tähtis poliitikainstrument ekspordi ning selle tulemusel tulu ja tööhõive toetamisel. 22. Valuutakomitee vahetuskursi süsteem (Eesti rahasüsteemi näide) Põhimõte: o CBA on fikseeritud vahetuskursisüsteem o Kohustus vahetada kodumaist valuutat fikseeritud kursi alusel ankurvaluutaks ja vastupidi o Keskpanga kohustuste piiritlemine olemasolevate valuuta- ja kullareservidega Kriitika: o CBA kohustusliku kattevara nõue o Rahapoliitilise iseseisvuse loovutamine o Keeld rahastada hätta sattunud krediidiasutusi ja riigi eelarvet (LOLR põhimõte). Alates Eesti krooni käibelevõtmisest 1992. aastal on ta olnud seotud Saksa margaga suhtes 8:1 ning sealtkaudu seotud ka Euroopa Rahasüsteemiga, tänapäeval Euroopa uue vääringu, euroga. 23. Optimaalse valuutapiirkonna teooria; kesksed kriteeriumid valuutapiirkonna piiritlemiseks o R. Mundell (1961) ressursside piisav mobiilsuse tase o I
siiani ühinenud VALE Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents VALE Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist VALE Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a ÕIGE Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. ÕIGE TEST 9 Rahapakkumise kasv tõstab intressi VALE Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv ÕIGE Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina VALE Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde ÕIGE Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti ÕIGE Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. VALE Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega VALE Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. ÕIGE Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist ÕIGE Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks ÕIGE
siiani ühinenud VALE Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents VALE Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist VALE Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a ÕIGE Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. ÕIGE TEST 9 Rahapakkumise kasv tõstab intressi VALE Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv ÕIGE Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina VALE Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde ÕIGE Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti ÕIGE Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. VALE Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega VALE Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. ÕIGE Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist ÕIGE Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks ÕIGE
Tõene 7. Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist. Väär 8. Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul. Tõene 9. Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat. Tõene 10. Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a. Tõene Test 12 ja test 13 rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2. Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina. Väär 3. Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. Väär 4. Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti. Tõene 5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6. Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv. Tõene 7. Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega. Väär 8. Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. Tõene 9
Tõene 7. Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist. Väär 8. Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul. Tõene 9. Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat. Tõene 10. Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a. Tõene Test 12 ja test 13 – rahaturg ja -poliitika 1. Rahapakkumise kasv tõstab intressi. Väär 2. Valuutakomitee puhul ei saa keskpank kasutada kohustusliku reservimäära rahapoliitilise vahendina. Väär 3. Optimaalne inflatsioonimäär = 0%. Väär 4. Rahapakkumise kasv parandab puhaseksporti. Tõene 5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6. Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv. Tõene 7. Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega. Väär 8. Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. Tõene 9
Bretton Woodsi-süsteem; Euroopa Rahasüsteem (EMS) ning Eesti valuutakomiteesüsteem. 24. Valuutakomitee vahetuskursi süsteem (Eesti rahasüsteemi näide) Põhimõte: CBA on fikseeritud vahetuskursisüsteem Kohustus vahetada kodumaist valuutat fikseeritud kursi alusel ankurvaluutaks ja vastupidi Keskpanga kohustuste piiritlemine olemasolevate valuuta- ja kullareservidega Kriitika: CBA kohustusliku kattevara nõue Rahapoliitilise iseseisvuse loovutamine Keeld rahastada hätta sattunud krediidiasutusi ja riigi eelarvet (LOLR põhimõte). Alates Eesti krooni käibelevõtmisest 1992. aastal on ta olnud seotud Saksa margaga suhtes 8:1 ning sealtkaudu seotud ka Euroopa Rahasüsteemiga, tänapäeval Euroopa uue vääringu, euroga. 25. Optimaalse valuutapiirkonna teooria; kesksed kriteeriumid valuutapiirkonna piiritlemiseks R. Mundell (1961) – ressursside piisav mobiilsuse tase I
nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine), kusjuures ükski valitsusasutus ei tohi määrata, kuidas keskpank peab tegutsema nimetatud poliitikate elluviimisel. Eesti Panga seaduse regulatsioon on selles osas kooskõlas praktikaga, mida arenenud riigid juba aastakümneid kohaldavad. Rahapoliitika elluviimine on Euroopa õigusruumis pandud iseseisvale keskpangale. See rahvusvaheline tava põhineb majanduse lühi- ja pikaajaliste eesmärkide paratamatul vastuolul. Rahapoliitilise keskkonna mõjutamine majandusaktiivsuse lühiajaliseks suurendamiseks, mis sageli huvitab poliitilistel põhjustel valitsust, saab anda vaid äärmiselt piiratud tulemusi. Pikema aja jooksul võib see viia raha stabiilsuse vähenemiseni, mis on aga vastuolus riigi pikaajaliste huvidega. Seetõttu on osutunud vajalikuks anda rahapoliitika teostamine täidesaatvast võimust eraldiseisvale asutusele (Tupits 2000, 59). Kasutatud kirjandus: 1. http://www.eestipank.ee/eesti-pank 2
aastal märksa kitsendavam kui varasematel aastatel, kuigi kapitali sissevool oli endiselt suur ning valuutareservide kasv jätkus. EESTI MAJANDUS AASTAL 2009 Rahapoliitiline keskkond püsis 2009. aasta jooksul leebe ning aitas leevendada üleilmse finantskriisi mõju. Enamik olulisi finantsinstitutsioone väljendas selget vajadust hoida intressimäärad madalad ning mitte kiirustada majandust stimuleerivate meetmete vähendamisega. Euroopa Keskpank alandas rahapoliitilise intressimäära aasta esimesel poolel 1% tasemeni. Madalat intressitaset soodustas ka deflatsiooniline surve, mis seisnes toorme hindade languses üleilmse nõudluse madalseisu tõttu ja palgasurve kahanemises kõrge tööpuuduse mõjul. 2009. aasta jooksul jätkus dollari nõrgenemistrend, mis küll detsembris pöördus, kuid aasta alguse tasemega võrreldes oli dollar aasta lõpus ligi 3% odavam. Vene rubla kurss Eesti krooni nõrgenes ligi 5%. Nende valuutade
Üldine arusaam 1980ndatel, kuidas arengumaad peaksid arenemise nimel tegutsema on tuntud kui Washingtoni konsensus Kui tuleviku arvatav kohapealne hind on väiksem kui futuuril (futuur on kallim), siis seda olukorda nimetatakse kontangoks Intra (industry) trade tähendab samasuguste riikide vahelist samade kaupade kauplemist Heckscher-Ohlin mudeli keskmes on suhtelised eelised Kaubanduse kasvule on kaasa aidanud poliitika ja tehnoloogia areng Rahapoliitilise trilemma järgi valides kontrolli makroökonoomia üle ja fikseeritud kursi, loobud rahavoogudest Rahasüsteemi eesmärk on edendada valuutaülekandeid Arvamus, et 'ükskõik, kuidas finantsturul käituda, keegi tuleb ikka päästma' on tuntud kui moraalne oht Maksebilansi jooksevkontos kajastuvad: väliskaubanduse puudu- või ülejääk 2007. a. kriis sai alguse kinnisvarasektorist Investeering eesmärgiga saavutada kontroll on otsene välisinvesteering. (Portfell tahab kasumit)
Rahaliit aitab kontrollida inflatsiooni ja pidurdab intressimäärade tõusu, stabiliseerib rahaturge kaotades rahvusvaluutade kursside kõikumisest tulenevad neg mõjud, kaotab piirangud kapitali vabalt liikumiselt euroliidus ning vähendab piiranguid arveldustel kolmandate riikidega, kaotab lisakulutused ühe Euroopa valuuta vahetamisel teise vastu. 24. Rahaliitu ohustavad tegurid Asümmeetriliste sokkide ületamise keerukus, liikmesriikide rahasüsteemide ja rahapoliitilise orientatsiooni erinevus, riikide majanduse erinev tase.
infrastruktuur (teed, laevateh, tööstettev) põhiliseltterved, samas sõjavõlad tohutud, finatsilistest raskustest ei saadud üle 25 aasta jooksul, aga Saksa marga seisund oli väga stabiilne. Saksa majandusime taustaks tagasipöördumine 1930.nd aast. Saksamaa. Judt järgi- maj.min L.Erhardi sotsiaalse turumaj juured olid A. Speeri majanduspoliitikas (lk 376). 1957a.raam Heaolu kõigile, eestik tõlge 1998. Erhardi kreedo: tõelist sotsiaalpoliitikat ei saa lahutada pürgimisest rahapoliitilise stabiilsuse suunas. Saksamaaoli piiramatus koguses vaba tööhõudu, s põgenikud Ida-Saksam. S ärikulutused hoiti madalad mõõdukate investeeringutega uudsetesse ja efektiivsetess tootmisviisidesse -autotööst võimas edasiareng konveirtootm. Saksa tööviljakus kõrgeim Maj üh riikidest, madal aga Suurbrit+ Ametiüh tug.. EMÜ Rooma lepingu ajajärgul 1958-1985, sh 1981-84 Ühenduse stagnatsiooniperiood:
4.1 Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Eesti Pank osaleb kogu euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises ning rahapoliitilisi otsuseid kujundavate analüütiliste materjalide koostamises. Euroala on tervik ja terviku huve peetakse silmas otsuste tegemisel EKP nõukogus, mille liige on Eesti Panga president. Eurosüsteemi rahapoliitika üks põhieesmärkidest on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Euroala rahapoliitilise raamistiku moodustavad avaturuoperatsioonid, kohustuslike reservide süsteem ning laenamise-hoiustamise püsivõimalused. Globaalse finantskriisi tingimustes on rahapoliitika sujuva toimimise tagamiseks selles raamistikus muudetud näiteks oksjonite korralduslikku ülesehitust ning täiendavalt sisse viidud ajutine riigivõlakirjade ostuprogramm. (Eesti Pank strateegiline...2011) Euroala rahapoliitikas järgitakse keskse otsustamise ja hajutatud teostamise põhimõtet
tulemusena on võimalik kasvatada majanduslikku efektiivsust ning seega heaolu terves regioonis. Peab vastama teatud majanduslikele kriteeriumitele. 27. Optimaalse valuutapiirkonna kasud ja kahjud. TULUD (KASUD): Soodustab piirkondade turgude integratsiooni, Vähenevad valuutavahetuskulud, Kaob valuutarisk, Hindade suurem läbipaistvus, tarbijate valikuvõimaluste suurendamine, Majanduspoliitilise usaldusväärsuse tõus KULUD (KAHJUD): Rahapoliitilise iseseisvuse kaotamine, Stabilisatsioonivahendite vähenemine. 28. Millised optimaalse valuutapiirkonna kriteeriumid on euroalal täidetud ja millised mitte? Täidetud: Inflatsioonimäärade sarnasus, Kaubaturgude integratsioon Ei ole täidetud: Tootmistegurite mobiilsus (tööjõud, kapital), Fiskaalne ja poliitiline integratsioon Nii ja naa: Majanduse avatus ja suurus Eurotsoon ei ole antud hetkel optimaalne valuutapiirkond… 29. Euroopa rahapoliitika põhimõtted.
koordinaator. 12. Eesti osakaal EKP kogukapitalis: 145,9miljonit eurot 13. EKP välisvaluutareservid: EKP ülekantav välisvaluutareservi suurus on üldjuhul proportsionaalne liikmesriigi osaga EKP kapitalis. Euroalaga liitumise otsuse kinnitamise hetkel oli Eesti panga välisvaluutareservide maht ligi 40 mld krooni, millest valdava osa moodustas valuutakomitee raames Eesti krooni kattevara. Enne euroalaga liitumist vähenesid välisreservid rahapoliitilise raamistiku muudatuse tõttu – alanes pankadele määratud kohustuslik reserv 15 protsendilt 2 protsendile. Eesti pank kandis EKP välisvaluutareservi kokku umbes 145.9 mln eurot, sellega seoses tekkis Eesti panga bilanssi nõue EKP vastu. Sellelt summalt tasub EKP Eesti pangale ka intressi. EKP välisvaluutareservid koosnevad: 1)USA dollarist, 2) jaapani jeenist, 3)kullast, 4)SDR-ist 14. Eurosüsteemi avaturuoperatsioonide kategooriad 1
7) kohustused valisvaaringus euroalavaliste residentide ees; 8) IMF-i arvestusuhikute vastaskirje; 9) eurosusteemisisesed kohustused; 10) arveldused teel; 11) muud kohustused; 12) eraldised; 13) umberhindluskontod; 14) kapital ja reservid. 53. Euroopa rahapoliitika eesmärgid Euroopa Keskpanga rahapoliitika strateegia on suunatud hinnastabiilsusele. Strateegia sisaldab hinnastabiilsuse eesmärgi kvantitatiivset definitsiooni ning selgitusi strateegia kahe samba – majandusanalüüsi ja rahapoliitilise analüüsi kohta. Hinnastabiilsust defineeritakse kui euroala harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi alla 2%-list aastast tõusu. Hinnastabiilsus tuleb tagada keskpikas perspektiivis, s.o keskpika perspektiivi eesmärgiks on ligilähedaselt 2% suurune aastane inflatsioon. 54. Eurosüsteemi avaturuoperatsioonid kategooriad Avaturuoperatsioonid mängivad olulist rolli intressitaseme mõjutamisel ja likviidsuse juhtimisel, samuti rahapoliitiliste signaalide edastuskanalina.
aasta 20. mail Eesti rahaseaduse, krooni tagamise seaduse ja välisvaluutaseaduse vastuvõtmisega Ülemnõukogus. Nende esmane 19 ülesanne oli stabiilse finantskeskkonna ja üldise usalduse loomine Eesti rahasüsteemi vastu. Seotud vahetuskursi ja keskpanga emissioonipiirangute range järgimine aitasid neid eesmärke kiiresti saavutada. Alates rahareformist kuni 1996. aastani säilitas Eesti Pank rahapoliitilise raamistiku suhteliselt homogeensena. !996. aastal toimusid olulised muutused. Algas Eesti majanduse kiire kasv, mis tõi endaga kaasa ka maandamist vajavaid riske. Rahaagregaatide kasvutempo oli kõrge, väliskapitali sissevool jätkus. 1997 aasta lõpu finantsturgude vapustused Eestis olid siiski nii suured, et pangad neid päris ilma kaotusteta ei läbinud, kuid rahapoliitika karmistunud tegevusraamistik hoidis halvima siiski ära (Hagelberg, Pollisinski 1999, lk. 46-48)
annaabi.ee 
