Hindade revolutsioon põhjustas märgatavaid muutusi LääneEuroopa ühiskonna struktuuris ja eri ühiskonnakihtide majanduslikus olukorras, kiirendades feodaalsuhete lagunemist ja varajasele kapitalismile omaste nähtuste arengut. Samal ajal avardusid hüppeliselt teadmised ümbritseva maailma kohta. Geograafiast sai kiiresti arenev teadus, zooloogia ja botaanika täienesid pidevalt uute andmetega. Vaadeldaval ajastul kujunesid ka etnoloogia (rahvateaduse) tekke eeldused. Laevaehituse ja navigatsiooni tase tõusis märgatavalt tänu hulgalistele uuendustele ja leiutistele. Avardunud maailmapilt ning suurenenud infohulk tingisid uute filosoofiliste, poliitiliste ja majandusalaste õpetuste sünni. Maadeavastusi võib nimetad keskaja lõpuks kuna toimus suur tehnika ja kaubanduse areng. Selle käigus tekkis uus ajastu.
3. Kuidas uuritakse muinasaega? Teostatakse muististel arheoloogilisi kaevamisi (arheoloogid) Määratakse, millistele loomaliikidele kuuluvad kaevamisel leitud luud (zooloogid) Selgitatakse välja, millistelt taimedeltvõi puudelt pärinevad saadud seemned (botaanikud) Uuritakse inimese kujunemist ja kuulumist (antropoloogid) Tegeletakse aarete ja kaevamisel päevavalgele tulnud mütidega (numismaatikud) + arvesse võetakse etnoloogia e rahvateaduse uurimistulemusi 4. Kuidas periodiseeritakse muinasaega? Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg 5. Muinasaja allikad? Muinasajast ei ole kirjalikke allikaid, on ainult arheoloogilised (nt muistised , kalmistud) 6. Mis materjali kasutati põhiliselt Eesti aladel pronksiajal? Kivi, luu, sarv 7. Kunda kultuur ( Pulli, Kunda), kammkeraamika kultuur ( Valma, Riigiküla), venekirveste kultuur ( Ardu). Erinevused ja sarnasused?
müüdid. Proosa oli mõjutad rüütlikirjandusest. Tegelasteks on jumalad või ka inimestest kangelased. Luules ei olnud algselt riimi, mõjutusi selleks saadi aga romaani rahvaste luulest. Esitajateks olid samuti filid ja bardid, kes andsid loomingut suuliselt edasi. 4. Iseloomusta ja nimeta keskaegseid eeposi. Mille tõttu on nad edaspidist silmas pidades olulised ? Kangelaseeposed ehk kangelaslaulud hakkasid arenema tänu rahvateaduse tärkamisele(X sajand). Eeposeid esitati lauldes. Neis räägiti kangelasest ehk heerostest, kes olid kas väljamõeldud(Kalevipoeg) või tõepärased(Roland). Sisu oli eelnevalt tuttav, kuid lisadega(trikid) ja see põhines rahvaluulel. Esitajatest rändmuusikud õppisid need pähe ning eeposte esitused kestsid kohati päevi. Nendel eepostel põhinevad hilisemad eeposed. Näiteks : *Rolandi laul(prantsuse, esitasid zonglöörid, tõsieluline)*Laul minu
AJALUGU 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad MUINASAEG Muinasaeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 8. sajandi alguses. ( e. esiaeg) Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused,kalmistud,töö-ja tarberiistad jne. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid. Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad veel kaugemate ja lähemate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm.
XIII sajandi alguses p.K.r. muistis-muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r.,valmistati töö- ja tarberiistu kivist,sarvest ja luust.
põhjapõtrade ja polaarrebastega, kohata võis mammuteid. U 12 tuhat a.t. soojenes kliima, levisid kase- ja männimetsad, ilmusid loomad. c) Muinasaja allikad arheoloogia (muiste uurimine väljakaevamistel), zooloogia ja botaanika (tolle aja taimede ja loomade kindlaksmääramine säilinud materjali põhjal), antropoloogia (luustike põhjal inimrassi, soo, vanuse määramine), numismaatika (vanade müntide põhjal määratakse kindlaks kaubandussuhted), etnoloogia (rahvateaduse andmed 18-19 saj maarahva ehitustest, kommetest, esemetest), rahvaluule ja keeleteadus (vanad pärimused, laensõnad jms. d) Muinasaja periodiseerimine aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. - Kiviaeg paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum - Pronksiaeg vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg
1951. a rajati Eesti Teadusliku Seltsi juurde Stockholmis Eesti Rahvuslike ja Kodumaiste Teaduste Instituut, mis alustas õppetööga järgmisel aastal ja muutus 1953. a iseseisvaks, nimega Eesti Teaduslik Instituut. ETI kujutas enesest teadusliku uurimise ja kõrgema hariduse andmise õppeasutust, mis töötas Tartu ülikooli õppekavade alusel. Loenguid peeti ja eksamineeriti filosoofia- ja õigusteaduskonna ainetes, nii näiteks eesti keele ja kirjanduse, rahvaluule, kunstiajaloo, rahvateaduse ja teistel aladel. (Kangro, Lk 202 - 203) 10 Eestlaste globaalne koostöö Rootsis Puht eesti organisatsioonide kõrval on tegevust arendanud ka teistest rahvustest koosnevad koondised, nagu Estniska Hjälporganisatsionen, Baltiska Kommittén ja Baltiska Humanistiska Förbundet. Neist viimane (lühendatult BHF), asutati 1943. a, kujunes peagi kolme Balti riigi ühiseks abistamisorganisatsiooniks. 1945. - 1946. aastatel liitusid sellega ka mitmed rootslased, nagu pastor Albert V
on 1953 aastal ilmunud ''Hingede öö''Tegemist esimese modernistliku eestikeelse romaaniga. Ristikivi algatab modernistliku laine proosas. Romaan kajastab pagulastunde ahastusi ja ahistusi, sellega seonduvat, aga väga raske on hinnata seda, mis rolli mängib poliitilise pagulase saatus ja mis rolli mänigb Ristikivi identideediprobleem. 26. Ilmar Talve ja Valev Uibopuu looming. Ilmar talve (1919-2007) oli Rootsis paguluses, 50ndate lõpus läks Soome ja 60ndatel sai Soome rahvateaduse professoriks. Looming: 1952 Maja lumes 1959 Juhansoni reisid 1988 Maapagu see, mis sündis eestis päras 1905 a revolutsiooni. Võib nimetata ka kultuurilooliseks romaaniks. Mängib kaasa Talve enda sõjakogemus ja tarvidus seda kuidagimoodi väljendada, hingelt ära rääkida. Valev Uibopuu (1912-1997) hakkab suht varakult proovima modernistlikku vormivõtet ja sulatama kokku mod ja realistlikku esteetikat. Realismist lähtub psühholoogiline
Stiil ei ole nii lööv ja särav nagu Cajanusel aga see on hea "normaalstiil". Soome laulikutest kasutas sõjakoleduste kurtmise teemat Gabriel Calamnius 11-laululises , rahvaluule värsimõõdus kirjutatud tsüklis "Soome leinalaulud". Calamnius esindabki juba hilisemat aega, 18. sajandit, mille jooksul hakatakse üha enam tähelepanu pöörama soome rahvapärimustele, maa ajaloole ja uurimisele. VALGUSTUSAJA KIRJANDUS Rahvateaduse algus Daniel Jusleniuse (1676 1752) ladinakeelne ,,Aboa vetus et nova" (Vana ja uus Turu, 1700) pani aluse soomlust ja soome keelt austavale liikumisele, mida nimetati fennofiilsuseks. Raamat sisaldab kultuuriajaloolist kirjeldust vana Turu oludest, mida kannustab siiras pürgimus tõsta soomlaste iseteadvust. Varsti pärast Jusleniuse esikteost ilmus teine, folkloristlikult märkimisväärne väljaanne: Henricus (Henrik) Florinuse (1633 1705)
uskumuste kohta. Arheoloogidele on suureks abiks Täppis- ja loodusteadused : dendrokronoloogiline skaala, mille abil määratakse puu maharaiumisaeg ja kasv. numismaatika münditeadus määratleb müntide aja, vermimiskoha, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Antropoloogid uurivad kalmete väljakaevamisel saadud luustikke ja määravad inimeste rassilise kuuluvuse, soo, vanuse, haigused , toitumuse jne. Etnoloogia rahvateaduse uurimistulemused, Rahvaluule vanad pärimused, keel. Kirjalikud allikad - Läti Henriku kroonika võib välja lugeda olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, suhetest, linnustest, eluolust, usundist jms. 3.Muinasaja periodiseerimine muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost üle 8,5 at pikkuse perioodi. VIII at keskpaigast eKr XIII saj I veerandini pKr. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks bõtnud materjali, millest valmistati tööriistad
Arheoloogidele on suureks abiks Täppis- ja loodusteadused : · Dendrokronoloogiline skaala - mille abil määratakse puu maharaiumisaeg ja kasv. · Numismaatika münditeadus määratleb müntide aja, vermimiskoha, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. · Antropoloogid uurivad kalmete väljakaevamisel saadud luustikke ja määravad inimeste rassilise kuuluvuse,soo,vanuse,haigused,toitumuse jne. · Etnoloogia rahvateaduse uurimistulemused. · Rahvaluule vanad pärimused, keel. · Kirjalikud allikad - Läti Henriku kroonika võib välja lugeda olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, suhetest, linnustest, eluolust, usundist jms. 4)Mesoliitikum Eestis-Kunda kultuur (VIII-IV at II veerand eKr) Mesoliitikumist ehk keskmisest kiviajast pärinevad esimesed praegu teada olevad inimasustuse jäljed Eestis. VIII at keskpaigast eKr pärineva Pulli asula
Ain Kalmus kirjanduslikult orienteeritud oma spetsiifiliste taustade kaudu. Arvo Mägi Herbert Salu üsna tuntud kirjandusuurija ja kultuuriloouurija ja mingil moel selle kõrval sündis ka osa tema kirjandusest ja kultuuriloolise sättumusega need tekstid on. Arved Viirlaid 1952 "Ristideta hauad" räägib peaasjalikult sõja lõpu aegadest Ilmar Talve (1919-2007) Oli Rootsis, aga 50ndate lõpul läks Soome ja sai 60ndatel Soome rahvateaduse professoriks. Rahvateaduse kujundaja ja rajaja Soomes. 1952 "Maja lumes" 1959 "Juhansoni reisid" 1988 "Maapagu" see, mis sündis Eestis pärast 1905. a revolutsiooni. Võib nimetada ka kultuurilooliseks romaaniks. Teatav kongeniaalsus ja suhtlemine Tuglase esteetikaga käib. Mängib kaasa Talve enda sõjakogemus ja ka tarvidus kuidagimoodi painajalikud teemad vabastada v lahti kirjutada. Valev Uibopuu (1912-1997) Hakkab suhteliselt varakult proovima modernistlikku vormivõtteid ja hakkab sulatama
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr;
Otseselt ei saa võtta kui ajaloolist romaani, sest tegevusaastad ,,Ristideta hauad" on prkatiliselt olevikus ('44-'46). Mainitud romaan on ilmselt pagulaskirjanduse kõige tõlgitum romaan kui taheti näidet Nõukogude Okupatsiooni kajastamisest, siis läks see tõlge käiku. Ilmar Talve (1919 2007) Tegemist on mehega, kes koolitas end etnoloogiks. Õppis Eestis, Rootsis, tegutses edasi Soomes. Võttis soomlannast naise ja kolis Turu linna ja Turu ülikoolis sai temast rahvateaduse professor. · 1952 Maja lumes · 1959 Juhansoni reisid · 1988 Maapagu Eesti kultuurist kirjtuab ta pikka aega väga vähe. Kui ta emeriitprofessoriks, siis tal on aega rohkem, et tegeleda Eesti asjadega ja Eesti kultuuriloo raamat saab valmis hilisemas eas. Ilukirjanduslikud etteasted toimuvad (ootuspäraselt) loogiliselt pikemate pauside järel. Kuigi need pausid pole nii hullult tühjad. ,,Maja lumes" äratas kahtlemata tähelepanu, seda võiks
annaabi.ee 
