· Nende asjaolude sekka võib samaaegselt kuuluda mitmeid motiive (üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb) Kõiki enda või teiste motiive ei suuda kindlaks teha · Levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused (keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk) Vajadused · Põhivajadused ehk bioloogilised vajadused Söögivajaduse, joogivajadus, seksuaalvajadus jne Tavaliselt kiiresti rahuldatavad Kultuur kirjutab ette, mil viisil me vajadusi rahuldada võime (nt sealiha söömine; noa ja kahvliga söömine) · Ühiskonnast tingitud ehk kultuurilised vajadused Riided, TV, auto, ümbermaailmareis, kõrgharidus jne Tekivad ainult siis kui vastavad asjad, oskused ja teadmised on ühiskonnas olemas Tihti inimeste jaoks tähtsamad kui bioloogilised vajadused Eesmärgid · Vajadustega ei saa seletada kõiki inimtegevuse
Sotsiaalsed motiivid- tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast tingitud vajadustest. Nende vajaduste täitmise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises kontekstis. Motiive tekitavad vajadused. Vajadused on organismi toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Vajadused jagunevad kaheks; 1. Kultuurilised vajadused ehk ühiskonnast tingitud vajadused 2. Bioloogilised vajadused ehk põhivajadused, mis on pärit loodusest ning on kiiresti rahuldatavad. Nendeks on söögivajadus, joogivajadus ja seksuaalvajadus. Siia alla loetakse ka veel tihtipeale tunnetusvajadus ehk uudishimu. Põhivajaduste puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil me ühte või teist vajadust tohime rahuldada või peame rahuldama Näiteks: Bioloogiliste indiviididena võiksid kõik inimesed süüa sealiha, aga on kultuure, kus sealiha söömine on lausa keelatud. · Bioloogilistest vajadustest on ainult
eneseteostuse vajadus ehk võimalus teostada kogu oma potentsiaali. Tavapärase asjade käigu puhul peavad hierarhias allpool asuvad vajadused olema rahuldatud, enne kui ülalpool asuvad vajadused saavad motiveerivaks jõuks. Seega näiteks ei hooli nälgiv inimene oma eneseväärikusest ja enesehinnangust. Mida kõrgemale inimene hierarhias liigub, seda vähem bioloogilised on tema vajadused ning seda rohkem sõltuvad need elukogemusest, olles seega järjest raskemini rahuldatavad.(10) 4 1.2.2. ENESEHINNANGU TÜÜBI VÄLJENDUMINE KÄITUMISES Madala enesehinnangu tunnused: Eneshinnang koosneb: · hinnang sellele, mis ma teen, kuidas käitun · Mõtteviisis: · hinnang sellele, kes ma olen Ei pea endast lugu
selgeks teha, milline on üldse ettevõtte missioon – milles seisneb tema roll, miks on ta vajalik oma tarbijate seisukohalt vaadates. 43 Alje Nohrin “Ettevõtluse alused” Hea missiooni defineerimine eeldab kolme teguri arvestamist: 1. Milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse (olulised on just rahuldatavad vajadused, mitte tooted iseenesest)? 2. Milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse (geograafiliselt ja tüübiti)? 3. Kuidas neid vajadusi rahuldatakse (kasutatavad tehnoloogiad ja täidetavad funktsioonid)? Visioon ettevõtte tulevikust peegeldab seda, milliseks teda soovitakse kaugemas tulevikus arendada (nt millisena kujutatakse ettevõtet ette 10 aasta pärast). Visioon peegeldab organisatsiooni strateegilisi kavatsusi. Visioon:
korral orienteerutakse tugevalt nii tööülesannetele kui ka inimestele. Sellise juhtimismeetodi puhul pöörab juht suurimat tähelepanu nii töötulemustele kui ka töötajatele. Sellest tulenevalt juht, kes valib võimuka juhtimise või juhtimisstiili, kus juhtimine otseselt puudub, juhiks ei sobi. Klubijuhtimine aitab juhil inimestega hästi läbi saada, kuid tulemusi jääb vajaka. Kesktee- juhtimise korral saadakse keskmiselt rahuldatavad tulemused. Ka juhi seisukohast on kõige parem juhtimis- stiil meeskondlik juhtimine. 10 9 1 19 9 Inimestele orienteeritud tegevus
need segadusse. Selle suunaga on poisil suured probleemid. Temaga tuleks rääkida, parandada teda. Õpetada talle selgks aja- ja ruumimõisted. 5 Kognitiivsed oskused Poisi tähelepanu jääb vaid sellistele asjadele, kus poiss saab teha mõne paha teo või kui talle mõni mäng väga meeldib. Mälu on rahuldav, kuna ei tule mitmeid kordi meelde tuletada, kui millegi peab meelde jätma. Mõtlemine on hea, kuid ta ei suuda väljendada seda, mida ta ütelda soovib. Õpioskused on rahuldatavad. Poiss suudav jäljendada, tal ei ole probleeme teatri tegemisega. Suudab asjad viia lõpule, mida on alustanud ja ei proovi seda tegevust varem lõpetada. Kuid kui laps peab probleeme lahendama siis see on probleem, kuna ta tahab teisi siis kohe karistada, lüüa, kuid mitte sõnadega rääkida. Poisil puuduvad teadmised. Ta teab vaid selliseid asju, mida ema on sisendanud poisile ja korrutab neid lauseid. Tänu sellele ei ole poisi üldteadmised head. Poiss laulab tihti rühmas
korral orienteerutakse tugevalt nii tööülesannetele kui ka inimestele. Sellise juhtimismeetodi puhul pöörab juht suurimat tähelepanu nii töötulemustele kui ka töötajatele. Sellest tulenevalt juht, kes valib võimuka juhtimise või juhtimisstiili, kus juhtimine otseselt puudub, juhiks ei sobi. Klubijuhtimine aitab juhil inimestega hästi läbi saada, kuid tulemusi jääb vajaka. Kesktee- juhtimise korral saadakse keskmiselt rahuldatavad tulemused. Ka juhi seisukohast on kõige parem juhtimis- stiil meeskondlik juhtimine. 10 9 1 19 9 Inimestele orienteeritud tegevus
Teise eluaasta lõpul ja kolmandal eluaastal saavutab ülekaalu verbaalne suhtlemine. Suhtlemise areng kujuneb kahes liinis: täiskasvanu-laps, laps-laps. Esialgu on ülekaalus esimene liin, kuid laste omavaheline suhtlemine järjest tõuseb. M.Lissina eristab laste suhtlemisoskuste arengus laps-täiskasvanu viit peamist vormi. Vormide eristamiseks on järgmised parameetrid: - kujunemise aeg - vormi osatähtsus lapse elutegevuses - suhtlemisel rahuldatavad vajadused - suhtlemist ärgitavad motiivid - peamised suhtlemisvahendid, mille abil üks või teine suhtlemisvorm realiseerub isikulis-situatiivne suhtlemine (0-6 k) naeratus, häälitsused, liigutusaktiivsus, pilgu fikseerimine. Kõik see kutsub lapses esile positiivseid emotsioone ning aktiveerib last, kes õpib seeläbi täiskasvanut tundma. Kujuneb mõningane reageerimine kõnele. Läbi suhtlemise täiskasvanuga kujuneb lapse esmaste vajaduste rahuldamine.
Pole vaja matkida Inglismaad. Prantsusmaal on omalaadne vabadus, Voltaire'ilik absolutism hävitaks selle. Rousseau 2. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Rousseau eristab kahesuguseid inimesi: loomulik inimene vs ühiskondlik inimene. Loomuliku inimese keskseks mõisteks on enesearmastus (amour de soi) - põhivajaduste rahuldamine. Ta on sõltumatu: ei taha halba, on kaastundlik - ei võistle teistega, ei püüa avaldada muljet ega karda. Ta on rahul, sest tema soovid on rahuldatavad. Ühiskondlik inimene seevastu on ennastimetlev (eneseimetlus amour propre). Ta on sõltuv, sest on valmis teisi hävitama, ta sõltub asjadest, tunnustusest ja teiste inimeste tööjõust asjade saamiseks. Ta on õnnetu, sest ei suuda rahuldada oma pidevalt muutuvaid soove, sõltub võrdlusest teistega ning ei taju oma käitumise motiive. Lahendusi on kaks: 1. Ühiskondlik lahendus: inimest tuleb varasest noorusest õpetada end samastama riigiga
Enesearmastus - põhivajaduste Eneseimetlus e uhkus. Mure oma staatuse rahuldamine pärast. Sõltumatu: ei taha teistele halba, ei Sõltuv: asjadest, tunnustustest, teiste võistle nendega; ei püüa muljet avaldada; inimeste tööjõust asjade saamiseks ei tunne hirmu Tal on kaastunne ei talu teiste inimeste On valmis teisi hävitama, et saavutada füüsilise valu nägemist oma eesmärke. Rahul, tema soovid on rahuldatavad. Õnnetu, sest ei suuda rahuldada oma pidevalt muutuvaid soove, sõltub võrdlusest teistega, ei tunne iseennast. Kaks võimalikku lahendust: 1. "Ühiskondlikust lepingust" - ühiskondlik lahendus heas riigis Inimest peab varasest noorusest õpetama samastuma riigiga, eneseimetlus kandub üle riigile. 2. "Èmile" - individuaalne lahendus Inimene kasvab üles isoleerituna kogukonnast
Enne täpsemate eesmärkide püstitamist ja konkreetsete tegevuskavade väljatöötamist tuleks endale selgeks teha, milline on üldse ettevõtte missioon milles seisneb tema roll, miks on ta vajalik oma tarbijate seisukohalt vaadates. Hea missiooni defineerimine eeldab kolme teguri arvestamist: 16 1. Milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse (olulised on just rahuldatavad vajadused, mitte tooted iseenesest)? 2. Milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse (geograafiliselt ja tüübiti)? 3. Kuidas neid vajadusi rahuldatakse (kasutatavad tehnoloogiad ja täidetavad funktsioonid)? 17 Visioon ettevõtte tulevikust peegeldab seda, milliseks teda soovitakse kaugemas tulevikus arendada (nt millisena kujutatakse ettevõtet ette 10 aasta pärast). Visioon peegeldab
29 Motiivid ja vajadused - Motivatsioon - üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. - Motiiv - üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. - Vajadus - keha või psüühika toimimise seisukohtalt olulise omaduse puudujääk. Vajadus võib olla: 1) bioloogiline vajadus 2) kultuuriline vajadus Bioloogilised vajadused on kiiresti rahuldatavad, aga enamasti tähtamad on kultuurilised vajadused. - Eesmärk - tegelik või kujuteldav bjekt või seisund, mille saavutamise nimel tegutsetakse. Inimese tegevuste põhjus ehk motiiv on seotud enamasti tulevikuga. - Tegevus - mingile objektile suunatud sihipärane aktiivsus. Между началом и нашей целью есть промежуточные цели/примеры (eesmärgid), которые мы достигаем.
asjad õnnes, ent on kindel, et õnnelik elu on ühiskonna teenistuses. Voorus on õnne paratamatu tingimus. 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Rousseau eristab kahesuguseid inimesi: loomulik inimene vs ühiskondlik inimene. Loomuliku inimese keskseks mõisteks on enesearmastus (amour de soi) - põhivajaduste rahuldamine. Ta on sõltumatu: ei taha halba, on kaastundlik - ei võistle teistega, ei püüa avaldada muljet ega karda. Ta on rahul, sest tema soovid on rahuldatavad. Ühiskondlik inimene seevastu on ennastimetlev (eneseimetlus amour propre). Ta on sõltuv, sest on valmis teisi hävitama, ta sõltub asjadest, tunnustusest ja teiste inimeste tööjõust asjade saamiseks. Ta on õnnetu, sest ei suuda rahuldada oma pidevalt muutuvaid soove, sõltub võrdlusest teistega ning ei taju oma käitumise motiive. Lahendusi on kaks: 1. Ühiskondlik lahendus: inimest tuleb varasest noorusest õpetada end
ei tunne hirmu Ühiskondlik inimene Eneseimetlus (amour propre) e. uhkus. Mure oma staatuse pärast Sõltuv: sõltuvus asjadest sõltuvus tunnustusest sõltuvus teiste inimeste tööjõust asjade saamiseks Rousseau loomulikust ja ühiskondlikust inimesest II Loomulik inimene Tal on kaastunne ta ei talu teiste inimeste füüsilise valu nägemist Loomulik inimene on rahul, tema soovid on rahuldatavad Ühiskondlik inimene Ta on valmis teisi hävitama, et saavutada oma eesmärke Ta on õnnetu, sest ei suuda rahuldada oma pidevalt muutuvaid soove sõltub võrdlusest teistega ei tunne iseennast Kaks võimalikku lahendust Ühiskondlik lahendus heas riigis (Ühiskondlikust lepingust) Inimest peab varasest noorusest õpetama samastuma riigiga -> kannab eneseimetluse ja üle riigile
Enne täpsemate eesmärkide püstitamist ja konkreetsete tegevuskavade väljatöötamist tuleks endale selgeks teha, milline on üldse ettevõtte missioon – milles seisneb tema roll, miks on ta vajalik oma tarbijate seisukohalt vaadates. Hea missiooni defineerimine eeldab kolme teguri arvestamist: 19 1. Milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse (olulised on just rahuldatavad vajadused, mitte tooted iseenesest)? 2. Milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse (geograafiliselt ja tüübiti)? 3. Kuidas neid vajadusi rahuldatakse (kasutatavad tehnoloogiad ja täidetavad funktsioonid)? 20 Visioon ettevõtte tulevikust peegeldab seda, milliseks teda soovitakse kaugemas tulevikus arendada (nt millisena kujutatakse ettevõtet ette 10 aasta pärast). Visioon peegeldab
Valitsejate ülesanne? Seadused > voorused, peab õpetama voorl. elama Sõltumatu: ei taha teistele halba –ei võistle nendega, ei püüa muljet avaldada, ei tunne Tõeline voorus: vaimne. Seega: kirik ülem riigist hirmu Ka valitsejate vooruse tasuks igavene elu, mitte maised hüved Kaastundlik, soovid on rahuldatavad Varauusaegne areng: kolm uut suunda Ühiskondlik inimene Kodanikuhumanism (nt N. Machiavelli “Discorsi”) Eneseimetlus (amour propre) e. uhkus. Mure oma staatuse pärast aktiivne, vooruslik elu kogukonna teenistuses, õnn kogukondlik Sõltuv: asjadest, tunnustusest, teiste inimeste tööjõust asjade saamiseks
saavutada. 5.2. Ettevõtte missioon, visioon tema tulevikust ning tegevuse eesmärgid Enne täpsemate eesmärkide püstitamist ja konkreetsete tegevuskavade väljatöötamist tuleks endale selgeks teha, milline on üldse ettevõtte missioon milles seisneb tema roll, miks on ta vajalik oma tarbijate seisukohalt vaadates. Hea missiooni defineerimine eeldab kolme teguri arvestamist: 1. Milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse (olulised on just rahuldatavad vajadused, mitte tooted iseenesest)? 2. Milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse (geograafiliselt ja tüübiti)? 3. Kuidas neid vajadusi rahuldatakse (kasutatavad tehnoloogiad ja täidetavad funktsioonid)? 15 Visioon ettevõtte tulevikust peegeldab seda, milliseks teda soovitakse kaugemas tulevikus arendada (nt millisena kujutatakse ettevõtet ette 10 aasta pärast)
annaabi.ee 
