Nad on eelmistega sarnased, kuid nendes värvainet ei põletata värvikilelt otse paberile, vaid aurustatakse gaasilisele kujule (sublimatsiooniprotsess), mis seejärel imendub eripaberi või erikile pinnale. Tulemuseks on kõrgekvaliteedilise värvusfoto kvaliteet. Temperatuuri reguleerides võib väga täpselt kontrollida ja doseerida iga värvipunkti värvainekogust. Lisaks sellele on värv läbipaistev, nii et osavärvusi ei pruugi esitada üldse rasterkujul, nii nagu seda tehakse teiste menetluste puhul, vaid värvid paigaldatakse täpselt üksteise kohale. Selle tagajärjel rasterpunktidest struktuur praktiliselt puudub ja värvikujutust iseloomustavad eriti pehmed üleminekud. Teksti ja täppisgraafika puhul on see siiski puuduseks ja eriti peene teksti väljastamisel kujuneb jälg veidi ebateravaks ja häguseks. Kuna kirjeldatud tehnoloogia on väga kallis, siis mõned värviprinterid pakuvad võimalust kasutada sublimatsioonimeetodi
asukohast, võib lähtuda ainult atribuudiväärtustest, võib lähtuda korraga nii asukohast kui atribuudiväärtustest. Päringute abil saab teisendada andmeid ühelt matemaatiliselt aluselt teisele, saab hinnata andmekogu kvaliteeti, saab teostada topoloogilist analüüsi (nt analüüsida naabrussuhteid), saab andmeid reklassiditseerida ja seega vähendada andmemahtu. Päringuid ei saa rakendada rasterkujul andmetel. 8. Kaugseire andmeallikana: · Säilitab vaatlused hilisemaks (kordus) töötluseks · Sobib kiire ülevaate saamiseks ulatuslikest aladest 9. Vektorkujul andmed: · On raskemini (suurema töömahuga) toodetavad · Lubavad suhteliselt lihtsasti koordinaatide teisendamist 10. Informatsioon on subjektiivne nähtus, mis sõltub kontekstist. Me võime öelda, et informatsioon sünnib tõlgendaja peas alati ja iga kord uuesti
asukohast, võib lähtuda ainult atribuudiväärtustest, võib lähtuda korraga nii asukohast kui atribuudiväärtustest. Päringute abil saab teisendada andmeid ühelt matemaatiliselt aluselt teisele, saab hinnata andmekogu kvaliteeti, saab teostada topoloogilist analüüsi (nt analüüsida naabrussuhteid), saab andmeid reklassiditseerida ja seega vähendada andmemahtu. Päringuid ei saa rakendada rasterkujul andmetel. 8. Kaugseire andmeallikana: · Säilitab vaatlused hilisemaks (kordus) töötluseks · Sobib kiire ülevaate saamiseks ulatuslikest aladest 9. Vektorkujul andmed: · On raskemini (suurema töömahuga) toodetavad · Lubavad suhteliselt lihtsasti koordinaatide teisendamist 10. Informatsioon on subjektiivne nähtus, mis sõltub kontekstist. Me võime öelda, et informatsioon sünnib tõlgendaja peas alati ja iga kord uuesti
paberile. Jahtudes tint taheneb ning muutub püsivaks. Pildi kujutis rasteriseeritakse, mille tulemus on hea, kuid ei vasta fotokvaliteedile. Sublimatsiooniprotsess, kus aurustatakse värvaine (tint) gaasilisele kujule, mis seejärel imendub eripaberi või erikile pinnale. Temperatuuri reguleerides võib väga täpselt kontrollida ja doseerida iga värvipunkti värvainekogust. Värv on läbipaistev, nii et osavärvusi ei pruugi esitada üldse rasterkujul, vaid värvid paigaldatakse täpselt üksteise kohale. Vajab eripaberit Plussid Vähe liikuvaid osasid Lihtsad Töökindlad Müravabad Rahuldav pildikvaliteet, spetsiaalse paberi korral kõrge. Miinused Suhteliselt aeglased Eraduvad ebameeldivad gaasid Aja jooksul tekst tuhmub Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Esimesed töötavad laserprinterid valmisid 70
Kihte saab ka ükshaaval avada ja võrrelda ning analüüsida (millised osad kattuvad jne.). Korrektne joonis eeldab erinevate asjade hoidmist erinevates kihtides. 10. Mis on ruumiandmete geomeetria? Millise geomeetria tüübiga võivad olla vektor- ja millise geomeetria tüübiga rasterandmed? Tooge näiteid erinevate andmetüüpide kohta. Et näha ruumiandmete erinevaid vorme ja nende ruumilisi vahekordi, siis on tegemist ruumiandmete geomeetriga. Rasterkujul on ruum jaotatud kindla suurusega ruutudeks. Ühte ruutu nimetatakse piksliks. Igal pikslil on rasterkujuliste andmete korral kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon. Vektorkujul edastatakse kaardiobjekte koordinaatide kaupa. Vektorit iseloomustab geograafiliste andmete algus- ja lõpp-punkt ning suund. 11. Mis vahe on raster- ja vektorandmetel? Milliste andmete puhul on hea kasutada vektor- ja milliste puhul rasterandmeid
muutuvate nähtustejaoks (reljeef, sademed) Objektide esitamine vektor- ja rasterkujul: 8 9 Vektor- ja rasterandmete hankimine: o Vektorandmete allikad: 1 Skaneeritud paberkaartide vektoriseerimine 2 Välimõõtmised (GPS, elektrontahhümeeter) o Rasterandmete allikad: 1 Satelliidipildid, ortofotod 2 Paberkaartide skaneerimine 3 Vektorandmete rasteriseerimine Vektor- ja rasterandmete kasutamine: o Vektorandmete kasutamine:
8 Mullastiku kaart koostati Maa-ameti tellimusel vahemikus juuli 1997-märts 2001. Kaardi digitaliseeris OÜ E.O.Map Lõuna ja kaardid koostas OÜ "Agrimento". Kaardi koostamise Maa-Ameti poolseks kureerijaks oli kinnisvara hindamise osakond. Digitaalkaart koostati Eesti Põhikaardi koordinaatsüsteemis (Lambert-EST) ning vormistati aluskaardina kasutatavaile rasterkujul olevaile katastrikaardi lehtedele (mõõtudega 50*50 cm). Kaardi koostamisel olid aluseks omaaegsete suurmajandite ja metskondade mullastiku kaardid. Varem 1: 5000 mõõtkavas koostatud kaardid vähendati ja generaliseeriti 1:10 000 mõõtkavale (http://www.maaamet.ee...). 9 Kaitseväekaart Sõjategevuse planeerimisel ja juhtimisel on topograafiline kaart aga praktiliselt asendamatu abivahend
(dye-sublimation printer). Nad on eelmistega sarnased, kuid nendes värvainet ei põletata värvikilelt otse paberile, vaid aurustatakse gaasilisele kujule (sublimatsiooniprotsess), mis seejärel imendub eripaberi või erikile pinnale. Tulemuseks on kõrgekvaliteedilise värvusfoto kvaliteet. Temperatuuri reguleerides võib väga täpselt kontrollida ja doseerida iga värvipunkti värvainekogust. Lisaks sellele on värv läbipaistev, nii et osavärvusi ei pruugi esitada üldse rasterkujul, nii nagu seda tehakse teiste menetluste puhul, vaid värvid paigaldatakse täpselt üksteise kohale. Selle tagajärjel rasterpunktidest struktuur praktiliselt puudub ja värvikujutust iseloomustavad eriti pehmed üleminekud. Teksti ja täppisgraafika puhul on see siiski puuduseks ja eriti peene teksti väljastamisel kujuneb jälg veidi ebateravaks ja häguseks. Kuna kirjeldatud tehnoloogia on väga kallis, siis mõned värviprinterid pakuvad
sublimatsiooniprinterid. Nad on eelmistega sarnased, kuid nendes värvainet ei põletata värvikilelt otse paberile, vaid aurustatakse gaasilisele kujule (sublimatsiooniprotsess), mis seejärel imendub eripaberi või erikile pinnale. Tulemuseks on kõrgekvaliteedilise värvusfoto kvaliteet. Temperatuuri reguleerides võib väga täpselt kontrollida ja doseerida iga värvipunkti värvainekogust. Lisaks sellele on värv läbipaistev, nii et osavärvusi ei pruugi esitada üldse rasterkujul, nii nagu seda tehakse teiste menetluste puhul, vaid värvid paigaldatakse täpselt üksteise kohale. Selle tagajärjel rasterpunktidest struktuur praktiliselt puudub ja värvikujutust iseloomustavad eriti pehmed üleminekud. Teksti ja täppisgraafika puhul on see siiski puuduseks ja eriti peene teksti väljastamisel kujuneb jälg veidi ebateravaks ja häguseks. 9 1.5.2 Laserprinterid
sublimation printer). Nad on eelmistega sarnased, kuid nendes värvainet ei põletata värvikilelt otse paberile, vaid aurustatakse gaasilisele kujule (sublimatsiooniprotsess), mis seejärel imendub eripaberi või erikile pinnale. Tulemuseks on kõrgekvaliteedilise värvusfoto kvaliteet. Temperatuuri reguleerides võib väga täpselt kontrollida ja doseerida iga värvipunkti värvainekogust. Lisaks sellele on värv läbipaistev, nii et osavärvusi ei pruugi esitada üldse rasterkujul, nii nagu seda tehakse teiste menetluste puhul, vaid värvid paigaldatakse täpselt üksteise kohale. Selle tagajärjel rasterpunktidest struktuur praktiliselt puudub ja värvikujutust iseloomustavad eriti pehmed üleminekud. Teksti ja täppisgraafika puhul on see siiski puuduseks ja eriti peene teksti väljastamisel kujuneb jälg veidi ebateravaks ja häguseks. Kuna kirjeldatud tehnoloogia on väga kallis, siis mõned värviprinterid pakuvad võimalust
9 2.1 Kaardikiht Kaardikiht (layer) digitaalse geograafilis e andmekogu visuaalne esitus MXD kaardidokumendis, mis on kirjeldatud mitmesuguste parameetritega (sümboloogia, andmeväljad, märgised jne.). Kaardikihina on käsitletavad: 1) Vektorkujul olevad andmekogud (vector dataset) Coverage, .shp, CAD failid või geoandmebaasi andmekogud/objektiklassid; 2) Annotatsioonid; 3) Rasterkujul olevad andmekogud (raster dataset) GRID ja erineva formaadiga rasterfailid; 4) TIN andmekogud. Kaardikihi omadustega seonduvalt saab TOC aknas kaardikihi selekteerimisel ning paremat hiireklahvi alla vajutades kasutaja aktiveerida layer properties akna ning seadis tada seal vastavate linkide alt erinevaid parameetreid, mis hõlmavad nt. kaardikihi sümboloogiat, tekstide paigutamist, andmeväljade struktuuri, metaandmete vaatamist, mõõtkava-vahemike fikseerimist jne).
Info: www.maaamet.ee <- Kaardid EKSAMIKS!!! 127. Kirjeldage Eesti põhikaarti, selle tootmist ja ajalugu. a. Digitaalkaart mõõtkavas 1:10000 (1 leht katab 5.5x5.5 km) b. Trükitud kaart mõõtkavas: 1:20000 (1 leht katab 10.10x10.5km) c. Ellipsoid: GRS 80 d. Projektsioon: Lambert-Est e. Tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem: L-Est f. Faili formaadid: i. Vektorkujul: DGN, Mapinfo ii. Rasterkujul: CIT, TIFF, ECW g. Eesmärk: Olla aluseks riiklikele teemakaartidele ning ruumiinfot sisaldavatele registritele. h. Kaardil kujutatud topograafiline info: ca 118 nähtust, digitaalkaardil puudub reljeef i. Toimub andmete uuendamine (II kaardistusring) j. Keskmine ruutviga: i. Stereos: 2m ii. Tehislikud objektid: 4m iii. Looduslikud objektid: 10m k. Ajakava:
Nad on eelmistega sarnased, kuid nendes värvainet ei põletata värvikilelt otse paberile, vaid aurustatakse gaasilisele kujule (sublimatsiooniprotsess), mis seejärel imendub eripaberi või erikile pinnale. Tulemuseks on kõrgekvaliteedilise värvusfoto kvaliteet. Temperatuuri reguleerides võib väga täpselt kontrollida ja doseerida iga värvipunkti värvainekogust. Lisaks sellele on värv läbipaistev, nii et osavärvusi ei pruugi esitada üldse rasterkujul, nii nagu seda tehakse teiste menetluste puhul, vaid värvid paigaldatakse täpselt üksteise kohale. Selle tagajärjel rasterpunktidest struktuur praktiliselt puudub ja värvikujutust iseloomustavad eriti pehmed üleminekud. Teksti ja täppisgraafika puhul on see siiski puuduseks ja eriti peene teksti väljastamisel kujuneb jälg veidi ebateravaks ja häguseks.Kuna kirjeldatud tehnoloogia on väga kallis, siis mõned värviprinterid pakuvad
Ainult trükkimine Kaart on vaid üks väljund, palju muid Erinevad formaadid Erinevad formaadid Muutmine seisneb lisamises n. Kartodiagrammi Saab lisada kõikvõimalike lisaandmeid erineval lisamine jms. kujul(tekst, tabelid, graafikud, jms) Raster andmemudel: • Raster andmemudeli (graafika) kõige levinumaks näiteks on televiisori või arvuti ekraan. • Rasterkujul on ruum jaotatud kindla suurusega ruutudeks e. võrgustikuks. Ühte võrgustiku elementi (ruutu) e. rakku nimetatakse piksliks. • Igal pikslil on rasterkujuliste andmete korral kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon. Vektor andmemudel: • Vektorkujul edastatakse kaardiobjekte koordinaatide baaride kaupa (matemaatikas: vektor suunatud sirglõik).
Kaart on Lamberti konformse koonilise projektsiooni Eesti jaoks kohandatud versioonis LAMBERT-EST. Ristkoordinaatsüsteemiks on L-EST. Eesti põhikaardi näol on tegemist suuremõõtkavalise, kogu Eesti territooriumit katva digitaalse, uueneva topograafilise kaardiandmebaasiga. 85. Mis on Eesti baaskaart? M: digitaalversioonil 1:50 000, trükiversioonil 1:50 000. Projektsioon: TM-BALTI. Formaadid: vektorkujul (ARC/INFO, MapInfo TAB, MicroStation DGN), paberil. Rasterkujul ei levitada, trükikaardil ka sateliitpildi kujutis. Kaardilehtede jaotus - kokku 112 lehte. Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. 86. Milles seisneb põhi- ja baaskaardi erinevused? M (1:10000 vs 1:50000), trükikaart (baaskaardil on juurde ka SAT-pilt), lähtematerjalid (ortofoto ja välitööd vs. Sat-pilt), tehnoloogiline skeem (on/ei ole
Kuidas tegutseksite? Talvised selge taeva pildid, Landsat, Spot nt mõnikümmend m piksel. 2. Teile antakse ülesandeks teha kosmilise kaugseire abil kindlaks, kas Eestimaa taimkattes on toimunud olulisi muutusi viimase 10 a. jooksul. Kuidas tegutseksite? Taimkatte kaart praegu ja 10 a tagasi nt. 3. Paljukanalilise skanneri pilditöötlusel on tüüpiline ülesanne, kus heledused on antud piksel- haaval, s. o. rasterkujul, meid huvitavate piirkondade rajajooned aga vektorkujul. Kui on vaja tuletada algoritm ebakorrapärase piirkonna keskmise heleduse leidmiseks, mida hakata peale nn. rajapikslitega, kui pooleldi sees ja pooleldi väljas; 1) vaatame naaberpiksleid; arvutame mitu % üks piskel ühte või teist maakatet esineb; 2) visata segupikslid välja. 1) eesmärgiks on saada võimalikult täpset hinnangut selle piirkonna keskmisele heledusele;
märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. 78. Mullastikukaardid- ja andmebaasid. Eestis alustati suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist (M 1:10000, 1:5000) 1945. Digitaalne mullastiku kaart koos andmebaasiga kogu territooriumi kohta valmis 2001.a. jaanuaris. Digitaalkaart koostatati 1:10 000 mõõtkavas, Eesti Põhikaardi koordinaatsüsteemis (Lambert-EST) ning vormistati aluskaardina kasutatavaile rasterkujul olevaile katastrikaardi lehtedele (mõõtudega 50*50 cm). Samaaegselt digitaalkaardiga koostatud süstematiseeritud andmebaas, mis on ühildatav Maa-ameti kasutuses olevate infosüsteemidega anti Maa-ametile üle andmekandjal (CD). Graafilised andmed ehk digitaalsel kujul olev mullastiku kaart on MicroStation või MicroStation *.dgn formaadis ja mullastiku andmebaas MS Access formaadis ning andmebaasi mahu olulisel suurenemisel on
riiklikel topograafilistel kaartidel. o Kohalikud omavalitsusüksused korraldavad oma territooriumi kaardistams (linnaplaanid). Eraalgatuslik kaarditootmine. Maa-ameti tooted: Eesti põhikaart, Eesti baaskaart, Eesti mullakaart, Ortofotod, ETAK, X-GIS, Arhiivis olevad kaardid 83. Mis on Eesti põhikaart? Digi 1:10 000, L-Est projektsioonis, Ellipsoid GRS 80, tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem L-Est- is, on vektorkujul, rasterkujul ja varsti ka geoandmebaasina. Põhikaardi eesmärgiks on olla ALUSEKS 21 riiklikele teemakaartidele ja ruumiinfot sisaldavatele registritele, digikaardil puudub reljeef. Kaardi omaniku- ja autoriõigused kuuluvad Eesti Vabariigile, keda esindab Maa-amet. Tootmist korraldab maaamet. Digitaalkaart 1: 10 000, trükikaart 1: 20 000!!! Ajakava: i. 1991. a
kasutatavad. Maa-ameti tellimusena koostas AS E.O. Map Lõuna aastatel 1997...2001 digitaalsed mullastikukaardid- ja andmebaasid. Digitaalne mullastiku kaart koos andmebaasiga kogu territooriumi kohta valmis 2001.a. jaanuaris. Mullastiku kaardi koostamise töö tegi kõigi lepingute korral alltöövõtjana OÜ "Agrimento". Digitaalkaart koostatati 1:10 000 mõõtkavas, Eesti Põhikaardi koordinaatsüsteemis (Lambert-EST) ning vormistati aluskaardina kasutatavaile rasterkujul olevaile katastrikaardi lehtedele (mõõtudega 50*50 cm). Samaaegselt digitaalkaardiga koostatud süstematiseeritud andmebaas, mis on ühildatav Maa-ameti kasutuses olevate infosüsteemidega anti Maa-ametile üle andmekandjal (CD). Graafilised andmed ehk digitaalsel kujul olev mullastiku kaart on MicroStation või MicroStation *.dgn formaadis ja mullastiku andmebaas MS Access formaadis ning andmebaasi mahu olulisel
annaabi.ee 
