4. Talurahvakäärimine Lõuna-Eestis. 1840. aastal tabas maad viljaikaldus, millele järgnes terav näljahäda. Pühajärve sõda 1841. aasta septembris Pühajärvemõisas Otepääl. Väljarändamine. 1840. aastatest muutus kartuli kasvatamine talupõldudel tavaliseks. Lõuna-Eestis hakati kasutama lina. 5. Usuvahetusliikumine. 1845. aasta suvel astuti massiliselt vene õigeusku. Enamik usuvahetanutest kuulus vaesema rahvakihi hulka, langedes sageli jõukamate talupoegade pilke alla. Talupojad olid veendunud, et ,,keisri usku ,, vastu võttes antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Kuigi ametlikes teadaandeis kinnitati, et usuvahetusega ei saada mingeid majanduslikke soodustusi, ei tahtnud talupojad nii kergesti oma õnne unelmaist loobuda. Kui lõpuks veenduti, et maad ei saa, oli pettumus suur ning sooviti luteri usku tagasi võtta
ühiskond üldise valimisõiguse kaudu. Miks Platon väitis vastu demokraatiale? Kas Platonil oli õige arusaam demokraatiast? Sel ajal kui elas Platon, oli Ateena polises riiklik ja poliitiline elu ebastabiilsed. Tänu sellele suunas Platon kriitiliselt vastu demokraatiale ning nimetas polist, kui „tugeva metslooma“ võimuks. Põhjenduseks tõi, et valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Tema seisukohast valitseb riiki kolm ühiskonna seisust, milleks on filosoofidest valitsejad, valvuritest käsutajad ning tootjad. Pidas nendes kolmes seisuses olevaid indiviide kõige targematakes ja kelle käest on kõige õigem nõu küsida. Lihtrahva käest võisid küsida, aga ei pruukinud kõige õigemat vastust saada. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning riigis polnud sellele kohta
!! Lipiidide tähtsus: · Energeetiline väärtus (karu- kasutab talveune ajal nahaalust rasvakihti energia saamiseks) · Struktuurne funktsioon (leidub membraanide koostises) · Kaitsefunktsioon (veelinde märgumise eest, kõrbetaimed vahaga kaetud) · Varufunktsioon (karu- talveunes vajab toiduvaru- kogub naha alla rahvakihi) · Bioregulatoorne funktsioon (rasvad reguleerivad ainevahetuslikke protsesse 3. Valgud (ehk proteiinid)- koosnevad aminohapetest. Valkudes on 20 erinevat aminohapet jad on omavahel ühendatud peptiidsideme kaudu. 8 aminohapet on asendamatud, ülejäänud 12 on asendatavad ja neid sünteesib organism ise. Liitvalgud- aminohapped + teised orgaanilised ained.
Asehalduskord 1783-1796. A Eesti- ja liivimaal kehtestatud halduskorraldus, mil Eesti ja Liivimaa Venemaa haldusseadustik (Katariina II ) Vennastekoguduse liikumine - e. hernhuutlus on 18. Sajandist Kesk-Eurppoast pärinev protestantlik äratusliikumine Usuvahetusliikumine - 1845.a. alanud massiline astumine vene õigeusku. Talupojad arvasid, et õigeusku vastu võttes antakse neile maad ja lisandub hüvesid. Enamik usuvahetanutest kuulus vaesema rahvakihi hulka. Kui lõpuks veenduti, et maad ei saa, oli pettumus suur ning sooviti luteri usku tagasi võtta. Valitsus oli sellele vastu. Väljarändamisliikumine - talupojad tahtsid maad ning minna keelatud Venemaale
Hiljem pani isa mõlemaid Peterburi Sõjaväe Inseneri kooli, kardavad halvasti õppida oma isa ranguse tõttu. 1837.a. suri nende ema tuberkoloosi. 1839.a. suri segastel asjaoludel ka isa. Fijodor on elu lõpuni Epilektik. Lõpetavad kooli 1843.a. Vend Mihhail määratakse tööle Tallinna. Fijodor läheb tööle Peterburi. On kirglik mängur, mängusõltlane oma kogu elu. 1844 "Eugenie Grandit" 1845.a. ilmub esimene algupärane teos: "Vaesed inimesed", kirjeldab Peterburi vaesema rahvakihi elamist. Läheb kõik hoopiski sügavamale, nimelt hakkab Dostojevski seletama inimeste käitumist psüühiliselt. Hakkab arutama teema raha ümber. Esikteos saab tohutuls hea vastuvõtu. Vene edumeelsed literaadid võtavat ta hästi vastu, kuid nad on tihtipeale küünilised. Dostojevski ise aga naiivne ja unistav, selles seltskonnas hakkatakse tema naiivset ambitsioonikust pilkama. Dostojevski arust on meie hing kahestunud, meis on hele ja tume pool. Kõikide jaoks ei ole õnn õige.
Dostojevski saab närvivapustuse- langetõbi, on elu lõpuni epileptik . Lõpetavad vennaga sõjaväekooli, vend määratakse Tallinna tööle, Dostojevski läheb 1844 Peterburi tööle, võtab ennast lahti ja hakkab kirjutama. Ta on kahjuks aga kirglik mängur, vaevleb selles kogu elu. Põhimomentidel otsis ta abi Piiblist. Esimene kirjanduslik teos oli tal 1894 "Engenie Grandet" tõlge, enda raamat oli "Vaesed inimesed" kirjeldab seal Peterburi vaesema rahvakihi elamist, aga see läheb sügavamaks, kuna ta seletab inimeste tegusid psüühikaga. Ta toob esile selle, et rahal on inimesel üle kuratlik mõju. See raamat meeldib paljudele ja teda nimetatakse geeniuseks. Edumeelsed literaadid võtavad ta oma kampa, aga nad on suhteliselt küünilised, aga Dostojevski ise on unistav ja selles seltskonnas hakatakse seda naiivsust maha tegema jne, Dostojevski solvus ja eemaldus neist. Kirjutab jutustuse "Teisik" kurjus peitub ka inimeses endas,
Oma "Politeia" arutlustes püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale. Platon elas demokraatlikus Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on ka tema kriitika teravalt suunatud demokraatliku riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia, kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning vääritumaks riigivormiks, kuna võimul on tavaliselt vähearukas, võimuahne ja piiramatu omavoliga valitseja
lõbuks on meditatsioon ja mõtlemine, kes ei ihka hüvesid, varasid ega võitu, vaid teadmisi, kelle taevaks pole varandus ega võim, vaid tõde. Need on tarkuseinimesed. Platoni õpetus ideaalsest riigist Platon elas demokraatlikus Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on ka tema kriitika teravalt suunatud demokraatliku riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia(rikaste valitsusvorm), kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia, kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning vääritumaks riigivormiks, kuna võimul on tavaliselt vähearukas,
on igati kiiduväärt ettevõtmine. Kes isennast ei tunne, sel on ka teisi raske mõista. Milline oli Platoni ideaalne riik? Mis Sina sellest arvad? Platon elas demokraatlikus Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on ka tema kriitika teravalt suunatud demokraatliku riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia, kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning vääritumaks riigivormiks, kuna võimul on tavaliselt vähearukas, võimuahne ja piiramatu omavoliga valitseja
ametliku armukese Jean Du Barry. Enne armukeseks saamist oli ta kõrtsiprostituut, kandes nime Jeanne Becu. Kuningas ostis talle nime ühelt provintsikodanikult, kellele maksti miljon livri, et ta tunnistaks Jeanne oma naiseks. See näitas nagu oleks kõnealune naine ausa päritoluga ja võimaldas ta tõsta kuninga ametlikuks armukeseks. Orgiad võtsid taas hoogu. Aristokraatlikke vanadaame teenendasid noormehed, kes pääsesid peale seda kõrgseltskonda. Abielurikkumine kaotas selle rahvakihi hulgas tähenduse, sest põhimõtteliselt olid seal kõik kõigiga. Tehti ka katseid kõlvatust vähendada. Ilmus käsk, et teatris esinedes peavad näitlejannadel püksid jalas olema. Ellu samas see ei rakendunud, sest protesteerijate arvates polevat siis mõtet teatrisse minnagi. 1726-1743 viib Prantsusmaa poliitikat edasi kardinal Fleury. Peale tema surma kasvab kuninga armukeste mõju: markiis de Pompadour ja krahvinna du Barry. Kuningat riigiasjad ei huvita.
1916. aastaks oli Eestis päriseks ostetud 83% talumaast. Süvenes sotsiaalne kihistumine. Suurenes kehvikute hulk. Maatamehed moodustasid üle 2/3 talurahvast, maapuudus kujunes teravaimaks probleemiks. Keskvalitsus jagas kehvikutele riigimaast väikekohti ja õhutas väljarändamist. Aastail 1906-1914 lahkus Eestist 20 000 talupoega (Siberisse, Krimmi, Kaukaasiasse). Linnarahvastiku juurde kasv (maatamehed suundusid linnadesse). Esialgu moodustasid eestlased alama rahvakihi, hiljem jõuti paremale järjele. Esimene maailmasõda Inimkonna ajaloo suurim relvastatud konflikt (1914-1918). Eestlased ei soovinud võidelda ,,usu, tsaari ja isamaa eest", kuid sooviti Saksa lüüasaamist. Sõja algusaastatel kaaluti Eesti ala evakueerimist. 1915. aastal hõivasid Saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Suurendati Eestis paiknevate vägede hulka. 1917. aasta sügisel sai Eestist rinde lähitagala.
Sõjaväe Inseneri kooli, kus koos vennaga kartsid nad isa ranguse tõttu halvasti õppida. Dostojevski ei jaganud inimesi positiivseteks ega negatiivseteks. Aastal 1837 suri nende ema tuberkoloosi ja segastel asjaoludel suri aastal 1839 ka nende isa. Aastal 1843 lõpetasid nad kooli ja vend Mihhail määrati tööle Tallinna, Fjodor aga Peterburgi. Aastal 1844 ilmus ,,Eugenie Grandit". Aastal 1845 ilmus ta esimene algupärane teos ,,Vaesed inimesed", kus ta kirjeldas Peterburgi vaesema rahvakihi elamist ja läks nii sügavale, et hakkas seletama ka inimeste käitumist psüühiliselt ning hakkas arutama ka raha teema ümber. Esikteosena sai see tohutult hea vastuvõtu, kuigi vene edumeelsed literaadid olid tihtipeale küünilised. Dostojevski ise oli väga naiivne ja unistav ning seega hakati selles seltskonnas tema naiivset ambitsioonikust pilkama. Pärast sunnitööd pöördus Dostojevski tagasi Peterburgi ning seal ilmus tal kaks teost: ,,Märkmed
Hiljem pani isa mõlemaid Peterburi Sõjaväe Inseneri kooli, kardavad halvasti õppida oma isa ranguse tõttu. 1837.a. suri nende ema tuberkoloosi. 1839.a. suri segastel asjaoludel ka isa. Fijodor on elu lõpuni Epilektik. Lõpetavad kooli 1843.a. Vend Mihhail määratakse tööle Tallinna. Fijodor läheb tööle Peterburi. On kirglik mängur, mängusõltlane oma kogu elu. 1844 "Eugenie Grandit" 1845.a. ilmub esimene algupärane teos: "Vaesed inimesed", kirjeldab Peterburi vaesema rahvakihi elamist. Läheb kõik hoopiski sügavamale, nimelt hakkab Dostojevski seletama inimeste käitumist psüühiliselt. Hakkas arutama teema raha ümber. Esikteos saab tohutult hea vastuvõtu. Vene edumeelsed literaadid võtavat ta hästi vastu, kuid nad on tihtipeale küünilised. Dostojevski ise aga naiivne ja unistav, selles seltskonnas hakkatakse tema naiivset ambitsioonikust pilkama. Dostojevski arust on meie hing kahestunud, meis on hele ja tume pool. Kõikide jaoks ei ole õnn õige.
Piimas ei tohi mitte alla 3% rasva olla. Piima toodeti suurelt jaolt nõuande-kohtade tarvis. Seda jagasid arstid. Sõimed ehk päevakodud Majandusliku kitsikuse survel on paljud emad sunnitud tööl käima. Nendele emadele tahavad sõimed appi tulla ja nende lapsi sel ajal hoida, kui emad ise tööl. Sõimedesse võetakse lapsi kuni 3 aasta vanuseni vastu. Sõimede ülalpidamine olenebsellest, kus kohas ta asub ja missuguse rahvakihi jaoks ta on määratud. Mitmed sõimed on seltside korraldusel ellu tärganud ja saavad suurt abi omavalitsustelt. Mõnel pool võetakse vanemalt väikest tasu lapse pealt sõime heaks. Ühte sõime võiks kõige rohkem 30-40 last paigutada. Sõim peab emadele hästi kättesaadav olema. Asukoht olgu päikesele ja õhule igalt poolt vaba. Teda ümbritsegu aed, kuhu lapsi võib välja viia. 7
(Nekrutivõtmine toimus algul ilma reegliteta ja seetõttu oli tegemist otseses mõttes meeste püüdmisega. Hiljem mindi üle liisuvõtmisele. Nekrutiksminekust olid vabad taluperemehed, õpetajad ja kogukonna ametnikud. Talupojad said ennast ka väeteenistusest vabaks osta.) Usuvahetusliikumine-1845.a. alanud massiline astumine vene õigeusku. Talupojad arvasid, et õigeusku vastu võttes antakse neile maad ja lisandub hüvesid. Enamik usuvahetanutest kuulus vaesema rahvakihi hulka. Kui lõpuks veenduti, et maad ei saa, oli pettumus suur ning sooviti luteri usku tagasi võtta. Valitsus oli sellele vastu. Estofiilid- baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. NIMED George Browne-Riia kindralkuberner, kellest sai keskne tegelane Katariina II Balti poliitika ellu viimisel. Püüdis eesti rahva olukorda kergendada (nn
püsivas olekus. Ideeõpetusele rajas Platon oma tunnetusteooria, eetika, riigiteooria ja natuurfilosoofia. PLATONI ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST Platon elas demokraatlikus Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on ka tema kriitika teravalt suunatud demokraatliku riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid. Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia, kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning vääritumaks riigivormiks, kuna võimul on tavaliselt vähearukas,
kaotas. Romantiline arusaam asetas vastastikku lapse ja ühiskonna ning lapse ja traditsioonilise kooli, väites, et esimene on tervenisti hea ja teine tervenisti paha. Lapsekeskne teooria oletas, et areng toimub suhteliselt vähese pingutusega. Kasvatusinstitutsioonide seisukoht oli las-minna-vaimus. Hüljati süsteemse teadmiste hankimise põhimõtted ja soositi ilma kriitikata õpilase oma kogemuse mõistet. Seega peteti just vaesema rahvakihi ja vähemusrahvaste lapsi, sest nemad ei saanud käia kallites erakoolides, kuhu katsetamine ei jõudnud. Ometi olnuks just nendel eriti vajalik omandada hea lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus. Kõige teravamalt kritiseeriti aga liigset individualiseerimist, sest just see on ohtlik mitte ainult igasugusele ühistööle, vaid eelkõige lapse enda kõlbelisele arengule. Ma-olen-samasugune-kui-sina
narodnikluse traditsioonidest, üritas neid ühendada, kokku sulatada sotsdem maailmavaatega. Jõudis kohati päris kummaliste tulemusteni. Pmst esseerid olid veendunud, et maailma, ka Vm tulevik on seotud sotsialismi võiduga, sotsialistliku ühiskonna rajamine oli nende lõppeesmärgiks. Erinevalt Lääne-Eur-st, kus leiti, et revol teostajaks peab olema tööstusproletariaat, arvati, et Vm-l on olukord teistsugune, järelikult esseerid pöörasid pilgu Vm kõige kandvama rahvakihi, talurahva poole. Tulevase sots revol pidi teostama talurahvas. Selleks, et Vm talurahvas revolutsiooni teeks, oli vaja äratada- parimaks tehnikaks peeti pol terrorit- kõrgete riigiametnike tapmist. Terrori kõrgpunkt 1905-1907, revolutsiooni päevil, nende jooksul Vm-l kokku 233 terroristlikku akti, mis esseerid toime panid, nende jooksul tapeti 2 ministrit, 7 kindralit, 33 kuberneri jne. Vm olevikku
annaabi.ee 
