Valkude lõhustumissaadusi -aminohappeid - kasutab organism kehale vajalike valkude ülesehitamiseks e sünteesiks. Seega on valgud tarvilikud esmajoones rakkude ja kudede säilitamiseks, talitluseks ning kasvuks. Igas rakus moodustuvad talle omased valgud. 3.3
pulsisageduse hoidmiseks tehakse suure korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja enamasti alakeha lihaseid treenivate jõuharjutustega. Jõuharjutused on suunatud probleemsetele piirkondadele tuharad, reied, kõht. Treeningu eesmärgiks on lihaste kütusena kasutada võimalikult rohkem rasvavarusid. Treening peab kindlasti haarama kõiki suuremaid lihasrühmi mida rohkem lihaseid tööle panna, seda suurem efekt rasva "põletamisel " saavutatakse. Sobib kõigile, kellel põhisammud on juba omandatud. STEP aeroobika on treeningtund, kus kasutatakse spetsiaalset steppinki. Pingi kõrgus ja seega harjutuse koormus on vajaduse järgi reguleeritav. Erinevate sammukombinatsioonidega astutakse pingile ja maha, mis võimaldab anda osalejatele
Seda kasutatakse kui toitu napib. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile BAKTRIANIDEL ehk kaksküürkaamelitel on kaks küüru ja tihe kasukas, mis kaitseb SiseAasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Samuti nagu dromedar ühte küüru kogub baktrian rasvavarusid oma kahte küüru. Kui varud otsa saavad, jäävab dromedari küür püsti, baktriani küürud aga vajuvad longu. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva eest. Nad kuuluvad mõhnjalaliste hulka. Kodustatud baktrianid on levinud Kesk ja SiseAasias. Gobi kõrbes elab tänaseni ka tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit.
jälitama ja varitsema, vaid toitub sellest, mida ta leiab kindlatel liikumisteedel- mägraradadel. Tüüpilise segatoidulise loomana toitub mäger putukatest, ussikestest, tõukudest, närilistest. Ta sööb madalas pesitsevate lindude mune ja poegi, konni, tigusid. Olulise osa mägra toidust moodustab taimne toit (marjad, seened, taimede juured ja teravili), seda eriti sügiseti, kui loomad koguvad endal talve üleelamiseks rasvavarusid, mis võivad moodustada 50-60% looma kehakaalust. Taliuinak kestab Eesti aladel novembrist-detsembrist veebruari-märtsini. Soojade ilmadega võivad mägrad aeg-ajalt väljaspool urge ringi käia. Lõunapool elavad mägrad ei pruugi üldse taliuinakusse jääda. Jooksuaeg on juunis-juulis, kuid loote arengus esineb latentsusperiood, ning pojad (keskmiselt 3-4 pesakonnas) sünnivad alles märtsis- aprillis. Imetamine kestab 2-3 kuud ning esimese talve veedab pesakond koos. Mägrad
Kõik peab olema jõukohane. Ei tohi üle pingutada. Kaalu langetamine Parim viis kaalu langetamiseks on kiirkõnd .Kiirkõnni puhul liigute te 7-9,5 km/h läbides 10-13,6 minutiga 1,6 km . On oluline et suudaksite säilitda tempo sest see on treeningu intensviisusega määratleva tähsusega ning aitab optimeerida keha rasvade põletamist .Kui treenite 60-70 protsendi juures oma maksimaalset pulsisagetust hakkab keha vajaliku energi saamiseks ja lihaste kasvatamiseks kasutama rasvavarusid,kiirdendaes ka põhiainevahetust, nii et kulutate kaloreid kogu päeva jooksul . Rasva põletustsoon Vanus Ideaalne rasvapõletus pulss 15-19 143 lööki minutis 20-24 139 lööki minutis 25-29 136 lööki minutis 30-34 132 lööki minutis
Küll aga sobib ideaalselt asendama ühte kerget toidukorda põhitoidukordade vahepeal. Rasvasisaldus võrreldes tavashololaadidega on tervisebatoonides oluliselt väiksem, jäädes shokloaadi kohta 2- 8 gr. vahele. Lisaks vähesele rasvasisaldusele on tegemist ka vajalike rasvhapetega nagu letsitiin. Ülal loetletud gruppidele pakub tuge veel rasvapõletajat ehk L - Carnitini sisaldavad shokolaadid. L - Carnitin soodustab füüsilise töö käigus organismi kasutama oma rasvavarusid, säästes süsivesikuid ja valke, samuti on tehtud kindlaks, et ta kiirendab taastumist. Selliste batoonide kasutamine on õigustatud eelkõige enne trenni umbes tunnike. Ülaltoodud jutu kokkuvõtteks võib öelda, et Tervisebatoonid on mõeldud eelkõige inimestele, kes soovivad oma magusa isu rahuldada ja, et peale seda süda kripeldama ei jääks, et midagi ebatervisliku on sisse söödud. Shokolaad vähendab südamehaiguste riski
kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.), pakitakse lüsosoomidesse. Lisaks osaleb Golgi kompleks ka rakumembraani ja rakukesta moodustamises. 31. Mitokondrite funktsioon varustavad rakku energiaga. Neis viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Neis toimub rakuhingamine, mille tulemusena saadakse energia. 32. Miks me sööme? Me sööme, et tõsta näljast tingitud vere madalat glükoosisisaldust või ammendunud rasvavarusid. Me sööme, et saada kätte eluks vajalikud toitained ja vitamiinid. 33. Miks me hingame? Hapnikku on vaja selleks et vabastada toitainetest energiat. Sisse hingatav hapnik jõuab mitokondritesse. Hingamise jääkproduktiks on süsihappegaas ja vesi. 34. Kloroplastide ehitus ja funktsioon - Kloroplastid sisaldavad klorofülli, membraani, lamelle, ribosoomi, DNA-d ja RNA-d. Kloroplastidel on oluline osa fotosünteesil,
Vere lipoproteiinide koostis ja põhiklassid.Mono- di triglütseriidid ? Muudes kudedes toimuvad lipiidide ainevahetusega seotud protsessid. ? Lipiidide hormonaalne regulatsioon. Lipiidide AV kontrollib hüpotalamusEpinefriin, norepinefriin, glükagoon- stimuleerib lipolüüsi, glükokortikoid- lõhustavad triglütseriide ja vere rasvhapete nivoo tõuseb, kasvuhormoon- vähendab rasvavarusid, insuliin hüpofüüsi eessagara somatotroopne H viib lipiide nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõtu lihaskoes. Vee ja mineraalainete ainevahetus. Vee ja mineraalainete tähtsus inimese organismi talitlusele. Inimese organismis on ~57-65% vettilma veeta on elu võimalik väga lühikest aegs, sest organismist ei
Leptiin vähendab isu ja tõstab metabolismitaset ehk aktiveerib sümpaatilise NS. * insuliin – insuliini eritamine pärast sööki vähendab isu. Ruminantidel ei vähenda glükoos veres isu, vaid lenduvad rasvhapped (VFA) – tekivad eesmao fermetatsioonil. Ruminantidel ja mitteruminantidel vähendab isu AH suurem kogus veres. * keskkond – külmas isu tõuseb, palavas väheneb. Külmas on oluline, et loom tahab süüa – suurendab metabolismi taset (sooja saab toota) ja suurendab rasvavarusid. Hüpotalamuses on janukeskus. Seal paiknevad osmosensorid, mis juhivad ADH eritamist. Kui osmolaarsus suureneb üle normi, siis ADH eritamine suureneb ja tekib janu. Loomad kaotavad enam vett kui sooli kehast, osmolaarsus tõuseb loomulikult, ADH eritatakse rohkem, rohkem vett peetakse neerudes kinni. Kui osmolaarsus tõuseb 3%, siis stim. janukeskust. Loom joob ja taastab osmolaarsuse normi piirdesse. Joodud vee maht annab juba signaali, et piisab – ei oodata, kuni vesi imenduks.
Levik: peaaegu kogu Euroopa, v.a. Põhja- Skandinaavia. Arvukus Eestis: kogu mandril, arvukam Lõuna-Eestis. Hiiumaal teda pole. Toitumine: Tüüpilise segatoidulise loomana toitub mäger putukatest, ussikestest, tõukudest, närilistest. Ta sööb madalas pesitsevate lindude mune ja poegi, konni, tigusid. Olulise osa mägra toidust moodustab taimne toit (marjad, seened, taimede juured ja teravili), seda eriti sügiseti, kui loomad koguvad endal talve üleelamiseks rasvavarusid, mis võivad moodustada 50-60% looma kehakaalust. Sigimine; Jooksuaeg on juunis-juulis, kuid loote arengus esineb latentsusperiood, ning pojad (keskmiselt 2-4 pesakonnas) sünnivad alles märtsis-aprillis. Imetamine kestab 2-3 kuud ning esimese talve veedab pesakond koos. Mägrad sigivad üle aasta. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: varitsus- vüi hiilimisjaht ning jaht koeraga 1.okt-28.veeb. Saarmas (Lutra lutra) Selts: kiskjalised: kärplased. Välimus: 5-15kg, 60-90cm. Saarma
on tihedalt seotud valkude ja SV ainevahetusega. Organismi sattunud liigsed SV ja valgud muudetakse rasvaks. Rasva kasut. energiaallikana pikaajalisel ja vähe intensiivsel kehalisel tööl.. Lipiidide hormonaalne regulatsioon. Lipiidide AV kontrollib hüpotalamusEpinefriin, norepinefriin, glükagoon- stimuleerib lipolüüsi, glükokortikoid- lõhustavad triglütseriide ja vere rasvhapete nivoo tõuseb, kasvuhormoon- vähendab rasvavarusid, insuliin hüpofüüsi eessagara somatotroopne H viib lipiide nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõtu lihaskoes. Vee ja mineraalainete ainevahetus. Vee ja mineraalainete tähtsus inimese organismi talitlusele. Inimese organismis on ~57-65% vett.llma veeta on elu võimalik väga lühikest aega, sest organismist ei saa eraldada ainevahetusjääke, häiritud on osmootse rõhu ja happe-leelis tasakaaluregulatsioon, vesilahuses toimuvate keemiliste reaktsioonide kulg jne
väljutatakse uriiniga. Vere lipoproteiinide koostis ja põhiklassid.Mono- di triglütseriidid ??? Muudes kudedes toimuvad lipiidide ainevahetusega seotud protsessid. ??? Lipiidide hormonaalne regulatsioon. Lipiidide AV kontrollib hüpotalamusEpinefriin, norepinefriin, glükagoon- stimuleerib lipolüüsi, glükokortikoid- lõhustavad triglütseriide ja vere rasvhapete nivoo tõuseb, kasvuhormoon- vähendab rasvavarusid, insuliin hüpofüüsi eessagara somatotroopne H viib lipiide nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõtu lihaskoes. · Vee ja mineraalainete ainevahetus. Vee ja mineraalainete tähtsus inimese organismi talitlusele. Inimese organismis on ~57-65% vettilma veeta on elu võimalik väga lühikest aegs, sest organismist ei saa eraldada ainevahetusjääke, häiritud on osmootse rõhu ja hppe-leelis tasakaaluregulatsioov, vesilahuses toimuvate keemiliste reaktsioonide kulg jne
7000 kcal). 4.) lipiidid katavad keha energeetilised 4.) rasvkude saab tulla toidulipiididest vajadused mõõduka aeroobse koormuse korral. (energiakadu ca 3%); kui rasvkude kujuneb süsivesikutest ca 25% 5.) vajaduse korral saab organism lipiide 5.) järsul ja intensiivsel kaalulangetusel võivad juurde sünteesida teistest ühenditest vabaneda talletunud mürgised ühendid. Kõiki rasvavarusid ei saa kasutusele võtta ka varurasva tasemel. Tabel 18. Glükoosi lagundamine rakus Osaline lagundamine Lõplik lagundamine Tingimus anaeroobne aeroobne Koht rakus tsütoplasmas mitokonder Moodustuvad süsinik 2 kolme C-ga ühendit 6 ühesüsinikulist ühendit ühendid
Peamiseks põhjuseks on nende kergem keha. Lisaks vajatakse kergema keha liigutamiseks Laste vastupidavu- vähem lihaseid. Lihaste töövõime sõltub nende enda ainevahetuse efektiivsusest se suhteliselt halve- ja lihastele hapnikku tarniva südame ja veresoonkonna töövõimest. Laste lihased mal treenitavusel kasutavad tööks vajaliku energia saamiseks paremini ära keha rasvavarusid. Vii- on teinegi põhjus. mane on võimalik ainult hapniku juuresolekul ehk aeroobselt. Aeroobne energia Üllatavalt on selleks taastootmine on oluliselt tõhusam kui hapnikuvaeguses toimuv. See tähendab, nende suhteliselt et organism, mille üks massiühik suudab tarbida vähem hapnikku, on energia hea füüsiline vorm tootmisel ebaefektiivsem ja sellest tulenevalt madalama töövõimega, antud juhul vastupidavusega.
annaabi.ee 
