Ärkamisaeg 1. Mõiste ja liikumise algus Ärkamisajaks Eesti ajaloos loetakse üldiselt perioodi 19. sajandi teisel poolel, mil sai alguse kaasaegse eesti rahvuse kultuuriline ja sotsiaalmajanduslik iseseisvumine. Aega, mil laoti vundament hilisemale omariiklusele ning asuti arendama teisigi 20. sajandi rahvusriigile omaseid atribuute. See on maarahva emantsipeerumise aeg, mil külarahvast hakkas kujunema mitmekesisem tsiviilühiskond, kes omas poliitilist mõtlemis- ja otsustusvõimet. Kogu 19. sajand on selles osas väga huvitav ja muutuv aeg, mil leidis aset väga palju otsustavat Eesti ja eestlaste ajaloos ja saatuses, seda vaatamata asjaolule, et sündmuste lõpliku suuna ennustamine kunagi päris täpselt võimalik polnud.
Rahva mandumiseni ja allakäigule viis nende arvates rassiline segunemine. Abuelu eri rasside vahel loeti kahjulikuks ja ebasoovitavaks. Madalamate rasside allasurumise ja õigustuse orjastusele tõi natside usk rahvaste ebavõrdsusesse. Sellist käitumist lugesid natsid loodusseaduseks, et rasside ja rahvaste vahel toimub pidev võitlus. Kõige paremad olid võimelised sellise käitumise järgselt ellu jääma ning selleks pidi olema aaria rass. Rahvusriigile mitte toetuvad rahvusgrupid loeti eriti kahjulikus, selle tõttu oli holokaust suunatud just juutide ja mustlaste vastu. Eelnimetatud rahvusgruppe peeti aarialaste poolt nende vaenlasteks. Üks põhilisi holokausti läbiviijaid, Heinrich Himmler, nimetas juute rassilisele hierarhiale vastanduvana. Natsi-Saksamaal tähtsustati ,,rahava" huve ning üksik isiku õigued ei omanud tähtsust. Millised huvid aga tähtsad on, seda otsustad juht. Selleks osutus tooaeg Adolf Hitler, kes tuli
poliitilise iseolemise eest. Erandiks polnud selles ka juudid, kes samuti organiseerusid ning tõstsid muu hulgas kilbile loosungi naasmisest oma ajaloolisele kodumaale, kust roomlased nad omal ajal maailma laiali pillutanud olid. 1897. aastal asutatud Maailma Sionistliku Organisatsiooni ning Juudi Rahvusliku Fondi eestvedamisel hakataksegi Palestiinas maad ostma ja juudi asundusi rajama, loomaks sel moel kondikava tulevasele juudi rahvusriigile Eretz Israelile. Loomulikult ei vaadatud Palestiinas sisserändajate peale hea pilguga, kuid algul ei tundunud mõned üksikud juudi asulad ja ümberasujate väike arv kohalikele araablastele, kes liiatigi elasid Türgi impeeriumi valitsemise all, kuigi ohtlikuna. Olukord muutus Esimese maailmasõja järel, kui Ottomani impeeriumi lagunemisel Palestiina alad sattusid Rahvasteliidu otsustega Suurbritannia ja Prantsusmaa eestkoste alla. Sisuliselt kujunes uues
Egeuse merest). · Ta pidi maksma reparatsioone ligi 0,5 miljonit dollarit ja armee suuruseks võis olla 20 000 meest. Rahulepingud Türgiga · 10. augustil 1920 kirjutati alla Sévres'i rahulepingule, mis jäi Türgi poolt ratifitseerimata, vastuseisu tekitas Türgi alade loovutamine Kreekale. · Sévres'i lepingu asendamiseks sõlmiti 24. juulil 1923 Entente'i riikide ja Türgi vahel Lausanne´i rahuleping. q Sellega pandi alus Türgi rahvusriigile. q Lõpetati varem kehtinud rahvusvaheline kontroll Türgi rahanduse üle, tühistati välismaalaste privileegid. q Bosporuse ja Dardanellide väinad demilitariseeriti, võimaldati vaba läbisõit kõigi maade kauba- ja sõjalaevadele. q Türgi pidi ära andma mittetürklastega asustatud alad. q Kreekale tuli loovutada Egeuse mere saared (välja arvatud Imbros ja Tenedos). q Itaalia sai Dodekaneesi saared, q Suurbritannia Küprose. q
. - Tähendab põhiseaduse mõtte ülimuslikkust - On modernse riigi üks põhitunnuseid 108. Kuidas on omavahel seotud valimisõigus ja maksud? - Maksu maksjad hakkasid nõudma otsustusõigust maksuraha üle 109. Marshalli kodanikuõiguste tasandite hulka kuuluvad: - Poliitiline - Sotsiaalne 110. Kodakondsust iseloomustavad järgmised tunnused: - Liikmesus - Õigused ja kohustused 111. Milline nähtus on toonud kaasa olulisi väljakutseid modernsele rahvusriigile? - Üleilmastumine 112. Kuidas nimetatakse isikut, kes elab pikaajaliselt riigis, mille kodanik ta ametlikult pole? - Denizen 113. Põhiõiguseks nimetatakse: - Inimõigusi, mis on tagatud ka konkreetse riigi seadusandlusega 114. Inimõigused on sätestatud: - Vastavasisulise ÜRO hartaga 115. Poliitikateaduslikus käsitluses nimetatakse võimuks: - Võimet panna kedagi tegema midagi, mida ta muidu ei teeks. 116
"Usume, et Aafrikale on tulnud aeg jälgida Alfred Marshalli soovitust: kogutulu oma sissetulekule või kaupade tootmiseks, mille suhtes kohaldatakse sissetuleku vähendamise seadust, ning maksu suuruse määramine nende kaupade tootmiseks, mille suhtes kohaldatakse kasumlikkuse suurendamise seadust". "Donald Trumpi all olevad USAd on nuud ideoloogiliselt ja kaudselt sillutanud teed Aafrika industrialiseerimisele. See peaks olema tööstusriik, mis ei keskendu peamiselt rahvusriigile, nagu Ladina-Ameerika industrialiseerimine. Samuti ei saa see põhineda peamiselt ulemaailmsetel turgudel". 6 LOENG. SCHUMPETER "MAJANDUSE ARENG" On olemas 3 "ways" majanduse arenguks: Esiteks, pideva kasvu, eelkõige elanikkonna ja toodetud tootmisvahendite aparatuuri kaudu. Teiseks, majanduses läbivate majandust mitteäratavate sündmuste kaudu, nagu loodusundmused, sotsiaalsed häired ja poliitilised sekkumised.
b. Riik hakkas valimisõiguslikelt kümnist nõudma c. Maksu maksjad hakkasid nõudma otsustusõigust maksuraha üle d. Otsene seos puudub 11. Marshalli kodanikuõiguste tasandite hulka kuuluvad: a. poliitiline, b. liberaalne, c. sotsiaalne, d. ökoloogiline, e. karismaatiline. 12. Kodakondsust iseloomustavad järgmised tunnused: a. rahvus b. liikmesus c. õigused ja kohustused d. riiklus 13. Millised järgnevatest nähtustest on toonud kaasa olulisi väljakutseid modernsele rahvusriigile? a. üldine valimisõigus b. demokraatia c. populism d. üleilmastumine 14. Kuidas nimetatakse isikut, kes elab pikaajaliselt riigis, mille kodanik ta ametlikult pole? a. mitmikkodanik b. Alien c. Denizen d. Pagulane 15. Põhiõigusteks nimetatakse a. kõiki inimõigusi b. kõige elementaarsemaid inimõigustest, nt õigus elule, inimväärsele kohtlemisele, usutunnistusele c. kodanikuõigusi d. inimõigusi, mis on tagatud ka konkreetse riigi seadusandlusega 16
9. Põhiseaduslikkus tähendab põhiseaduse mõtte ülimuslikkust ja on modernse riigi üks põhitunnuseid. 10. Kuidas on omavahel seotud valimisõigus ja maksud? -Maksu maksjad hakkasid nõudma otsustusõigust maksuraha üle. 11. Marshalli kodanikuõiguste tasandite hulka kuuluvad poliitiline ja sotsiaalne tasand. 12. Kodakondsust iseloomustavad liikmelisus ja õigused ja kohustused. 13. Mis on toonud kaasa olulisi väljakutseid modernsele rahvusriigile? -Üleilmastumine. 14. Kuidas nimetatakse isikut, kes elab pikaajaliselt riigis, mille kodanik ta ametlikult pole? -Denizen. 15. Põhiõigusteks nimetatakse inimõigusi, mis on tagatud ka konkreetse riigi seadusandlusega. 16. Inimõigused on sätestatud vastavasisulise ÜRO hartaga. VÕIM JA LEGITIIMSUS 1. Võimuks nimetatakse poliitikateaduslikus käsitluses võimet panna kedagi tegema midagi, mida ta muidu ei teeks. 2
need inimesed tulevad nii arenenud kui ka arenevatest majandustest, tekivad oma võrgustikud globaalsetes linnades, sidemed kohaliku valitsemis-, äri- ja teaduseliiduga, võrgustikud globaalsetes linnades, sidemed kohaliku valitsemis-, äri- ja teaduseliiduga, loovad konkurentsieelise rahvusriigile (Porter, 1990). loovad konkurentsieelise rahvusriigile (Porter, 1990). Erinevused meeste ja naiste migratsioonivoogudes. Erinevused meeste ja naiste migratsioonivoogudes. 15. Kuidas on muutunud tööjõu kvalitatiivsed karakteristikud? 4. Kuidas on muutunud tööjõu kvalitatiivsed karakteristikud
kehtima kuni Ajutise Valitsemise korra või seaduslikud võimud ei ole neid tühistanud, täiendanud. 15. juunil 1920. a võeti vastu „Eesti Vabariigi põhieadus“, see jõustus 12. dest 1920. Põhiseadus realiseeris võimude lahususe idee sätestas isikute põhiõiguste süsteemi. Põhiseadus oli demokraatliku rahvusliku õiuskorra tippakt. Selle põhiseadusega oli Eesti riigil objektiivseks õiguseks vormitud kõik liberaalsele rahvusriigile omistatud põhitunnused. Riigikogu killustus, mis sundis pideva valitsuse vahetuse, põhjustas põhiseaduse muutmise vajaduse. Esimene katse tehti 1924. aastal, see oli ajendtatud enamlaste ülestõusust 1. dest 1924. Konstantin Päts pakkus idee sätestada presidendi institutsiooni, et valitsuse vahetamine lõpetada, kuid see ei jõudnud hääletamisele. Esimene 1926. aasta põhiseaduse muutmisseaduse eelnõu esitati Põllumeestekogu poolt, kuid see ei jõudnud hääletamiseni. J.
valimise teel. Seadusandlikku võimu omavaks rahvaesinduseks oli Riigikogu, mis valiti kolmeks aastaks proportsionaalse valimissüsteemi abil üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletamise teel. Täitevvõim kuulus Vabariigi Valitsusele, mille eesotsas oli riigivanem. Valitsus sõltus täielikult Riigikogust. Esimese põhiseadusega oli Eesti riigil õiguseks vormitud kõik liberaalsele rahvusriigile omased ja vajalikud põhitunnused: see, kes moodustab riigi rahva ja milline on riigi territoorium, ning ka see, milles leiab väljenduse Eesti omariikluse suveräänsus. On üldtunnustatud, et õiguse ajalugu algab sealt, kus selle paneb kirja õiguse looja. Eestil oli ennast võimalik riigina identifitseerida ja legitimeerida rahvusliku õiguskorra loomise teel alates 20. sajandi teise kümnendi lõpust. Niinimetatud eelkonstitutsiooniliste aktide kaudu jõuti 1920
Kõik kriigis elavad inimesed ei kuulu kodanikkonda. Näiteks Eestis elab üle 100 000 vene kodaniku. Ja veel umbes 100 000 kodakondsuseta isikut. + kahekordse kodakondsusega isikud. See tekitab meile nii poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi probleeme. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel. Ta annab kodanikele rea õigusi. Kodanikkonna etnilisest e. rahvuslikust koosseisust lähtudes liigitatakse riigi rahvusriikideks ,paljurahvuselisteks e. Pluralistlikeks riikideks. Rahvusriigile on iseloomulik riigikeele seadustamine, sünnijärgse põhimõtte järgimine kodakondsuspoliitikas ja rahvuskultuuriliste tingimuste arvestamine naturaliseerimisel. Puhtaid rahvusriike on vähe. Nt: jaapan (99% elanikest on jaapanlased). Rahvusriigi ja vähemusrahvuste suhted võivad esineda järgmiselt: 1. kultuuriline pluralism vähemuse kultuurilise eripära tunnustamine põhirahvuse poolt ning vähemuse kultuurilist ja poliitilist integratsiooni. 2
esindajate kaudu. Sarnasused: mõlema variandi puhul on rahvas kaasatud otsustusprotsessi Erinevused: osalusdem. puhul on rahval võimalik ise hääletada (referendumid, riigikogu valimised jms.), esindusdemokraatia puhul teevad seda valitud isikud (presidendi valimised). 5. Millised on kolm demokraatia transformatsiooni Robert Dahl'i järgi? · idee väheste valitsemisest asendus ideega paljude valitsemisest · demokraatia idee laienemine rahvusriigile uusaja alguses · demokraatia idee veelkordne laienemine Etapid: Vana Kreeka, uusajaalgus 16-17 sajandil, 18-19 sajand, 20 sajand. 6. Miks Francis Fukuyama uskus, et ajalugu on lõppenud? Sest liberaaldemokraatia on üldiselt ja loogiliselt võitnud (ei ole kindel vastuse õigsuses aga selle lause leidsin konspektist). 7. Fareed Zakaria demokraatia probleemide käsitlus? Peamine mõte on see, et demokraatia on sisemiselt vastuoluline nähtus
2 vastandlikku seisukohta: ei olnud mingit süsteemi, sest olid riigilaadsed moodustised aind vs süsteemi aluseks võib olla igasugune riik, mitte ainult rahvusriik. Mingisugused süsteemid olid, aga need ei olnud päris täisväärtuslikud. Tänapäevase pilgu läbi ei saa ka päris täpselt hinnata, mis toimus 2000 aastat tagasi. → Eeldus, et süsteemid olid olemas ka antiikajal, sest süsteem tugineb riigile kui sellisele (mitte ainult rahvusriigile) Antiikajal piirkonnad: Hiina tsivilisatsioonina, kultuuri baasil käsitletavad alad India Lähis-Ida – geopoliitiline arusaam (+ tsivilisatsioon) Vahemeri – kahe eelneva segu: tsivilisatsioonipõhine (Kreeka maailma) ja geopoliitiline arusaam (Rooma riik) 1. Hiina antiikajal (kuni 200 e.Kr – sel ajal ühendati hiina väikeriigid ühtseks suurriigiks ja muutus süsteemi toimimise põhimõte)
Esimene periood (enne 18.saj lõppu) hälbiva käitumise eest sai osaks kehaline karistus. Kasutati mitmesuguseid kehalise karistuse vorme. Tüüpilisemad kuriteod, mis tingisid surmanuhtluse olid nt isikuvastased kuriteod, röövimine, usust taganemine, seksuaalkuriteod. Kasutati eriti julmi surmanuhtluse vorme, nt ihuliikmete maharaiumist Karistus viidi täide avalikult (dramaatiline etendus, suur teater). Riigi osa suht nõrk ja meelevaldne. Rahvusriigile rajatud keskset ja tugevat õigussüsteemi ega ametivõimu ei olnud. Teine periood (18. saj lõpp-19saj algus). Kontrolli ja karistuse objekt inimese loomus, tema sisemine seisund ehk "hing". Loobuti kehalisest karistusest. Nuhtluse täideviimine toimus selleks ehitatud hoonetes või asutuses. "Suur asutuste tekkimine", s.t. vargad suleti vanglatesse, lapsed koolidesse, töölised vabrikutesse, sõdurid kasarmutesse ning vaimuhaiged vaimuhaiglatesse. Selged
arvukust. Rasside segunemist abielu kaudu loeti kahjulikuks ja ebasoovitavaks, see viinuks nende arvates rahva mandumisele ja allakäigule. Natside usk rahvaste ebavõrdsusesse tõi kaasa nn madalamate rasside allasurumise ning pideva orjastamise õigustamise. Igavene võitlus rasside ja rahvaste vahel, mille tulemusena jäid ellu kõige paremad, oli natside ideoloogia järgi loodusseadus. Rahvusgruppe nagu juudid või mustlased, mis ei tuginenud rahvusriigile, peeti eriti kahjulikeks. Tõepoolest, juudi rahvast vaadeldi aarialaste antipoodi ja igavese vaenlasena. Heinrich Himmler, Natsi-Saksamaa politsei ja natsipartei avangardi SS-i juht ning üks põhilisi holokausti läbiviijaid kirjeldas kogu maailma juutkonda eelnimetatud rassilisele hierarhiale sisemiselt vastanduvana ning seega tegurina, mis olevat inspireerinud kristlust, vabamüürlust, valgustust, Prantsuse revolutsiooni, liberaalset kapitalismi ja bolševismi – kõike,
tulenes ka rahvuslik ühtsus. Kodanlus toetas võimu koondumist kuninga kätte aadli vastu. Ja niimoodi kujunes välja absoluutne kuningavõim. Absolutism e piiramatu ainuvalitsus. 16. sajandi alguseks oli absolutism levinuim valitsusvorm ning põhineski peamiselt jõul. Hilisem suurem valitsemisvormi muutus toimub absolutismilt konstitutsioonilisele monarhiale ja sealt edasi rahvusriigile ja demokraatiale. · 15 sajandi lõpp Ferdinand ja Isabella Hispaanias, Inglismaal alustas Henry VII Tudorite absolutistlikku valitsemist, Preisimaa, Austria, ja ka Prantsusmaa, kus 1439 kogu armee saab alluma kuningale, üleriiklik maksustamine, kodanike armee, allutab keskvõimule Burgundia, Anjou ja Britannia, viimased kaotavad kontrolli maksustamise üle ja seega ka võimaluse kuningat mõjutada. Kuningas tugevdab ka oma võimu kiriku üle
annaabi.ee 
