Enam kui neljandik maailma linnaelanikest elab ilma puhta vee ja sanitaartingimusteta. Umbes 2,8 miljardit inimest ehk kaks inimest viiest elab vähem kui kahe dollariga päevas. Autostumine Autostumine on järjest suurenev autode tootmine ja nende kasutamine transpordivahendina Autostumine näitab sõiduautode arvu 1000 elaniku kohta Autostumise mõju Saastab õhku Saastab pinnast ja vett naftasaaduste ja raskemetallidega Tekitab tolmu ja müra Tekitab ohtlike jäätmeid (kummid, akud, õlid) Tarbitakse kaastumatuid loodusvarasi Autostumine Eestis oksul on Eesti väga kiirelt autostunud. % Tallinna sisestest sõitudest ühistranspordiga ja 20% sõiduautodega, kuid 2004. a oli seis sõiduauto ääne transiidist moodustab ohtlike veoste vedu, mis on ohtlik keskkonnale. Kasutatud kirjandus http://www.maailmakool.ee/index.php?id=12085 http://www
Metallid 1.Üldiseloomustus: Kui maailmas on üldse kahte sorti aatomeid, siis metallid on need, mis on oma väliskihi elektrone loovutanud. + nad on plastilised (saab sepistada, valtsida ja traadiks tõmmata) + omavad läiget (peegelduvõime) nt. Kuld, hõbe, vask + kõvadus teemanti skaalal + head elektri- ja soojusjuhid (aines elektrongaasi) + tihedus (kui tihedus on alla 5 g/cm3, on metall kergemetall ja kui tihedus on suuem, siis on tegemist raskemetallidega) + värvus (enamik hõbevalged, raud ja selle sulamid on mustad ning ülejäänud on värvilised) + väärismetallide hind seisneb vastupidavuses, harulduses vms. 2.Metallilisus: Elektronide loovutamise võime. Mida paremini ta seda teeb, seda metallim ta on. Mida kaugemal on elektron tuumast, seda aktiivsem ta on ning metallilisus kasvab. Aatomi raadius on tuuma kaugus viimasest elektronkihist. Rühma number näitas väliskihi elektronide arvu.
majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Väävelhappe ühendid sulfaatide ja sulfitite näol on ühed nn happevihma koostisosad moodustudes vääveloksiidide reageerimisel veega. Need kutsuvad esile taimestiku kahjustumise ja hävimise, looduslikes vetes kalade ja teiste elusorganismide hukkumise, pinnase ja muldade hapestumise, sattumise koos raskemetallidega joogivette ja toiduainetesse. Kirjanduse andmeil on vihmavees sulfaate 1,03,8 mg/l, merevesi sisaldab umbes 2700 mg/l. Seega ohustavad happevihmad otseselt inimeste joogivett ja sööki. Kui püütakse nn mürgises vees elanud kala ning inimene sööb selle ära, kogunevad toksilised jäätmed kehasse. Samuti põhjustavad happevihmad ka hingamisteedehaigusi nagu näiteks astma, bronhiit. Arvatakse, et happesademed mängivad rolli Alzhaimeri tõves, kuna sellised mürgised kemikaalid nagu
; · looduslik degrad.; · ebaõidetest agrotehnoloogiatest tulenev degrad. Degr-i protsessid: · füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine; soomuldade kahanemine. · Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. · Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. alt kuivendusseisundist ületada 280-300 mm. Kui lasuvustihedus on 0,3mm siis on tegemist turvasmullaga erodeeritud muld (< lad. erodere `näkitsema, läbi sööma'), kõrgendike lagedel ja nõlvadel ning oruveerudel paiknev muld, mille pindmine kiht on olenevalt nõlva kallakusest, mulla lõimisest ja
2 2 http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCtus#K.C3.BCtteliikide_v.C3.B5rdlus 8 GAASKÜTUSED MAAGAAS Maagaas on looduslikest allikatest reeglina koos nafta tootmisega eralduv süsivesinikgaas. Maagaasi kasutatakse peamiselt kütusena. Maagaasil peaaegu puudub väävlisisaldus ja just seetõttu on ta üks eelistatuim fossiilne kütus. Samuti ei eraldu tema täielikul põlemisel CO-d, see ei saasta keskkonda tahma ja raskemetallidega. Maagaasi väävlisisaldus on alla 0,0001g/kg kohta. Mida jälgida gaaskütte rajamisel? Maagaasiga küttesüsteemi valikul peaks eelkõige vaatama läbi gaasitrasside olemasolu. Uuselamurajoonides on valdavalt maagaasivõrk välja ehitatud, kasutuses oleva hoone rekonstrueerimisel ja küttesüsteemi moderniseerimisel saab aga tihti trassi puudumine määravaks. Kui aga gaasitrass on hoonest kaugemal, võib sellega liitumine nõuda liialt suuri
Elementide omavaheline antagonism. 4 1. Nt Ca/Sr vaheline ainevahetus viib selleni, et Ca tõrjutakse kõhrkoest välja, liigesed jäigastuvad ja lõpuks liigutamine lakkab. Iseloomulik mäestiku piirkonna elenikele. 2. Nt Ca/Al vaheline ainevahetus – see on lindudel (kanadel), siis munakoored habrastuvad. Elementide kättesaadavus organismile: 1. vesilahustuvus; 2. elementide leidumise sagedus. Eesti kõige saastatum piirkond raskemetallidega on Kohtla-Järve ümbrus. Keskkonna saastatus. See kajastub ka kõikides organismides. Tüüpilisemad saasteelemendid on: Pb – pärineb metüleeritud bensiini kasutamisest; Hg – peamiselt mereröövkalades (eriti Kaug-Idas); Cs137 - kuhjub peamiselt samblikes ja seentes. Elukeskonnast – nt mereveekalade veres ja koevedelikus on Na, K, Mg ja Cl ioonide sisaldus 4- 10x kõrgem kui mageveekalades.
1. Nt Ca/Sr vaheline ainevahetus viib selleni, et Ca tõrjutakse kõhrkoest välja, liigesed jäigastuvad ja lõpuks liigutamine lakkab. Iseloomulik mäestiku piirkonna elenikele. 2. Nt Ca/Al vaheline ainevahetus see on lindudel (kanadel), siis munakoored habrastuvad. 4 5 Elementide kättesaadavus organismile: 1. vesilahustuvus; 2. elementide leidumise sagedus. Eesti kõige saastatum piirkond raskemetallidega on Kohtla-Järve ümbrus. Keskkonna saastatus. See kajastub ka kõikides organismides. Tüüpilisemad saasteelemendid on: Pb pärineb metüleeritud bensiini kasutamisest; Hg peamiselt mereröövkalades (eriti Kaug-Idas); Cs137 - kuhjub peamiselt samblikes ja seentes. Elukeskonnast nt mereveekalade veres ja koevedelikus on Na, K, Mg ja Cl ioonide sisaldus 4- 10x kõrgem kui mageveekalades.
Elementide omavaheline antagonism. 1. Nt Ca/Sr vaheline ainevahetus viib selleni, et Ca tõrjutakse kõhrkoest välja, liigesed jäigastuvad ja lõpuks liigutamine lakkab. Iseloomulik mäestiku piirkonna elenikele. 2. Nt Ca/Al vaheline ainevahetus see on lindudel (kanadel), siis munakoored habrastuvad. Elementide kättesaadavus organismile: 1. vesilahustuvus; 2. elementide leidumise sagedus. Eesti kõige saastatum piirkond raskemetallidega on Kohtla-Järve ümbrus. Keskkonna saastatus. See kajastub ka kõikides organismides. Tüüpilisemad saasteelemendid on: · Pb pärineb metüleeritud bensiini kasutamisest; · Hg peamiselt mereröövkalades (eriti Kaug-Idas); · Cs137 - kuhjub peamiselt samblikes ja seentes. Elukeskonnast nt mereveekalade veres ja koevedelikus on Na, K, Mg ja Cl ioonide sisaldus 4- 10x kõrgem kui mageveekalades.
metallimaake sisaldavad kaevandused. Kõige suurem sulatustehas kannab nime ,,Lootus". See ehitati 1970. aastatel ja on kõigist sealsetest tehastest kõige moodsam. Vanimad tehased ehitasid 1930. aastatel Stalini Gulagi vangilaagrite vangid." (Eesti Päevaleht, 2007, Tuuli Aug). 1.2. Probleemid ,,Mõne hinnangu kohaselt tuleb 1% maailma vääveldioksiidi emissioonist ettevõtte sulatusahjudest Norilskis. Piirkond on raskemetallidega rängalt saastatud. Norilski Nikli peainsener Igor Dmitrijev oli saastetootmise asjus aus: ,,See tehas paiskab igal aastal õhku üheksa tonni vääveldioksiidi. Selle kogusega on valitsus ka päri."" (Eesti Päevaleht, 2007, Tuuli Aug). ,,Ka praegu paisatakse õhku igal aastal 2 miljonit tonni väävligaase ning 500 tonni vaske ja niklit. Lumi on must, õhk on väävlihaisuline ning tööliste eluiga on 10 aastat Venemaa keskmisest madalam
Põllumajandustegevuse käigus võib saasteaineid vette sattuda nii haja kui punktreostusallikate kaudu. Levinumateks punktreostusallikateks on: katuseta väetisehoidlad; katuseta taimekaitsevahendite laod; nõuetele mittevastavad sõnnikuhoidlad; kasutuseta jäänud vanad tanklad ja kütusehoidlad. Tööstuslikku päritolu heitveed võivad lisaks bakteriaalsele reostusele põhjustada veekogude ja põhjavee saastumist raskemetallidega. Nii näiteks satub kaadmium vette metallitööstuse ja kaevandamise heitmetega. Kaadmium on keemilistelt omadustelt sarnane tsingiga ja sageli nad esinevadki koos. Veel on kaadmium tüüpiline saasteaine sadamate vees ja setetes. Kaadmium on joogivette sattudes inimesele mürgine. Nafta tootmise, veetranspordi ja eriti tankerite avariide tõttu satub aastas hüdrosfääri mitu miljonit tonni nafta produkte
32. Turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses Allapanuks. Pinnase ja mulla parandamiseks. Kompostide, väetissegude tegemiseks. · Melioratiivturvas kerge ja raske lõimisega muldadel. Füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. · Aiandusturvas Kompost Kasutatakse madalsooturvast. Lagunemisaste üle 20%, tuhaelemente alla 20%. Ei tohi olla ülekuumenenud. Ei tohi kasutada, kui saastunud raskemetallidega(heitveesette muda kasutamine). Kompostimisetapid: · Materjalide kokkukogumine segatult või kihtidena. · Käärimisprotsesside käivitumine(temperatuuri märgatav tõus) · Temperatuur langeb, haigustekitajad kaovad. 1-3 korda läbi segada. Kui tingimused täidetud, siis 2-3 kuuga kompost valmis. 33. Vedelsõnnik ja virts väetisena Tekib loomade väljaheidetele vee lisamisel(kuivaine sisaldus alla 8%)
32. Turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses Allapanuks. Pinnase ja mulla parandamiseks. Kompostide, väetissegude tegemiseks. · Melioratiivturvas kerge ja raske lõimisega muldadel. Füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. · Aiandusturvas Kompost Kasutatakse madalsooturvast. Lagunemisaste üle 20%, tuhaelemente alla 20%. Ei tohi olla ülekuumenenud. Ei tohi kasutada, kui saastunud raskemetallidega(heitveesette muda kasutamine). Kompostimisetapid: · Materjalide kokkukogumine segatult või kihtidena. · Käärimisprotsesside käivitumine(temperatuuri märgatav tõus) · Temperatuur langeb, haigustekitajad kaovad. 1-3 korda läbi segada. Kui tingimused täidetud, siis 2-3 kuuga kompost valmis. 33. Vedelsõnnik ja virts väetisena Tekib loomade väljaheidetele vee lisamisel(kuivaine sisaldus alla 8%).
2003). Cd on radioisotoop ning 43-st teadaolevast isotoobist esineb looduses kokku 8. Kaadmiumi oksüdatsiooniaste on II ja elektronegatiivsus Paulingu järgi 1,7. Sisaldus maakoores 0,13 ppm, sulamistemperatuur 320,8 °C, keemistemperatuur 766 °C, tihedus toatemperatuuril 8,65 g/cm3 ja eritakistus 0,074 mm2/m. IIB rühma elementidele on iseloomulik, et kõik need metallid lenduvad kuumutamisel (Karik 2000). Võrreldes teiste raskemetallidega on kaadmium märkimisväärselt ebapüsiv, kuna on väga elektropositiivne ning tänu sellele küllaltki reaktsioonivõimeline metall. Õhu juuresolekul kuumutades kaadmium põleb ning tekib kaadmium(II)oksiid, aga aurufaasis reageerib kaadmium kõrgel temperatuuril veeauruga, mille tulemusena tekivad kaadmium(II)oksiid ja vesinik. Kaadmiumi reaktsioon lahjade hapetega kulgeb aeglaselt, siiski on reageerimine võimalik,
6kg N’i, 1ha-100kg salpeetrit. Hoiab ära kasutamata N välja leostumise. 32. turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses. Allapanuks. Pinnase ja mulla parandamiseks. Kompostide, väetissegude tegemiseks. *Melioratiivturvas – kerge ja raske lõimisega muldadel. Füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. *Aiandusturvas. Kompost – Kasutatakse madalsooturvast. Lagunemisaste üle 20%, tuhaelemente alla 20%. Ei tohi olla ülekuumenenud. Ei tohi kasutada, kui saastunud raskemetallidega(heitveesette muda kasutamine). Kompostimisetapid: *Materjalide kokkukogumine segatult või kihtidena. *Käärimisprotsesside käivitumine(temperatuuri märgatav tõus). *Temperatuur langeb, haigustekitajad kaovad. 1-3 korda läbi segada. Kui tingimused täidetud, siis 2-3 kuuga kompost valmis. 33. vedelsõnnnik ja virts väetisena. Tekib loomade väljaheidetele vee lisamisel(kuivaine sisaldus alla 8%). Vedelsõnniku kogused võivad kujuneda poole suuremaks, kui allapanuta sõnniku korral
veekogu puhul on veetaseme suur kõikumine, eeskätt veevaesus vooluveekogus. Veekogu ei tohi kannatada hapnikupuuduse all. Jõevähile optimaalne vee pH väärtus on vahemik 7-8. Koorikuvahetuseks on vähile vajalik rohke kaltsiumisisaldus vees. Vähk saab kasvada vaid jäiga kitiinkooriku vahetamise teel. Suguküpsed isased kestuvad aastas tavaliselt 1-2 ja emased vaid 1 korra. 2.1 Jõevähi arvukuse vähenemise põhjused Jõevähile on ohtlik vee reostumine, eriti ammoniaagiga, raskemetallidega, putukamürkidega jne, aga ka kõrge hõljuvainete sisaldus. Jõevähi haigustest on kahtlemata kõige ohtlikum vähikatk, mis on laastanud meie vähivarusid alates 19. sajandi lõpust. Tavaliselt hukkub katkulaadse suremise tagajärjel kogu veekogu vähistik. Vähikatk võib levida kontrollimatul vähi ümberasustamisel, ühe veekogu vee viimisel teise, sh. kuivatamata püügivahendite kasutamisel. Ilma ise haigusesse nakatumata, on vähikatku kandjaks ameerika päritolu võõrvähiliigid.
- Territooriumi pinnasesse oli imbunud 58 kohas, kokku umbes 45 t naftaprodukte - Autogaraazi põranda all oli 6 m3 suurune naftamahuti - Territooriumi bensiinitanklas olid maa-alused mahutid koos kütusejääkidega - 18 objektil oli laiali kemikaale, sealhulgas palju happeid - massiliselt akusid, üle 7 t ning värvijäätmeid 4 t - Väeosa territooriumi 8 settekaevu olid ummistunud ja reostusega täitunud - mitmes kohas oli kaablipõletus-asemeid, mis olid reostatud raskemetallidega - Kogu pinnas oli reostunud määrdeainete, eterniidi ja betoonijäätmetega - naftaproduktidega reostunud pinnase kogupindala oli umbes 12 000 m2 - Korduvalt oli kasarmute maa-alal kanalisatsiooni ja vee-torustike avariisid Siinkohal mainiks veel ära, et AS EcoPro korjas territooriumilt kokku kõik jäätmed ning puhastas pinnase. Otsiti läbi ka näiteks prügihunnikuid, kust leiti õppemiine, akusid, värve ja kemikaale
c) Soostumine maaprandussüsteemide ebapiisav hooldamine jne. d) Soomuldade kahanemine turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise tagajärg. 2) Keemiline degradatsioon: a) Hapestumine - happevihmad, biloogiliselt happeliste mineraalväetiste kasutamine, mullas tekkinud happelised ühendid. b) Leelistumine mullareaktsiooni märgatav tõus. c) Saastumine raskemetallidega kui mullas on suur raskemetallide sisaldus, siis ei tohi seal toidukultuure kasvatada, kuna raskemetallid muidu satuvad söögi sisse ja inimene sööb need endale sisse. d) Muldade sooldumine toimub seal, kus sademeid vähe. Mulla peal valge kiht sool. e) Muldade vaesumine toitainetest muudkui võtame ja võtame aga mulda midagi juurde ei tule. 3) Biloogiline degradatsioon mulla biloogilise aktiivsuse langus
agrotehnoloogiatest tulenev degrad. Degr-i protsessid: füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine (maaparandussüsteemide ebapiisav hooldamine); soomuldade kahanemine(turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise). Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. 78. Mullastikukaardid- ja andmebaasid. Eestis alustati suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist (M 1:10000, 1:5000) 1945. Digitaalne mullastiku kaart koos andmebaasiga kogu territooriumi kohta valmis 2001.a. jaanuaris. Digitaalkaart koostatati 1:10 000 mõõtkavas, Eesti Põhikaardi koordinaatsüsteemis (Lambert-EST) ning vormistati aluskaardina kasutatavaile rasterkujul olevaile katastrikaardi lehtedele (mõõtudega 50*50 cm)
c) Soostumine maaparandussüsteemide ebapiisav hooldamine jne. d) Soomuldade kahanemine turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise tulemusena toimub orgaanilise aine kiire lagunemine ja kahanemine. 2. Keemiline degradatsioon a) hapestumine happevihmad, bioloogiliselt happeliste mineraalväetiste kasutamine, mullas tekkivad happelised ühendid (huumushapped, juureeritised). b) leelistumine mullareaktsiooni märgatav tõus. c) saastumine raskemetallidega d) muldade sooldumine e) muldade vaesumine toitainetest põhjustatud negatiivsest toiteelementide ja orgaanilise aine bilansist. 3. Bioloogiline degradatsioon mulla bioloogilise aktiivsuse langus. 35 Maade hindamine Muld on põllumajandusliku tootmise põhivahend. Kuna see võib olla väga erineva
Jaotus: 1. ehitusdegrad.; 2. olmededegrad.; 3. masindegr.; 4. looduslik degrad.; ebaõidetest agrotehnoloogiatest tulenev degrad. Degr-i protsessid: füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine; soomuldade kahanemine. Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. 77. Mullastikukaardid- ja andmebaasid: Eestis alustati suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist (M 1:10000, 1:5000), kusjuures esmalt kardistati ainult põllumajandusettevõtetele kuuluvat maad. Aasta aastalt suurenesid kardistatavad pinnad ja lõpuks viidi läbi põllumajandusettevõtetele kuuluva maa tootlikkuse detailne hindamine, mille programmi kuulus ka varem uuritud majandite mullastiku kaardi osaline korrektuur
c) Soostumine - maaparandussüsteemide ebapiisav hooldamine jne. d) Soomuldade kahanemine - turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise tulemusena toimub orgaanilise aine kiire lagunemine ja kahanemine. 2. Keemiline degradatsioon a) hapestumine - happevihmad, bioloogiliselt happeliste mineraalväetiste kasutamine, mullas tekkivad happelised ühendid (huumushapped, juureeritised). b) leelistumine - mullareaktsiooni märgatav tõus. c) saastumine raskemetallidega d) muldade sooldumine e) muldade vaesumine toitainetest - põhjustatud negatiivsest toiteelementide ja orgaanilise aine bilansist. 2. Bioloogiline degradatsioon - mulla bioloogilise aktiivsuse langus. Mullastikukaardid- ja andmebaasid- Eestis alustati suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist (M 1:10 000 ja 1:5000) 1954. aastal, kusjuures esmalt kaardistati ainult põllumajandusettevõtetele kuuluvat maad.. Aasta aastalt suurenesid kaardistatavad pinnad ja
annaabi.ee 
