koostöö Täiskasvanu iga Generatiivsus/ Produktiivne ja Jagatud töö ja Võima kogeda stagnatsioon loominguline ühine armastust end tegevus majapidamine siduda ja jagada vanadus Terviklikkus, Tagasivaade ja Inimkond ja Rahuldustunne, lootusetus hinnang elule suguvõsa surma aktsepteerimine
ORGASM MIS ON ORGASM? Orgasm e. seksuaalne kliimaks on seksuaalse naudingu haripunkt, millega kaasneb intensiivne rahuldustunne. Reeglina (kuid mitte alati) on orgasm seksuaalakti lõpptulemus, mida võivad kogeda nii mehed kui ka naised. Orgasmini jõutakse siis, kui puudutused, seksuaalvahekord, fantaasiad või eneserahuldamine on erogeenseid piirkondi ja suguelundeid stimuleerinud nii kaua, et mõnutunne lõpeb meeldiva lõõgastusega. Füsioloogilises mõttes kestab orgasm mõne sekundi ja sellel ajal tõmbuvad naise tupe lihased
Kuna edevus ja ahnus on inimloomuse osad, mis vajavad palju nö "poputamist", siis pakutaksegi lahendusena õnne- või rahuldustunnet pakkuvat ostlemist. Reklaamitööstuse ülesanne on täita kauba tootja või teenuse osutaja eesmärke: muuta toode inimestele vajalikuks. Skeem iseenesest on lihtne: esmalt tekitatakse pakutava toote / teenuse vastu huvi, seejärel vajadus ja lõpuks ostusoov. Protsessi paneb tööle aga eelkõige inimeste ahnus ning iga ostuga saadav rahuldustunne. Rahuldustunne on teatavasti sõltuvusttekitav ning selle uuestikogemise nimel sooritatakse üha uusi ja uusi (läbimõtlemata) oste. Lisaks tarbimisele kutsuvatele reklaamidele õhtuavad tarbimissõltuvust veel ka odavad pangalaenud. Ostuvaba päeva ajaloost Kõik, mida me ostame, mõjutab keskkonda. Ostuvaba päev toob välja tarbimise põhilised keskkondlikud ja eetilised valupunktid. Tänapäeval kasutavad arenenud riigid -
Ideede teiseks allikaks on reflektsioon ehk vaim analüüsib oma kogemusi (mõtteid ja elamusi) ehk vaim saab teadlikuks. Ideed tekivad meie sisemaailmast nii, et vaim analüüsib aistingute kaudu saadud välisinfot ja talletab selle meie mällu, mis tekitab meie sisemaailmas järgmised asjad: tajumise, mõtlemise, kahtlemise, uskumise, arutlemise, teadmise, tahtmise. Sõna „tegevused“ kasutatakse järgmises tähenduses: vaimu toimingud ideedega, mis tekitavad kirgi (rahuldustunne, ebamugavustunne) ehk siis vaimutegevus ja sellele järgnev tegevus tunne. SISU: Kõik ideed saavad alguse välistest materiaalsetest asjadest ja vaimu seesmistest tegevustest. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat? Kuidas see on seotud ideede lõpmatu variatiivsuse ja avardamisega? Kogu meie ideede tagavara koosneb, kas meelte objektidest või vaimu tegevustest, mida vaadeldakse tema refleksiooni objektidena
(pole pistmist väliste objektidega), on ta meelega väga sarnane ja teda võib pidada seesmiseks meeleks. Reflektsioon pakub vaid neid ideid, mida vaim saab reflekteerides enda tegevusi iseenese sees. 5.) Locke kasutab sõna tegevused laias tähenduses ja mõistab selle all mitte vaid vaimu toiminguid oma ideedega, vaid ka ideede poolt vahetevahel tekitatavaid mingit laadi kirgi, mis ideede puhul mõnikord tekivad sellisteks on näiteks rahuldustunne või siis ebamugavustunne, mis tekivad mingi mõtte puhul. 6.) See, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat on põhjendatud sellega, et kui inimene sünnib ei ole tal olnud veel mingit kokkupuudet välismaailmaga ja selle erinevate asjadega (aistingutega), mis temas erinevaid ideid esile kutsuvad. Kui last hoida peale sündi kohas kus ta näeks vaid musta ja valget ei oleks tal helepunase või rohelise ideed
aru täitma teistlaadi ideedega nagu näiteks tajumine, mõtlemine, kahtlemine, uskumine jne. Locke on nimetanud ka nn sisemist meelt reflektsiooniks, sest ta toob välja ainult need ideed, mis saavad toimuda ainult vaimu sees. Sõnale tegevus annab Locke tähenduse, et lisaks vaimu toimingutele ideedega toimub tegevuse käigus ka omamoodi kire tekkimine ideede poolt nagu näiteks rahuldustunne ja ebamugavustunne. 5. Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat? Välismaailmast saab vaim meelelised kvaliteetsed ideed ning sisemaailmast saab vaim ideed omaenda tegevusest ning mõlemad kokku hõlmavad meie ideede tagavara ja pole ühtki ideed, mis poleks tulnud välis- või sisemaailma mõjul. Võib küll leida
saada raha järgmise sõltumusainete sõltumusaineannuse ostmiseks. Taastumine. Võimalus, et narkootikumidest sõltumuses olnud isik, kes on nendest mõnda aega hoidunud, alustab pärast ravi varsti uuesti sõltumusainete kasutamist, on väga suur. See ongi üks põhjus, miks on sõltumust ravida nii raske. Üha rohkem nõustutakse sellega, et sõltumuses olevad isikud vajavad ravi ja taastumist. Kõige tõenäolisemalt ja kiiremini tekib sõltumus süstimisel, sest annused on suured, rahuldustunne tekib kohe ja tarvitaja on seotud süstimise kui rituaaliga. Mõnede inimeste jaoks võib tavaline süstimine saada sama tähtsaks kui sõltumusaine toime. Kui pole sõltumusainet, kõlbab ükskõik mis, peaasi, et saaks süstida. Tõsi, peatselt organism mõistab pettust ja soov süstida jääb ära. Sõltumusravimid ja rasedus. Üha enam on narkootikume hakanud kasutama tütarlapsed ja naised. Selliste sõltumusravimite nagu alkohol ja kanep käitumist
meeleolu, valu, sõltuvus). - Neurotransmitter – keemiline aine nt adrenaliin, domapiin, atsetüülkoliin, vabaneb nõrvilõpmetest ja tagab närviimpulsu e info ülekande ühelt närvirakult teisele. • Serotoniin – tuju, emotsioonide ärevus, imulsiivsuse regulatsoon • Noradrenaliinil ja serotoniinil on oluline roll ka valutundlikkuse regulatsioonis • Noradrenaliin ja dopamiin – motivatsioon, tahe, energia, huvi, rahuldustunne ja motivatsioon. 10. Psühhoneuroimmunoloogia ning neurohumoraalse regulatsiooni mõiste ja olemus. Psühhoneuroimmunoloogia uurib seoseid käitumise, närvisüsteemi ja immuunsüsteemi vahel. Humoraalne regulatsioon (ladina sõnast ''humor'' '(keha)vedelik') on organismi talitluse regulatsioon veri või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniline ühend kaudu. Humoraalne regulatsioon koos neuroregulatsiooniga moodustab neurohumoraalne regulatsioon
Käesoleval ajal võib selliseid rõõmust tansisklevaid õnnelikke rotte näha P. K. Anohhini 8 laboratooriumis. Ma ei eksinud sõnadega. See rott on õnnelik oma rotiõnnes. See ei erine millegagi elektrilaengu kaudu esilekutsutud heaolutundest. Millekski rohkemaks rott ei ole võimeline. Sellepärast ta ongi rott. Aga kas meie õnn on vahest ka ainult heaolu? Muidugi mitte. Meie ei ole rotid. Inimese õnn on rahuldustunne oma tegevuse üle, mis toob kasu teistele, see on loominguline tunne, mis tekib loovas töös. Psühholoogiliselt võttes tekib õnnetunne alati siis, kui tegevuse tulemus langeb kokku varem püstitatud eesmärgiga. Mida suurem see on, mida raskem oli seda saavutada, seda õnnelikum on seda saavutanud inimene. (4, 227-228) 2.3 Kirg Kirg on tugev, püsiv tundmus, mis haarab ja valitseb inimest, avaldab mõju tema tegevusele
6. Fictional- väljamõeldud, luulrtatud, ilukirjanduslik 7. Saturate- küllastama, küllastumuseni täitma, läbi immutama 8. Hippy- hipi 9. Nutritious- toitev 10. Advantage- paremus, hüve, eelis, soodustus, kasu 11. Launch- heitma, viskama, käiku laskma, algust tegema 12. Establish- rajama, asutama, sisse seadma 13. Complicity- kaassüü, süükaaslus 14. Engaged-kihlatud, hõivatud Lk 15 1. Provider- ettenägija, hoolitseja, varustaja, hankija 2. Satisfaction- rahuldus, rahuldatus, rahuldustunne 3. Remarkable- märkimisväärne, tähelepanuväärne 4. Benefit- kasu, tulu, soosing, toetus, abiraha 5. Embellish- ilustama, kaunistama 6. As long as- nii kaua kui 7. Depending on- olenema, sõltuma Lk 16 1. Authentic- autentne, ustav, usutav, ehtne, tõeline 2. Development- arendamine, arenemine, areng, tulemus 3. Scheming- plaanitsev, sepitsev, kaval 4. Deceive- petma, tüssama, siise vedama 5. Dedication- pühendumine, pühendus 6. Generate- tekitama, esile kutsuma 7
· Eesmärkide saavutamine · Tagasiside/ hinnang/ aruandlus · Muudatused/ uuendused · Analüüs ???18.Grupp 19.Meeskond Efektiivne meeskond Hea meeskond ei ole asi iseeneses, vaid pigem vahend osalejate eesmärkide saavutamiseks. · Tulemuste saavutamine on hea meeskonna peamine eesmärk ja põhiline iseloomujoon · Tulemusi on vaja selleks, et oma olemasolu õigustada, suurendada oma ressursse jne. · Oluline on rahuldustunne, mis tulemustega kaasneb. Parim viis meeskonda liita, on midagi koos ära teha. Moraalile mõjub halvasti, kui eesmärgid jäävad saavutamata. Iga grupp ei ole meeskond · Sõltuvus näitab, kui palju sõltub grupiliikmete töö kaastöötajatest · Grupiliikmed võivad jagada töökohta, eesmärgid võivad olla sarnased, kuid nende töö ei sõltu olulisel määral üksteisest.
vastumeelsuse elemendid võivad esineda; reageeriv, kuid ei pruugi aktsepteerida (vastuvõetavaks tunnistada) reageeringu vajalikkust või kui näiteks kontroll puudub, siis võib ka teistmoodi reageerida *soov tegutsemiseks- teatud määral vabatahtlik reageerimine, puuduvad vastupanu ja vastumeeluse elemendid; reageering on kooskõlas inimese sisemise valikuga *rahulolu tegutsemisest- tegevusega kaasneb rahuldustunne, emotsionaalne läbielamine – see on sisemine kinnitus tegevuse sooritamisel ja viib iseendast selle tegevuse sagedasemale esinemisele või reageeringu tugevdamisele 3.Väärtustamine- väärtuse omistamine inimese poolt mingile nähtusele, millel on sotsiaalne taust – inimene väärtustab reeglina seda, mida ühiskonnas väärtustatakse. Koosneb astmeliselt toimuvast protsessist: *väärtuste aksepteerimine (vastuvõetavaks tunnistamine, heakskiit)
.. aga ei arva. Mitteintrinsikalist arvab, et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma väärtused lihtsalt välja. (J.-P. Sartre) Hedonistid peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Nt Epikuros. Hedonistid väidavad, et nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest. Hedonistid jagunevad: Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) Satisfikatsionistid (nauding kui rahuldustunne) Mittehedonistid jagunevad: Monistid usuvad, et on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding (võib-olla on selleks transtsendentne (üleloomulik) väärtus hüve, mida me täielikult ei mõista, kuid mis on teiste väärtuste alus). Pluralistid usuvad, et nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, vabadus, moraalne headus jms.
hüvede saavutamiseks) Seesmised hüved on head oma loomuse tõttu, instrumentaalsed on head sellepärast, et nad on tõhusad meie seesmiste hüvede saavutamiseks. 14. Palun selgita `seesmise väärtuse' kahte erinevat tähendust! Hedonistide arvates on ainus seesmine väärtus nauding ja igasugune muu headus tuleneb selle väärtusest. Nad jagunevad sensualistideks (nauding on mõnus meeleärritus) ja satisfikatsionistideks (nauding on rahuldustunne või rõõm, mis ei pruugi hõlmata sensuaalsust/meelelisust, nt rahuloli pärast edukat sooritust). Mittehedonistid jagunevad monistideks (on olemas üksainus seesmine väärtus ja see pole nauding, vaid nt Hüve, transtsendentne väärtus) ja pluralistideks (nauding on seesmine hüve, kuid lisavad ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, moraalne headus, elus ise) 15. Mis seos on väärtustel ja moraalil? Mida tähendab, et moraalinormid põhinevad väärtustel?
hüvede saavutamiseks) Seesmised hüved on head oma loomuse tõttu, instrumentaalsed on head sellepärast, et nad on tõhusad meie seesmiste hüvede saavutamiseks. 14. Palun selgita ‘seesmise väärtuse’ kahte erinevat tähendust! Hedonistide arvates on ainus seesmine väärtus nauding ja igasugune muu headus tuleneb selle väärtusest. Nad jagunevad sensualistideks (nauding on mõnus meeleärritus) ja satisfikatsionistideks (nauding on rahuldustunne või rõõm, mis ei pruugi hõlmata sensuaalsust/meelelisust, nt rahuloli pärast edukat sooritust). Mittehedonistid jagunevad monistideks (on olemas üksainus seesmine väärtus ja see pole nauding, vaid nt Hüve, transtsendentne väärtus) ja pluralistideks (nauding on seesmine hüve, kuid lisavad ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, moraalne headus, elus ise) 15. Mis seos on väärtustel ja moraalil? Mida tähendab, et moraalinormid põhinevad väärtustel?
· Arvab et seesmiseid väärtusi ei ole olemas · Arvab et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma väärtused lihtsalt välja (J.P.Sartre) Hedonism · Peavad naudinguid seesmiseks väärtuseks · Epikuros, Bentham · Nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest Hedonistid jagunevad: · Sensualistid nauding kui mõnus meelteärritus · Satisfikatsionistid nauding kui rahuldustunne Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi. Mittehedonistid: · Monistid on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding · Pluralistid nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõrus, vabadus jne J. S. Mill: "Parem on olla rahulolematu inimene, kui rahulolev siga; parem on olla rahuloematu Sokrates kui rahulolev loll"
· Raske tunda millal on küllalt · Raske aru saada, mida teised inimesed normaalseks peavad 3 Küllalt Lastele tuleb selgeks teha millal on küllalt. Inimestel, kelle suhtes oldi väga järeleandlikud ei tea tihtipeale millal on ,,küllalt". Nad võivad leppida liiga vähesega või tahta liiga paljut. Neil ei ole kunagi kindlustunnet, millal on midagi just parasjagu, neil puudub rahuldustunne. Vanemate ülesanne ei ole ainult lastele õpetada millal on küllalt vaid ka ,,küllalt mida?". On viis viisi, kuidas lastele armastust väljendada: · Füüsiline puudutus · Sõnaline heakskiit · Lapsele pühendatud aeg · Kingitused · Millegi tegemine lapse heaks Vanemad peavad selgitama välja, milline on just nende lapse poolt eelistatud viis.
Need, kes on olnud seksuaalvahekor- ras, on võimalik vähemalt seksi endale ettekujutada. Orgasm on seksuaalse naudingu kõrgpunkt. Seks jääb siiski sellele õnnetundele alla oma mõnuaistingu poolest. Olla olemas on parem kui seks. Oma eksisteerimist ja selle võimalust Universumis tunnetada saab parema ,,kaifi" kui seda annab seks. Orgasm ehk seksuaalne kliimaks on seksuaalse naudingu haripunkt, millega kaasneb intensiivne rahuldustunne. Reeglina ( kuid mitte alati ) on orgasm seksuaalakti lõpptulemus, mida võivad ko- geda nii mehed kui ka naised. Orgasmi iseloomustab intensiivne füüsiline nauding, mida juhib au- tonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem. Sellele lisanduvad tsüklitena reflektoorsed lihaste kokku- tõmbed suguelundite piirkonnas, ümber seksuaalorganite ja aanuse. Orgasme seostatakse sageli ka 35
Need, kes on olnud seksuaalvahekor- ras, on võimalik vähemalt seksi endale ettekujutada. Orgasm on seksuaalse naudingu kõrgpunkt. Seks jääb siiski sellele õnnetundele alla oma mõnuaistingu poolest. Olla olemas on parem kui seks. Oma eksisteerimist ja selle võimalust Universumis tunnetada saab parema ,,kaifi" kui seda annab seks. Orgasm ehk seksuaalne kliimaks on seksuaalse naudingu haripunkt, millega kaasneb intensiivne rahuldustunne. Reeglina ( kuid mitte alati ) on orgasm seksuaalakti lõpptulemus, mida võivad ko- geda nii mehed kui ka naised. Orgasmi iseloomustab intensiivne füüsiline nauding, mida juhib au- tonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem. Sellele lisanduvad tsüklitena reflektoorsed lihaste kokku- tõmbed suguelundite piirkonnas, ümber seksuaalorganite ja aanuse. Orgasme seostatakse sageli ka teiste tahtmatute mõjudega nagu näiteks eufooria, sagedane häälitsemine ja lihaste spasmid muudes
Need, kes on olnud seksuaalvahekor- ras, on võimalik vähemalt seksi endale ettekujutada. Orgasm on seksuaalse naudingu kõrgpunkt. Seks jääb siiski sellele õnnetundele alla oma mõnuaistingu poolest. Olla olemas on parem kui seks. Oma eksisteerimist ja selle võimalust Universumis tunnetada saab parema „kaifi“ kui seda annab seks. Orgasm ehk seksuaalne kliimaks on seksuaalse naudingu haripunkt, millega kaasneb intensiivne rahuldustunne. See on ülima heaolu psüühiline seisund, mis tuleneb sügavast alateadvusest ja on teadvusele kontrollimatu. Seda seisundit juhib hormoon nimega oksitotsiin. Reeglina ( kuid mitte alati ) on orgasm seksuaalakti lõpptulemus, mida võivad kogeda nii mehed kui ka naised. Orgasmi iseloomustab intensiivne füüsiline nauding, mida juhib autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem. Sellele lisanduvad tsüklitena reflektoorsed lihaste kokkutõmbed suguelundite piirkonnas, ümber
annaabi.ee 
