Handsa. Lahutamatu seto kultuurist Horisont 4/2009 Igal maal ja rahval on oma traditsioonid ja kombed. Setod on läbi aegade valmistanud ja pruukinud handsat, mis on tunnistatud nende rahvusjoogiks. Lühidalt öeldes on see rukkist, ning kaks korda läbiaetud alkohoolne jook. Handsa kangusega on selline lugu, et mõni hindab ülikanget ja mõni vaid veidi üle 40 kraadi kanget jooki, aga üks on kindel - õigel handsal peab olema kangust üle 40 kraadi. Kui tahame säilitada mingit kultuuri tervikuna, ei saa sellest välja jätta osasid, mis meile ei meeldi. Nii peaks säilitama ka handsaga seotud kombestiku. Näiteks Setomaal pakutakse handsat traditsiooniliselt ühest pitsist
Nad küpsetavad sadu sorte traditsioonilisi kreeka leibu, kooke ja küpsiseid. Söögiajad on niisama ebakindlad kui kreeklased ise: Lõuna kella 11.30 ja 17.30 vahel ja õhtusöök peale kella kümmet õhtul. Hommikusööki nad ei söö nagu see oleks kõlvatu aga tass kohvi joovad nad ikka ja selle kõrvale paarkrõpuskit. Kreeklased joovad väga vähe seega on vähe alkoholismi probleeme. Viimasetel aastatel on viski kujunenud peaaegu rahvusjoogiks. Isegi kõige pisemates külades metropolist kaugel on kohalikud tulised piiritusjoogid. Nad joovad 45 miljonit pudelit viskit aastas mis on suurim kogus inimese kohta maailmas. Kreekas usuvad kõik kurja silma jõusse, olgu vastuväited millised tahes.Traditsioonide ja ebausu segu annab end tunda kreeklaste elu paljudes tahkudes. Näiteks ei julge kreeklane kunagi öelda kui kena või armas või elegantne laps välja näeb.Halvaks peetakse kui külalistele ei pakuta midagi suupisteks
Minul igatahes on. Alkoholil on kandev roll ka mitmete riikide kultuuris. Itaalia, Ungari, Tsiili, Rumeenia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal on ainult vähesed riigid, kus vein on üks hinnatumaid jooke, mis kuulub nende igapäevaellu juba varajasest nooruspõlvest. Mõnedele inimestele on see suisa sissetuleku allikas. Sama võiksime öelda õlu kohta Saksamaal, Belgias, Hollandis, Taanis ning ka Eestis. Venemaal oli, on ja jääb rahvusjoogiks viin, sest vene karu juba kerge vaevaga maha ei murra. Meie kultuuris on palju kauneid klaasi tõstmisega seotud traditsioone. ,,Elagu!", ,,Terviseks!", ,,Palju õnne!" soovimine, aga ka kellegi mälestuseks klaasi tõstmine, on rituaalid, mis meid sageli ühendavad. Ega muidu ei lauldaks ka nalja- või ülistuslaule viinast, õllest, sampanjast ning joomisest üldse. Meeldiv on olla meeldivas seltskonnas, kus heade ja
vanaema retsept, kuid alati on seal vähemalt cannellini oad ja cavalo nero (must kapsas - lehtpeedi sugulane), lisaks muid köögivilju ja maitsetaimi. Gelato Firenzes tehakse maailma parimat jäätist. Piimast ja munakollasest valmistatud külmutatud maius on palju toitvam ja maitsvam kui pakitud ning kunstlikult kohevamaks klopitud jäätis, mida müüakse väljaspool Itaaliat. Vein Itaalias on vein rahvusjoogiks, see iseloomustab seda maad suurepäraselt. Itaalia kõige tuntum veinisort on Chianti. Neid eksporditakse üle kogu maailma. Parimat Chianti Classicot toodetakse Firenze ja Siena vahel, ning selle tunneb ära gallo negro (mustakuke) sildist. Kui enamasti saab ja peabki Itaalia veine jooma noorelt, siis Chianti Classico vananeb äärmiselt hästi. Teistest Chiantidest on parimad Rufina, Montalbano ja Brolio, mille tunneb ära keerubist kaelaetiketil.
Saksamaa põhjapiirkonnale on iseloomulikumad mereannid (angerjas, forell, heeringas jne.) ning lõunapoolsetele piirkondadele on iseloomulik nuudlitüüpi road. Saksamaa mõnedes piirkondades on populaarne õlle- ja leivasuppide valmistamine. Hästi valmistatud wiener schnitzel (vasikakotlet) on lausa kunstiteos. Desserdid võivad olla külluslikud, rammusad ja väga magusad. 4. TÜÜPILISED JOOGID JA TOOSTID Saksamaa rahvusjoogiks on õlu. Teistest jookidest on lemmikuks must või piimaga kohv. Samuti juuakse ka mineraalvett, mahla ja teed, kuid seda piiratud kogustes. Segatud joogide pakkumine enne õhtusööki ei ole tavaline, kuid enne sööki võib saada aperitiivi. Kui õhtusöök on alanud, serveeritakse enamikul juhtudel veini või õlut. Saksamaal on eelistatuim vein reinvein, kuna see on tavaliselt valge ja veidi magusavõitu. Kuid on ka veel teisi erinevaid veinisorte, mis sobivad väga hästi
Õhtusöök võib sarnaneda lõunasöögiga, kus võib pakkuda liharoogasid, kala, aedvilju ja desserte. Kindlasti kuulub sinna juurde ka leib. Saksa köögil on üldiselt vilets maine, kuna leitakse, et nende toidud sisaldavad liiga palju rasva ja süsivesikuid, kuid väga vähe muud, mis vajalik. Tüüpiliseks saksa toiduks on üks rasvane ja tugev talupojalõuna. Sakslased söövad ligikaudu 4,5 miljonit tonni sealiha ühe aasta jooksul. Lauakombed Saksamaa rahvusjoogiks on õlu, kõige levinuim toost on Zum Wohl! (veiniga) ja Prost! (õllega)- mõlemal juhul soovitakse head tervist. Kui olete Saksamaal ja istute söögilaua taga siis ei tohi enne sööma hakata, kui võõrustaja on öelnud: Guten Appetit! Nuga on paremas ja kahvel vasakus käes. Kui söömine on lõpetatud, asetatakse nuga ja kahvel teineteisega paralleelselt üle taldriku paremale poole. Nii, et otsad osutavad kella 10 suunas; nuga peaks olema kahvli kohal nii, et terapool osutuks taldriku
sajand 18. sajandil viis kohvitaime Ameerikasse Prantsuse kapten, kes istutas selle Kariibi mere saarele nimega Martinique ja sellest istikust sai eelkäija enam kui 19 miljonile puule, mis kasvasid saarele 50 aasta jooksul. Nii jõudis kohvitaim ka Lõuna- ja Kesk-Ameerika piirkondadesse. Protestiks liigsete maksude vastu, mille Suurbritannia kehtestas teele, kuulutas Kontinentaalne Kongress kohvi tolleaegsete koloniseeritud Ühendriikide rahvusjoogiks. Cappuccino Cappuccino on kohvijook, kus espressole on lisatud kuuma piima ja piimavahtu. Kodumaal Itaalias juuakse cappuccinot ainult hommikuti, näiteks koos croissant 'iga. Cappuccino on väga levinud jook kohvikutes kõikjal maailmas. Traditsiooniliselt on cappuccinos kolmandik espressot, kolmandik kuuma piima ja kolmandik piimavahtu Espresso Esimene espresso valmistati 1822. aastal, kui
pikal teekonnal üle Atlandi ookeani. See taim istutati Kariibimere saarele nimega Martinique ja sellest istikust sai eelkäija enam kui 19 miljonile puule, mis kasvasid saarel 50 aasta jooksul. Sel viisil jõudis kohvitaim ka ülejäänud Lõuna- ja Kesk-Ameerika piirkondadesse. Protestiks liigsete maksude eest, mida Suurbritannia võttis tee pealt, kuulutas Kontinentaalne Kongress kohvi tolleaegsete koloniseeritud Ühendriikide rahvusjoogiks. Espresso, mis on hiljutine uuendus kohvi valmistamise viisis, sai alguse 1822. aastal, kui Pariisis leiutati esimene espresso masin. Itaallased täiustasid seda suurepärast masinat ja hakkasid seda esimesena tootma. (BestBeans kohviajalugu, 2013) 2.2 KOHVI KRONOLOOGIA · 12. sajand Jeemenis leiti kasvamas looduslik kohv. · 14. sajand esimene dokumenteeritud tõestus kohvi(Sufid kutsusid qahwa) tarbimisest Jeemenis · 15
viinamarjaistandusteks sobimatutel aladel siidriõunte kultiveerimist. Julius Caesar hakkas siidrit tootma Inglismaal, Kenti linnas. Muiste joodi siidrit suurest savist kylix'ist, mis käis käest kätte. Hispaanlased näiteks võtsid esimesena kasutusele oliiviõlipressid siidri pressimiseks. 14. sajandi Prantsusmaal oli siider sama populaarne kui vein. 17. sajandil aga vahetas siider vaid hooajati veini välja. 18. sajandil sai siider Ameerika rahvusjoogiks, aga juba järgmisel sajandil trumpab õllekultuur Ameerikas ja Euroopas siidri üle. 1990ndatel siidritarbimine Inglismaal kasvas, seal juuakse seda 8 liitrit ja Iirimaal 18 liitrit elaniku kohta aastas. Inglismaal valmistatakse täna üle 350 siidrisordi, millest enamik on kuivad siidrid. Tööstuslik siider on Inglismaa juurtega ja seda tuntakse maailmas kui Inglise tüüpi siidrit. Scottish & Newcastle on traditsiooniline Briti õlletööstus. Nende Strongbow on rahvusvaheliselt suurim
aga kaotas jook nii mõnelgi maal oma populaarsuse. Kuid venelased ja britid jäid vankumatuteks. Eestis hakati teelehti müüma 1695 Tallinna raeapteegis . 17. ja 18. sajandi keskpaigas oli tee väga populaarne ka Suurbritannia Ameerika kolooniates (tulevastes Ameerika Ühendriikides ). Kui Inglismaa kehtestas ranged teemaksud, kutsus see esile meeleavalduse, mida tuntakse "Bostoni teejoomisena" ja mis omakorda pani aluse kahele suunale: Ameerika iseseisvumisele ja kohvi "rahvusjoogiks" tunnistamisele. Sellele lisaks on ameeriklased andnud oma panuse tee ajalukku teekotikeste leiutamisega ning tehes algust jäätee joomisega St. Louisi maailmanäitusel 1904 . 19. sajandi keskel hakkas Hiina kaotama oma tee monopoli . Britid hakkasid rajama teeistandusi Indiasse ja 1887 . aastal importis Inglismaa esimest korda rohkem teed Indiast ja Tseilonilt kui Hiinast. 3. Tee tootmine Teepõõsad Tee valmistamiseks kasutatakse okste tipuosa ehk kasvusid, kus lehed ja
populaarsuse. Kuid venelased ja britid jäid vankumatuteks. Eestis hakati teelehti müüma 1695 Tallinna raeapteegis. Teekotikesed 17. ja 18. sajandi keskpaigas oli tee väga populaarne ka Suurbritannia Ameerika kolooniates (tulevastes Ameerika Ühendriikides). Kui Inglismaa kehtestas ranged teemaksud, kutsus see esile meeleavalduse, mida tuntakse "Bostoni teejoomisena" ja mis omakorda pani aluse kahele suunale: Ameerika iseseisvumisele ja kohvi "rahvusjoogiks" tunnistamisele. Sellele lisaks on ameeriklased andnud oma panuse tee ajalukku teekotikeste leiutamisega ning tehes algust jäätee joomisega St. Louisi maailmanäitusel 1904. 19. sajandi keskel hakkas Hiina kaotama oma teemonopoli. Britid hakkasid rajama teeistandusi Indiasse ja 1887. aastal importis Inglismaa esimest korda rohkem teed Indiast ja Tseilonilt kui Hiinast. 6 3. TEESORDID
populaarsuse. Kuid venelased ja britid jäid vankumatuteks. Eestis hakati teelehti müüma 1695 Tallinna raeapteegis. 17. ja 18. sajandi keskpaigas oli tee väga populaarne ka Suurbritannia Ameerika kolooniates (tulevastes Ameerika Ühendriikides). Kui Inglismaa kehtestas ranged teemaksud, kutsus see esile meeleavalduse, mida tuntakse "Bostoni teejoomisena" ja mis omakorda pani aluse kahele suunale: Ameerika iseseisvumisele ja kohvi "rahvusjoogiks" tunnistamisele. Sellele lisaks on ameeriklased andnud oma panuse tee ajalukku teekotikeste leiutamisega ning tehes algust jäätee joomisega St. Louisi maailmanäitusel 1904. 19. sajandi keskel hakkas Hiina kaotama oma teemonopoli. Britid hakkasid rajama teeistandusi Indiasse ja 1887. aastal importis Inglismaa esimest korda rohkem teed Indiast ja Tseilonilt kui Hiinast. Valmistamine Erinevatel rahvastel ja piirkondadel on sadu erinevaid tee valmistamise meetodeid. Teed võidakse
Aga see võib alata ka kaks tundi enne söömist ning lõppeda kaks tundi pärast söömist, ehk teiste sõnadega võib kesta kogu päeva. Populaarsed on aperitiivid. Nendeks võivad olla klaas portveini, restorani omavalmistatud aperitiiv, või paks meditsiiniline vedelik, mis on valmistatud artisoki ja apelsini ekstraktist ja mida peetakse heaks söögiisu tekitajaks. Kuigi belglased joovad veini prantsuse veini hämmastavalt suurtes kogustes, on rahvusjoogiks vaieldamatult õlu. -8- KOMBED JA TRADITSIOONID Karnevalid ja laadad Kui peaks tekkima kahtlusi, kas sürrealismil ikka on rahva hingelaadis ajaloolisi juuri või mitte, tuleb osa võtta ainult ühest traditsiooniliselt igal aastal toimuvast karnevalist või pidulikust rongkäigust. Mööda kitsaid väikelinnade tänavaid kantakse rämeda puhkpillimuusika ja ohtra õllejoomise saatel hiiglaslikke papist ja paberist meisterdatud
Mèszhegy). Tokaji Kereskedöhàz ka Tokaji Trading House, sotsialismiaegse Tokaji riikliku monopolifirma allesjäänud osa. Tokaji arhailise, oksüdeerunud stiili kants. Firma keldrite on tallel Tokaji vanemate aastakäikude kollektsioon, mille mõõtmatu väärtuse tõttu on firma senini erastamata. Omab monopoolset ühte kahest klassifitseeritud Tokaji Grand cru veiniaiast Szarvas. Törley Ungari polulaarseim vahuvein, mis meilegi kasvanud kvaliteetseks rahvusjoogiks. Törley Peszgögyàr asub tänaseni samal kohal Budafokis (Budapesti eeslinnas), kus ta 1882.aastal prantsuse koolitusega Jozsef Törley poolt asutati. Kasutades prantsuse spetsialistide abi, paisus Törley sajandivahetusel Ungari vahuveini tuntuimaks kaubamärgiks, mida eksporditi kogu haritud maailma. Kommunistide ajal kiratsenud kelder on tänaseks jälle õitsele löönud, tootes 15 miljonit pudelit aastas. Eestis on saadaval nii maja esindusvein,
natsareenlaste kunstirühmitusse), Adam Elsheimer (tegi dramaatilisi teoseid), Caspar David Friedrich (esindas romantismi), Max Liebermann (oli ekspressionismi esindaja), Lionel Feininger (tegeles ekpressionismiga), Albrecht Dürer (tegeles realismiga), Wilhelm Leibl (tegeles realismiga). 13 4.4 Saksamaa õlu Kuigi Saksamaal toodetakse häid veine, on sealseks rahvusjoogiks õlu. Saksamaal õlu tarbimine ühe inimese kohta küündib 140 liitrini aastas. Õlut juuakse igas olukorras. Õlletehaseid leidub igas linnas ja väiksemateski asulates, Weihenstephan, rajati benediktlaste Freisingi kloostris juba 1940. aastal. Praegu juuakse saksa õlut kõikjal maailmas. Väiksemate pruulikodade toodang, mida pakutakse ainult kohapeal, pole kvaliteedilt sugugi viltsam, pigem vastupidi. Saksamaal serveeritakse õlut alati vahukrooniga. Seepärast kulub kannutäie
keskusteks ning paljud Euroopa vaimuinimesed tarbisid kohvi. 18. sajandil viis kohvitaime Ameerikasse Prantsuse kapten, kes istutas selle Kariibi mere saarele nimega Martinique ja sellest istikust sai eelkäija enam kui 19 miljonile puule, mis kasvasid saarele 50 aasta jooksul. Nii jõudis kohvitaim ka Lõuna- ja Kesk-Ameerika piirkondadesse. Protestiks liigsete maksude vastu, mille Suurbritannia kehtestas teele, kuulutas Kontinentaalne Kongress kohvi tolleaegsete koloniseeritud Ühendriikide rahvusjoogiks. Esimene espresso valmistati 1822. aastal, kui Pariisis leiutati espressomasin. Itaallased täiustasid masinat ning hakkasid neid esimesena tootma. Espressost on saanud Itaalia kultuuri oluline osa ning praegu on Itaalias üle 200 000 espressobaari. Tänaseks on kohvist saanud tööstusharu, mis kasutab enam kui 20 miljoni inimese tööjõudu ning jääb kogu maailma käibega alla ainult naftatööstusele. Kohvi tarbitakse aastas 400 miljardit tassi, seega on see maailma populaarseim jook. 3
annaabi.ee 
