Algkude e. meristeem- kude, milles rakud püsivalt poolduvad. Diferentseerumine- rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. Epiderm- taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune Erituskoed- koed, mis aitavad taimedel eritada mitmesuguseid aineid. Floeem e. niineosa- koosneb elusrakkudest Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid
1. Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e
· Raku tasandil (tsütoplasma, rakustruktuurid) · Organismi tasandil (koed, organid, elundkonnad) · Liigi tasandil (eristumine populatsioonideks, rassideks) · Ökosüsteemi tasandil (eristumine elus ja eluta osaks) 2. Pidevalt suurem seostatud · Üherakulisuse puhul: tsütoplasma, ATP, toit-ja jääkained · Hulkraksed: suurem seostatus läbi rakkudevaheliste kontaktide, läbi hormoonide, läbi närvisüsteemi, läbi ringeelundkonna 3. Suureneb organismide mõju keskkonnale. Näiteks: taimed mõjutavad gaasireziimi (FS ja hingamine), veereziimi (vee imamine juurtega, vee aurumine lehtedest), anorgaanilise ja orgaanilise aine vahekorda (toiteelementide omastamine mullast, orgaaniliste osade lagunemine), mikrokliima muutmine (temperatuuri muutused, niiskusreziimi muutmine)
LOOTE ALGELINE ARENG e. embrüogenees. Gameet sugurakk. Rakk pooldub e. LÕIGUSTUB Bioloogiline tähtsus: I. hulkraksus taastatakse. II. rakkudevaheliste kontaktide teke. III. tuuma/tsütoplasma suhte taastamine. Toimub alates 30 tundi pärast viljastumist -> kolmanda päevani Selle käigus tekib moorula e. kobarloode. Kobarlootest saab blastula e. blastotsüst e. põisloode, mis pesastub emaka limaskestal (7 päeva pärast vilj.). Blastoderm lootekott e. kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl lootevedelik e. õõs-täidetud velikuga.
→ in vitro viibib embrüo ainult 2-5 päeva → emakasse siirdamiseks valitakse välja 1-3 embrüot → enne siirdamist ning pärast siirdamist saab naine hormoonravi → embrüot saab külmutada Lõigustumine → tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess → kõik loote rakud poolduvad üheaegselt (ehk täielik lõigustumine) Bioloogiline tähtsus hulkraksuse taastamine rakkudevaheliste kontaktide tekitamine tuuma/tsütoplasma suhte taastamine Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula Umbes 7 päeva peale viljastumist areneb moorulast seest õõnes blastosüst ehk põisloode Blastosüst pesastub emaka limaskesta, Kui blastosüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus Lootekestad ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu Ülesanded: Kaitse põrutuse eest
Viljastumine toimub katseklaasis. In vitro viibib embrüo ainult 2-5 päeva. Emakasse siirdamiseks valitakse välja 1-3 embrüot. Enne siirdamist ning siirdamisejärgselt saab naine hormoonravi. Embrüot on võimalik ka külmutada. Embrüogenees Lõigustumine Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Bioloogiline tähtsus: 1. hulkraksuse taastamine; 2. rakkudevaheliste kontaktide tekitamine; 3. tuuma/tsütoplasma suhte taastamine Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula. Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast - sisemine rakkude mass millest areneb inimene. Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus.
Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Ontogenees on organismi areng tema tekkest kuni surmani. Ontogeneesil on 5 faasi: · Viljastumine taastatakse diploidsus ja määratakse sugu · Lõigustumine kiire rakujagunemine, moorula(kobarloode) ja blastula(põisloode) · Gastrulatsioon hulkraksuse taastamine, rakkudevaheliste kontaktide tekitamine, tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine · Kudede ja organite teke · Postembrüogenees I Emrüogenees looteline areng (seeme, loode) II Postembrüogenees lootejärgne areng Täismoone : Muna vastne nukk - valmik Vaegmoone: Muna vastne valmik Postembrüogeees jaguneb: · Juveniilne ehk noorjärk ... · Paljunemisvõimeline järk ... · Vananemine on määratud geenidega (telomeerid lühenevad) ja seda mõjutab keskkond
doonorsugurakke. • Intrauteriinse inseminatsiooni (IUI) puhul toimub viljastamine naise organismis. • Kehavälise viljastamine korral (In Vitro Fertilisatsioon – IVF) toimuv viljastamine katseklaasis loomulikult või süstitakse seemneraku tuum munarakku. 11)Varane embrüogenees Lõigustumine-viljastumisele järgnev protsess, inimesel esineb täielik lõigustumine – kõik loote rakud poolduvad üheaegselt.(bioloogiline tähtsus) hulkraksuse taastumine, rakkudevaheliste kontaktide tekitamine, tuuma/tsütoplasma suhe taastumine, sügoodist-moorula e kobarloode Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode (u 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast-sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl- õõs täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm-kattekoe rakkude kiht (Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus.)
Folliikulist kujuneb kollakeha-toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 h. Seemnerakk kuni 72 h. Viljastumisel määratakse sugu. Tekib viljastatud munarakk.Edasi toimub lõigustumine(mitoos). EMBRÜOGENEES Lõigustumine- ehk rakkude jagunemine.(in. Kõik loote rakud poolduvad üheaegselt) Bioloogiline tähtsus: · Hulkraksuse taastamine · Rakkudevaheliste kontaktide tekitamine · Tuuma/ tsütoplasma suhte taastamine. Lootevee ülesanded · Kaitseb põrutuse eest · Kaitseb veekaotuse eest · Vähendab raskusjõu mõju · Kaitse temperatuurimuutuste eest · Tagab stabiilse sisekeskkonna · On joogi ja urineerimiskeskkond Platsenta ehk emakakook Platsentsa kujuneb välja kuu vanusel embrüol Platsentsa ülesanded: · Ainevahetuslik · Platsentaarbarjäär · Loote varustamine antikehadega
26. Lipiidide lühiiseloomustus. Milleks vajab rakk lipiide? Lipiidid on vees lahustumatud orgaanilised ühendid. Jagunevad rasvadeks, õlideks, vahadeks ja steroidideks. Rasvad ja õlid on lihtlipiidid, mis koosnevad rasvhapete estritest ja glütseroolist. Lipiidid on vajalikud a) rakukesta koostises, nt fosfolipiidid ja kolesterool b) energia talletamiseks c) (mõnede hormoonide valmistamiseks, nt steroidid, sh östrogeen ja testosteroon) d) (temperatuuri säilitamiseks) e) rakkudevaheliste signaalide edastamiseks f) rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks 27. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Membraanid koosnvad peamiselt lipiididest (fosfo- ja glükolipiidid) ning valkudest. Rakumembraani valgud võivad paikneda membraani välisküljel, siseküljel või läbivad membraani. Välisküljel paiknevad valkudel on sageli retseptori funktsioon. Enamikul rakkudel on membraanipotentsiaal, st välis- ja sisekeskkonna vahel on potentsiaalide vahe.
mitukümmend korda rohkem mürki, kui on lubatud normidega (antud juhul oleks lubatud kuni 0,36 mcg). Kui 6kuune imik on saanud kätte kõik ettenähtud vaktsiinid, siis on ta oma organismi kumuleerinud juba 167,5 mcg elavhõbedat. Kaheaastaseks sünnipäevaks on Ameerika laps kogunud oma organismi 237 mcg elavhõbedat!! Elavhõbe, alumiinium, formaldehüüd on närvimürgid (neurotoksiinid) nad hävitavad olemasolevaid aju närvirakke ja takistavad uute rakkudevaheliste ühenduste teket. Seega võivad vaktsiinide kahjustused lapsel avalduda alles hiljem kõne, õppimisvõime, kõndimis jm. häiretena. Vaktsiinid on eriti ohtlikud just vastsündinutele ja imikutele kuna vastsündinu hematoentsefaalbarjäär (kaitsev membraan ajus, mis selekteerib verest välja ajule kahjulikud ained ning ei lase neid ajju tungida) ei funktsioneeri veel ja seetõttu pääsevad kõik mürkained otse ajju. Imiku tormiliselt
ventraalse, DV) sümmeetriateljestiku 249. Arengumustri teke: Arengumustri teke äädikakärbse- tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku arengus asümmeetria tekesugurakkude liin eristub pärast raku jagunemistemasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos esiosa/tagaosa ja selgmise/kõhtmise sümmeetriateljestikuorganismi põhigeenid määravad embrüo segmentatsiooni ja spetsialiseerumise ning rakkudevaheliste signaaliülekandega eri tüüpi rakukihtide moodustumise ja organite tekke (morfogenees) 250. Geenidoos: tunnust määravate geenikoopiate (ka alleelide) arv, millega määratakse ära moodustuva produkti hulk ja tunnuse intensiivsus või normaalsus 251. Soo määramise protsess: X:A-suhte tuvastamine Drosophila numeraator- ja denominaatorelementide poolt, vastavate geeniproduktide suhe sõltub X-kromosoomide arvust autosoomides, vaba numeraatorvalgu olemasolul aktiveeritakse koos
tuumas transkriptsioonifaktorite süntees Arengumustri teke äädikakärbsel - Tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku aregus asümmeetria teke - Sugurakkude liin eristub pärast raku jagunemist - Emasorganismi geeniproduktid määravad embrüos taga või esiosa ja selgmise, kõhtmise sümmeetriteljestiku - Organismi põhigeenid määravad embrüp sgmentatsiooni ja spetsialiseerumise ning rakkudevaheliste signaaliülekandega eri tüüpi rakukihtide moodustumise ja organite tekke 46.Epigeneetika - Genoom – kromosoomne DNA (kromosoom – tuumas, episoom – tuumaväline) - Epigenoom – kromosoomiväline DNA - Geneetika – geenid tuumas ja tuumaväliselt - Epigeneetika – geenide avaldumine, arengugeneetika, õpetus sellistest
On vajalik luude ja hammaste kasvuks ja struktuuri tagamiseks Osaleb D-vitamiini ainevahetuses Osaleb lihaste kokkutõmbe ja lõdvestumise reaktsioonides Osaleb vere hüübimisel On vajalik membraanitranspordi häireteta toimumiseks, Närviimpulsside ülekandeks On paljude hormoonide toime vahendamisel osaline Tagab vere osmootse rõhu Osaleb organismi energiavahetuses On vajalik kaitsereaktsioonide käivitamiseks Vajalik paljude ensüümide sh. seedeensüümide aktiveerimiseks Osaleb rakkudevaheliste signaalide ülekandes Kaltsiumi allikad: Kaltsium omastub paremini loomsetest toiduainetest, eriti piimatoodetest. Piimas on keskmiselt 120 mg kaltsiumit 100 g kohta. Hästi imendub kaltsium ka kalatoitudest, eriti luuga koos marineeritud kaladest, sest happelises keskkonnas lahustub kaltsium kalaluudest välja kala lihasse. Kuna kaltsium on kõige kõrgemas kontsentratsioonis luudes, siis on heaks kaltsiumi allikaks luudest valmistatud puljongid ja nt. sült
Osaleb lihaste kokkutõmbe ja lõdvestumise reaktsioonides Osaleb vere hüübimisel On vajalik membraanitranspordi häireteta toimumiseks, Närviimpulsside ülekandeks On paljude hormoonide toime vahendamisel osaline Tagab vere osmootse rõhu Osaleb organismi energiavahetuses On vajalik kaitsereaktsioonide käivitamiseks Vajalik paljude ensüümide sh. seedeensüümide aktiveerimiseks Osaleb rakkudevaheliste signaalide ülekandes Kaltsiumi allikad: Kaltsium omastub paremini loomsetest toiduainetest, eriti piimatoodetest. Piimas on keskmiselt 120 mg kaltsiumit 100 g kohta. Hästi imendub kaltsium ka kalatoitudest, eriti luuga koos marineeritud kaladest, sest happelises keskkonnas lahustub kaltsium kalaluudest välja kala lihasse. Kuna kaltsium on kõige kõrgemas kontsentratsioonis luudes, siis on heaks kaltsiumi allikaks luudest valmistatud puljongid ja nt. sült. Kaltsiumi
teke. Sugurakkude liin eristub pärast raku jagunemist. Emasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos esiosa/tagaosa (anterioorse-posterioorse, A–P) ja selgmise/kõhtmise (dorsaalse-ventraalse, D–V) sümmeetriateljestiku. Organismi põhigeenid määravad embrüo segmentatsiooni ja spetsialiseerumise ning rakkudevaheliste signaaliülekandega eri tüüpi rakukihtide moodustumise ja organite tekke (morfogenees). 4. Mittegeneetilised tunnused (näited) Kehakujundus, sünnimärgid, kehaehitamine, ilu, perekoosseis 5. Kaksikud, sagedus 6. Sügootne kell sügootne kell (ingl. Zygotic clock)- Sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerimisega. 7. Õnnehormoonid ja armastus Seratoniin, dopamiin. 8. Sümmeetriatelje geenid 9
vahendusel, mille mõjul teised neuronid ärgastuvad. Närvirakkude ,,sõnumid" naabritele võivad olla erutavad või pidurdavad. Erutusneuronid vähendavad sõnumisaaja membraani elektrilist polariseeritust ja suurendavad tõenäosust, et adressaat ärgastub ja tekib tegevuspotentsiaal. Pidurdusneuronid suurendavad rakumembraani polariseeritust veelgi ja hoiavad sellega teise neuroni ärgastumise ära. Mõned neuronid suhtlevad tihedate rakkudevaheliste ühenduste kaudu ka elektriliselt. Mitte kogu närviteabe keemiline edastamine ei ole sünaptiline. Mõned ajutüves paiknevad tuumad hoiavad ulatuslikke piirkondi eesajus enda kontrolli all aksonitega, mis piki kulgu kohati laienevad ja vabastavad virgatsainet. Viimane imbub ajukoes laiali ja erutab kõiki ettejäävaid neuroneid, millel asuvad seda virgatsainet äratundvad retseptorid. Nii suudab isegi ühestainsast neuronist vallandunud tegevuspotentsiaal mõjustada silmapilk ajukoore
Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine- kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Saab alguse munajuhas, lõppeb emakas. Esmalt moodustub kobarloode ehk moorula (siis toimub lõigustumine). Moorulast areneb seest õõnes blastotsüt ehk põisloode (umbes 7 päeva pärast viljastumist), kinnitub emaka seina, kinnitus kohale kujuneb platsenta. Bioloogiline tähtsus: 1. Hulkraksuse taastamine 2. Rakkudevaheliste kontaktide taastamine 3.Tuuma/tsütoplasma suhte taastamine. Platsenta. Platsenta kujuneb välja umbes kuu vanusel embrüol. Kõldkest ja emakas limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Ülesanded: 1. Ainevahetuslik 2.Platsnetabarjäär 3. Loote varustamine antikehadega 4. Toodab hormoone-
A3transition rakud jagunevad mitootiliselt andes aluse B- spermatogoonidele B-spermatogoonid on viimased mitootiliselt jagunevad rakud, annavad aluse primaarsetele spermatotsüütidele Paljunemise faasis! Jagunevad nii, et tekib 1 tütarrakk ja teine jääb tüvirakuks 11. Tsütoplasmasillad Alates esimestest spermatogoonide diferentseerumisastmetest pole tsütokinees täielik, mistõttu jäävad arenevad sugurakud üksteisega rakkudevaheliste tsütoplasmasildadega ühendatuks. Tütarrakud, mis on pärit ühest küpsest spermatogoonist, tekitavad tänu ühendatud tsütoplasmale süntsüütsiumi e hulgituumse raku. Sillad jäävad alles kuni haploidsete spermatiidide moodustumiseni. (kasvamise lõpuni) Läbi nende toimub mitmesuguste ioonide ja molekulide liikumine, mistõttu moodustuvad kohordid, mis küpsevad sünkroonselt. 12. Primaarsed spermatotsüüdid ja sekundaarsed spermatotsüüdid
annaabi.ee 
