komi, prantslane, sakslane, usbekk. Etnonüümide hulka kuuluvad ka väiksema paikkonna elanike nimed, nagu hiidlane, virulane, tartlane, pärnakas, mulk . Veel on oma loomu poolest kohanimedele lähedased kosmonüümid, s.o mujal maailmaruumis asuvate objektide nimed . 1 P.Päll, “Eesti murded ja kohanimed” Tallinn, 2002 Nt Linnutee, Kaksikud, Suur Peni, Vähk, Jupiter, Kuu. Tähtede ja planeetide pinnal asuvatel aladel on omakorda nimed, nagu algselt ladinakeelsed, pärast rahvuskeeltesse tõlgitud nimed Kuul: Mare Vaporum ehk Aurude meri, Mare Nubium ehk Pilvede meri, Sinus Iridum ehk Vikerkaare laht, Oceanus Procellarum ehk Tormide ookean, Lacus Somniorum ehk Unejärv, Tauruse mäeahelik, Laplace’i neem.2 Onomastika e. Nimede keelsus Nagu kõigile sõnadele ja sõnaühenditele on omane keelsus, st mingisse keelde kuulumine, nii on see ka nimede puhul. Enamik kohanimesid on rahvuslikult seotud – kohtadel on ainult sellekeelsed nimed, mis rahvus sel alal elab
Renesanss-hakati huvi tundma looduse ja inimese vastu. Ehitati kuppelehitisi. Kunstis kasutati puhtaid värvitoone. Renessansi aja inimese käsistlust iseloomustab humanism(lähtumine inimesest). Kui keskajal oli tähelepanu keskpunktiks jumal siis nüüd sai selleks inimene. Piiblit hakati tõlkima rahvuskeeltesse. Tõlkes tähendab renessanss taassündi. Antiikkultuuri hakati taasväärtustama. Toimus ilmalikustamine. Muusikas olid tooniandvaks madalmaad: Belgia, Holland, Põhja- Prantsusmaa. Uute pillidena võeti kasutusele lauto, klavessiin, Viola da Gamba,krummhorn tsink. Mitmehäälne muusika levis tänu nooditrüki tehnika leiutamisele. Endiselt peeti muusikaõpetust väga oluliseks ja tavaline oli 3-4 pilli mängimise oskus. Renessanss jaotub sajandite kaupa: 14saj
saa" Tehnika - kudumismasin, ravimid, pesumasin, trükimasin, (saastatud ja haigused) Eluolulised muudatused- nuga ja kahvel, mööbel, taskurätik Maailmapilt- Kopernik(maa ja päike, nende tiirlemine ja pöörlemine) 4. Jumalasse suhtumine o Inimese ja jumala suhe muutub lähedasemaks, piibli tõlkimine rahvuskeeltesse(Eesti 1739) o Reformatsioon o Isiklik suhe jumalaga oli tähtsam kui suhe kirikuga o Martin Luther tõlkis piibli saksa keelde ja pani alusa saksa kirjakeelele. o Kirikuõpetaja on praktilisteks toiminguteks ( jumalateenistused), lunastuse saab inimene usust. 5. Kirjandus Koht Kirjanik Aastad Teos Iseloomustus Itaalia Danta Aligier 1265-1321 "Jumalik -pilk oma ajale
Ehtsas humanismi vaimus pöördus ta peagi keeleõpingute juurde; õppinud ära mitmed keeled, tegi ta ära grandioosse [suurejoonelise] töö pühakirja tekstide ja ning kirikuisade teoste kriitilise võrdluse, parandamise ja väljaandmise alal. Ta andis uuesti välja ka Uue Testamendi (1516), mis lisaks tema enda tehtud ladinakeelsele tõlkele sisaldas kreekakeelset teksti keeleliste kommentaaridega. Sellega andis ta tõuke hilisemale keeleteadusele, ning kui piiblit rahvuskeeltesse tõlkima hakati, kasutati tema tõlget usinalt. Erasmus nägi sõdades kõigi hädade ja kurja algpõhjust - õitsva roiskumist, terve hukkumist, kindla purunemist, kauni ja kasuliku hävimist. Selle ära hoidmise lahendusena arvas ta olevat "inimlikuks tehtud" ristiuksu, taas ellu äratatud ja omaks võetud antiikseid tarkuseid koos uue humanistliku ilmaliku kultuuriga. Palju on kirjutatud Erasmuse suhetest Lutheriga. On loomulik, et sel
Tema haamrilöögid kuulutasid uue ajastu algust. Lutheri peaidee seisnes inimese individuaalse usu rõhutamises: igaüks peaks pühakirja kaudu ise jõudma Jumalani.Lutheri demostratiivne lahkulöömine ametlikusr kirikusr viis selleni, et ta tunnistati ketseriks ja kuulutati lindpriiks. Ta varjas end Saksi kuurvürsti juures Warlburgi lossis, kus tõlkis UT saksa keelde. 1534a ilmus saksa keeles kogu Piibel. Reformatsiooni tähtsaimaks kultuurisündmuseks oligi Piibli rahvuskeeltesse tõlkimine, millega pandi alus paljude kirjakeelte tekkele, see aga soodustas omakorda rahva haridustaseme kiiret tõusu. Lutheri tõlge leidis oma rahvaliku stiili ja rikkaliku sõnavaraga sooja vastuvõtu ning laia leviku; ka tema tõlgitud ja mugandatud kirikulaulud ja humoorikad lauakõned said rahva hulgas ülipopulaarseks. Jumal tuli inimesele lähemale. Hirm asendus armuga ja paremate aegade lootusega, paradiisi taheti näha juba maises elus.
Puritaanid põgenesid ameerikasse ja lõid sinna kolooniad. Inglismaa kujunes koloniaalimpeeriumiks, laevastik tugevnes. Elisabeth tegi koostööd piraatide ja pättidega ning tänu sellele riik tugevnes. Elisabeth ei abiellunud. Ta oli viimane Tudor troonil, peale teda algas Stuartide dünastia. Vastureformatsioon(16. saj.) Katoliku kirik võttis kasutusele meetmes, mis takistaksid reformatsiooni levikut. Katoliku kirik hakkas tegema emakeelseid jutlusi. Kirik hakkas ka piiblit rahvuskeeltesse tõlkima, kuid see oli vähesel määral. Inkvisitsiooni tugevdati. Kirik loos uusi ordusid. Senised meetmed rahvast katoliku kiriku poole tagasi ei pööranud. Tuntumad ordud Kaputsiinid ja Ursuliidid. Nende eesmärk oli usu selgitamine. Nendeks tuntumaks osutus jesuiitide ordu. Selle loojaks oli fanaatiline katoliiklane Ingalius Loyola. Jesuiite saadeti erinevatesse euroopa piirkondadesse usku selgitama. Jesuiitideks said vaid haritumad ja kõrgemast soost isikud
Ameerikas tekkis orjandus. Eurooplased õppisid kasutana kartulit, näljahädad vähenesid. Kaardile kanti Ameerika manner, 16. saj. alguseks olid kaardil ka Columbuse avastused, jõuti järeldusele, et maakera on ümmargune, avastati uued rahvad, uued taimed (nt. kartul, mais, tomat) Reformatsioon kaotati indulgentside müümine, jumalateenistused muutusid emakeelseteks, Piibel tõlgiti rahvuskeeltesse. Reformeeritud kirik oli lihtne, inimene hakkas jumalasõna ise mõistma. Vastureformatsioon e. katoliikluse uus pealetung. Loodi jesuiitide ordu Hispaanias, ordu ülesandeks oli ketsereid sundida katoliiklasteks minema. Koostati keelatud raamatute nimekiri, raamatuid põletati. 1583. a. tulid jesuiidid Poolast Tartusse, asutasid tõlkide seminari, gümnaasiumi ja trükikoja. Teaduse areng Kopernik lõi heliotsentrilise (päike on maailma keskpunkt) maailmapildi, 17. saj
Reformatsiooni võib pidada Euroopa keskaja lõppu tähistavaks ajaks, sest ta mõjutas kogu maailma väga oluliselt. Martin Luther oli üks esimene liider, kes jõuliselt ja edukalt protesteeris Rooma kiriku ainuautoriteedi vastu, üks nendest, kes külvas idanema selle kahtluse- ja kriitikaseemne, millest ei kasvanud mitte ainult kristlik protestantism, vaid lõpuks ka valgustatud ateism, natsionalism, demokraatia. Usupuhastuse tähtsamaid kaasnähte oli pühakirja tõlkimine rahvuskeeltesse, et viia jumala sõna iga inimeseni. Selleks tuli aga igaüks lugema õpetada ja kogu protsess viis lõppkokkuvõttes rahvahariduse sünnile. Kaasnähtuseks oli kiriku kaugenemine riigist ja paganluse lõplik väljarookimine. 19. sajandi teiseks pooleks oli haridust saanud inimene juba muutunud skeptiliseks kõige suhtes, mida kirjutati. Ta oli õppinud iseseisvalt mõtlema, tegema ka valikut, kas uskuda jumalat või mitte ja kuidas seda teha. Koos rahvahariduse kasvuga kaotas religioosse
Ketserlus Ketseriteks nimetatakse inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserite karistamine muutus eriti aktuaalseks 12.-13. saj. seoses Lõuna-Prantsusmaal levinud nn. katarite liikumisega (eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid vaimulike lõtvu elukombeid). Et ketserid ei saaks õigustada oma vaateid piibli abil, keelas paavst 1231.a. ilmikutele piibli lugemise – see jäi vaimulike eesõiguseks. Piibli tõlkimist rahvuskeeltesse ei lubatud – võis lugeda vaid ladina või kreeka keeles. Ketserite üle mõistis kohut inkvisitsioon, mis kujunes välja paavst Gregorius IX ajal 13. saj. I p. Inkvisitsioon (ld. k. – uurimine juurdlus) oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja karistada. (Autodafee – kohtuotsuse väljakuulutamine ja ketseri avalik karistamine). §2.2 Kloostrid ja kerjusmungaordud
Gaudeamus). Renessansi humanistid Francesco Petrarca (1304-1374) verborum dulcedo quaedam et sonoritas (Epistulae 15.1): renascentia litterarum -- keele ja kirjanduse taasünd. Lorenzo Valla: ladina keelt austavad kõik rahvad nagu jumalat, kes on taevast alla laskunud (1440.a. Elegantiarum libri). Relatiniseerimine, põhjamaade renessanss (16.-17. saj.) Erasmus 1528.a. dialoog Ciceronianus. Encomium moriae, Adagia, Colloquia familiaria. Tõlked rahvuskeeltesse ja nendest ladina keelde. Sebastian Brandt Narrenschiff 1494, `Stultifera navis' 1497; I. Kant Opera ad philosophiam criticam 1796-1798. Barbaarse ja kultuurse keele probleem Saksamaa. Philipp Melanchthon (Schwarzerd, 1497-1560) .Ladinakool, kooliteater. Jesuiidid ja ratio studiorum. Propaganda fidei Ladina keel kui filosoofia ja teaduse keel. Isaac Newton, Karl Linné, Carl Fr. Gauss .Kuid: Galileo Galilei (Dialogi dei massimi sistemi 1632)
=Vagantide luule -Vagare tähendab hulkuma -Eeskujuks Vana-Kreeka luule, nt. Ovidius -Rõhuvad: Carpe Diem ehk naudi hetke ,,Carmina Burana" =Vagantide luule tähtis näide =Ilmaliku sisuga keskaegsed laulud =Leitud kloostrist Rahvusvaheline üliõpilaste hümn =Gaudeamus igitur iuventus dum sumus =Rõõmustagem kuni oleme veel noored Peagi hakati vagantide ladinakeelseid laule tõlkima rahvuskeeltesse =Tekkis rahvuskeelne kirjandus Tihti koosnesid lühikesed lood ühe peategelase ümber =Pak Amis -Saksa vagantidel -Preester, kes tegi sulitempe =Kaval-Ants ja Vanapagan Eestis =Robin Hood Inglismaal Keskaja lõpul tekkis narrikirjandus, kus naerdi inimlikku rumalust ="Narruse kiitus" - Erasmus Roterdamist =Eestis kilplased, aga palju hiljem -"Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad jutud ja teud"
Seda nimetatakse empiiriliseks meetodiks. See tähendab, et teadmine asjadest rajatakse omaenda kogemusele, mitte raamatutele ja väljamõeldistele. Renessansist saadik on inimene pidanud enda harjutama mõttega, et ta elab juhuslikul planeedil ääretus maailmaruumis. Renessanss tõi kaasa ka uue jumalatunnetuse. Inimese isiklik suhe Jumalaga muutus tähtsamaks kui tema suhe kiriku kui organisatsiooniga. Renessansiajast hakati Piiblit tõlkima heebrea ja kreeka keelest rahvuskeeltesse. See oli tähtis usupuhastuse seisukohalt. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 175-188) 15 Barokk Sõna barokk tähendab ebatasast pärlit. Seda ajastut iseloomustas lepitamatute kontrastide vaheline pinge. Ühelt poolt jätkus renessansi elujaatav hoiak, teiselt poolt oli palju neid, kes taotlesid vastupidist äärmust, eitades maailma ja elades religioosses tagasitõmbumises.
värvitoone; helgus, pühalikkus. Detailsus, püüdlemine täiuslikkuse poole. Kujutatud antiikmütoloogia teemasid. Tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega „Ateena kool“ Raffael Antiikskulptuurileiud: nn Laokooni grupp (leiti 1506 maa seest), nn Belvedere Apollon 15. Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Mungad kopeerisid tekste. Oskasid mitut keelt, tõlkisid ladina- ja kreekakeelseid tekste rahvuskeeltesse. 16. Kuidas suhestuvad romantism ja parnaslased? Parnaslased – 19.saj Pariisi luulekoolkond, mis oli mõjutatud Théophile Gautier’ ja Arthur Schopenhaueri teostest ning Gautier’ doktriinist l’art pour l’art . Nad vastandasid end romantikute subjektivismile ja tundelisusele; taotlesid objektiivset ilu, püüdlesid täpse ja laitmatu tööosavuse poole, valides eksootilisi ja klassikalisi teemasid. Parnassianism oli omane 19. sajandi positivismi perioodi Prantsuse luulele
Ka kodanlus toetas Lutherit, sest kiriku ülalpidamine polnud enam luterluse järgi kallis ning tavainimesed ei pidanud enam kirikule makse maksma. Reformatsiooni tulemusena toimusid muutused kirikus ja kultuuris: · kirikute vaesumine riik võttis kirikumaad üle · vaimulikud said õiguse abielluda · indulgentside kadumine · ladina keel asendus rahvuskeeltega emakeelne jumalateenistus · jutluse ja kirikulaulu tähtsustumine · piibli tõlkimine rahvuskeeltesse tõi kaasa kirjakeele arengu Reformatsiooni tulemusena toimusid muudatused majanduses ja poliitikas: · riikide maavalduste suurenemine ilmaliku võimu suurenemine · kohalikud valitsejad said võimu kiriku üle kohalikust valitsejast sai kirikupea · hakati väärtustama tööd ja ametialast kutsumust 26. Reformatsioon Sveitsis ja Inglismaal Kalvinistlik kirik Sveitsis Sveitsi reformatsiooni algataja oli Jean Calvin. Tema õpetuse olulisim osa oli
keskajal oli kuningas seal valitav). Poliitiline usupuhastus 1527: viidi läbi laialdane usureformatsioon, Vaasa algul tegi seda lihtsalt rahapärast. Roomakatoliku kiriku ,,üleliigse" varanduse võõrandmine Rootsi riigile (kuningale), selle tulemuseks oli Roomast sõltumatu Rootsi protestantlik riigikirik mille pea on Rootsi kuningas mitte paavst, kohalik kirik allutati täielikult riigile. Moodsa Rootsi ja Soome kirjakeele areng piibel tõlgiti rahvuskeeltesse. Moodsa tsentraliseeritud riigihalduse rajamine, stardiraha saadi kat. Kirikult. 1530-40el saksapärase keskvalitsus mudeli juurutamine, keskaegne ,,feodaalne" isiklik teenistussuhe moondus uusaja avalik-õiguslikuks töösuhteks. Riik sai endale kuulekad ametnikud, kehtestati rahapalk (ajutiste läänistuste asemele). Kuningas saavutas kontrolli halduse ja maakondade üle. Maksude kogumine muutus efektiivsemaks: riik sai rohkem sissetulekuid
annaabi.ee 
