AJALUGU JA LEGENDID KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Millest tõmbas Kuningas Artur välja oma maagilise mõõga? 2. Mille laskis Rapuntsel tornist alla printsile, et too saaks üles ronida ja ta päästa? 3. Kes on see mütoloogiline tegelane Eesti rahvausundist, kes tahtvat Tallinnat üleujutada, kui see valmis saab? 4. Mis oli Kalevipoja nimi? 5. Mis lind oli tegelikult Inetu Pardipoeg? 6. Millal on Eesti Vabariigi sünnipäev? 7. Mis oli Must Surm? 8. Kes oli esimene Eesti President? 9. Mis aastal sai Eesti iseseisvaks kas 1918, 1940 või 1991? 10
palehigis või petad kaaslasi. Loomulikult saan aru, et siin maailmas maksab kõik, kuid miks ei võiks poemüüja mulle kordki ilusa naeratuse eest toidukoti tasuta kaasa anda, selle asemel, et puuduvaid sente nõuda nagu ahne harakas ehetekastil? Nüüd jääb ainult loota, et ehk pesitseb mõni kroonike teksade tagataskus, mida kaunistavad pankroti tiitel ja suured moeaugud. Huvitav, kas sadu aastaid tagasi armastasid ja mõistsid inimesed teineteist rohkem? Miks ei lõiganud Rapuntsel oma muinasjutus ise patsi maha, kuigi nägi ,et prints mööda seda tema poole ronib? Siis oleks ta kahjurõõmus vaadanud, kuidas vaeseke oma sinikaid ja marrastusi silub. Miks mõtlevad tänapäeval paljud tüdrukud kääridest, kui nendest kõnnib mööda ilusate ja pikkade juustega piiga? Olen kindel, et sellisele suhtumisele on suure tõuke andnud Ladina- Ameerika kirglikud ja temperamentsed seriaalid, mis muutsid meie malbed ja tagasihoidlikud
tänapäeval, aga paljud neist on nüüdseks muutunud madalsoodeks või rabaks • Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid, mis hõlmab ka Eesti kõige sügavamat järve – Rõuge Suurjärv • Siin asub Baltimaade kõrgeim tipp – Suur Munamägi TAIMESTIK • Ülekaalus on kuusikud, nendele järgnevad sageduselt kaasikud, männikud, lepikud ning haavikud • Haruldastest taimeliikidest asub siin näiteks Haanjamaa salumetsadele iseloomulik rapuntsel, Brauni astelsõnajalg ja võsu-liivsibul Brauni astelsõnajalg võsu-liivsibul LOOMASTIK • Imetajatest tunnevad end siin hästi vaheldusrikkaid maastikke eelistavad liigid – kährik, metssiga, rebane, metskits ja halljänes • Väga arvukaks on muutunud ka kobras • Esineb nahkhiiri • Metslindudest on esindatud kõik levinuimad liigid Kobras Metskits Suurkõrv (nahkhiir) INIMTEGEVUS
kirjanduslikult ja J.Grimm lubas hiljem pedagoogilistel eesmärkidel pehmendada. Nad kirjutasid muinasjutte rahvasuust, säilitasid palju, kuid mutsid kirjanduslikumaks. Rahvasuust kirjutatuna tahtis rahvas õnneliku lõpuga jutte. Iga edasijutustaja on oma osa juurde pannud. Jutud on rahvale. Muinasjutud: Punamütsike, Kuus luike, Okasroosike, Greif-lind, Tuhkatriinu, Tiiginäkk, Vennake ja õeke, Vaene möldripoiss ja kassike, Lumivalgeke, Hunt ja seitse kitsetalle, Hans ja Grete, Rapuntsel. Hans Christian Andersen(1805-1875) Taani kirjanik. Enim tuntud on tema muinasjutud (156), kuid ta kirjutas ka reisikirju, kuus romaani, viiskümmend näidendit ja üle tuhande luuletuse. Looming: Tuntud kunstmuinasjuttude loojana. Tema muinasjuttudes esineb topeltadresseering. Tema muinasjutte on tõlgitud 125 keelde ning neist inspireerituna on loodud näidendeid, ballette ja filme. Anderseni muinasjuttude esimene väljaanne "Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. Aastal.
Rahvaluule kogumine omandas teadusliku ilme 19. sajandi II poolel. Kunstmuinasjutte kirjutasid vennad Grimmid (?), W. Hauff, E. T. A. Hoffmann. · Vennad Grimmid olid keeleteadlased, uurisid mütoloogiat, koondasid oma raamatutesse muistseid ime ja loomamuinasjutte, pärimusi, legende. Ainest oma teoste jaoks said C. Perrault', rüütliromaanidest ja novellidest. Nt. ,,Tuhkatriinu", ,,Lumivalgeke", ,,Punamütsike", ,,Okasroosike", ,,Rapuntsel", ,,Hans ja Grete", ,,Hunt ja seitse kitsetalle" jne. · H. C. Andersen sai oma lugude jaoks inspiratsiooni muinaspõhja pärimustest ja müütidest. Nt. ,,Vankumatu tinasõdur", ,,PöialLiisi", ,,Väike merineitsi", ,,Inetu pardipoeg", ,,Lumekuninganna", ,,Metsluiged", ,,Tütarlaps väävlitikkudega".
,,Annabelle". Järgmisena tuli lavale Rosanna Lints. Ta esitas ,, Oma laulu ei leia ma üles" ja teise laulu nimi ei tule mulle praegusel hetkel meelde. Järgmisena tuli lavale Ott Lepland kes esitas kolm laulu: ,,Läbi öise Tallinna" ; ,,Süte peal sulanud jää" ; ,,Otsides pean su jälle leidma". Peale seda laulu astus lavale Lenna Kuurmaa, kes esitas koos Otiga laulu ,,Sinuni". Peale seda läks Ott Lepland ära ja Lenna Kuurmaa esitas kaks enda laulu: ,,Rapuntsel" ja ,,Mine tee tööd". Järgmine staar kes lavale tuli oli Eesti otsib superstaari neljanda hooaja võitja Liis Lemsalu. Peale teda tuli lavale saarlaste lemmik Teere Viira kes esitas kaks laulu: ,,You spin me around" ; ,, Sex on fire ,,. Getter Jaani oli järgmine kes lavale tuli. Ta esitas neli laulu : ,,Parim päev" ; ,,Ebareaalne" ; ,,Rockefeller Street" ja ,, Me kõik jääme vanaks". Peale teda tuli lavale laulu ,, Kaugele siit" ja koos Getteriga ,, Valged ööd"
karakterid. Lõpp enamasti õnnelik. Kunst-/autorimuinasjutt autori poolt kirjutatud, sageli allegoorilise v sümboolse sisuga. Muinasjutuautoreid võrdlevalt (Perrault, Grimmid, Andersen) Charles Perrault (sinihabe, saabastega kass, tuhkatriinu, eeslinahk, punamütsike, uinuv kaunitar). Muinasjutud räägitud õukonda sisenevatele neidudele. P muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu. Lõpp tihti õnnetu. Grimmid (rapuntsel, uinuv kaunitar, lumivalguke, hans ja grete) 1812-1815 Laste- ja kodumuinasjutud. Muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud, esitatud võimalikult audentselt. W töötles ainult kirjanduslikult, J lubas hiljem pedagoogilistel eesmärkidel pehmendada. Saksa folkloristid ja keeleteadlased. Hans Christian Andersen (väike merineitsi, metsluiged, inetu pardipoeg, vankumatu tinasõdur) tuntud kunstmuinasjuttude loojana. Tema muinasjutus esineb topeltadresseering. Kokku 156 muinasjuttu.
,,Pöialpoisike", ,,Sinihabe"). Tema puhul kajastub peategelane juba pealkirjas. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimist ei ole. Lõpp ei ole alati õnnelik. Muinasjutud on mõeldud õukonna jaoks. lGrimmid kirjutasid muinasjutte rahvasuust, säilitasid palju, kuid muutsid kirjanduslikumaks. (,,Lumivalgeke", ,,Uinuv kaunitar", ,,Hans ja Grete", ,,Punamütsike", ,,Rapuntsel", ,,Printsess herneteral", ,,Tuhkatriinu") lAndersen- tuntud kunstmuinasjutu loojana. Tema muinasjuttudes esineb topelt adresseering. (,,Pöial-Liisi", ,,Väike merineitsi", ,,Keisri uued rõivad", ,,Vankumatu tinasõdur", ,,Metsluiged", ,,Ööbik") lFOLKLOORSE LASTELAULU TÜÜPE lÄiutus-ja hällilaulud lMängituslaulud: 1)Liikumist/tegevust imiteerivad 2) Laulud, mis aitavad unustada valu Mängulaulud:
kaitse eesmärgil. Võidumägi (9,8 ha) on kaitse all 1962.aastast eesmärgiga kaitsta maastikuelementi (800m pikkune 2 tipuga künnis, absoluutne kõrgus 249,6 m, suhteline kõrgus 40m). Lisaks eeltoodutele on elupaigana kaitse alla võetud metsise püsielupaik Luutsnikus 40.7 ha (II kategooria kaitsealuse liigi elupaiga kaitse). Haanja vallas on veel looduskaitse all Brauni astelsõnajalg (LK I), mis asub haanja külas ; Kuradi sõrmkäpp (LK II), asub Plaani külas ; Tähkjas rapuntsel (LK III), asub Haanja külas. Haanja looduspargis pesitsevatest lindudest on kaitse all väike konnanotkas (LK I), must- toonekurg (LK I); harivesilik (LK III) ja harjus (LK III). http://www.haanja.ee/upload/fck/file/ehitus%20ja%20planeerimine/yldplaneering/haanja- lisa1-lahteolukord.pdf 5. Põllumajandus Haanja vallas Haanja vald on põllumajanduslikult ebasoodne piirkond. Looduslikud tingimused (künlik reljeef, levinud on vee-erosioon) ei soosi Haanja kuplite vahel intensiivpõllundust.
• Ära unusta pöörata tähelepanu puhkusele, meelelahutusele, liikumisele, toitumisele ja värskes õhus jalutamist. Ravi tulemused Õigete võtetega saab haiguse oluliselt kontrolli alla, kuid ravida tuleb terve elu jooksul. St. psoriaasi ei ole võimalik täiesti välja ravida, igaveseks. Trihhotillomaania Rapuntseli sündroom ja trihhotillomaania rapuntseli sündroomi nimi tuleneb vendade Grimmide muinasjutust, kus tütarlast nimega Rapuntsel läks päästma prints, kes tegi tema juustest redeli. Nimi kõlab paljulubavalt ja võiks arvata, et juttu tuleb inimestest, kes suudavad mingi imeväega oma juuksed peaaegu maani kasvatada. Kahjuks on aga nii, et Rapuntseliga on see sündroom seotud ainult seetõttu, et tegemist on juustega. Rapuntseli sündroom ehk trihhofaagia on haiglane kirg oma juukseid süüa. Inimese seedeelundkond ei suuda juukseid seedida ja neist moodustub kõhtu karvapall, mis tuleb eemaldada kirurgiliselt.
4. Novellmuinajutud (850-999) 5. Jutud rumalast vanapaganast (1000-1199) 6. Najlandid (1200-1999) 7. Vormelmuinajutud (2000-2399) ,,Muinasjututüüp on tekstivariantide põhjal konstrueeritud samasüzeeliste tekstide koondkuju" (Järv 2009: 14) Liitumine e kontaminatsioon = eri jututppoide liitumine Tuntumad muinasjutusüzeed kaasajal (Dégh ja Vazsonyi 1993 järgi) Tuhkatriinu Lumivalguke Rapuntsel Abistaja nimi Uinuv kaunitar Vaeslaps ja peretütar Õide vendi otsimas Hans ja Grete Punamütsike Loompruut Lumivalgeke ja roonisnupp Jack ja oavars Saabastega kass Imemuinasjuttude jaotus ATU kataloogis: imemuinasjutud (vahemikus 300- 749) Üleloomulik vastane Nõiutud elukaaslane või sugulane o Naine o Mees o Õde o Vend
tõrsik, koguluuvili, kogupählike *siia kuulub 4 alamsuguk enelalised (enelas, pihlakas), kibuvitsalised (mõõl, maran, murakas, maasikas, kibuvits), õunapuulised (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (kirsipuu, ploomipuu, toomingas) *veel lillakas, ojamõõl, põõsasmaran, hanijalg, angervaks, kortsleht Kellukalised: *viietine õis korrapärane, sinine, valge, kollane *liitlehise tupe ja krooniga *vili kupar *esineb piimamahl (kurekellukas, tähk-rapuntsel, har sininukk, nõgeselehine kellukas, ümaralehine kellukas) Liblikõielised: * Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad * Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed *Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides * Kroon on liblikjas koosneb ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest *vili kaunvili * juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja
kogupählike *siia kuulub 4 alamsuguk enelalised (enelas, pihlakas), kibuvitsalised (mõõl, maran, murakas, maasikas, kibuvits), õunapuulised (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (kirsipuu, ploomipuu, toomingas) *veel lillakas, ojamõõl, põõsasmaran, hanijalg, angervaks, kortsleht Kellukalised: *viietine õis korrapärane, sinine, valge, kollane *liitlehise tupe ja krooniga *vili kupar *esineb piimamahl (kurekellukas, tähk-rapuntsel, har sininukk, nõgeselehine kellukas, ümaralehine kellukas) Liblikõielised: * Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad * Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed *Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides * Kroon on liblikjas koosneb ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest *vili kaunvili * juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda
,,Nukitsamees”) Olulisemad muinasjutuautorid ja nende teosed väliskirjanduses. * Charles Perrault „Haneema muinasjutud“"Uinuv kaunitar","Punamütsike","Sinihabe","Tuhkatriinu ehk Kristallkingake","Pöialpoisike" * Hans Christian Andersen "Väike merineitsi","Vankumatu tinasõdur","Inetu pardipoeg","Lumekuninganna", ,,Pöial- Liisi”. *Vennad Grimmid "Vahva rätsep" ,"Okasroosike" ,"Hans ja Grete" ,"Rapuntsel" ,"Breemeni linna moosekandid" Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. *F. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemusitsed jutud“„Udumäe kuningas“„Vaeslapse käsikivi“,„Põhja konn“ *Juhan Kunder „Eesti muinasjutud“ 5 *Ernst Peterson Särgava „Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest“ *August Jakobson ,, Ööbik ja vaskuss”
angervaks, angerpist, tedremaran, hanijalg, põõsasmaran, soopihl, kortsleht, harilik pihlakas, pooppuu, viirpuu, aed-õunapuu, pirnipuu, mets-õunapuu, laukapuu. Sk. Kellukalised - Viietine õis korrapärane, sinine, valge v. kollane, liitlehise tupe ja krooniga. Vili: kupar. Piimmahl. N: laialehine kellukas, kurekellukas, nõgeselehine kellukas, harilik kellukas, ümaralehine kellukas, harilik sininukk, tähk-rapuntsel. Sk. Ristõielised - Rohttaimed, harva poolpõõsad. Õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli. *K2+2 C4 A4+2 G(2). Lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed, abilehti pole. Sisaldavad sinepiõli. Vili: kõder, kõdrake, pähklike v. laguvili. N: harilik litterhein, harilik hiirekõrv, põld-rõigas, põld-sinep, püstkollakas, hall kogelejarohi, mädarõigas, rakvereraibe ehk tõlkjas, liiv-merisinep, merikapsas, harilik sinerõigas, mets- kuukress. Sk
ümbritseb üldkatis, vili: seemnis, I alamsuguk. 6 putkõielised - õisikus ainult putkõied või ainult lehterõied või putk- ja keelõied; II alamsuguk. keelõielised - õisikus ainult keelõied. kellukalised - Viietine õis korrapärane, sinine, valge v. kollane, liitlehise tupe ja krooniga, piimmahl, vili: kupar; Eestis kellukas, rapuntsel, sininukk. maltsalised - Lehed vastakud v. vahelduvad, võivad olla lihakad või puududa, õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud. Õied õisikutes ühe- v. kahesusgulised, lehekaenaldes, tuultolmlejad, viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega; valge hanemalts. nelgilised - Rohttaimed, putuktolmlejad; vars sageli jämenenud sõlmekohtadega; lehed kitsad, terveservalised,
tolmukapeadest torud, kuhu tolm sisse variseb ja siis torust läbi kasvava emakakaelaga välja tõugatakse Varuaineks inuliin Sugukond ubalehelised - Menyantaceae Ubaleht Sugukond kellukalised – Campanulaceae Nüüd lisatud siia sugukond lobeelialised Rohttaimed, piimasoontega Lehed vahelduvad Õied viietised, kroon liitlehine, aktinomorfne või sügomorfne Vili: kupar Eestis perekonnad: kellukas Campanula sininukk Jasione lobeelia Lobelia rapuntsel Phyteuma Sugukond korvõielised Asteraceae # rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole # esineb piimmahl # kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud # taandarenenud tupplehtedest tekib pappus # lehterõied, putk- ja keelõied # õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis # vili: seemnis Selts uniohakalaadsed - Dipsacales Põhjapoolkera taimed, 2- 8 sugukonda, olenevalt käsitlusest, 1000 liiki Praegu tunnustatkse kahte sugukonda – muskuslillelised ja kuslapuulised
Perek pihlakas (har pihlakas, pooppuu), perek viirpuu, perek õunapuu (aed- ja metsõunapuu), perek pirnipuu. · Alamsugukond ploomipuulised: ül sigimik. Perek kirss, perek ploom, laukapuu. · Sugukond kellukalised Korrapärane viietine õis, sinine, valge või kollane, esineb piimmahl, viljaks kupar Kroonlehed kokku kasvanud ja tupplehed kokku kasvanud · Perek kellukas (nõgeslehine kellukas, kurekellukas, harilik, ümaralehine), rapuntsel (tähk), sininukk. · Sugukond nõgeselised Lehed vastakud, kõrvekarvadega, noored taimed väga vitamiinirikkad · Kõrvenõges, raudnõges · Sugukond ristõielised Rohttaimed, neljatine ja kahesuguline õis, kaheli õiekate, esinevad kõrvakesed, abilehti ei ole. Lehed lõhestunud, vahelduvalt Suur seemneproduktsioon ja kiire areng (seetõttu palju umbrohtusid) · Litterhein, hiirekõrv, põldsinep, hall kogelejarohi,
Perek pihlakas (har pihlakas, pooppuu), perek viirpuu, perek õunapuu (aed- ja metsõunapuu), perek pirnipuu. Alamsugukond ploomipuulised: ül sigimik. Perek kirss, perek ploom, laukapuu. Sugukond kellukalised Korrapärane viietine õis, sinine, valge või kollane, esineb piimmahl, viljaks kupar Kroonlehed kokku kasvanud ja tupplehed kokku kasvanud Perek kellukas (nõgeslehine kellukas, kurekellukas, harilik, ümaralehine), rapuntsel (tähk), sininukk. Sugukond nõgeselised Lehed vastakud, kõrvekarvadega, noored taimed väga vitamiinirikkad Kõrvenõges, raudnõges Sugukond ristõielised Rohttaimed, neljatine ja kahesuguline õis, kaheli õiekate, esinevad kõrvakesed, abilehti ei ole. Lehed lõhestunud, vahelduvalt Suur seemneproduktsioon ja kiire areng (seetõttu palju umbrohtusid) Litterhein, hiirekõrv, põldsinep, hall kogelejarohi,
püstine hiirehernes (Lääne-Eestis), lood-angervars (Lääne-Eestis, Viljandimaal), padukannike (Lääne-Virumaal) III kategooria: karulauk (v.a. Kesk-Eestis), kaunis kuldking (üle Eesti), vööthuul sõrmkäpp (üle Eesti), harilik näsiniin (üle Eesti), laialehine neiuvaip (üle Eesti), roomav öövilge (üle Eesti), mets-kuukress (v.a. Kesk-Eesti), pruunikas pesajuur (üle Eesti), tähkjas rapuntsel (v.a. Kesk- ja Ida-Eestis), kahelehine käokeel (üle Eesti), künnapuu (v.a. Järva- ja Raplamaal) KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis tüüpi mullad esinevad salumetsades? 2. Kirjeldage muldade viljakust, niiskust, happesust! 3. Millised puud kasvavad salumetsades ja millise boniteediga? 4. Kirjeldage põõsarinnet! 5. Miks ei esine puhmarinnet salumetsades? 6. Iseloomustage rohurinnet! 7. Missugused on laialehised rohttaimed?
annaabi.ee 
