RETSENSIOON Raimo Taalmann 11.c Käisin Eesti Rahvusmeeskoori kontserdil Ferenc Liszt. Reekviem meeskoorile, orelile ja puhkpillidele. Kontsert toimus 24. Märtsil 2013 Estonia kontserdisaalis. Dirigent oli Mikk Üleoja, solistid olid Ürmas Põldma, Aleksander Arder (tenorid), Hideyuki Nishimura (bariton), Uku Joller (bass). Pillidel olid Erki Möller, Andres Peetson (trompetid), Andres Kontus, Peeter Margus (tromboonid), Madis Metsamart (timpanid) ja Ene Salumäe (orel).
Abielust sündis 1967 tütar, näitleja Diana Klas. Peaaegu 20 aastat oli Eri Klas abielus näitlejatari ja tantsijanna Ülle Ullaga. Alates 1992. Aastast on ta abielus pianisti Ariel Klasiga. Eri Klas on üle elanud mitu mikroinsulti, neist ühe toimumise ajal oli ta autoroolis. 1994. Aasta 20. aprillil põhjustas ta Tallinn-Tartu maantee 130.kilomeetril Põltsamaa ristmikul liiklusõnnetuse, milles sai üks inimene surma. TUNNUSTUSED NSV Liidu rahvakunstnik, 1986 Eesti Rahvusmeeskoori audirigent, 1989 Rootsi Põhjatähe I Järgu rüütliristi kavaler, 1989 Soome Lõvi I järgu komandöri medali kavaler, 1992 Rahvusooper Estonia audirigent, 1994 Eesti Muusikaakadeemia audoktor (1994) ja erakorraline professor (1998) Eesti Kinoliidu auliige Valgetähe III klassi teenetemärk, 1999 UNICEF-i hea tahte saadik, 1.juuni 1999 2009 Muusikapreemia Sõpruse orden (Venemaa, 2010) Eesti Olümpiakomitee auliige (2010)
Rahvusmeeskoor, Estonian Dream Big Band, Ansambel U:, flötist Tarmo Johannes, tsellist Aare Tammesalu jt. Tema muusika on kõlanud rahvusvahelisel uue muusika festivalil ,,Nyyd", festivalil ,,Eesti muusika päevad", Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestivalil, festivalidel ,,Time of Music" (Soome, 2006), ,,Jazzkaar" ja ,,Tudengijazz". Tauno Aints on tuntud ka arranzeerijana. 2006. aastal äratas ta tähelepanu Veljo Tormise ja hevibändi ,,Metsatöll" loomingu seadetega Eesti Rahvusmeeskoori ja ,,Metsatölli" esituses festivalil ,,Maailmaküla". Gustav Ernesaksa lastelaulust ,,Rongisõit" valminud kaasaegne seade mudilaskoorile ja sümfooniaorkestrile oli 2007. aastal X Noorte laulupeo kavas. Lisaks on Aints teinud üle 150 seade erinevatele popmuusika koosseisudele. Aintsi loomingus on väljapaistev koht lastemuusikal. Populaarsed on tema laulud lastesaatest ,,Buratino tegutseb jälle", nukuteatrilavastustest ja kontsertetendusest "Limpa".
dets. 1908 - 24. jaan.1993) Elukoht Sündis Perilas Raasiku vallas, suri Tallinnas. Haridus Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934. aastal kompositsiooni erialal. Peale lõpetamist töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ning aastadel 19371941 konservatooriumis õppejõuna. Gustav Ernesaks tegutses heliloojana, õppejõuna, koorijuhuna. Ernesaks kirjutas ka mitmeid raamatut. Saavutused Teise maailmasõja ajal 1944. aastal asustas praeguse Eesti Rahvusmeeskoori(RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Gustav Ernesaks oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid ning dirigente, teda on nimetatud üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas G. Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste seas oli ka Erik Klas. Ernesaksa idee oli ehitada praegune laululava Tallinnas, luua RAM-i juurde noortekoorid jne. Heliloomingud Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik
Petereburi muusikakoolis ning suundus sealt edasi St. Peterburi Konservatiooriumise ja Sibelise nimelisse akadeemiasse Soomes. 1989. aastal teenis Mištšuk välja preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil. Mištšuk on aktiivselt tegev kontsertpianist ja samuti ka Peterburi konservatooriumi professor. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO), kuhu kuulub hetkeseisuga 100 muusikut. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester esineb nii Eestis kui ka välismaal. 2003. aastal võideti Eesti rahvusmeeskoori ja Ellerheina koostöös esimene Grammy. Kontserdi esimeses pooles kuulasime Sergei Prokofjevi loomingut. Prokofjev oli vene pianist ja helilooja. Ta on kirjutanud kõikides žanrites, klaverikontsert nr 3 valmis 1921. aastal. Minu jaoks oli Sergei Prokofjevi teos üsna rasketi mõistetav. Tavaliselt suudan ma seostada palasid mingisuguse looga või jutuga, kuid Prokofjevi puhul oli seda väga raske teha. Vahepeal oli pala väga kiirustav ja ruttav ning siis jällegi lendlev ja rahulik
kõlavad nii klassikaline kui kaasaaegne orkestri- ja oratooriumirepertuaar ning eesti heliloojate looming. Dirigent ja laulja Risto Joost on õppinud koori-ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Muusikaakadeemias ja täiendanud end Viini Kaunite Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid orkestreid nagu näiteks Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Noorteorkester, Põhjamaade Kammerorkester ning on seisnud dirigendina ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Eesti Rahvusmeeskoori ees. Alates sügisest 2006 on Risto Joost just Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Esimene neist on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu erialal, Plaas oli aastatel 2002 2004 Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ning ta on osalenud paljudes vokaalsuurvormides solistina. Oliver Kuusik õppis aga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kuusik on hinnatud kammer- ja oratooriumisolist
Retsensioon Käisin 25. märtsil 2009.a. kuulamas Eesti Rahvusmeeskoori (RAM). Kontsert toimus Paide Kirikus. RAM esitas kontserdil vaimuliku muusikat, mille pealkirjaks oli ,,De profundis". Laval oli 48 lauljat, neljas häälerühmas. I tenor, II tenor, bariton ja bass. Lisaks veel koori dirigent Risto Joost kes on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid väga tuntuid muusikakollektiive. Lisaks on ta veel ise laulja (kontratenor). Löökpillidel Margus Vaht
Muusikapäevade korraldajad on Eesti Kontsert, Suure-Jaani linn ja Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing. (Suure-Jaani Muusikafestivali kodulehekülg. - http://muusikafestival.suure-jaani.ee/) 3 Suure-Jaani Muusikafestivali ajalugu Kui 1998. aastal Suure-Jaanis kolmel õhtul järjest Kappide ja Saare loomingut ette kanti - sealhulgas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Oratooriumikoori ja Eesti Rahvusmeeskoori ühisettekandes - oskas vaevalt keegi aimata, et nii vägevalt alanud ettevõtmine kestab aastaid ja kasvab rohkem kui nädala vältavaks festivaliks. Ega osanud siis vist festivali kunstiline juht Andres Uibogi veel ette näha, kuhu täpselt siinsest kandist pärit suurkujude kammer-, oreli- ja sümfoonilise muusika juurest liigutakse. Järgmisel aastal täitis väikese Suure-Jaani õhtuid viiel päeval maailmamuusika - Bachi, Vivaldi,
KOOL Nimi Klass RAM & METSATÖLL Retsensioon Koht, aasta 20.juuni 2007 toimus Lõhavere linnuses Metsatöllu ja Eesti Rahvusmeeskoori kontsert. Kollektiivide ajalugu Metsatöll alustas 1990. aastate lõpus eepilist heavy-metal'it mängiva triona (Rabapagan, Factor ja Andrus). Selles koosseisus anti välja esimene album "Terast mis hangund me hinge". 2000. aastal liitus bändiga Lauri Õunapuu, tuues bändi teise kitarri, traditsioonilised muusikariistad ja omapärase häälematerjali. Karmikoelisele heavy metal'ile lisandusid eesti rahvamuusika sugemed. Mõne aja pärast vahetas
1869 esimne üldlaulupidu Tartus Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) juhatas laulukoore, mitmehäälse laulu propageerimene "Postimehes", andis välja laulikuid, laulusõnade eestistaja Aleksander Kunileid-Saebelmann ainukene eesti autor esimesel laulupeol, "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm" 1891 4. Pidu, lisandusid segakoorid(naised) 6. üldlaulupidu Tallinnas Gustav Ernesaks(1908-1993) Kooridirigent, muusikaõpetaja, helilooja, muusikaelu edandaja, kirjamees 1944 asutatud Rahvusmeeskoori (RAM) peadirigent "Mu isamaa on minu arm" , "Hakkame mehed minema" Meeskoorisüit "Kuidas kalamehed elavad" 5 ooperit, tuntuim "Tormide rand" Eesti poffessionaalse kultuuri tekkimine Esimesed heliloojad: Rudolf Tobias viis eesti muusika uuele tasemele 1873 - 1918 Esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja Paljude zanride esikteosed eesti muusikas: Esimene sümfooniline teos, programmiline teos, kantaat, klaverikontsert, klaverisonaat, keelpillikvartett, oratoorium
esimese preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil, Tsaikovski-nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat. Vladimir Mistsuk on maailmas aktiivselt tegev kontsertpianist ning Peterburi konservatooriumi professor. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) peadirigent Nikolai Aleksejev Praegu kuulub ERSO-sse 100 muusikut ning orkester annab hooajal umbes 60 kontserti. ERSO esineb nii Eesti kui ka rahvusvahelistel muusikafestivalidel, 2003.aastal võideti koos Eesti Rahvusmeeskoori ja tütarlastekoor Ellerheinaga eesti muusikute esimene Grammy. 18.detsembril 1926.aastal läks esimest korda eetrisse Tallinn-Raadio Ringhäälingu kontsert praeguse ERSO eelkäijalt. 1975. aastast kannab orkester nimetust Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.Lisaks eesti muusikutele teevad ERSO- ga koostööd paljud nimekad välisdirigendid ja solistid. Kontserdi esimeses pooles tuli ettekandele vene muusika Sergei Prokofjevi virtuoosne kolmas klaverikontsert. S
dirigeerimist. 2006. aastani oli ta ERSO liige ning 2004-2006 ERSO abidirigent. Käesolevast hooajast alates on ta Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) Aastakümneid Eesti ainukesse professionaalsesse sümfooniaorkestrisse kuulub 100 muusikut ning orkester annab hooajal umbes 60 kontserti. ERSO esineb nii Eesti kui ka rahvusvahelistel muusikafestivalidel, 2003.aastal võideti koos Eesti Rahvusmeeskoori ja tütarlastekoor Ellerheinaga eesti muusikute esimene Grammy. 18.detsembril 1926.aastal läks esimest korda eetrisse Tallinn-Raadio Ringhäälingu kontsert praeguse ERSO eelkäijalt. 1975. aastast kannab orkester nimetust Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.Lisaks eesti muusikutele teevad ERSO-ga koostööd paljud nimekad välisdirigendid ja solistid. Kontsert algas Johannes Brahmsi akadeemiline avamänguga, mis kõlas lõbusalt ja
kõlavad nii klassikaline kui kaasaaegne orkestri- ja oratooriumirepertuaar ning eesti heliloojate looming. Dirigent ja laulja Risto Joost on õppinud koori-ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Muusikaakadeemias ja täiendanud end Viini Kaunite Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid orkestreid nagu näiteks Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Noorteorkester, Põhjamaade Kammerorkester ning on seisnud dirigendina ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Eesti Rahvusmeeskoori ees. Alates sügisest 2006 on Risto Joost just Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Esimene neist on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu erialal, Plaas oli aastatel 2002 2004 Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ning ta on osalenud paljudes vokaalsuurvormides solistina. Oliver Kuusik õppis aga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kuusik on hinnatud kammer- ja oratooriumisolist
Ta on üles astunud Inglismaal, Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes, Venemaal, Poolas, Hispaa- nias, USAs, Brasiilias, Puerto Ricos, Argentinas, Singapuris, Jaapanis ja Uus-Meremaal. Mihhail Gerts on juhatanud Tallinna Kammerorkestrit, Rahvusooper Estonia sümfoonia- orkestrit, Tallinna Kammerkoori (hõbediplom rahvusvahelisel koorikonkursil Linden- holzhausenis, 2005) ja Tallinna Muusikakeskkooli süfooniaorkestrit. Aastast 2005 on Mihhail Gerts Eesti Rahvusmeeskoori dirigent ja peadirigendi assistent. Kava oli koostatud traditsiooniliste printsiipide järgi, nii, et siis kuulsin avamängu, instrumentaalkontserti ja teises pooles sümfooniat nn peateost. Kava oli paika pandud kaha- neva kronoloogia alusel, alustades kõige uuemast ja lõpetades vanima teosega. Kava algas populaarseima ja enim esitatud eesti sümfoonilise muusika tippteos Tormise Avamäng nr 2-ga. Löökpillide ja keelpillide kooslus pakkus suurt rahulolu ja see sobis hästi
Liina Keevallik on loonud ka kostüüme paljudele etendustele . Dirigent Mihhail Gert 8 M. Gerts on lõpetandu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orkestridirigeerimise ja kalveri erialal ning jätkab õpinguid EMTA doktorantuuris. Ta on osaelnud Neeme Järvi, Eri Klasi, Leif Sagerstami ja Aleksandre Polistsuki meistrikursustel. 2004. aastal sai ta II koha vabariiklikul noorte dirigentide konkursil ning Eesti Rahvusmeeskoori eripreemia. Aastatel 2005-2007 oli M. Gerts Eesti Rahvusmeeskoori dirigent ja peadirigendi assistant. Alates 2007 aastast täätab M. Gerts dirigendina Rahvusooperis Estonia. Valguskunstnik: Neeme Jõe Tantsuseaded: Eduard Korotin Lavastaja assistant: Tõnu Tamm Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer ja Zoja Hertz Liikumisjuht: Tatjana Järvi Orkestri kontsertmeister: Andrus Haav Etenduse juhid: Peeter Karell või Rein Taidla 9
... Ei tohtinud kirjutada atonaalset, dodekafoonilist muusikat.Dzäss oli põlu all. : Eugen Kapp helilooja ja komponisitsioonipedagoog. Teosed: Balletid(`Kalevipoeg'), ooperid(`Tasuleegid','Rembrandt'),klaveritsükkel `Tallinna pildid'. Villem Kapp helilooja ja dirigent. Teosed: 2 sümfooniat, ooper `Lembitu', kooripoeem `Põhjarannik'. Gustav Ernesaks koorijuht, helilooja, laulupidude üldjuht, keda rahvas Laulutaadiks kutsus. Tähtsus: rahvusmeeskoori rajaja. Koorilaul `Mu isamaa on minu arm' kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste iseseisvusihaluste väljenduseks. Teosed: koori- ja soololaulud, lasterepertuaar, ooperid. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ 60ndad - uued suunad, rahvusromantismi eitamine.vabamad võimalused tänu Stalini kultuse hukkamõistmisele 1956ndal aastal.Avangardism.Regilaulu taasavastamine ja isikupärane kasutamine:
Suure Vankri preemia 1997. Ernesaks, Gustav (12.12.1908 24.01.1993) Helilooja ja koorijuht. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja samal aastal ka kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klass). Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ning 1937-1941 konservatooriumis õppejõuna. Osales Teise maailmasõja ajal Eesti Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti Rahvusmeeskoori (RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks XX sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas Gustav Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa selles moodustavad koorilaulud,
Sümfooniline poeem ,,Koit" on üks enimmängitud eesti helilooja teoseid. Eduard Tubin (1905-1982). Esimene eesti ballett ,,Kratt", kus rahvaviisid on ühendatud kaasaegse helikeelega ja sümfoonilise väljenduslaadiga.Kirjutas kokku 10 sümfooniat. Meisterlik orkestratsioon; säilitas klassikalise ülesehituse.Kõige kuulsam 5. Sümfoonia rahvusliku traagika sümfoonia Gustav Ernesaks koorijuht, helilooja, laulupidude üldjuht, keda rahvas Laulutaadiks kutsus. Tähtsus: rahvusmeeskoori rajaja. Koorilaul `Mu isamaa on minu arm' kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste iseseisvusihaluste väljenduseks.Teosed: koori- ja soololaulud, lasterepertuaar, ooperid. Eugen Kapp helilooja ja komponisitsioonipedagoog. Teosed: Balletid(`Kalevipoeg'), ooperid (`Tasuleegid','Rembrandt'),klaveritsükkel `Tallinna pildid'. Eino Tamberg (sünd. 1930) Kuulsaim teos Concerto Grosso op. 5. See on barokiajastu stiili lähedane, modernse helikeelega, sai eesti neoklassitsismi rajajaks
Sügisfestivalil, festivalidel "Time of Music" (Soome, 2006), "Jazzkaar" ja "Tudengijazz". 27 http://et.wikipedia.org/wiki/Timo_Steiner 28 http://www.helilooja.ee/liikmed/tauno-aints/ 29 http://et.wikipedia.org/wiki/Tauno_Aints 22 Tauno Aints on tuntud ka arranzeerijana. 2006. aastal äratas ta tähelepanu Veljo Tormise ja hevibändi "Metsatöllu" loomingu seadetega Eesti Rahvusmeeskoori ja "Metsatöllu" esituses festivalil "Maailmaküla" Gustav Ernesaksa lastelaulust "Rongisõit", mis kõlas huvitavalt ning uudselt. Valminud kaasaegne seade mudilaskoorile ja sümfooniaorkestrile oli 2007. aastal X noorte laulupeo kavas. Lisaks on Aints teinud üle 150 seade erinevatele koosseisudele. Populaarsed on ka tema laulud lastesaatest "Buratino tegutseb jälle", nukuteatrilavastustest ja kontsertetendusest "Limpa".30 Valik erinevatest teostest
Visnapuu luulet. GUSTAV ERNESAKS (12. XII 1908 Peningi vald - 24. I 1993 Tallinn) Gustav Ernesaks oli helilooja, pedagoog, muusikakirjanik ja koorijuht. Lõpetas 1931 Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal. Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ning alates 1937 Tallinna Konservatooriumi koolimuusika ja koorijuhtimise õppejõuna. Osales Teise maailmasõja ajal Eesti Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus ta asutas 1944 Eesti Rahvusmeeskoori (RAM), mille kunstiliseks juhiks oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud ,,vaikivate aegade" rahvajuhiks, Laulutaadiks ning üheks XX sajandi Eesti kultuurielu juhtfiguuriks. Gustav Ernesaksa ulatusliku loomingu põhiosa moodustavad koorilaulud, millest ,,Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud rahvusliku püsivuse sümboliks ja hümniks. On muuhulgas ka Eesti NSV hümni "Jää kestma, Kalevite kange rahvas" autor. Ernesaks on
annaabi.ee 
