Prantsuse Vabariik on Lne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, veits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on RO Julgeolekunukogu alaline liige. Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemble nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2 ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy.
Prantsusmaa Nimi Riigikord - president Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik . President valitakse iga 5 aasta tagant . Praegune Prantsusmaa president on Nicolas Sarkozy Nicolas Sarkozy President Riigikord Parlament koosneb Rahvuskogust (Rahvuskogus on 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Viimased valimised toimusid 2007. aasta juunis. ) ja Senatist Prantsusmaal on majoritaarne valimiskord Palee Versailles Valitsus Praegusesse valitsuskabinetti kuulub 17 liiget (lisaks 21 riigisekretäri ja 1 ülemkomissar) Põhiseadus - praegune Prantsuse põhiseadus, mis võeti vastu rahvahääletusel 28. septembril 1958 ja kuulutati välja sama aasta 4. oktoobril, lõi nn viienda
Riigi pindala on 587 041ruut kilomeetrit Madagaskar on pindalalt Indoneesia järel suuruselt teine saareriik maailmas. Rannajoone pikkus on 4828 km. Madagaskari Vabariik on poolpresidentaalne vabariik. Riigikeel on malagassi keel. ... Madagaskari parlament koosneb Senatist ja Rahvuskogust. Prantsuse keel on ametlik keel 2000. aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist 2007. Rahva arv on: 18 620 000, 2008. aasta statistika põhjal. Loodus Kõrgeim tipp madagaskari saarel on põhjaosas asuv mägi Maromokotro, see on 2886 m. kõrge. Elusloodus sai seal areneda vabalt 90 miljonit aastat ülejäänud maailmast isoleerituna. Saarel on palju haruldasi ja seal samas välja arenenud taimestikku Loomadest
Prantsusmaast umbes 3 miljonit elanikku vähem elab Inglismaal ja 2 miljonit elanikku rohkem elab Tai kuningriigis. Prantsusmaa on rahvaarvu poolest maailmas 22. riik. Riigi korraldus. Prantsusmaa pealinn on Pariis ja riigikeel on prantsuse keel. Rahaühik on euro (enne 1999. Aastat Prantsuse frank). Riigihümn on marseljees. Prantsusmaa on presidentaalne vabariik. Riigi president, kes valitakse iga 5 aasta tagant, on Nicolas Sarkozy. Parlament koosneb Rahvuskogust , mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. Loodus Kolmest küljest piiravad teda kõrged mäeahelikud: kirdest Vogeesid, edelast Püreneed ja kagust Alpid, kuhu kuulub ka Prantsusmaa kõrgeim tipp Mont Blanc (4807 m). Pealinn Pariis paikneb tasandikul Seine`i jõe kallastel. Teised suuremad jõed on Loire, Rhone ja Garonne. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandusmaa oma suurepärase pinnase ja kliima tõttu. Maa põhjaosa on jahe ja niiske
Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Riik Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust, mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Prantsusmaa piirkonnad Alsace Akvitaania ·Île-de-France Auvergne ·Languedoc-Roussillon ·Limousin Alam-Normandia ·Lorraine Burgundia ·Midi-Pyrénées
mussoonid (püsivad ja suure ulatusega tuuled) saarele palju sademeid. Talunikud peavad ka kariloomi ja püüavad kala. Riis on malagasside põhitoit, kohv ja vanill aga müüakse teistesse maadesse. Neid nimetatakse müügikultuurideks. Riigikord Madagaskari Vabariik on poolpresidentaalne vabariik. Riigis kehtib 1992. aasta põhiseadus, mis võeti vastu 12. augustil 1992 ning mida on muudetud septembris 1995, märtsis 1998 ja aprillis 2007. Madagaskari parlament koosneb Senatist ja Rahvuskogust. Rahaühik Augustini 2003 oli rahaühikuks Madagaskari frank (FMG). Siis võeti kasutusele Madagaskari ariary, kusjuures viis franki vahetati ühe ariary vastu. 4 Esiajalugu Malagassi mütoloogia järgi elas Madagaskari saarel alguses heledanahaline kääbusterahvas vazimbad. Mõned malagassid usuvad, et need algelanikud elasid sügaval metsas. Esivanemate kultust praktiseerivad madagaskarlased austasid vazimbasid oma kõige
Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Toite serveeritakse väga kaunilt, kuigi lihtsalt. Prantsusmaa on toodetava veinihulga poolest Itaalia järel teine veinimaa Veini valmistatakse põhiliselt viinamarjadest Prantsuse veinid on eeskujuks kogu ülejäänud veinimaailmale. Riigikord Prantsusmaa on parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust, mis valitakse iga viie aasta tagant , samuti valitakse president iga viie aasta järel. Muide, president Jecques Chirac on riigipea juba alates 1995. aastast. Jecques Chirac Endine Prantsusmaa president Andorra kaasriigipea Prantsuse ametiaeg kestis 2007. aastani Ta on olnud Prantsusmaa põllumajandusminister, siseministe, gollistide partei UMP peasekretär, peaminister, Pariisi
väljastas riigivanem dekreete ja nende kinnitamiseks enam parlamendi nõusolekut ei küsitud. Põhiseaduse muutmine 1936. aasta alguses teatas K.Päts, et aeg on alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde, milleks oli vaja väljatöötada uus põhiseadus. Veebruaris 1936 toimus referendum, millel rahvas andis riigivanemale konstitutsiooni koostamiseks õiguse kutsuda kokku Rahvuskogu. Kuna opositsioon boikoteeris valimisi, siis kujunes 1937. aasta veebruaris kokku astunud Rahvuskogust valitsusmeelne organ ning 1.jaanuaril 1938 jõustunud põhiseadusest Pätsi jaoks sobiv põhiseadus. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks rahva poolt otse ja 6-aastaks valitav president. Riigikogu muudeti 2-kojaliseks. Alamkoja ehk Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja ehk Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulusid sellesse ameti poolest ja osa määrati presidendi poolt. Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras
uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2] Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.[2] Riik Nicolas Sarkozy Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy. Haldusasutused · Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium. Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) Prantsusmaa piirkonnad 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie)
võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni Riik Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused * Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Haldusjaotus Next.svg Pikemalt artiklis Prantsusmaa haldusjaotus Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) Prantsusmaa piirkonnad 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4
Maailmas on ta selle näitaja poolest kuuendal kohal ja Euroopa Liidus teisel kohal. Prantsusmaa rahvuslik lennufirma on Air France, mis on ühtlasi üks maailma suurimaid. Raudteed Prantsusmaa raudteevõrk on 29 213 km pikk. See on Lääne-Euroopas Saksamaa järel suuruselt teine. Sõiduteed Prantsusmaa teedevõrk on 1 027 183 km pikk. See on suuruselt maailmas seitsmendal ja Euroopas esimesel kohal. Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on alates 2012. aasta 15. maist François Hollande, kes sai presidendivalimistel 52% häältest. Nicolas Sarkozy võttis 48% häältest. Majandus Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi.
võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused · Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7
Rahvaarv - 62,1 mln Rahvastiku tihedus - 110 in/km² Rahaühik - Euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Ajavöönd - Kesk-Euroopa aeg Riigihümn - marseljees Üladomeen - .fr Maakood - 33 Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. See on parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa on halduslikult jaotatud piirkondadeks, departemangudeks, alamdepartemangudeks, kantoniteks ja kommuunideks. Prantsusmaa administratiivüksused koos ülemeredepartemangudega on: · 22 regiooni · 101 departemangu · 348 alamdepartemangu · 3991 kantonit · 36 664 kommuuni · 3 ülemereterritooriumi
Ta on Ministrite Nõukogu eesistuja, kes kuulutab välja seadused ja kes võib saata laiali Rahvuskogu. President on ka kaitsevägede ülemjuhataja. Parteid Prantsusmaa suuremad parteid on (järjestuses vasakult paremale): Kommunistlik Partei Rohelised Kodanike Liikumine Sotsialistlik Partei Radikaalsotsialistid Liberaalsed Demokraadid Ühendus Demokraatia Kaitseks Ühendus Vabariigi Kaitseks Seadusandlik võim Prantsuse parlament koosneb kahest kojast: Rahvuskogust ja Senatist. Senat 321 senaatorit valitakse 9 aastaks kaudsetel üldvalimistel. Iga kolme aasta tagant vahetub 1/3 koosseisust. Rahvuskogu 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. 7 GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga
Külastatuimad kohad: meremuuseum, St-Martini kirik, Chapelle Imperiale- suurim ja parim hotell, sokolaadimuuseum, kasiinod Barriere ja Bellevue. Valitsus, riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (577 liiget), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist (321 liiget), mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse samamoodi iga 5 aasta tagant. Praegune president on Nicolas Sarkozy. Prantsusmaa on jaotatud 22-ks piirkonnaks. 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) - 10 -
PRANTSUSMAA 2009 Sissejuhatus Prantsusmaa on kuulub NATO-sse, on Euroopa Liidu asutajaliige ja ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Riigi pealinn on Pariis ja riigikeel prantsuse keel. Prantsusmaal elab 64 102 000 inimest. Riik on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Aasta 2009. tõi endaga kaasa suuri muutusi Prantsusmaa majanduses, poliitikas ja kultuurielus. Oli kriise, nende lahendamist ning sõlmiti uusi koostöökokkuleppeid. Antud referaadi eesmärk on kajastada ja anda ülevaade toimunud sündmustest aasta jooksul Prantsusmaal.
· Trianoni tuleb paaz, kiri käes, et kuningannat Versailles'sse tagasi kutsuda. · Kogu see revolutsioon pole muud kui üks pidev hirm. · Kuningas oma otsustamatuses ei anna lahkumiseks märku, kuigi naistearmee on Versailles' poole teel. · Koos Pariisi saadiku doktor Guillotin'iga külastab giljotiin esimest korda õukonda. · Lafayette lubab kuninga julgeoleku eest valvata, kuningas teatab, et ei kavatse Rahvuskogust eemalduda. Monarhia surnuvanker · Naiste ja naisteks riietatud meeste rügemendid tormavad keset ööd kuninganna eluruumide poole. · Rahvas nõuab kuninga pöördumist Pariisi. · Kui kuningas on palkonile astunud, nõuab rahvas ka kuninganna ilmumist. Ta näitab end, kuid ta ei paindu. · Kuninglik perekond lahkub igaveseks Versailles'st, et kolida Tuileries'sse, kus 150 aastat pole õukond elanud. Järelemõtlemine
poolt. Ükski teine erakond ei kogunud nii palju hääli. Kuid 1947. a. alates kommuniste enam valitsusse ei kaasatud nende seotuse pärast Moskvaga. Nüüd kritiseerisid kommunistid pidevalt võimul olevat valitsust, koondades enda ümber teisigi rahulolematuid ja jagades ise ohtralt lubadusi. Polnud ju ohtu, et kunagi peaks neid ka ise täitma hakkama. Olukorras, kus suur osa Rahvuskogust oli alati opositsioonis, jäi valitsuse moodustamise baas kitsaks. Sellest siis ka valitsuse teovõimetus. PRANTSUSE KOLONIAALIMPEERIUMI KRIIS. Ka Prantsuse koloniaalimpeerium oli jõudnud kriisiseisundisse, mis veelgi raskendas olukorda. Teise maailmasõja lõppedes oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine. Oma impeeriumi püüdis Prantsusmaa iga hinna eest säilitada. Prantsusmaad ja tema meretaguseid kolooniaid - departemange ja territooriume nimetati Prantsuse
kippusid lagunema. Teine põhjus oli see, et neil aastail hääletas üle veerandi valijatest kommunistide poolt. Ükski teine erakond ei kogunud nii palju hääli. Kuid 1947. a. alates kommuniste enam valitsusse ei kaasatud nende seotuse pärast Moskvaga. Nüüd kritiseerisid kommunistid pidevalt võimulolevat valitsust, koondades enda ümber teisigi rahulolematuid ja jagades ise ohtralt lubadusi. Polnud ju ohtu, et kunagi peaks neid ka ise täitma hakkama. Olukorras, kus suur osa Rahvuskogust oli alati opositsioonis, jäi valitsuse moodustamise baas kitsaks. Sellest siis ka valitsuse teovõimetus. PRANTSUSE KOLONIAALIMPEERIUMI KRIIS. Ka Prantsuse koloniaalimpeerium oli jõudnud kriisiseisundisse, mis veelgi raskendas olukorda. Teise maailmasõja lõppedes oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine. Oma impeeriumi püüdis Prantsusmaa iga hinna eest säilitada. Prantsusmaad ja tema
a. andmetel 61 350 000 inimest. Pealinn on u. 2,2 miljoni elanikuga Pariis, mille süda asub Seine jõe Cite saarel. Prantsusmaa on jaotatud 22 piirkonda, mis omakorda jagunevad 96 departemanguks. Riigikeeleks on prantsuse keel ja rahaühikuks euro. Prantsusmaa on vabariik, mille riigipeaks on suurte volitustega viieks aastaks rahva poolt valitav president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis koosneb 346- kohalisest ülemkojast e. Senatist ja 577-kohalisest alamkojast e. Rahvuskogust. Erimeelsuste korral on otsustav Rahvuskogu seisukoht. Valida võivad alates 18. aastased. Valitsusjuht on peaminister, kelle nimetab president ja kinnitab Rahvuskogu. Rahvusvahelise kvalifikatsiooni kohaselt on Prantsusmaa vaba riik. Usutunnistuselt on u. 50% prantslastest katoliiklased. Keskmine asustustihedus on 112 2 in/km , mägialadel ja mõnes madalikupiirkonnas (nt. Akvitaanias) ning Korsikal on see väiksem. Linnades elab 76% rahvastikust. Lääne-Püreneedes elab u
kodanike põhivabadusi tagavaid seadusi ning seada sisse parlamentaarne kord(parlamentaarne monarhia vmt). Keskse kuningana nähti Preisi kuningat. Konstitutsioon suudeti Rahvuskogu poolt välja töötada märtsiks 1849, kui oli juba revoulutsioonilistele gruppidele vastupealetung. Friedrich Wilhelm III pakuti Saksa kuningatrooni,mille ta tagasi lükkas. Pärast seda toimus Preisimaa eestvõttel revolutsiooni mahasurumine jõulisel teel ning kevadeks 1849 saadeti ka Rahvuskogu laiali. Rahvuskogust võttis alguses osa ka Austria. Austrias oli samamoodi puhkenud revolutsioon märtsis 1848, kus olid väga tugevad Metternichi vastased nõudmised. Kõik toimus jällegi väga kiiresti, keiser Ferdinand I oli nõudmistega nõus: Metternich lasti lahti, koostati konstitutsioon, kuulutas välja liberaalse valitsuse. Dets 1848 astus ta ka ise tagasi ning Austria keisriks sai Franz Joseph I, kes polnud enam järelandmistega nõus ning hakkas omalt poolt vasturevolutsiooni teostama
annaabi.ee 
