Kreutzwald, suunav geenius Kreutzwald oli Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst. Ta oli eeskujuks paljudele järgnevatele kirjanikele ja luuletajatele. Kreutzwald oli tihedalt seotud saksa kultuuriga. Faehlmanni surma järel jäi Kreutzwald suurimaks rahvuslikuks autoriteediks, moodustades omalaadse silla eelärkamise ning ärkamisaja vahel. Kreutzwaldi laiahaardelises kirjanduslikus tegevuses võib näha kahte suurt poolust: ühiskondlikku, rahvavalgustuslikku ning romantilist, lüürilist. Kogu
*kokkusurutud sõnastus *sisuks on mitmesugused sündmused, *teravmeelne teemaarendus elukutsed ja inimlikud nõrkused. *püändiga ning vabastava naeruga lõpp *üllatuslik lõpp *lõdvema kompositsiooniga 7. Miks on vaja koguda rahvaluulet ja kes on tuntuim koguja ? Rahvaluulet on vaja koguda selleks,et see säiliks ja selleks et järgmised põlkonad teaksid millised kombed/tegemised olid varasemal ajal. Kõige kuulsam rahvaluulekoguja on Jakob Hurt. 8. Kõnekäänd,mõistatus,vanasõna
1871 Ungari Teaduste Akadeemia välisliige 1870 Eesti Aleksandrikooli peakomitee auliige 18771882 Kolleegiuminõunik Kreutzwald on maetud VanaJaani kalmistule Looming "Winakatk"(1840) "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (1842) "Reinowadder Rebbane" (1850) "Kilplaste imevärklikud jutud ja teud" (1857) Rahvuseepos "Kalevipoeg" (18571861) "Eestirahva ennemuistsed jutud" (1866) "Lembitu" (1885). Tähtsus Eesti ajaloos Eesti ärkamisaegne suurkuju Kirjanik Rahvaluulekoguja ja arst Eepos "Kalevipoeg,, Ei uskunud eesti rahva kestmajäämisse, nägi rahvustunde tärkamist ja uue rahvusliku ajastu algust ärkamisaega Tänapäev, tunnustus Kreutzwaldi tänavad Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument Võrus Kreutzwaldi majamuuseum Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline veeb "Kreutzwaldi sajand" Kasutatud kirjandus http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/lauluisaveripulbitsebnii arstidespoeetideskuikakoduuurijates.d
Friedrich Robert Faehlmann Eesti kirjanik ja arst Sündis Virumaal Kaarli mõisas Alustas „Kalevipoja“ koostamist Avaldas 1866 „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ Tuntumad muistendid: „Emajõe sünd“ „Vanemuise laul“ „Koit ja Hämarik“ Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst Lõpetas eepose "Kalevipoeg" „Tuntumad teosed: „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ „Lembitu“ Kokkuvõte 19. saj. ärkamisaja sisu oli eestlaste kui rahvuse teadvustamine. Kasutatud materjal: Pildid: • http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula • http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Reinhold_Kreutzwald • http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Robert_Faehlmann • http://opleht.ee/6528-saagu-meid-palju-ja-mingu-meil-hasti/
KALEVALA Elina Keerpalu 10.Klass Värska Gümnaasium 2013 ELIAS LÖNNROT ,,KALEVALA" ELIAS LÖNNROT · 9. aprill 1802 19. märts 1884 · Oli soome rahvaluulekoguja ja kirjanik. · Ta oli lihtsat päritolu, tema isa oli vaene külarätsep Uusimaa läänis Sammati kihelkonnas. · E.Lönnrotil õnnestus pääseda arstiteadust õppima Turu Ülikooli. · Peale õpinguid töötas ta arstina Põhja Soome Kajaani linnas. · Sealt ta kogus põhimaterjali ,,Kalevala" jaoks. · 1844.a tegi Lönnrot läbi jalgsimatka läbi Eesti, siin kohtus ta Fr.R.Faehlmanni ja Fr.R.Kreutzwaldiga. · 1853
lähendamine rahvale · Hernhuutlaste liikumine usuvagaduse rõhutamine, sotsiaalne vendlus, omaette koguduste moodustamine. Soodustab karskust ja kõrtside sulgemist. Ratsionalism ja valgustus · Jutlused muutuvad õpetlikeks · Torma pastor Johann Georg Eisen puuvilja kasvatuse propageerimine, rõugete vastu kaitsepookimine · August Wilhelm Hupel Kirjeldused tolleaegsest elust, lugemisseltsid, raamatute levitamine · J. G. Herder rahvaluulekoguja, viis eesti rahvalaulud Euroopasse. Maakeelne kirjasõna · 1715 Uus Testament Põhja- Eesti keeles · Anton Thor Helle esimese eestikeelse piibli tervikväljaanne · Arveliuse "Üks kaunis jutu ja õpetuse raamat" · Kalendrid, nõuanderaamatud
rahvamuusika koguja ja edendaja; Johann Voldemar Jannsen Eesti Postimehe toimetaja, ajakirjanik, rahvusliku liikumise tegelane / Eesti lalulik, Eestirahwa 50-aastase juubelipiddo / Vanemuise seltsi asutaja, I üldlaulupeo korraldaja, Eesti hümni sõnade autor (Mu isamaa, mu õnn ja rõõm); Jakob Hurt rahvaluule- ja keeleteadlane, Otepää ja Peterburi Jaanikoguduse pastor / Paar palvid Eesti ärksamaile poegadela ja tütardele, rahvaluulekoguja, kõne I üldlaulupeol / rahvusliku liikumie suurürituste juht, eesti rahvaluule avaldamine; Carl Robert Jakobson ärkamisaja tegelane, kirjanik, õpetaja / kolm isamaa kõnet, Sakala toimetaja / uuenduslike kooliõpikute ja algupärase noodirepertuaari väljaandja, EestimKirjameeste Seltsi, Eesti Aleksandrikooli rajamise organiseerija; Aleksander Saebelmann (Kunileid) (vanem lend) helilooja, koorijuht, organist, I
Ärkamisaja üks tähtsamaid sündmusi oli Üldlaulupidu Tartus 1869. aastal. Sellest võtsid osa meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kokku oli umbes 800 lauljat ja pillimeest, aga kuulajaid oli umbes kaks korda rohkem. Laulupeole mindi jalgsi. Jannseniga koos tegutses veel helilooja Aleksander Kunileid. Temal oli kaks laulu mis olid laulupeo ainsad Eesti laulud ja need olid ,,Sind Surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm". Peakõneleja oli seal Jakob Hurt. Ta oli kirikuõpetaja, kes oli ka rahvaluulekoguja. Taheti veel luua Eesti Aleksandrikooli, aga see ei saanud teoks. Raha teeniti korjanduse abil ja see pidi olema kõrgeim eesti õppekeelega olevaks kooliks. 19. saj. ärkamisaja sisu oli eestlaste kui rahvuse teadvustamine. Eestlastel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusestOlulisel kohal juhttegelaste kõned loengutel ja artiklid ajalehtedes. . Tähtsamad aastaarvud: 1857 Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees)
rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Venestamine- Vene keel ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Aleksandrikool- oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. 2. Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees, õhutas eestlasi talusi ostma, 1864.aastal asutas uue ajalehe Eesti Postimees, tema algatusel loodi mänguselts Vanemuine ja Eesti Põllumeeste Selts. Jakob Hurt- oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.
Ta viljastab ka nüüdiskirjandust ja tutvustab kui ajaloomälestis kaugeid aegu, sealhulgas sellistki aega, millest muid allikaid pole või on äärmiselt vähe. 20. sajandil on folkloristika huviorbiiti tõusnud ka kaasaegne folkloor, samuti rahvapärimuse kirjalikud ja mittetraditsioonilised vormid näiteks graffiti ja linnalegendid. Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga. Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt, suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. Oskar Loorits on uurinud eriti rahvausundit, Herbert Tampere rahvalaule ja rahvamuusikat, August Annist "Kalevipoega". Eesti suurim rahvaluulekogu, umbes 1,2 miljonit lehekülge, asub Tartus Kirjandusmuuseumis. Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika.
Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks, uuemat poplooriks. Folkloor Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele. Iga järgmine esitaja on seda natukene kohendanud ja muutnud. Rahvaluule kogumine Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga "Volkslieder“ (kus oli ka kaks eesti rahvalaulu). Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt (algatas rahvaluule kogumiskampaania 1888), suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. Eesti suurim rahvaluulekogu (umbes 1,2 miljonit lehekülge) asub Tartus Kirjandusmuuseumis. Rahvaluule ja folkloor Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Rahvaluule tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, folkloor võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm.
Peale ülikooli lõppu asus ta tööle Võru linnaarstina, pidades seda ametit 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Arstitöö lõpetanud, asus ta elama Tarusse, kus ta toetas aktiivse kaastöölisena C. R. Jakobsoni Sakalat, kuid vastasleeri intriigide mõjul taandus lõpetas temaga hiljem koostöö. Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst suri 79 aastaselt Tartus ning ta on maetud Raadi surnuaiale. 1. ,,Kalevipoja" sünnist Rahvuseepose koostamist jätkas F. R. Kreutzwald peale oma sõbra F. R. Faehlmanni, kes oli rahvuseepose mõtte algataja ja põhisündmustiku visandaja, surma, 1850 aastal. ,,Kalevipoja" algredaktsioon valmis juba 1853 aastal, kuid ei pääsenud trükki tsensuuriraskuste tõttu. Kreutzwald jätkas lugude täiendamist ja viimistlemist ning 1857-
Soomes tähistatakse Runebergi päeva 5. veebruaril. Teosed* "Dikter" (Luuletused) (1830, 1833, 1843) * "Elgskyttarne" ("Põdrakütid") (1832) * "Hanna" (1836) * "Nadezda ja Jõuluõhtu" (1841) * "Kuningas Fjalar" (1844) * "Fänrik Ståls sägner" ("Lipnik Ståli lood") (1848, 1860) * "Kungarne på Salamis" ("Salamise kuningad") (1863) Elias Lönnrot (9. aprill 1802 19. märts 1884) oli soome rahvaluulekoguja ja kirjanik. Elias Lönnroti poolt on rahvaluule ainetel koostatud soomlaste rahvuseepos "Kalevala" (1835, uus täiendatud versioon 1849). Teda teatakse ka kui soome keele arendajat, ajakirjanikku, rahvavalgustajat, arsti ja taimeteadlast. ,,Kalevala" Sõjavastane rahumeelne vaim on ,,Kalevala" peatunnuseid mis ühtlasi teeb selle teose õige erinevaks enamikust varasematest eepostest, kus kesksel kohal on sõjad. Selle tegevus on enamasti lihtne, olmeline, maalähedane
ERA nurgakiviks sai Jakob Hurda poolt 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi algul 1400 kaastöölise abiga loodud 162-köiteline vanavarakogu, mille O. Loorits 1927. aastal tõi Helsingist Soome Kirjanduse Seltsist. Kogu oli Helsingis aastast 1907. ERAs leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi. 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. On kolm varianti kartoteeke: piirkonna järgi, rahvaluulekoguja järgi ja esitaja järgi. Piirkonna järgi saab otsida topograafilisest ehk kohakartoteegist. Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi. Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida rahvaluulet selle esitaja järgi. 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti
ERA nurgakiviks sai Jakob Hurda poolt 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi algul 1400 kaastöölise abiga loodud 162-köiteline vanavarakogu, mille O. Loorits 1927. aastal tõi Helsingist Soome Kirjanduse Seltsist. Kogu oli Helsingis aastast 1907. ERAs leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi. 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. On kolm varianti kartoteeke: piirkonna järgi, rahvaluulekoguja järgi ja esitaja järgi. Piirkonna järgi saab otsida topograafilisest ehk kohakartoteegist. Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi. Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida rahvaluulet selle esitaja järgi. 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti
Kärdla Ühisgümnaasium Silvia Teras 10.a klass HIIUMAAGA SEOTUD RAHVALAULUD Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Timo Lige Kärdla 2010 SISUKORD lk 3 Sissejuhatus lk 4 1. Peatükk Eesti rahvalaulud lk 5 1.1 Vanem rahvalaul ehk regilaul lk 6 1.2 Uuem rahvalaul lk 7 1.3 Lastelaulud lk 8 1.3.1 Onnimanni-laulud lk 9-10 1.3.2 Mängituslaulud lk 11 1.3.3 Hällilaulud lk 12 1.4 Eesti rahvalaulu seoseid naabritega lk 13 1.5 Rahvalaulik lk 14-15 1.5.1 Eesti tuntumad rahvalaulikud lk 16 2. Peatükk Hiiumaa rahvalauludest lk 16-17 2.1 Hiiumaaga seotud rahvalaulude kogujad lk 18 Kokkuvõte lk 19 Kasutatud allikad lk 20 LISA 1 Virve Köster - ,,Mere pidu" lk 21-26 LISA 2 Hiiu...
1879-eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis. See on esimene eesti foneetikaõpik ja esimene eestikeelne keeleteaduslik uurimus. See on tüvest lähtuv grammatikakäsitlus. 1881- avaldas eesti keele õpiku soomlastle. 1885-1886- oli Ungari ülikoolis, võrdles seal eesti ja ungari keelt ning mari ja mordva keelt. Veske: pikkus on häälikute omadus, häälikutel on 3 väldet, diftongidel ainult pikk ja ülipikk. 7. Jakob Hurt.(1839-1907) -Eesti rahvusliku likumise juht, kirikuõpetaja, rahvaluulekoguja ja keeleteadlane. Oli lõunaeestlane. Kogus Põlva sõnavara. Pani aluse süstemaatilisele rahvaluulekogumisele. Tema jaoks oli oluline rahvuslik päritolu ja ühine kodumaa. Ta osales aktiivselt ka eesti kirjakeelt puudutavates väitlustes. tõlkis talurahvaseaduse eestikeelde Hurda suurimaid teeneid oli rahvaluulekogumise algatamine ja läbiviimine Õpetatud Eesti Seltsis, Vanemuise Seltsis Juhtis Eesti Kirjandusmuuseumit
Samuti võib muutuda see, mis rahvaluulena tõlgendatakse), kuid ei kao käibelt - kinnistub arusaam nn tänapäeva rahvaluulest. Eduard Laugaste (,,Eesti rahvaluule" 3. trükk) rahvaluule kolm faasi: - aktuaalse kasutamise faas rahvaluule tekst on üldiselt tuttav ja üldiselt käibel või kasutatav. - mälufaas rahvaluuleteksti aktiivselt ei kasutata, kuid seda teatakse (mäletatakse); rahvaluulekoguja võib teksti oma küsitluse käigus mälust esile kutsuda - unustamise faas rahva mälus pärimusteksti enam ei leidu, tekstid on tallel vaid kirjalike allikatena (käsikirjad, arhiivides, trükitekstid jms) E. Laugaste toetub varasematele uurijatele, olulisem neist C. W. von Sydow (1878-1952) Malle Hiiemäe (,,Kodavere pajatused" 1978) - tekkefaas - aktuualse kasutamise faas - mälufaas - unustamise faas Rahvaluule staatiline ja dünaamiline käsitus:
kevadel ja sügisel esmalt pühas salus, hiljem palvekojas (puust kuju > küünal 51. Kuidas ja millal loodi setode eepos “Peko”? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Setode eepos „Peko“ loodi rahvalauliku Anne Vabarna „ette ütlemisel“ tema pojale Ivanile. Esimese osa ettütlust 1927. a, teine osa 1930. a, eeposel on umbes 8000 värssi. Eepose jutustava ülesehituse pani eelnevalt kokku rahvaluulekoguja Paulopriit Voolaine. Tekst kirjutati üles 1927 etteütluse põhjal. Põhineb ühe seto aktivisti etteantud süžeel – ta oli riigipalgal ja tahtis midagi tagasi anda riigile. Pekokultus avastati 19. sajandi lõpul, esimesed ülestähendused 1880-1890.aastatel. Peko tegelaskuju loomisel lähtus Paulopriit Voolaine läänemeresoome jumaluse Peko kujutelmast, mida Setumaal veel paiguti tunti. Seejuures aga lülitas ta Peko kristlike kujutelmade süsteemi, kuhu see jumalus varem ei kuulunud
välja. Palamuse on andnud ka luulekirjandusse üsna palju. Siit on pärit lühinäidendite autor Alfred Teppan. Samuti luuletaja Peep Ilmet, kes on avaldanud luulekogusid, lastevärsse ja muinaslugusid. Õpetajana töötas Palamuse koolis Roopi Hallimäe (luulekogud 3 "Hommikune leid" ja "Päikese maja"). Helene Maasen-Varik, luuletaja, rahvaluulekoguja ja ajakirjanik. Naaberkülas Süvalepas elas 1890. aastatel luuletaja Anna Haava. Palamusel asub muuseum, mis on üks tõmbenumbritest sealses kenas looduses. Külastajaid huvitab ,,Kevade" lugu ja kõik saavad istuda koolipinkides ning kirjutada sulepeaga, millega kirjutasid Toots ja tema klassikaaslasedki. Saab tutvuda köstri köögi, söögitoa, magamistoa ja kooli kantseleiga, mis on kahjuks veel renoveerimata.
annaabi.ee 
